Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeka, Rooma ja varakristlik kunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, skulptuur, kunst, reljeefid, arhitektuur, kapiteel, varakristlik, roomlased, basiilika, marmor, sammastik, joonia, seisid, skulptuurid, ristiusk, kirikuhoone, seinamaalid, mosaiigid, põhiosast, dooria, ranged, peenem, elegantsem, sambal, alaosa, karika, lopsakad, taimevormid, saledad, parthenoni, akropolis, arhailisest, vabafiguurid, noormehedRooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist.
Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste
Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund ristiusk e kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida
Rooma Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume.
ANTIIKAJA KUNST Vana-Rooma ja Vana-Kreeka antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks, mis kestis ajavahemikul 800 eKr500 pKr. Ajastu alguseks peetakse kas Homerose eeposte loomist või olümpiamängude algust ning lõpuks loetakse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamist gootide (germaanlaste) poolt. Vaatamata sellele, jäi Ida-Rooma veel püsima tuhandeteks aastateks. Egeuse kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kõige silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, alumisel korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid
Kunstiajalugu Kunstiajalugu kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad.
tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2. dolmen suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad
Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas,tüves ja kapiteel. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Kreeka ehituskunstis(samba arhitektuuris) valitses 3 stiili(reeglite ranguse tõttu nim neid orderiteks)- 1)dooria-vanim; tekkis arhailisel ajastul;tugev,mugav,lihtne;sammas on madal ja jässakas,ilma baasita; samba tüvest liigendavad püstised vaokesed 2) joonia- sambad saledamad,kõrgemad ja enam kaunistatud;iga sammas tõuseb ümmarguselt baasilt; Friis on
SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine.
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling
Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud.
I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4
lossid ja linnamüürid. · Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. · Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn. · Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr 3. Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 eKr 4. Hiline e hellenistlik aeg 323eKr- 30 pKr · Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel.
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal
sammastik tarastik Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus. Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse. Ehituskunstistiilid ehk orderid: 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel. Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus. Kapiteeli alumine osa on ketta kujuline ja üleval ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik. 2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja
Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarmor. Kivide sidumiseks ei kaustatudmörti vaid metallist klambreid. Templiosad: krepidomaalus, kus seisab tempel. Maapinnast paarikolme astme võrra kõrgem stülobaadkrepidoma ülemine aste sammaskreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Kolm osabaas, tüves, kapiteel kapiteelsamba ülemine kunstiliselt kaunistatud osa(koosn. Alumine on ehhiin ja ülem. abakus) entaastüvesel olev keskel väike painutus kannelüüridtüvest liigendavad kitsad püstvaod friis talastiku ülemine osa arhitraavtalastiku alumine osa naossammasterea taga asus risttahukakujuline kivisr seintega ruum Kreeka templites avalduvad kõik need jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile mõõdukuse, nn. Kuldse kesktee taotlus ja äärmuste ja liialduste vältimine.
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /''''
Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi tagumised esemed asetati esimeste peale. Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest. Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres.
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi;
Rooma kunst Referaat Koostaja: Merlyn Valma Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus Roomlaste ehitustehnika Rooma arhitektuur Rooma skulptuur, Rooma kunstkäsitöö Rooma maalikunst Pildid 2 Sissejuhatus: Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktikalist taipu, mille tõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ja uuendused ilma milleta me kaasaega ette ei kujutaks. 3 Roomlaste ehitustehnika Roomlased õppisid ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel.
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus)
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk
annaabi.ee 
