Kreeka ja Rooma kultuuri erisused - sarnased materjalid
Kreeka ja Rooma
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põ...
Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraat...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundma...
Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma
... kes elas talle ehitatud templis (tsikuraadis) · Hammurapi seadused Silm silma, hammas hamba vastu, jagasid elanikkonna kolme seisusesse- vabad kodanikud, sõltlased ja orjad, karistus olenes sellest, mis seisusest oli selle toime panija Vana-Kreeka · Looduslikud olud-Balkani poolsaarel, Vahemere ääres, piiratud idast Egeuse ja läänest Joonia merega, iseloomulikud mäeahelikud ja merelahed, looduslikult jaguneb Põhja Kreeka, Kesk Kreeka, Lõuna - Kreeka (Peloponnesose ps) + saared 1a ülemerekolooniad · Põhiperioodid ...
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate m...
Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma
...ritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus võ...
Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid po...
Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma
...aristuspõhimõte "silm silma, hammas hamba vastu", rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. sumerid võtsid kasutusele ratta, kasutasid kiilkirja ja piltkirja, kasutasid vaske Paralleelid vanaaja ja tänapäeva tsivilisatsioonide vahel: kiri / teadus / haridus 2.Vana-Kreeka Ajaloo etapid: 1) Egeuse kultuur: 2000-1100 eKr / ka Kreeta-Mükene kultuur / labürinditaolised lossid / rahumeelne kultuur / loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks / hävines u. 12.saj eKr Trooja sõja tõttu 2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt...
Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur?
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse t...
Referaat Vana-Rooma kohta
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud p...
Vana-Rooma riigi konspekt
...nasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid paljusid jumalaid, surmajärgne elu, ennustuskunst. 8.-6. saj eKr mõjuvõimsaim rahvas Itaal...
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
...lugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest a...
Kreeta, Kreeka, Rooma, Hellenism, Itaalia.
... oli primitiivne, välissuhted katkesid, kiri (lineaarkiri B) unustati. Inimesed elasid väikestes vaestes külades. Tumedat ajajärku nimetatakse ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel Kes ta on ja millega sai tuntuks? 1. Minos: Kreeta kuningas, Minoiline kultuur Kreeta saarel. Defineeri e. sõnasta mõiste või nimetus: 1. Hellas: Kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid a...
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aas...
Vana-Rooma
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ...
Vana-Rooma kokkuvõte
... Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid...
Kokkuvõte tsivilisatsioonidest
... kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis ...
Vana-Rooma ajalugu
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus ma...
Keskaja Rooma
... tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikid...
Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade
...rikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud taas rahu paluma. 3)Kolmas Puunia sõda Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago linna 146. aastal eKr. 146. aastal eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133. aastal eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133 30 aastat eKr II ja I saj. vahetusel asendati Rooma kodanikest koosnenud sõjavägi elukutselise palgaväega. Esile tõusid Pompeius ja Caesar, kelle vahel pu...
Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.
Iseloomusta Itaalia geograafiat ja selle seost majandusega. Rahvad, kes Itaalias elasid. Itaalia asub Apeniini poolsaarel ja võrreldes Kreekaga ei ole ta nii mägine ja liigendatud. Tänu sellele on Itaalias palju kergem põlde harida ja teiste linnadega ühendust hoida. See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati e...
Kreeka ja hellenism
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate m...
Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka ...
Rooma tsivilisatsioon
...ütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda ...
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka
Vana Kreeka ja Vana Rooma kordamisküsimused 10 klass Üldajalugu 1. Tsivilisatsiooni tunnused (3) Varanduslik kihistumine, kiri, vaimne tegevus, riiklus 2. Kuidas nimetatakse vanimat Kreeka kultuuri, mis ajal see alguse sai? Kreeta Mükeene ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille po...
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE
...st ametnikest. Vabariik püsis kuni aastani 30 e.m.a. Vabariigi ajal saavutas Rooma hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis kõigi sõjavägede juhtimise enda alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Sõltumatuks jäid veel Lõuna-Apenniini kreeka linnad, kuid aastaks 265 e.m.a. oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariigi korraldus Valitses patriitside aristokraatia. Ainult nendest võisid saada ametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Kodanikke, kes nende hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Neil oli lubatud üksnes osaleda rahvako...
Antiik-Rooma konspekt
... sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa kujunemine tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2. saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide allutamine ja piirkonnas Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdade 133 ...
Vana-Rooma kokkuvõte
...e, et poliitiline karjäär edeneks. See soodustas provintside, eriti provintsaristokraatia romaniseerumist. Majanduse arengu poolest ja romantiseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma: idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid, kuhu kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria jaEgiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia...
Esiajalugu
...e, kultuuri areng, kirja kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suu...
Vanaaeg, keskaeg, uusaeg, tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot â...
Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte
... kartaagolasi puunialasteks, nendega peetud sõdu Puunia sõdadeks. 146 eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Esimene Puunia sõda Peeti merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul 264-241 eKr ...
Vana-Rooma
... 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdade 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed ja vabariig...
Vana-Rooma
... ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks kujunemin suurriigiks. e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja ...
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
