Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldmõõtmised: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. (0)

1 Hindamata
Punktid



ÜLDMÕÕTMISED
PRAKTIKA ARUANNE
Õppeaines : FÜÜSIKA (I)
Ehitusteaduskond
Õpperühm:
Juhendaja :
Esitamiskuupäev: 03.12.2014
Tallinn 2014
1. Tööülesanne
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.
2. Töövahendid.
Nihik , kruvik , mõõdetavad detailid.
3. Töö teoreetilised alused.
3.1. Nihik.
Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse
kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku)
täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk
mõõt.Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm.
Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm.
4. Töökäik.
4.1. Mõõtmised nihikuga.
1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus.
2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem.
Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viiest erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne (suhteline) viga.
Tulemused kanname tabelisse.
Keha 1
Mõõtmine
D, mm
,mm
h,mm
,mm
1.
23,97
-0,004
29,92
0,008
2.
23,96
0,006
29,93
-0,002
3.
23,97
-0,004
29,94
-0,012
4.
23,96
0,006
29,94
-0,012
5.
23,97
-0,004
29,91
0,018
23,966mm
0,0048mm
29,928mm
0,0104mm
δ=0,0032%
δ=0,0069%
%
Keha 2
Mõõtmine
D, mm
,mm
h,mm
,mm
1.
21,76
0,02
49,71
0,008
2.
21,81
-0,03
49,75
-0,032
3.
21,77
0,01
49,73
-0,012
4.
21,77
0,01
49,71
0,008
5.
21,79
-0,01
49,69
0,028
21,78mm
0,016mm
49,718mm
0,0176mm
δ=0,011%
δ=0,0012%
Keha 3
Mõõtmine
D, mm
,mm
h,mm
,mm
1.
22,46
-0,076
72,80
0,052
2.
22,37
0,014
72,81
0,042
3.
22,40
-0,016
72,91
-0,058
4.
22,27
0,114
72,90
-0,048
5.
22,42
-0,036
72,84
0,012
22,384mm
0,0512mm
72,852mm
0,0424mm
δ=0,034%
δ=0,028%
7. Järeldus
Laboratoorsel tööl sai kasutatud elektroonilist nihikut, mille tulemused olid väga täpsed ning saadud mõõtevead väikesed. Töö tulemusega võib rahule jääda.
Vasakule Paremale
Üldmõõtmised-Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel #1 Üldmõõtmised-Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel #2 Üldmõõtmised-Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel #3 Üldmõõtmised-Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor missL Õppematerjali autor
Tegemist TKTK füüsika I praktikumi aruandega

Sarnased õppematerjalid

Füüsika aruanne 1-üldmõõtmised
10
pdf

Füüsika aruanne 1: üldmõõtmised

ÜLDMÕÕTMISED Aruanne Õppeaines: Füüsika Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik

Füüsika
Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
8
docx

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem.

Füüsika ii
Üldmõõtmised
6
docx

Üldmõõtmised

LABORATOORNE TÖÖ ÜLDMÕÕTMISED Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamis kuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt

Füüsika
Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
4
doc

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt.Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem.

Füüsika
Üldmõõtmised
5
doc

Üldmõõtmised

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 5 Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Mikk Lohuväli Kaupo Kõrm Raido Leemet Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 ­ kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku

Füüsika
ÜLDMÕÕTMISED - Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
5
doc

ÜLDMÕÕTMISED - Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 ­ kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.

Füüsika
LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised
10
docx

LABORATOORNE TÖÖ - Üldmõõtmised

LABORATOORNE TÖÖ Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Trantsporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 ­ kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun