tal seda raha pole ning ta saab selle ära maksta alles järgmine kuu pärast palgapäeva. Leppisime suuliselt kokku, et kostja tasub ülejäänud summa 13. märtsiks, kuid ka sellel kuupäeval ei tasunud kostja oma võlga. Hageja ootas kuu lõpuni ja 30.03 helistas kostjale. Tema telefon oli välja lülitatud. Hageja saatis kostjale meili 30.03, tuletamaks meelde maksekohustust, kuid sellele ta vastust ka ei saanud. Hageja üritas kostjat uuesti kätte saada 10.04, võttes arvese, et kostjal peaks olema palgapäev. Kostja vastas telefonile, kuid ütles, ütles, et ei saa hetkel võlga ära tasuda, sest tal pole raha, lisaks on ta veel ühele inimesele võlgu. Hageja palus kostjal saata e- mail, milles kostja tunnistaks lepingu rikkumist ja maksekohustuse täitmata jätmist, mida kostja ka tegi. Kostja pole lepingut vabatahtlikult täitnud ja puuduvad andmed, kas ja millal ta saab seda täita. Õiguslikud põhjendused
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat xxx, e-post: xxx, telefon: xxx Kostja: YYY, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx HAGIAVALDUS võla väljanõudmiseks Hageja laenas kostjale 2015. aasta 1. augustil 5000 eurot. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt pidi laenuperiood lõppema 2018. aasta 1. augustil. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma üks kord aastas (01.08) 3 aastat järjest. Kostjal oli kohustus koos intressidega maksta iga aasta 2500 eurot. Ehk kokku oli tagasimakstav summa koos intressidega 7500 eurot. Kostja täitis lepingus ettenähtuid kohustusi kahel järjestikusel aastal, kuid viimast tagasimakset, mis oleks pidanud olema 1. augustil 2018. aastal ta ei teinud. Kahe esimese makse kohta andis hageja kostjale kirjaliku kinnituse. Kolmanda makse kohta
aprilli 1997. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli nr 14. Nimetatud üldkoosoleku protokoll tõendab, et aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli AS Satwo juba raskes majanduslikus seisus (kahjumis) ning aktsiate väärtus oli nullilähedane. Lepingu jõustumise ajaks 22. augustil 1997. a ei olnud aktsiate väärtus muutunud. Seega leidis ringkonnakohus ekslikult, et perioodil lepingu sõlmimisest kuni selle jõustumiseni olid aktsiad muutunud väärtusetuks ning kostjal oli seetõttu alus lepingu täitmisest keelduda. Tulenevalt protsessiõiguse normi rikkumisest asus ringkonnakohus väärale seisukohale, et asjas tuleb kohaldada TsK § 248. Nimetatud normi kohaldamise eeldusena on ringkonnakohus käsitanud ekslikult asjaolu, et hageja rikkus lepingut, sest ei taganud müügilepingu eseme säilimist. Sellist kohustust hagejale lepingust ei tulenenud. Mõlemad pooled arvestasid, et tegemist oli väärtusetute aktsiatega, kuid lootsid, et AS
alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Selle tehingu tagajärjel on hageja alusetult saanud enda valdusesse kostjale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz A 160, mis tuleb kostjale tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja on õigusvastaselt müünud kostjale kuuluva sõiduauto edasi kolmandale isikule. 2.3.3. Juhul kui kohus leiab, et krediidilepingud ei ole tühised, siis on kostja seisukoht, et kuna ta ei ole hagejalt üleüldse saanud raha ning seega ei ole kostjal tekkinudki rahalisi kohustusi, siis ei ole täidetud tagatislepingu tingimused ning hageja on õigusvastaselt võõrandanud kostja sõiduauto. 2.4 Kostja ei ole rahaliste kohustuste täitmisega viivituses. 2.4.1. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on kohustuse täitmisega viivituses (hagiavalduse punkt 2.4), sest kostjal ei ole tekkinud kohustust lepinguid täita. Esmalt põhjusel, et lepinguid ei ole üleüldse sõlmitud. Kui kohus leiab, et lepingud olid sõlmitud, siis
teist versiooni usaldusväärsemaks, sest need on dokumentaalselt tõendatud. Maakohus väitis, et arvestada tuleb asjaoluga, et hageja ei teinud tööd olles töölähetuste vahelisel tagasi ajal Eestis. Seega aeg, kus hageja tegi ületunde, hüvitati vaba ajaga. Maakohus jättis ületundide eest nõutava hagi rahuldamata. Maakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et hageja eiras kostja poolt tehtud korraldust ilmuda 14. detsembril 2009.a tööle. Maakohus leiab, et sellest tulenvalt on kostjal õigus tööleping TLS §88 lg 1 alusel üles öelda, mis sätestab töölepingu üles ütlemist a töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Maakohus on seisukohal, et TLS 97 lg 3 sätestab, et TLS § 88 lg-s 1 nimetatud
menetlusdokumendid edastada menetlusalusele isikule on postiteenust majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. (TsMS § 306 lg 3) Nimetatud viisil menetlusdokumentide kättetoimetamine eeldab, et kohtul oleks teada dokumendi saaja andmed. Seega lasub hagiavalduse esitajal kohustus esitada menetlusealuse andmed, mis võimaldaks kostjal dokumendid õigeaegselt kätte saada. Oluline on ka teada, et alates 01.01.2009 kehtib regulatsioonis muudatusena järgmine punkt. Kohtutele on menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajaliku info paremaks tagamiseks antud senisest selgem võimalus riigi ja erasektori andmebaasidest teabe saamiseks. TsMS § 306 lg 3 uus redaktsioon sätestab kohtu õiguse küsida andmeid ka menetlusosalise tööandjalt,
a ehituse töövõtulepingu nr 153, mille kohaselt pidi hageja alltöövõtjana tegema kostja kui peatöövõtja tellimusel Tartus Anne 38 asuva postimaja katusetöid. · Lepingu järgi pidi töövõtja lõpetama kõik tööd 10. oktoobriks 2001.a · Katus valmis 6. novembril 2001. a · Kuna tööde tegemise ajal sadas 31 päeval üle 2 tunni vihma, pikenes lepingu tähtaeg lepingu punkti alusel. · Leping ei näinud ette hoone karbile veepidavuse tagamist sademete ajal. · Kostjal ei ole alust vähendada lepingu hinda tööseisakute päevade osas. · Kostjale esitati arve summas 423 820, mille kostja pidi tasuma 8 tööpäeva jooksul. · Reaalselt tasus kostja 118 710 krooni, tasumata on 305 110 krooni. · Lepingu punkti järgi pidi kostja maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,5% päevas (kokku viivis 152 555 kr) · Kostja arvates ei vastanud hageja töö lepingule ega ehitusnormidele. Katuselt oli toimunud mitmed
juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Laenulepingu punktile 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi alates lepingu sõlmimisest (28. jaanuar 2012.a.). Seadusest tulenev intress on tänase päeva seisuga 1%. Intressi saab tänase päeva seisuga (13. november 2012) nõuda 291 päeva eest. Intressisumma aastas on (10 000/100 = 100) 100 eurot. Aastas on 360 päeva, sellest tulenevalt on intress (100/360 = 0,278) 0,278 eurot päevas. Kokku tuleb kostjal intressi tasuda (291*0,278 = 80,898) 80,898 eurot. Intressi Intressi Tagastamisele Intress % Intress Päevade arvestatud arvestatud Intressi summa kuuluv rahasumma aastas päevas arv alates kuni 10 000 eur 1% 0,278 eur 28.01
2.2 Kostja vastutus lepingurikkumiste eest Kostja vastutab lepingurikkumise eest, sest rikkumist ei põhjustanud hageja enda tegevus ning rikkumine ei ole ka vabandatav. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata summad, mille laenas talle hageja kahe laenulepingu alusel. 2.3 Intress Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb muu laenulepingu, kui selle, mis on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, korral maksta intressi juhul, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli hagejal ja kostjal mõlemas laenulepingus olemas kokkulepe intresside tasumise suhtes, mistõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda intresside tasumist. 2.4 Viivis Kostja on rikkunud laenulepinguid, ega maksnud laenatud raha hagejale tagasi kokkulepitud tähtajaks, mis tähendab, et kostja on raha maksmisega sattunud viivitusse. Seetõttu on VÕS § 113 lg 1 alusel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras, mille pooled olid kokku leppinud (mõlemas laenulepingus on määraks 0,1% päevas).
Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1. Kohtulahendi peale kaevata 2. Lõpetada asi kompromissiga 3. Nõuda kohtulahendi sundtäitmist. 3. Menetluskaaslus on mitme subjekti esinemine ühes ts.asjas kas hageja või kostja poolel. Kohus saab menetluskaaslust lõpetada igal ajal, kui leiab, et nõuete eraldi menetlemine on otstarbekas. Aktiivne protsessikaaslus mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt ühe kostja vastu.
Formulaarprotsessile oli iseloomulik preetori poolt pooltele formula väljastamine, see võimaldas hagejal üldse protsessi alustada. Sarnasusena saab legisaktsioonilise ja formaarprotsessi juures välja tuua niiöelda protsessiprogrammi sisu kinnitamise peale poolte vahelise õiguslüli kindlaks määramist. Kui legisaktsioonilises protsessis oli täitemenetlus legis actio per manus iniectionem, siis formulaarprotsessi puhul, kui kostjal tuli maksta teatud rahasumma, ent ta ei teinud seda, tuli hagejal alustada uut protsessi actio iudicati alusel. Selles kontrolliti ainult otsuse olemasolu ning kostja tehtud makseid. Kostjal maksta tulev summa kahekordistus. Edasikaebamise võimalust polnud ei legisaktsioonilise ega formulaarprotsessi puhul.34 TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK JA LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS
(4) Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 22. Asja algatamine -hagi mõiste, hagi ese ja alus hagide ühendamine, vastuväited ja vastuhagi, -hagist loobumise ja kompromissi õiguslikud tagajärjed, hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) § 373. Vastuhagi esitamine (1) Kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.
selliseid tsiviilasju, mille kohta on ringkonnakohus oma lahendi teinud. Ainsaks erandiks on tsiviilkohtumenetluses vahekohtu otsuste tühistamise taotlused, mis tuleb esitada ringkonnakohtule arutamiseks. Territoriaalne alluvus Igal kohtul on oma territoorium, mida ta teenindab. Territoriaalne alluvus määrab ära samaliigiliste kohtute vahel asjade alluvuse. Üldise alluvuse reegli järgi esitatakse hagi kostja elu või asukoha järgi Kui hagi on esitatud valele kohtule, siis on kostjal alati õigus paluda saata asi sellesse kohtusse kus on kostja elu või asukoht. Alternatiivne e valikuline kohtualluvus Seadus võimaldab hagejal valida asja lahendava kohtu selliselt, et lisaks üldisele kohtualluvusele on võimalik vaidluse lahendamine hageja poolt määratud kohtus. Kui alternatiivne alluvus on lubatud ja asi võib alluda mitmele kohtule, siis on see hageja õigus valida kohut. Alternatiivne alluvus peab olema seaduses selgesõnaliselt sätestatud.
(TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping),
võlausaldaja täitemenetluses) saab oma õigusi sellistele asjadele üürileandja suhtes eelistatult maksma panna (esmajoones välja nõuda), kuid see ei välista iseenesest pandiõigust asjade ruumis oleku ajal. Samamoodi käsitletakse VÕS § 305 lg-s 3 kolmandatele isikutele kuuluvaid asju, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule. 14. Eelneva põhjal leidsid kohtud ebaõigesti, et kostjal ei saanud olla pandiõigust vaidlusalustele kaupadele. Kostjal võis olla vaidlusalustele kaupadele pandiõigus, kui edasimüüja kasutas üürnikuna kostja ruumi, kaubad olid selles ruumis ning kostja ei teadnud kaupade ruumi toomisel, et kaubad ei kuulu edasimüüjale ega pidanudki seda teadma. 18. Kui hagejad on vaidlusaluste kaupade omanikud, on neil AÕS § 80 kohaselt õigus nõuda kostjalt kaupade väljaandmist
Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)
tööl oli. Maakohus leidis, et kostja väited kinnitavad A-le kuuluva muruniiduki valdamist B poolt ja rahuldas hagi. B soovib kohtuotsust vaidlustada. Millisele menetlusnormi rikkumisele saab B viidata? vindikatsioonihagi asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest tuleb: o tõendada, et kostja valdab teie asja; o tõendada, et teie olete asja omanik; o väita, et kostjal pole õigust asja vallata kostja peab näitama, et tal on õiguslik alus omaksvõtt, aga kostja ei valda enam muruniidukit kohus on jätnud osad tõendid hindamata (kas B endiselt valdab muruniidukit?) o kes peaks tõendama? ei ole võimalik negatiivselt tõendada (et ei ole) o A (hageja) jättis tõendamata, kas B menetluse ajal veel valdab muruniidukit 18
