Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu arusaam kunstist (0)

1 Hindamata
Punktid

Kunst
Maailm on täis paljusid detaile. Igaüks neist on omamoodi erinev. Kui hakata vaatlema igat detaili eraldi, võime neid näha hoopis teistsugustena, kui muidu.
Minu jaoks on sõnal „kunst“ väga lai tähendus. Minu vaatekohast hõlmab see nii kirjanudust, muusikat, filmikunsti , kujutavat kunsti kui ka muid alaliike . Arvanm et kunsti nägemine sõltub inimesest ja tema intelligentsusest, ning ka tema kunstimaitsest. Võib ju olla, et kui inimesele mingi kunsti liik ei meeldi, siis ta ei näegi selles kunsti. Esmalt seostub mulle kunsti mõistega kujutav kunst. Selle mõistega tuleb mulle kõigepealt silme ette mõni maal, joonistus või midagi sarnast. Kui aga hakkan selle üle pikemalt mõtlema, seostuvad ka muusika , disain , arhitektuur, kirjandus ja ilmselt muudki . Arvan, et sellel mõistel on väga palju erinevaid alaliike.
Arvan, et kunstil on ka palju kasulikke omadusi. Sellest võib palju kasu olla ajalooliselt, näiteks vanade koopamaalingute abil saadi uurida kiviaja inimeste elu. Samas võib kunst olla mõnele inimesele ka rahustav, kui ta saab seda ise luua. Mõnele on kunsti loomine elastusala, mõnele aga hobi . Kunst on ka loov ja võib inimest palju arendada, ta võib anda inimesele oskuse näha asju teisest küljest, kui seda on harjutud tegema. Ka mulle on hakanud meeldima ise midagi kunstipärast looma. Viimasel ajal meeldib mulle asju ise valmistada, näiteks ehteid ja rõivaid. Minujaoks on kindlasti ka disainil kunsti mõiste all suur tähendus.
Minu arvamus on, et iga inimene näeb iga asja oma seisukohalt. Kui mõnele on ka paberilehele joonistatud kriips kunst, siis teine võib-olla ei näe selles midagi erilist ning talle ei ütle see midagi. Sageli ei oska ka mina paljudes asjades midagi kunstilist ja erilist leida, kuid enamasti tuleb see nähtavale pikemal vaatlemisel. Arvan, et osadel inimestel on kaasasündinud kunstianne-nad suudavad kunsti paremini näha, ning neile meeldib seda ise luua. Kunsti äratundmine sõltub aga iga inimese seiskohtadest, huvidest ja ma arvan, et ka kasvatusest . Kui inimene on intelligentne ja viisakas, oskab ta ka rohkem asju hinnata ja võibolla näha neis midagi sügavamõttelisemat.
Eespool mainitu on minu arusaam kunstist ning sellest, kuidas ma arvan, et ka teised seda näha võivad. Kokkuvõtvalt arvan, et kunst on valdkond , millel on lai mõiste, mis on loov, sellel on mingi tähendus või mõte ning see on iga inimese silmis erinev.
Minu arusaam kunstist #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ljuba99 Õppematerjali autor
Analüüs teemal "Minu arusaam kunstist" 10. klass

Sarnased õppematerjalid

KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE
4
odt

KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE

Anna-Maria KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE „Mis on kunst?“ on küsimus, millele ühtset ning kindlat vastust ei olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva

Kunstiajalugu
Esteetika kordamisküsimused
16
docx

Esteetika kordamisküsimused

Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2.Neuroesteetika

Esteetika
MIS ON KUNST
12
docx

MIS ON KUNST?

AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas

Kunstiajalugu
Mis on kunst
4
doc

Mis on kunst?

tegevuse tulemusel. Inimesed mõistavad seda väga erinevalt, see võib olla nii tavaline, kui ka väga peen. Kunstiga saavad inimesed väljendada oma tundeid, elmusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks ja jälgimiseks. Kunsti võib nimetada ka meelelahutuseks, sest inimesed teevad seda tihti oma tuju tõstmiseks ja teiste meeleheaks. Kuid põhjusteks võib olla veel raha, kuulsus ja soov ennast tõestada. Kunst on midagi sellist, mis ei saa kunagi otsa. Samuti võib öelda, et seda pole liiga palju, ega ka vähe. Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates inimestel tundma õppida elu ja iseennast. Ja kindlasti muutub see koos inimstega. Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõistest, on sellest siiski väga palju räägitud. Juba koolis õpivad

Disainiajalugu
Mis on esteetika
30
doc

Mis on esteetika?

); autonoomsuse probleem (kõige hiljem iseseisvunud filosoofia osana on esteetikal ,,sõltuvusprobleem". Esteetika ­ olgu ta analüütiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sõltlase olukorras ­ esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal käib filosoofias action et teada saada, mida ta tegema peab). 10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust! Esteetik ­ filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ­ ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne.

Filosoofia
Esteetika eksami kordamisküsimused 2014
15
docx

Esteetika eksami kordamisküsimused 2014

kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi. Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik ­ kuidas mina asja näen-teen, varjatud ­ põhineb erinevatel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnalised. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs(tarvilikud ja piisavad tingimused), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitte-retooriline ja mitte-ilukõneline, terminite ja

Filosoofia
Eesti Kunst 1980-2000
10
doc

Eesti Kunst 1980-2000

Eesti kunst 1980-2000 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 EEsti kunst 1980-2000................................................................................................................3 Navitrolla.................................................................................................................................... 5 Looming..................................................................................................................................5 Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes.........................

Kunst
Filosoofia eksami vastused
22
doc

Filosoofia eksami vastused

Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten. Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika – arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun