Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nihiku (supler) kasutamise õpetus (0)

1 Hindamata
Punktid




NIHIKU KASUTAMINE Nihik (rahvakeeles ka supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks.   Nihik   koosneb   peaskaalast   ja   abiskaalast   (noonius). Mõõtetulemus   saadakse   joonlaua   põhiskaalalt   ja   raamil   olevalt nooniuselt.   Ülemiste   mõõtehaaradega   mõõdetakse   detailide siseläbimõõte,   alumiste   mõõtehaaradega   detaili   pikkust   ja   aukude sügavuse mõõtmiseks kasutatakse põhiskaalalt väljaulatuvat keelt [Pilt 1]. Nihiku parim mõõtetäpsus on sajandik millimeeter.  Pilt 1. Nihik Lugem   saadakse   põhiskaala   alguspunkti   ja   nooniuse   skaala   ehk abiskaala alguspunkti vahest. Kui lugem on null langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 2]. Pilt 2. Nihiku lugem on null (mm).


Kõiki   täisarvulisi   mõõtmeid   loetakse   nihiku   põhiskaalalt   ja   kümnendik millimeetreid loetakse nooniuse skaalalt ehk abiskaalalt. Kui mõõdetav suurus on täisarvuline langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 3].  Pilt 3. Abiskaala langeb kokku põhiskaala täisarvuga, lugem on 5.00 (mm) Kui   mõõdetav   suurus   ei   ole   täisarvuline,   siis   ei   lange   nooniuse alguspunkt kokku põhiskaalal oleva täisarvuga [Pilt 4].  Pilt 4. Mõõdetav suurus ei ole täisarvuline.


Nooniuse skaala ehk abiskaala on jaotatud võrdseteks osadeks, kus iga vahe on kümnendik (0.1) mm suurune. See arv, mis langeb nooniuse skaalal   kõige   paremini  kokku   põhiskaala   täisarvuga   (lugedes   vasakult paremale) lisatakse täismillimeetritele kümnendikena juurde, antud juhul 0.7 mm ehk 5+0.7 = 5.7 mm on mõõtetulemus [Pilt 5].  Pilt 5. Number 7 nooniuse skaalal langeb kokku põhiskaala täisarvuga. Kusjuures   nooniuse   skaalal   iga   võrdne   (0.1   mm)   osa   jaotub   veel omakorda võrdseteks osadeks ja nihiku parim mõõtevõime sõltub sellest. Antud   nihiku   parim   mõõtevõime   on   0.02   mm.   On   näha,   et   0.7   mm järgnev kriips langeb kokku põhiskaala täisarvuga kõige paremini ehk lõpptulemus on 5+0.7+0.02=5.72 (mm) [Pilt 6]. Pilt 6. Mõõtetulemus 2 sajandik täpsusega. Mõõtetulemus on 5.72 mm. Mõõtu võttes tuleb nihikut hoida otse silmade ees risti vaatesuunaga. Juhul kui vaadelda nihikut mõne muu nurga alt võib tekkida üsna suur (süstemaatiline) mõõteviga tegeliku näidu ja mõõdetud tulemuse vahel.


Nihiku-supler-kasutamise õpetus #1 Nihiku-supler-kasutamise õpetus #2 Nihiku-supler-kasutamise õpetus #3 Nihiku-supler-kasutamise õpetus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Tamm Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik
9
docx

Tutvumine mõõteriistadega (nihik,kruvik)

Tartu Kutsehariduskeskus - - Tutvuda mõõteriistadega (nihik, kruvik) Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Nihik...............................................................................................................................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.............................................................................

Tehniline mõõtmine
Nihik ja tema kasutusvõimalused
5
doc

Nihik ja tema kasutusvõimalused

sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest. Kõige levinum nihik, millega saab mõõta täpsusega 1/10 (0,1) mm. Taolise nihiku nooniuse pikkuseks on 19 mm ja see on jagatud 10- ks võrdseks osaks. Kui nihiku haarad on koos ja alguskriips ühtib põhiskaala alguskriipsuga, siis ühtib nooniuse lõpukriips põhiskaalal 19 mm tähistava jaotusega

Auto õpetus
Füüsika praktikum nr1-ÜLDMÕÕTMISED
13
docx

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt

Füüsika ii
Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T
9
doc

Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine

Füüsika
Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmootmised
18
doc

Füüsika I - Praktikum Nr. 1 - Üldmootmised

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine

Füüsika
Üldmõõtmised - prax
9
doc

Üldmõõtmised - prax

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt

Füüsika
Üldmõõtmised
20
docx

Üldmõõtmised

Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 1 ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Töövahendid: Nihik, kruvik, mõõdetavad Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru) mõõtmisel Skeem L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende

Optika
Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia
31
docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

detailide loetelu ehk spetsifikatsioon Spetsifikatsioonis on näidtaud :  Detaili nimetus  Detaili puhtad mõõdud  Detaili tooriku mõõdud  Detailide tükiarv tootes  Kasutatav materjal Mõõtmed ja märkimine . Mõõtevahendid, mida puidutöötlemises kasutatakse :  Tollipulk  Mõõdulint  Joonlaud  Nihkkaliiber . Nihkkaliiber ehk nihik .  Nihik ehk nihkmõõdik on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks  Nihik koosneb :  Mõõteharudega joonlaud millimeeter skaalaga  Sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist nooniuse skaalaga Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt  Joonlaua skaalalt loetakse täismillimeetrid  Nooniuse skaalalt loetakse millimeetri osad  Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 või 0,05 mm

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun