Jaanus võttis Oodo selga ja viis ta Prohveti-Pärdi juurde, kes Oodole lõhnavat vedelikku nuusutada andis. Poiss sai teada , et Jaanuse täkk oli ta seljast maha visanud ja ta sai Jaanuse peale tigedaks ning sõimas teda talumatsik ja koeranahaks ning lubas Jaanuse koerte poolt lõhki kiskuda, kui see peaks veel lossi minema. Läks mööda viis aastat. Ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Külaliste seas oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Jahile läksid rüütel Konrad, Emiilia ja nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne, tagaõue jõudnud, nägid ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas mida ta siin teeb. Kui nad olid tükk aega
4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo sai sedavõrd pahaseks, et tormas koju. 7. (Viie aasta pärast) Rüütel Kuuno armus Emiiliasse. Oodo ja Emiili isa korraldas lossis jahipeo. Sulased ajasid õues juttu. Kubjas rääkis välja, et Kuuno Rainthal tahab Emiilia südant võita. Kuunot kiideti igati. 8. (Hirve) Mindi jahiretkele. Emiila ja Kuuno nägid hirve. Mõlemad järgnesid hirvele erinevalt poolt. Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks aeda ja nägi vana tuttavat Jaanust. Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli
saadab. Ta avaldas lootust, et õiglane Emmi isale räägib, mis metsas tegelikult juhtus, ning nii suurema õnnetuse ära hoiab. Sõprus noorte vahel oli aga selleks korraks lõppenud. Prohveti- Pärt nägi Jaanuses omadusi, mis talle väga meele järele olid, mistõttu ta võttis poissi õpetama hakata: erinevaid tarkusi ja vehklemiskunsti. Möödus jälle umbes 5 aastat. Lodijärve lossis toimus paljude suursuguste külaliste osavõtul uhke jahipidu. Külaliste hulka kuulus ka noorhärra Kuuno von Rainthal, kelle süda lossipreili Emiilie vastu mitte ükskõikne ei olnud. Lodijärve lossihärrale oleks see meeltmööda olnud, kui Emiilie ja Kuuno oleksid saanud headeks sõpradeks ja hiljem aja edenedes oleks ta näinud neid paarina. Ainuke tingimus lossihärra poolt oli, et Emmi peab Kuuno valima oma südame sunnil, isa vahele ei sega. Sellel ajal korraldasid reeglina vanemad oma laste abielusid ja noortel polnud tavaliselt midagi võimalik teha.
uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti liikus sulastest mööda ja rääkis neile mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt kuulis. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijärve lossihärra, noormees oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Jahile läksid rüütel Konrad, Emiilia. Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne. Ta noppis mõne lille. Kui ta oli tagaõue jõudnud nägid ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas mida ta siin teeb. Kui nad olid
valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti liikus sulastest mööda ja rääkis neile mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt kuulis. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijärve lossihärra, noormees oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Jahile läksid rüütel Konrad, Emiilia. Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne. Ta noppis mõne lille. Kui ta oli tagaõue jõudnud nägid ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas mida ta siin teeb. Kui
Sulased istusid lossiuel ja uhkustasid oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rkima arvati, et ta valetab vi uhkustab. Kik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis rgiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rkiva sulaseta. Varsti lks ks sulastest mda ja rkis neile, mida ta hommikul lossihrra ukse tagant pealt oli kuulnud. Toas kndisid kaks meest, ks oli umbes viiekmne aastane ja teine oli umbes kahekmne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijrve lossihrra, noormees oli rtel Kuuno Rainthal. Kuuno rkis lossihrraga pris tkk aega, jutu lpuks ksis Kuuno, et kas tema ttrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Varsti lksid Emmi ja Konrad jahile. Kohe nende kannul ratsutas rtel Kuuno. Metsas asusid nad jlitama hte hirve. Tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde judes oli kik vaikne. Ta noppis mne lille. Kui ta oli tagaue judnud, ngi ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas, mida ta siin teeb
rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti läks üks sulastest mööda ja rääkis neile, mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt oli kuulnud. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijärve lossihärra, noormees oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Varsti läksid Emmi ja Konrad jahile. Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve. Tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne. Ta noppis mõne lille. Kui ta oli tagaõue jõudnud, nägi ta Jaanust raamatut lugemas
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli
Eduard Bornhöhe Vahur Tambet Jaanus Tasuja Piiskop ProhvetiPärt (Bartholomäus ehk Bärtel Löwenklau) Lossihärra Konrad Raupen Oodo Raupen Emmi Raupen Rüütel Kuuno Kubjas Saare Maanus Vahur oli pikk ja priske. Ta oli väga tugev, kuid ka sama laisk. Oli Tallinna piiskopi ori. Tüdines orja elust ära ja põgenes metsa. Piiskop läks Vahurit metsa otsima, sest tahtis tugevat sulast tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas.
