Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kriemhildi kaitsekõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kriemhild, kriemhildi, siegfried, tegude, motiive, siegfriedi, kaitsekõne, tegusid, unustama, raevu, hullem, usaldust, teadnud, usaldada, tundis, hagen, peatu, tabab, kumb, julmad, kujutage, armsam, vaevalt, rahulikult, teistsugune, tõekspidamisedPärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall
Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 7) ,,Nibelungide laul". Jutustada peatükk. ,,Kuidas Siegfried maha löödi" ,,Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 11981204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. Aastal. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Halgerd ja Bergthora söögilaua ääres tülli , sest Halgerd unustas ära kes on maja perenaine. Hiljem süttis nende vaen sellest, kui mehed olid Altingil ja Bertghora saatis oma sulase Njalli ja Gunnarri ühisesse metsa puid tegema ja Halgerd võttis seda kui Bergthora soovi varastada Gunnarri tagant kõik puud ära. Halgerd lasi selle sulase tappa ja nii hakkas nende omavaheline sulaste tapmine pihta. Mehed maksid üksteisele koguaeg nende naiste tegude eest. 18. Njall kui oma ajastu mõistuse ja kohustuse peegel Njall oli parim seadusetundja ja temale polnud sellel alal võrdselt. Ta andis kõigile head nõud. Ta oli üllas ja tasakaalukas. Oma ajastu meestest oli ta rahulikuma loomuga ja kunagi ei öelnud ära teiste abistamisest. Oli eeskujuks kõigile käreda ja sõjaka loomuga tolle aja viikingitele, elanikele. Alati pidas oma lubadust ja oli oma sõpradele truu. Ta ei valetanud ega petnud
Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.") Pilet nr 4 1.Trubaduuride luule 2. "Nibelungide laul" lähivaates: Saksa eepos 13. sajandi algusaastaist. Kõrgel tasemel rüütlikirjandus. Teemadeks: armastus, abielu, solvamised, kättemaks, rüütellik daamiteenimine, vasallikohustused. Sellest ajast pärineb etikett. Muinasjutumotiivid. Tegelased tuttavad islami eepostest: Siegfried, Kriemhild, Brünhild, Hagen, Attila (Ezhel), Gunther. Tegevus toimub 5-6. sajandil. Jaguneb kaheks osaks: · Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja
paremini. Iiri saagad Iiri saagad kujunesid välja 2-7. sajandil. Iiri laulikud ja lauluvestjad olid filid, kes jäädvustasid müüte, uskumusi ja sugukondade genealoogiat. Teine laulikute rühm oli bardid, kes esitasid ülistuslaule kangelastele ja valitsejaile muusika saatel. Filide ja bardide looming kandus edasi põlvest põlve suuliselt. Kirja hakati panema nende loomingut munkade poolt 7. sajandil. Iiri saagadesse on jätnud oma jälje varajane ristiusk, näiteks tooremaid motiive see pehmendas ning lisas ligimesearmastust loomigusse. Iiri saagad olid proosa vormis, aga neid iseloomustas luuleline rütm ja lüüriline kujundlikkus. Mõnikord põimiti proosajutustuste vahele värsse. Põhjaiiri saagades on kangelane kuningas Conchobar, kelle isa olevat valgusejumal. Lõunaiiri saagadele levib samasugune ülev toon ja suured tunded, looduse ürgne taust, maagia ning imed, nagu põhjaiiri saagadel varem oli. Macpherson avaldas kogumiku, kuhu
ka tema õe Lizaveta. Tekivad süümepiinad ja põgenemine. Selle eest, et ei saadaks teada , et tema oli mõrvar. Varastatud rahaga soovis aidata vaeseid. Ellu tuli joodiku tütar Sonja Marveladova, kes pidi olude sunnil olema prostituut. Sonja armus temasse. Raskolnikov räägib Sonjale ka oma kuritööst. Hoolimata sunnitööle saatmisest nende armastus ei lahtu. Peamised tegevusliinid: a. Raskolnikov ja tema kuritöö Tema kuritöö motiive on palju. Kuid peamiseks ajendiks sai nende kõige kokkulangemine. Jagab inimesed kaheks: ühed, kellel on õigus midagi teha. Peab end sinna hulka kuuluvaks ning seega tapabki Aljona. 3 Raskolnikovi arvates on inimene loomult hea, tark ja õiglane, kuid ta pooldab ühtlasi isiksuse õigust ebaõiglast maailma arukalt ümber teha,
45. Armastus on see, kui keegi teeb sulle haiget ja sa saad vihaseks, aga sa ei taha karjuda, et mitte talle haiget teha. 46. Viskan oma südame kildudeks... kuid tunded jäävad alles. 47. Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm. 48. Sa murdsid mu südame, sa muutsid selle jääkuubikuks ja lasid sellel pilvelõhkujast alla lennata! Mu süda kukkuks, miljoniks killuks! 49. Sa õpetasid mind armastama , äkki õpetad nüüd ka unustama . 50. Kui sa kedagi armstad , siis lase ta vabaks . Kui ta tagasi tuleb , siis on ta igavesti sinu , aga kui ei tule , siis pole ta sinu kunagi olnudki . 51. See , kui palju keegi sind armastab , on pöördvõrdeline sellega , palju sina neid armastad ! 52. Üritada unustada kedagi keda sa armastad on sama, mis üritada mäletada kedagi keda sa iial kohanud pole. 53. I know someday you'll have a beautiful life, I know you'll be a star in somebody else's sky...but why, why can't it be mine? 54
And you lied.. Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta. Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! Sa ütlesid, et kunagi kui me sureme, siis me sureme koos, aga sa valetasid mulle. Sa hüppasid kaljult alla - üksinda. Õpetasid mind Armastama , nüüd Armastan ma Sind . Kuid õpeta ka unustama , nagu unustasid mind ! On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev, et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... Raske on elada inimesega keda Sa ei armasta , veel raskem on aga selleta keda armastad . Keegi pole täiuslik - seni, kuni Sa temasse armud. Mul on olemas keegi , kelle nimel olen valmis kõigile ütlema EI . Las gracias , porque el actuar como usted cuidaron
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimese
pakkusid, jätavad teid külmaks või ei innusta enam. Jääb mulje, et kõik on kaotanud oma harjumuspärase tähenduse ning eesmärgi. Enne tühjuse tunnetamist viibib teadvus hirmu küüsis ja tahab pidevat ennast maksma panna. Ta otsib kõikjalt välist heakskiitu, kuna ei taha kokku puutuda protsessiga kaasneva hirmuga, ei taha olla kõrvale tõrjutud või üksi jäetud. Sügav hirm ja vajadus välise heakskiidu järgi, võivad pikka aega olla varjatud paljude tegude tõeliste motiividega. Selles seisneb kogu teie elu, kuigi ise te seda ei teadvusta. Võimalik, et te tunnete mingit ärevust või sisemist pinget. Kuid tihti toimub peasündmus, nagu suhete purunemine, armastatud inimese surm või töökoha kaotus, selleks, et võimaldada teil tõeliselt pingeid ja ärevust uurida. Kui olendi kesksel kohal on ego, viibivad tema teadvus ja emotsionaalne elu spasmiseisundis. Tänu hirmule tõmbute te pingesse ja viibite pidevas kaitseasendis. Olles
pereisast. „Cidis“ on vähem vägivalda, võitlust, see on lihtsam ja tagasihoidlikum. Kujutatakse rahvakangelasena, praktilise valitsejana. Saksa kangelaslaulud Kõige hilisem, 12.-13. sajandil üles tähendatud. „Nibelungide laul“ Läheb lugudega kõige kaugemale, sugukondlikku aega. Sarnaneb Muinas-Skandinaavia lugudega. Lihtsakoelisem, aga brutaalsem, kiriklik mõju nõrgem. Sisu: tegevus toimub Burgundia kuningriigis Wormsi linnas, kus valitseb kuningas Gunther. Tal on kaunis õde Kriemhild, kelle võrratust ilust kuuleb kangelane Siegfried. Tema on kuningapoeg Reini alamjooksult. Veendub Wormsisse jõudes, et Kriemhild on tõesti kaunis ja soovib abielluda. Selleks on vaja Guntheri heakskiitu. Esmalt aitab Siegfried kuningat sõjakäikudes. Siis esitab Gunther tingimuse: kuningas tahab endale naist Islandilt – Brünhildi. Brünhild on väga tugev ja et ta naiseks saada, peab teda võitma. Gunther üksi ei tuleks toime ja Siegfried peab aitama
vaid ka seda, mida ma saan laenata Woodrow Wilson - USA president 1913-1921 Ebaõnn ei saa Sind iialgi kätte, kui Sa oled kindlalt otsustanud edu saavutada Og Mandino Kõik, mida me teame, on lõpmatult palju vähem sellest, mis jääb veel teadmata. William Harvey Selleks, et suuri tegusid teha, pole tarvis olla suurim geenius; pole tarvis olla inimestest kõrgemal on tarvis olla nendega koos! Montesquieu Kui teil on õun ja mul on õun ja kui me vahetame neid õunu, siis jääb nii teile kui mulle üks õun. Aga kui teil on idee ja minul on idee ja me vahetame neid ideid, siis on meil mõlemal kaks ideed. George Bernard Shaw
samuti Myshkin. Nende esimene kohtumine on üsna sümboolne: ekslikku Myshkin kui sulane, Nastasya flings ära oma mantli talle castigates teda ineptness ja nõuab, et ta kuulutab teda kohe. Kui kuulutatakse välja ja istuvad, Nastasya viisakalt, aga julmalt tramples Ganya väärikust küsides umbes majapidamise öömajalisi ja naersid General Ivolgin, egging talle öelda üks tema lugusid. Tegelikult on see fiktiivne lugu General ütleb Nastasya sümboliseerib Nastasya on revengeful tegusid Ganya. Ta räägib loo sülekoera ta viskas välja liikuva rongi akna, et saada kättemaksule sülekoera omanik, kes viskas oma sigari aknast välja. Nastasya ei lase Ganya saladus põlgust tema pass ilma kättemaksu. Koos valju helina uksekell, teine ootamatu külaline saabub: Rogozhin oma valju ja vulgaarse sõpradega. Rogozhin on esialgu jahmunud juuresolekul Nastasya, kuid ta taasalustab teostada oma plaani ostmise Ganya, keda ta õigesti süüdistab nagu
naised, ükskõik kus ma ka ei viibiks. Ma pean tunnistama, et selles küsimuses on mu loomus äärmiselt hell. Mul on peaaegu ohtlik muljuda kobaraist hellade tunnete, selle "kuritarvitet veini magusat mürki"1. Uus inimene on minu silmis suur sündmus, ta röövib mu une. Sageli olen maalinud endale ette toredaid kujutluspilte inimestest, sisustades nii võluvaid tunde; ent rõõm lõpeb ühes päevaga, see ei kanna vilja. Sellest ei sünni mõtteid; mu tegusid see vaevalt muudab. Sõbra saavutuste üle pean ma tundma sama suurt uhkust kui enda omade üle ja osadust tema voorustes. Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad. Kujutlusvõime esitab kaunimana kõike talle kuuluvat ta nime, kehakuju, rõivastust, raamatuid ja instrumente
pimedust, sõda ja rahu, tõusu ja langust, on tõeliselt elanud. S. Zweig Vaba on vaid see, kel pole soove. Milleks siis soovida olla vaba? E. Canetti Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. A. Schopenhauer Humaansus on üksnes harjumus, tsivilisatsiooni vili. Ta võib ka kaduda. F. Dostojevski Õelus joob ära pool oma mürgist. Seneca Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Andestus on tegude ja vabaduse võti. H. Arendt Pime ei täna teid peegli eest. M. Fuller Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. Inglise vanasõna Edu sünnitab edu, nagu raha tuleb raha juurde. S. R. N. Chamfort Hästi on riides see inimene, kelle riietusele te ei pööra tähelepanu. W. S. Maugham Kunstis pole tähtis see, kas on olemas munad ja rasv, vaid et oleksid tuli ja pann. K. Kraus
