Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kreeka Eluolu ja perekond - sarnased materjalid

sport, oliivi, ohverdamine, teadete, mpiam, helepanu, hankimine, aristokraatlik, ride, turuplats, kitsad, kitse, kantud
thumbnail
2
docx

Kreeka eluolu ja ühiskond

- paiknesid akropoli jalamil -kala kuivatati ja soolati (kaljunukile rajatud kindlus) * liha söödi väga harva- peamisel siis, kui jumalatele ohvreid toodi - väljaspoolt kaitsesid müürid * kasutati ­ oliiviõli 3. Jumalate templid ­ paiknesid all-linnas ja akropolis - mett (maitsestati kooke) 4. Agoraa ­ koosoleku ja turuplats (linnasüda) * joodi kitse- ja lehmapiima 5. Tänavad ­ kitsad (peamine jook veega tublisti lahjendatud vein) - kulgesid kiira-käära * valmistati juustu - osaline sillutis Aristokraatlik eluviis 6. Linnamajad ­ 1 või 2 korruselised 1. Etendas poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa.

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

16.pt eluolu ja perekond

Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia poolt. Oli tavaline, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Vastav varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasavara suuruse. Poolte kokkuleppel võis lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas omaisa v. meessugulase eestkostele. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Aristokraatlikes ringkondades lisandus poliitiliste sidemete sõlmimine. Mõnigi aristokraatlik liit sõlmiti abielu teel, abikaasade tunded ei pruukinud rolli mängida,vahest polnud nad üksteist enne näinudgi. Abielu kestel ei pruukinud abikaasad kokku puutuda. Riigi kõrgkihti kuuluva mehe elu võis suurel määral kodust väljas: nõukogus, rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakutel jne. Naine püsis kodus, kasvatas lapsi ka korraldas majapidamist. Osales vaid lähedaste sugulastega pidudel. Harvaks võis jääda seksuaalne läbikäimine, sest meestel lubati omada

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka riik, ühiskond, eluolud ja perekond

Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi. Kreeka sõjaväes oli kasutusel faalanks - sõjaväe rivistus, kus mehed seisid tihedalt pikkades rivides üksteise selja taha ja kõrval. Faalanks liikus vilepilli saatel. Enamik linnriikide kodanikke olid talupojad. Linnade käsitöö ja kaubanduse edenemisega edenes ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega seotud. Suuremates linnades olidki enamuses käsitöölised. Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga kodanikke, ning haaras linnriigis võimu (vahel kasutati ka võõrsilt palgasõdurite abi), oli Türann. Türannid püüdsid kehtestada riigis kindla korra ja vahel parandada ka vaeste elujärge, mistõttu vaesed türanni alati toetasid. Türanni põhilised vaenlased olid teised aristokraadid, kuna türanni võimuletulekuga kaasnes ka paljude kodanike poliitiliste õiguste kärpimine

20. sajandi euroopa ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esiajalugu

palju, pidid riigile regul. makse maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Kujunes arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Neid käsutati kui omaniku vara, millega too võis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmisele nt. karistust ei järgnenud. Eluolu ja perekond: Kreeka riikide ühisk. oli linnaline.Linn paiknes tav. kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Linnasüda oli aga koosoleku-ja turuplats e. agoraa. Tänavad olid üpris kitsad. Väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum- meeste ruum, paiknes õue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljaspoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, istandused, aristokraatide uhked maamajad. Riietus ja toit-kitoon- napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud, kandsid nii mehed kui ka naised

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile: Vana Kreeka ja Kreeta

peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodanikud, orjad, metoika 2 päritava võimuga kuningat rahvakoosolek rahvakoosolek Rahvas eFoorid-5 Strateegid aristokraatlik Demokraatlik sõdalased Sport, siseelu, kunst 3. Eluolu ja perekond: Akropol-kaljunukil kindlus Agoraa-turuplats Kitoon-riide ese, napilt põlveni, õlgadelt kinnitatud, sageli vööga peamine toit-puu- köögiviljad, kala, küüslauk aristokraatide elu- rikkad ning oli aega pühendada igakülgsele arendamisele ja täiendamisele, tegelesid spordiga sümpoosionid-koosjoomine, koos ajaviitmine, veini joomine

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

Harva õnnestus neil tõusta jõukamasse seisusesse. Mõnedes linnades polnu neil kodanikuõigusi, mis viitab nende madalale sotsiaalsele positsioonile. Aristokraadid moodustasid ühiskonna rikkama ja mõjukama osa. Nad olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tegid kaubaretki, kuid kaupmeesteks neid nimetada ei saa. Türannia Paljudes linnriikides suutis mõni aristokraatlik juht varem või hiljem suure osa kodanikest enda poole tõmmata ja haaras nende abil riigis võimu. Võimule tõusis ainuvalitseja ­ türann, kes püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli parandada vaeste elujärge. Eriti vaenulikud olid türanni vastu teised aristokraadid. Paljud neist pidid minema pagendusse. Kohalejäänud ootasid sobivat hetke, see sundis türanni veelgi karmimatele meetmetel, mis kahandas tema populaarsust lõpuks ka lihtrahva seas. Türannia ei kestnud

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

Rikkaim ja mõjukaim elanikkonna osa olid aristokraadid ­ auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Sisemised vastuolud ja türannia Vaesed kodanikud ei olnud rahul, kartes laostuda ja aristokraadid püüdsid samal ajal üksteist üle trumbata, et saavutada linnas üha suuremat võimu. Kasvas riigi sisemine ebastabiilsus, mis lõppes tihti relvastatud kokkupõrgetega. Paljudes polistes suutis mõni aristokraatlik juht lõpuks võimu haarata, saades ainuvalitsejaks ­ türanniks. Ta püüdis parandada vaeste elujärge ja kehtestada riigis kindlat korda. Vaesemad kodanikud olid sellega väga rahul, arisokraatidele tähendas see aga vähem võimu ning nad ootasid pidevalt sobivat hetke türanni kukutamiseks. See tähendas aga, et türann rakendas veelgi karmimaid vahendeid ja muutus lõpuks vastumeelseks ka lihtrahvale. Sparta Asus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas ja põhines vallutusel

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

· Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 ­ 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 ­ 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

· Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 ­ 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 ­ 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo kordamine - Kreeka

värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka kultuur Usk Jumalannade Jumalate kummardamine, kummardamine loomade ohverdamine Asustus Losside ümber tihe Losside ümber ei ole asustus asustust Eluolu Rahulik ohutu Sõjakas 2. Kreeklaste kolooniad (kus paiknesid ja miks rajati)? Kolooniaid rajati Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse, sest põllumaad oli vähe ja neil leidus vähe metalli. 3. Kreeklaste kuulsad linnriigid, iseloomusta (2)?

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis (polise esmane tähendus kreeka keeles on linn), mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polised kujunesid ühtviisi nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Linn paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (kreeka keeles mägilinn) jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud ­ käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis (polise esmane tähendus kreeka keeles on linn), mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polised kujunesid ühtviisi nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Linn paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (kreeka keeles mägilinn) jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud ­ käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Mõisted: akropol, agoraa, andreion. Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas: gümnaasion ja olümpiamängude traditsioon: kes osalesid olümpiamängude, peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena,

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

kreeklasi liitis võitlus Pärsia vastu hellenid = Hellas = Kreeka teised rahvad on barbarid orjameelsedkreeklased on vabad: polis=linnriik Kreeka kiri kujunes foiniikia tähestiku põhjal24 märki Ühiskonna struktuur: peamine tegevusala oli maaviljelus talupojad sattusid sageli võlaorjusse ja muutusid rentnikeks linnades olid ülekaalus käsitöölised maine madalam kui talupojal akropol = kindlus, mägilinn agoraa = koosoleku- ja turuplats Ülemkiht: aristrokraadid ­ suurmaaomanikud nende põlde harisid orjad ja sõltlased ülikud: pöörasid vähe tähelepanu majapidamisele, oluline oli enese arendamine, oma mõtete ja arvamuste avaldamine Kreeka kirjasõna on aristokraatlik kujunesid sõpruskonnad(erakonnad) korraldati sümpoosione = ühine pidusöök aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim andron = meeste ruum ??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

2000. a eKr ­ kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda.

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
29
odt

Üldajalugu

üldilme.Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Sõna akropol tuleb kreeka keelest: akros ­ kõrge; ja polis ­ linn; Otseses tõlkes ,,Kõrge linn". Antiikajal oli akropol kõrgendikul või künkal asunud linna kindlustatud osa, kuhu sai ohu korral varjuda. Tuntuim akropol on Ateena akropol, kus asusid ka usutemplid.Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Alistatud messeenlased, osad Lakoonika elanikud ­ heloodid ­ maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem ­ 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. ­ sõjamehed, 30-a. ­ kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema ­ heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi ­ Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena ­ Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon aristokraatia eesõigusi, avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Tugevaima laevastikuga mereriik. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena, Periklese ajal demokraatlik kord. Kodanikud olid kõik täiskasvanud põliselanikest mehed, nende orjastamine oli keelatud. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga kümne päeva tagant

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

üldilme.Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Sõna akropol tuleb kreeka keelest: akros – kõrge; ja polis – linn; Otseses tõlkes „Kõrge linn“. Antiikajal oli akropol kõrgendikul või künkal asunud linna kindlustatud osa, kuhu sai ohu korral varjuda. Tuntuim akropol on Ateena akropol, kus asusid ka usutemplid.Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid ­ kreeklaste nimetus Barbarid ­ võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised ­ Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) ­ kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa ­ koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet ­ Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ­ ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh ­ tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi: Maa jaotati sõjaväe ringkondadeks ­ teemadeks, mida juhtis strateeg. Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest ­ stradiootidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidi ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse.

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kreeta-Mükeene ajalugu

Orja tapmist peeti küll taunitavaks, kuid karistust sellele ei järgnenud. Tänu orjadele jäi kreeka kodanikel kurnavam töö tegemata. Niisiis oli orjatöö ja kodanike vabadusel pöhinev riigikorraldus Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. §16 Linn ja maa Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ­ akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamajd olid enamasti kivivundamendile rajatud ühe- vöi kahekorruselised pöletamata tellisest ehitised. Neil oli siseöu, mille kaudu pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse ning ka ülakorrusele, st siseöu oli kogu majapidamise ja pere-elu keskkohaks. Maja köige esinduslikum ruum ­ külalistetoa otstarvet täitev andreion (meeste ruum) ­ paiknes tavaliselt öue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid ­ kreeklaste nimetus Barbarid ­ võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised ­ Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) ­ kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa ­ koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet ­ Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid ­ kreeklaste nimetus · Barbarid ­ võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised ­ Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) ­ kaljunukile rajatud kindlus. · Linna keskuseks oli agoraa ­ koosoleku ja turuplats. · Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. · Külad ja rikaste maamajad. c. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: · Kaubasuhted foiniiklastega. · Kultuurisaavutuste ülevõtmine. d. Kolonisatsioon: · Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. · Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. e. Kujunes alfabeet ­ Kreeka tähestik (24 tähemärki):

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ­ akropoli ­ jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamajad olid tavaliselt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väi- ke nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristo- kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
24
docx

KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS.

Õhemad riided ja elamud savist (soojus polnud oluline) kliima tõttu, kasvatati karja, samuti vilja kasvatus- kasvatati viinamarju, oliive jt. Kuna kreekat ümbritses meri, siis nad olid head meresõitjad ja selletõttu ka kaubandus hästi arenenud. 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Erinevused Sarnasused Spartas valitses aristokraatlik Naistel puudusid kord, kuid Ateena oli kodanikuõigused, nad olid demokraatlik riik mõne mehe eeskoste all. Ateenas hinnati välissuhted, Kodanikud said olla vaid see tegi kaubanduse osas mehed, kes olid põlisasukad Ateena rikkamas, kuid Sparta Peeti rahvakoosolekuid, kus oli teistele kultuuridele said osaleda vaid kodanikud

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk)

Ajalugu
358 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

sobiva maa vähesus kodumaal; ühtekuuluvustunne; kreeklased nim. end helleniteks kõik teised aga barbarid; linnriik; Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas Elatist teeniti põlluharimisega;vaesemad talupojad võtsid rikamatelt laenu; käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega kaudselt soetud linnelanikkond, mis ei moodustanud küll üheski; mõnel pool olid käsitöölistel kodanikuõigused ära võetud;neid hinnati madalamalt kui põlluharijaid; Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Suuromanikud ehk aristokraadid(parimate võim) ; nii riigimehed kui ka vaimuinimsed pärinesid valdavalt aristokraatide seast; enese igakülgne arendamine; konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad; ühised pidusöögid ehk sümpoosionid(koosjooming) sõpruskonna ühe või teise liikme majas; kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim; Aristokraatide meelest andis nende

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodide kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud,

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vana-Kreeka ajalugu

valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest. 6. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi jne. lühikirjeldus Linn: Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ­ akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Majadel oli siseõu. Maja kõige esinduslikum ruum ­ külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") ­ paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit: Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Toidust : puu-ja köögiviljad, eriti küüslauk ja kala. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse-

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana-Kreeka lühikospekt/spikker

Kanti maske ja seetõttu said näitlejad mängida etenduses mitut rolli.Näitekirjanikise oli lavastaja ja tegi mõnikord isegi etenduses kaasa.Komöödiad kujutasid poliitilist elu, tragöödiad mütoloogilisi süzeesi.Vana-Kreeka eluolu:Kreeklased riietusid ühe või kahe ülekeha heidetud riidetükiga.Kõige tavaliseim oli kitoon.Külmema ilma puhul kanti himationi.Pükse ei kantud.Jalatsiteks olid sandaalid.Toiduks oli kreeklastele köögi- japuuviljad ning kala.Kõrgelt oli hinnatud sport.See oli igapäevane tegevusala aristokraatidele. Kreeklased sportisid alasti..Tähtsaim spordivõistlus oli olümpiamängud.Selles osalesid üksnes hellenid,barbareid olümpiamängudele ei lubatud.Küll aga lubati mängudele makedoonlased.Ka naised ei tohtinud mängudest osa võtta.Kehtestatud oli ka olümpiarahu - Olümpias ei tohtinud relvi kanda.Olümpiavõitja ei toonud kuulsust mitte ainult endale,vaid ka oma linnale.Võitjatele püstitati ausambad

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Ateena ja Sparta riigikord: Spartalastel polnud kunagi türannia. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Orjatööle kuulus Kreeka linnriikides väga tähtis roll ­ paljusid kohustusi, mis langesid Lähis-Idas sõltuvate talupoegade õlgadele, täitsid Kreekas orjad Eluolu ja perekond: aristokraatlik eluviis: konkurentsivaim- igaüks püüdis olla teisest parem, nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Loomulikult põhjustas see väljapaistmissoov sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitikas. Suurel määral aitasid sõpruskonda liita ühised kodused pidusöögid ­ sümpoosionid

Ajalugu
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun