Üldmõõtmised (0)

LABORATOORNE TÖÖ
ÜLDMÕÕTMISED
Õppeaines: Füüsika
Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Juhendaja :
Esitamis kuupäev: 03.12.2014
Tallinn 2014
1. Tööülesanne.
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 
2. Töövahendid.
Nihik , mõõdetavad detailid. 
3. Töö teoreetilised alused.
Nihik
Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 
4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahti kirjutamisega
d1 – keha välimine diameeter
h1 – keha kõrgus
 - mõõtmiste keskmise ja konkreetse mõõtmise vahe e. mõõtmise viga
б – kvaliteedi näitaja
б= Δ / d1 x 100%
Tabel 1. Katsekeha nr. 1
Mõõtmise nr.
d1
 Δ=d1-d2
h
 Δ=h-h1
1
22,45
0,214
72,86
0,054
2
22,29
0,054
72,84
0,034
3
22,20
0,036
72,76
0,046
4
22,10
0,136
72,77
0,036
5
22,14
0,096
72,80
0,006
d1=22,236
 Δ=0,1072
h=72,806
 Δ=0,0352
  

Tabel 2. Katsekeha nr. 2
Mõõtmise nr.
d1
 Δ=d1-d2
h
 Δ=h-h1
1
21,78
0,002
49,77
0,008
2
21,80
0,018
49,67
0,092
3
21,82
0,038
49,81
0,048
4
21,79
0,008
49,68
0,082
5
21,72
0,064
49,88
0,118
d1=21,782
Δ=0,026
h=49,762
Δ=0,0696


Järeldus:
Mõõtmise tulemused on kvaliteetsed tabelil number 2, sest keskmine viga on väike nii diameetrite keskmise arvutamisel kui ka kõrguse keskmise arvutamisel.
Mõõtmise tulemused, vaadates ainult kõrguste keskmise viga, on tulemused kvaliteetsed, sest viga on väike. Kui aga vaadata diameetrite keskmist viga, on tulemus ebakvaliteetsem, sest viga on juba 0,1mm.