Samas öeldakse, et igaühe kohustus on oma vanemaid mõista, sest kindlasti on ka neil omad probleemid. Inimesed üldiselt teevad kõik, et algselt mõista oma vanemaid ja vabaneda nendele suunatud vihast. Tuleb olla ettevaatlik, et see ei muutuks ebaõiglase teo õigustamiseks. Ometi on mõistmine tähtis etapp viha poolt põhjustatud probleemide käsitlemisel. 11.ANDEKSANDMINE Nooremasse sugupõlve kuuluv inimene, kellel on olnud või on raskusi vanematega on raske neile nende tegude eest andestada. Kui tal juhuslikult ei ole kellelegi oma südant puistada ning kuulda mitmesuguseid nõuandeid. Kuid kedagi ei saa sundida andeks andma kui me ei tea, millised valusad kogemused sellele on eelnenud. Halba teinud inimesele andeksandmine kuulub tingimusteta niisuguste asjade hulka, mille puhul peab igaüks ise seisukoha võtma. Andeksandmine kellegi teise ettepanekul võib muutuda enesepettuseks. Ebaõiglased teod ei lakka sel moel olemast, viha ja sellest
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
emahoolt.Olulisemas asjus on ta jäänud väljaõpetamata-ema õpetus on see mis arendab sünnipäraseid andeid ja vääristab järglaste loomusunde. · Püsima jääda kõigest hoolimata=isegi murtud jalaga hunt liipab ühtesoodu edasi, et leida karjalt kaitset, tal on sisemist sitkust, et kurjakuulutavast olukorrast terve nahaga välja tulla. · Kõige tähtsam on ellu jääda, vastu pidada on loova elu,tulevaste tegude ja käekäigu nimel.On vaja ellu jääda, sest ürgloodus tõotab, et pärast talve tuleb kevad ikka ja jälle. · Pardipoeg näeb end luigena=julge ntunnistada om ainulaadset ilu,seda ürghinge,millest oleme tehtud.Naise võimetus siirast komplimenti vastu võtta on näide sellest et mingi eluperioodil on ta pidanud elama inetu pardipojana. · Kommetest kinnipidamine on ürgnaisele raske,tema jõud on tema muutumises,uuenemises,loomusunnilises loomistules
auahnusest, vaid taotlemaks hinge suurust (magnitudo animi). Hinge suurust iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine (voorusliku käitumist), suurte kasulike 4 tegude tegemine see tuleb lõppkokkuvõttes ka talle endale rohkem kasuks, võrreldes auahnuse ja kuulsusejanuga (gloria taotlemine). Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Negatiivseks näiteks toob Caesari: tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada enda au. 13. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Ise ei pea ennast teistest kõrgemale tõstma. Selles tsitaadis väljendub kristlik alandlikkuse voorus. Aquino Thomas: püüab
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge varjata teiste teadmise eest, et inimese südame loomus, kuivõrd ta on määritud ja segadusse aetud silmakirjalikkusest, valetamisest, teesklusest ja ekslikest õpetustest, on loetav ainult sellele, kes uurib südameid. Kuigi me võime teinekord avastada inimeste kavatsusi nende tegude kaudu, siiski, kui seda teha meie oma tegudega võrdlemata, ning vahet tegemata kõigil tingimustel, mille tõttu juhtum võib osutuda erinevaks, on see sama, kui lugeda salakirja ilma seda avava võtmeta ja olla enamasti petetud liigsuurest usaldusest või ebakindlusest, sest see, kes loeb, on ise hea või kuri inimene. Kuid lugegu üks inimene teist tema tegudest kuitahes täiuslikult, talle on sellest kasu ainult siis, kui tegemist on tema tuttavatega, keda aga on vähe. See, kes peab
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei tähendanud talle kerget eluteed ega edukust, sest firma läks pankrotti ja juba 15 aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas. See tähendas , et kunsti tegemise (peamiselt joonistamise) pidi ta hetkeks kõrvale panema kuid see asetus peagi huviga kirjutamise ja luuletamise vastu. Peale „Catalina“ tõusis ta ennenägem
