Pärsia laevastik järgnes neile seal, alustades sellega maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Salamise merelahing (480a eKr) Pärslaste maavägi põletas maha kõik linnad, mis neile vastu hakkasid, ning jõudes pea inimtühja Ateenani, tegid selle sõna otseses mõttes maatasa. Ateenlastel läks linna taastamiseks järgmised pool sajandit. Spartalased tahtsid seepeale taganeda Peloponnesose poolsaarele, ehitades Korinthose maakitsusesse müüri ning kaitstes seda maksimaalselt, kuid Themistokeles ateenlaste poolelt nõudis, et Delfi oraakli ennustuse kohaselt jääks kogu sõjajõud merelahingu peale. Ning lahing algas üsna pea. Xerxes läks isiklikult rannikuäärselt mäetipult lahingut jälgima, Pärsia merejõud olid kolmekordses ülekaalus 1200 laeva kreeklaste 400 vastu. Siiski olid looduslikud olud kreeklaste kasuks, ateenlased tundsid seal iga lahesoppi, mis olid küllaltki riukalikud, samas kui suur osa pärsia laevastikust hukkus karile joostes
Mükeene Kreekas asuv kõige tuntuim loss, mis on andnud nime kogu järgnevale tsivilisatsiooniperioodile. Olümpia Kreekas,kreeklaste peajumala Zeusi tähtsaim kultuse koht. Kes? Tähtsus? Minos Kreekas kuningas,keda seostatakse u 2000 aastat eKr toimunud tsivilisatsiooni arenguga, kus õpiti vaske kasutama. Dareios I Pärsia kuningas, kelle valitsemise ajal peeti Maratoni lahing 490 a eKr, mis ka võideti. Xerexes I Dareiose järglane, kuningas, kes vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka Themistokeles Ateena riigimees, kelle ettepanekul kulutati Laureioni hõbedakaevandusest saadud raha laevastiku ehitamisele. Tema juhtimisel võideti pärslasi Salamise lahingus. Mardonios Pärsia väejuht,kes nägi spartalaste kõhklusi ja ründas Plataia lähistel, sai aga lüüa ja langes lahinguväljal. Lykurgos u 8 saj eKr Sparta seaduseandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel Sparta seadused. Solon
annaabi.ee 