7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga Eestimaa eest.
7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga Eestimaa eest.
E. Bornhöhe "Tasuja" Peatükkide sisu: 1. Ülevaade vallutajatest. 2. Vahuri talusaamise lugu. Jaanus läheb Tallinna kooli. 3. Jaanus kohtub esmakordselt Oodo ja Emmiga. 4. Emmi ja Oodo ratsustavad võidu. Oodo ja Jaanus vahetavad hobused, Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13
Tegelased: · Jaanus (Tasuja) Vapper ja seiklushimuline. · Tambet (Jaanuse isa) · Vahur (Tambeti isa) · Emmi (Emilia) Oli Jaanusesse armunud. Lossihärra tütar. · Oodo - Iseloomult õel. · Konrad Raupen (Rüütel) Oli lossihärra, siis kui Jaanus esmakordselt koos isaga lossi ratsutas. · Prohveti Pärt Elas koopas. · Kuuno Rainthal Rüütel, kes soovis Emmiga abielluda. · Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur? V: Vahur oli Tambeti isa nind Tallinna piiskopi ori. 4) Kuidas Vahur endale talu
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kentmanni 13 15158, Tallinn Tsiviilasja number: 2-16-9 07.oktoober 2016 Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Elukoht: Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53667899 Kostja esindaja Vandeadvokaat Jaan Mölder Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu
Tegelased: Tambet- maamees; Vahur-Tambeti isa; Piiskop; lossi sulane; Vahuri naine; Tambeti naine; Tambeti poeg Jaanus ehk Tasuja; Oodo ja tema koer Tarapita; Oodo õde Emmi; kubjas; rüütel Konrad Raupen; Prohveti Pärt ehk Bartholomäus ehk Bartel Löwenklau; koljat Rebase Rein; Kuuno Rainthal; Maanus; Maanuse isa 1) 13. sajandi algul sattus eestlane isevärki naabrite keskele, kes omavahel tihti sõdisid 2) Vahuri põgenemine metsa, tema surm ja õpetussõnad oma pojale Tambetile, kes nendest kinni ei pidanud nendest pidas kinni hoopis tema poeg Jaanus 3) Jaanus ja Tambet läksid lossi, seal kohtas Jaanus kahte last Oodot ja Emmit ja ühte koera Tarapitat. Nendest said Jaanuse sõbrad
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur Jaanuse tugev vanaisa. Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3
Lugemiskontroll - "Tasuja" 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?
september 2016 Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Haava 24A 1, Tartu E-post: [email protected] Tel: 52145877 Hageja esindaja Vandeadvokaat Siim Mägi Kastani 25- 102, Tartu Tel: 54877454 E-post: [email protected] Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53648561 HAGIAVALDUS 2250 EURO PÕHIVÕLA, 3200 EURO INTRESSI, SISSENÕUTAVAKS MUUTUNUD VIIVISE JA VIIVISE KUNI PÕHIVÕLA TÄITMISENI NÕUDES Hagihind: 6666,35 eurot Riigilõiv: 450 eurot I Asjaolud 1. Hageja Jana Tasane ja kostja Kuuno Kloop sõlmisid 28.05
Maanus peideti ära. Tekkis võitlus. Jaanus nägi mingil hetkel ainsa pääsmeteena majja jooksmist, mis siis põlema süüdati, arvates et Jaanus põleb sisse. Tegelikult aga seda ei juhtunud. Jaanus ärkas kui uuesti ellu Tasujana, et siis kätte maksta. Algas Jüriöö ülestõus, et vabaneda sakstest ja saada vabadus. Jaanus ründas Lodijärve mõisa. Nähes, et Ooda on ta isa mõrvanud, tappis ta Oodu, kuid Emiilia ja rüütel Kuuno jättis ellu, kuna Emiilia nii soovis. Tasuja pidas maha võimsaid lahinguid, kuid lõpuks hukkus ka ise ning Eestimaale vabadust ei tulnud. Teos räägib vabaduse saamisest, selle hoidmisest ning siis selle kaotamiset. Hästi on välja toodud vabaduse säilitamise raskused. Kui Konrad Raupen oli leppinud sellega, et on olemas üks vaba talu, siis tema poeg ei olnud sellega kindlasti päri ja tegi kõik endast oleneva, et kõik võim kuuluks ainult talle.
RANNER LIGI 28 *** TARMO VILT 44 **** MAIT LEIGER 53 ***** REIMO KLASEN 49 ***** MARIO REBANE 27 *** PRIIT IGLANE 47 ***** MARTIN ENNUS 44 **** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ MART JGEVA 35 **** KUUNO HEIN 32 *** REIGO VASSUS 34 *** Jaan Sepp 55 ****** gerda Spuul 5 * Pirjo Kuusemaa 78 ******** Mari Maasikas 20 ** Liina Liisa 77 ******** 206 rows selected. SQL> COLUMN sunniaeg FORMAT A12; SQL> COLUMN vanus_aastades FORMAT 999,99; SQL> COLUMN vanus_kuudes FORMAT 999;
Koosataja andmed esitatakse järjekorras: Ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress. Näide: Maie Maasikas 768 8787 E-post: [email protected] Kui kirja kavandi ettevalmistamisel on osalenud mitu koostajat, võib iga koostaja andmeid täiendada tema poolt ettevalmistatud sisulist valdkonda iseloomustava märksõnaga. Näide : Kalle Kaalikas (juriidilised küsimused) 6565 7676, [email protected] Kuuno Kuusik (finantsküsimused) 565 7576, kuuno[email protected] Asukoht: alati kontaktandmete välja kohal vasakul, kuid võib ka ruumipuudusel paremal pool. 9. Kuupäev 10. Lisaadresaat- on organisatsioon või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks, mitte täitmiseks. Elementi kasutatakse, kui sama sisuga kirjaga soovitakse edastada informatsioon adresaadile ning teavitada asjasse puutuvaid kolmandaid isikuid, kellele see pole suunatud täitmiseks.
kõigepealt kavalat nõu ep oleks andnud, mille läbi vaenlased võrku langesid, või kui tema, jutustav sulane, isandat ep oleks vaenlaste keskelt surma suust välja raiunud, või kui tema, jutustav sulane, vaenlase kõige karusemat meest ep oleks maha sirutanud, mispeale teistel ülejäänutega kerge töö olnud? Nii kõnelesid ja valetasid sulased, et suu vahutas. Aga kõik ei rääkinud siiski puhast valet. «Te tunnete ju kõik Kuuno Rainthali,» alustas oma juttu tüvikas, punane mees, keda tema juuste ja habeme kärva pärast Rebase-Reinuks kutsuti. «Vaat' see on noormees, kelle pähe mõistuse poolest mahuks teisi päid tükki kümme halli habemega tükkis. Ja missugune sõdija! Ma ütlen, et . . . et . . . minagi tema ees araks läheksin . . . see on, ma ei pistaks plehku, sest mina ei pista kellegi ees plehku . . . aga nõnda nagu veidi kutistav oleks niisugusele vastu hakata.» «Hohohoo
2.7.25. Hanno omab krediitkaarti, mille kasutamise korral ta maksab pangale intressi iga kuu lõpus arvel olevalt võla jäägilt nominaalse intressimääraga 18%. Eelmise kuu lõpu seisuga oli Hanno pangale võlgu 350 EURi, sel kuul sooritas Hanno krediitkaardiga ostusid 85 EURi eest ja maksis pangale tagasi 75 EURi. Määrata a) selle kuu intress eelmise kuu võlajäägilt, b) võlajääk selle kuu lõpus, c) järgmise kuu intress 2.7.26. Kuuno omab krediitkaarti, mille kasutamise korral ta maksab pangale intressi iga kuu lõpus arvel olevalt võla jäägilt nominaalse intressimääraga 22%. Eelmise kuu lõpu seisuga oli Hanno pangale võlgu 250 EURi, järgneval viiel kuul Kuuno krediitkaardiga ühtegi tehingut ei teinud, kuuendal kuul sooritas Hanno krediitkaardiga ostusid 125 EURi eest ja maksis pangale tagasi 100 EURi. Määrata 108
91 177 Tarassov Igor Tallinn 03:00:23 M40 1134 1030 Taul Raul Jõgeva 04:02:37 M40 2245 2052 Tell Riho Lääne-Viru 05:20:11 M40 946 1019 Tenisson Vaido Jõgeva 03:53:44 M40 1211 2607 Terve Raivo Harju 04:05:37 M40 1585 1473 Tiivoja Taivo Tallinn 04:25:04 M40 427 302 Tobreluts Rainer Tartu 03:26:44 M40 2407 2239 Toming Kuuno Põlva 06:12:40 M40 143 391 Tomsons Vilmars Läti 03:06:25 M40 121 164 Toome Roland Lääne-Viru 03:05:24 M40 1854 1502 Tooming Teet Põlva 04:42:00 M40 1374 1470 Toomsalu Ilmar Harju 04:13:23 M40 1213 1298 Tootsi Toomas Viljandi 04:05:47 M40 1406 1155 Treilibs Aleksandrs Läti 04:15:06 M40 1158 1344 Trink Andres Harju 04:03:46 M40
annaabi.ee 