16 A. Strowel. Peer-to-Peer File Sharing and Secondary Liability in Copyright Law. Edward Elgar Publishing Limited, Cheltenham, 2009. Pp 15-16 10 2.1. TEISELE ISIKULE KANDUV VASTUTUS Teisele isikule kanduva vastutuse areng Ameerika Ühendriikide autoriõiguse seaduses põhineb lepinguvälise kahju põhimõtte laiendatud tõlgendamisel.17 Vicarious vastutus eksisteerib autoriõiguse rikkumise puhul, kui kostjal on õigus ja võime jälgida ja kontrollida õigusi rikkuvat tegevust ja omab ka varalist huvi selle tegevuse suhtes. Siinkohal ei ole vaja teadmist rikkuva tegevuse kohta, kuigi harva juhtub seda, et hageja ei suuda tõestada, et kostja oli üleastumisest teadlik. Igasugune praktiline võime ära hoida või peatada autoriõigusi rikkuv tegevus, peaks enamikel juhtudel olema piisav, et näidata vajalikku kontrolli määra. 18 Kuid siiski on ka siinkohal palju
7.2. Hagi tagamise kautsjon Kohus võib hagi tagada, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine raskendab või muudab võimatuks kohtuotsuse täitmise. Hagi tagamise abinõudeks sätestab TsMS § 378 (näiteks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara 9 arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine jne). Rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt tasutakse hagi tagamise kautsjonina 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 141 lg 1). Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistimise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel samuti kassatsioonikautsjon.
Sule vastuhagi, milles palus välja mõista K.Rehemaalt 8400 krooni. Millises kohtus vastuhagi lahendatakse? TsMS § 98 järgi võib vastuhagi esitada hagiga samasse kohtusse, välja arvatud, kui vastuhagile kohaldub erandlik kohtualluvus ( TsMS ptk 14.). 13. Kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud hageja esitas hagi 7500 krooni nõudes. Kohus algatas asja, kuna polnud teadlik hageja teovõimetusest. Millist kaitsevahendit võib kostja kasutada? TSMS § 199, § 202, § 423 tulenevalt kostjal õigus esitada taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks seoses tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisega hagejal, § 204 alusel nõuda tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrolli. 14. Hageja nõudis elatisraha. Kohtuistungil teatas hageja esindaja, et pooled on jõudnud omavahel kokkuleppele, mille kohaselt hageja loobub elatisrahast alaealise lapse ülapidamiseks, kes jääb tema kasvatada. Kostja kohustub omakorda lahkuma poolte ühisest korterist ja jätab kogu ühisvara hagejale
õigeks või süüdi. Formulaarprotsess eksisteeris vabariigi ajal. 7.Ekstraordinaarne protsess Monarh võtab monarhia ajal kohtuvõimu enda kätesse. Keisri ajal hakkasid kohtuasjadega tegelema määratud isikud. Sellest tuli välja uus protsess Ekstraordinaarne protsess. Koosneb ühest staadiumist asja algusest lõpuni lahendab iudex datus. Oli võimalik asja arutamine ja otsustamine tagaselja, kostjal oli kohtu taandamisõigus, võistlusprintsiip, kohtuprotokoll, avalikkuse printsiibi piiramine. Kohtuotsuse täitmine hageja palvel riigivõimu organite poolt. 8. Preetori kaitse vahendid Need olid rajatud kohtumagistraadi impeeriumile. Nende eri vahendite iseloomustavaks joones on see, et magistraat ei pidanud sel juhul tingimata määrama kohtunikku iudex'it. Magistraat tegi korraldusi, millega kaitses tema enda poolt kaitsmisväärsena leitud kodanike huve
kaks kuud aega Euroopa Kohtule oma kirjalike märkuste esitamiseks. Hagimenetluses 11 Hagi esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kirjaliku avaldusega. Kohtusekretär avaldab teatise hagi kohta Euroopa Liidu Teatajas, täpsustades hagi alused ja hageja nõuded. Samal ajal edastatakse hagi vastaspoolele, kellel on aega üks kuu kostja vastuse esitamiseks. Hagejal on õigus esitada repliik ning kostjal oma vasturepliik, mida tuleb teha ühe kuu jooksul. Nimetatud dokumentide esitamist puudutavaid tähtaegu tuleb täpselt järgida, välja arvatud kohtu presidendi poolt lubatud erandi korral. Mõlema menetlusliigi puhul määravad vastavalt president ja peakohtujurist ettekandja-kohtuniku ning kohtujuristi, kelle ülesanne on kohtuasja menetluse käigu jälgimine.
Poole põhjendatud kirjaliku taotluse alusel tagab hagi kohus oma määrusega.kui kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatu, siis jätab kohus hagi tagamata ja teatab sellest kirjaga taotluse esitajale. Hagi tagamise taotlust saab esitada ka enne hagi esitamist. Hagi tagamine toimub kohtu määrusega, mida võivad pooled vaidlustada esitades määruskaebuse ringkonnakohtule (TsMS § 390). Määruskaebuse võib esitada ka hagi tagamata jätmise määruse peale . Kostjal on õigus olla ära kuulatud vähemalt apellatsioonimenetluses. Hagi tagamise abinõud on sätestatud TsMS paragrahv 378 lg 1 , olulisemad: 1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; 2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; (vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada (TsMS
Litis contestatio seisnes selles, et pooled pöördusid pidulikult tunnistajate poole üleskutsega olla kõige toimunu tunnistajateks. See aga ei tähendanud, et litis contestatio sisu ei võidud ka kirja panna, et oleks seda hiljem lihtsam tõendada. Kirjalik litis contestatio muutus formulaarprotsessi ajaks reegliks ning tunnistajate juuresolekut enamasti ei vajatud. Kui legisaktsioonilises protsessis oli täitemenetlus legis actio per manus iniectionem, siis nüüd, kui kostjal tuli maksta teatud rahasumma, ent ta ei teinud seda, tuli hagejal alustada uut protsessi actio iudicati alusel. Selles kontrolliti ainult otsuse olemasolu ning kostja tehtud makseid. Kostjal maksta tulev summa kahekordistus. Edasikaebamise võimalust polnud põhimõtteliselt ei legisaktsioonilise ega formulaarprotsessi puhul. d) preetori erikaitsevahendid Lisaks formula’te koostamisele võis preetor ka ainuisikuliselt teha teatud otsuseid, mis rajanesid talle rahva poolt antud võimule
väljaandmise või kontrollimise või kauba saaja käsutusse üleandmise päeva. 5. Vedaja ja saaja peavad osutama teineteisele abi kõigi vajalike asjaolude uurimisel ja kontrollimisel. Artikkel 31 1. Kõigi käesoleva konventsiooni toime alla sattuvatest vedudest tekkinud vaidluste korral võib hageja, peale poolte poolt kooskõlastatud konventsioonist osavõtvate maade kohtute, pöörduda selle riigi kohtusse, mille territooriumil: a) on kostjal alaline elukoht või on oma peakommertsettevõte või osakonna või agentuuri asukoht; b) asub kauba veoks vastuvõtmise koht või kauba üleandmiseks ettenähtud koht. Teistesse kohtutesse pöörduda ei ole lubatud. 2. Kui käesoleva artikli punktis l nimetatud mingisuguses vaidluses on hagi läbivaatamisel kohtus, kelle pädevusse selle punkti sätete põhjal asi kuulub, või kui niisuguse hagi suhtes oli see
4) kes on menetlusosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda 5) kas pooled soovivad ,et seda asja lahendatakse kollegiaalselt Hagiavalduse ärakiri kostjale ja kaasa ka kiri, et millistele küsimustele vastata võiks. Vastus peab sisaldama: kas kostja tunnistab hagi kas on vastuväiteid kas soovib vastuhagi esitada millised tema poolsed tõendid 30 päeva on õigus tutvuda kostjal. 2. kohtuistung võidakse teha tagaselja otsus, kui kostja ei ilmu kohtuistungile või ei ole vastanud kohtu poolt saadetud kirjale. Saadetakse kostjale kohtuistungi tulemus ja 10 päeva jooksul võimalik esitada kaja menetluse taastamise avaldus. 32