jälle kordamist ning mängides te ju ei hinda vastast tema kavatsuste, vaid tegevuse mõjukuse alusel. Te võrdlete tema strateegiat ja jõudu sellega, mida te ise näete ja tunnete. Kui sageli on kellegi kavatsused olukorra üksnes ähmasemaks ja petlikumaks muutnud! Mis tähtsust on sellel, et teine mängija, teie sõber või rivaal, kavatses ainult head ja pidas üksnes teie huvisid silmas, kui tema tegevuses hoopis palju segadust ja suurt hävingut põhjustas? Inimesed ju püüavad oma tegusid kõikvõimalike õigustustega varjata, kinnitades alati, nagu nad ainult headest kavatsustest lähtudes tegutsenud. Õppige endamisi naerma alati, kui midagi seesugust kuulte, ning ärge kunagi püüdkegi mõõta kellegi kavatsusi ja tegusid moraalsete kaalutluste järgi, millega tegelikult üritatakse võimukoondamist õigustada (2:20). Võim on ühiskondlik mäng. Selle tundmaõppimiseks ja harjutamiseks peate ennast arendama inimeste uurimise ja mõistmise võimet
`Karutapja` talu nime järgi. Karutapja motiiv – kangelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust, on pärit Lielvardest. Algselt kirjutas Pumpurs „Karutapja” eeltööna rahvaeepose loomiseks, kuid väljaandjate jaoks oli rahvaeepos sündinud ja see antigi sellise nime all välja. „Karutapjas” on lugulaulu põhiline idee: võitlus orjastajate vastu, rahva vabaduse eest. „Karutapja” väärtus on, et A. Pumpurs on muinasjuttude, muistendite ja rahvalaulude motiive kasutanud oma aja progressiivsete rahvuslike, feodalismivastaste ja ülddemokraatlike humanistlike ideede väljendamiseks. A. Pumpursi teos on saksa röövvallutajate 700 aasta pikkuse ikke hukkamõist, suunatud feodalismijäänuste vastu Lätis.”Karutapja” väljendab üldrahvaliku võitluse kangelaslikkust. Eeposes on teravalt kritiseeritud kirikut. Ristiusu preestrid ja mungad, kes tulid koos ristirüütlitega, olid samuti röövijad, vallutajad, petised ja kelmid
(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav. Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati iseendale vooraks. Maailm on absurdne. Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. 14
poolest, et see ei piirdu inimkäitumise kirjeldamisega, vaid määrab, milline see peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Eetika käsitleb kõlbluse allikaid, motiive, eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida). · Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või majanduslik kasu. · Avalikkus moraalinorm peab olema avalik. · Teostatavus moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid
unustama. Meie aiad on kaunistatud kujudega ja meie galeriid maalidega. Mis te arvate, millest need üldiseks imetlemiseks väljapandud kunstisedöövrid räägivad? Isamaa kaitsjatest? Või noist veelgi suurematest inimestest, kes on isamaad oma voorusega rikastanud? Ei. Nad kujutavad kõiki südame ja mõistuse eksisamme, mis on antiikmütoloogiast hoolega välja nopitud ja asetatakse juba varakult meie laste uudishimulike pilkude alla; kahtlemata selleks, et halbade tegude musternäidised seisaksid neil silme ees juba enne, kui nad lugema õpivad. Millest sünnivad kõik need kuritarvitused, kui mitte saatuslikust ebavõrdsusest, mille seab inimeste vahele vaimuannete ülendamine ja vooruste alandamine? See ongi kõigi meie õpingute silmapaistvaim tulemus, ja ühtlasi kõige ohtlikum kõigist õppimise tagajärgedest. Enam ei küsita inimeselt, kas ta on aus, vaid kas ta on andekas, ega raamatult, kas see on kasulik, vaid kas see on hästi kirjutatud
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokra
Sa ise ka võiksid niimoodi arvata, pole tarvis end kiiresti ja kergesti usaldada. Jälgi ja uuri ennast põhjalikult ning igast küljest; ennekõike pane tähele seda, kas sa oled jõudnud edasi filosoofias või eluviisis endas. (3) Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. (4) Mõni ütleb: "Mis kasu on mul filosoofiast, kui on saatus? Mis kasu on temast, kui jumal valitseb maailma? Mis kasu on temast, kui juhus käsutab? Sest seda, mis teoks peab saama, ei saa muuta, ja
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
annaabi.ee 