5) kas pooled soovivad ,et seda asja lahendatakse kollegiaalselt Hagiavalduse ärakiri kostjale ja kaasa ka kiri, et millistele küsimustele vastata võiks. Vastus peab sisaldama: kas kostja tunnistab hagi kas on vastuväiteid kas soovib vastuhagi esitada millised tema poolsed tõendid 30 päeva on õigus tutvuda kostjal. 2. kohtuistung võidakse teha tagaselja otsus, kui kostja ei ilmu kohtuistungile või ei ole vastanud kohtu poolt saadetud kirjale. Saadetakse kostjale kohtuistungi tulemus ja 10 päeva jooksul võimalik esitada kaja menetluse taastamise avaldus. 27
perspektiivitu? Kulud kokku 6900 Sissetulek 6500 Vahe 400 krooni ei ole nii suur vahe et selle võib kanda lähisugune. Väikse menetlusabi- menetlusabiseadus Suur- riigi õigusabi seadus. Riigilõivuseadus 180 lg 1 punk1 §186 lg 2 eluase ei lähe sinna alla Sots toetus ei lähe arvesse Abi on tegelikult laen mille kaotamise puhul tuleb see tagasi maksta Riigilõiv 10 000 Menetluskulude jaotus. Kui menetluskulusid ei kanan siis kohtutäituri poole peab lootma et kostjal raha on. Kautsjon .saadakse kohe tagasi. Taotlus rahuldamata- jääb kautsjon riigile. Tagatis 10 000- kohus rahuldab- hoiule kuni kohtumenetlus käib ja hagi rahuldatakse saab tagasi siis kui ei jääb hoiule. §181 menetlusabi andmine lõige 1 Kui A siiski vaidluse tervikuna kaotab, kas ja millised kulud peab ta sel juhul kandma? § 190. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus (1) Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada
Kui tegemist oleks ajutisega, siis poleks sõlmitud kolemks aastaks, seega on see küsitav. 2. Kuna töötaja asus uuele tööle, siis on hüvitise vähendamine võimalik. Lõpparve peab tasuma töötamise viimasel päeval – Töötaja on õigustatud nõudma viivist VÕS § 113 ja § 94 järgi arvestades Keskpanga määra. 3. II Kaasus 1. On põhjendatud, sest tööandja on kohustatud maksma töötasu õigel ajal ja kohas. Seega kokkuleppe rikkumist ma siin ei näe. Kostjal väide usalduse kaotuse kohta pole põhjendatud – See pole usalduse kaotuse alus. 2. Usalduse kaotuse alus on tühine. 3. Töövaidluskomisjon võim hüvitise suurust muuta §107 lg 3 alusel III Kaasus 1.Ei ole. Samas, peab tööandja põhjendama ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis §95 lg 1, tema tegi seda suuliselt, mida teha ei saa. See toob kaasa töölepingu ülesütlemise tühisuse. 2. Pöörduda kohtu või töövaidluskomisjoni poole
Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. VALLASOMAND 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse.
Selle, kas kostja käitumine on olnud õigusvastane, peab ära tõendama kannatanu hageja. Eelkõige § 1045 lõikes 1 sätestatud asjaolud omavad keskset tähendust õigusvastsuse tuvastamisel. 17 2. etapis kontrollitakse seda, kas ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Asjaolud on sätestatud §-s 1045 lõikes 2. Õigusvastsust välistavate asjaolude tõendamise koormis on kostjal ehk kahju tekitajal. Näide: A tekitab B-le kehavigastuse. Kõigepealt kontrollime, kas selline käitumine on õigusvastane. Seejärel tuleb vaadata, kas A kehavigastust tekitades ei käitunud hädakaitse seisundis. Kui ta seda tegi on õigusvastasust välistav asjaolu olemas ja deliktiõigust ei järgne. Kui arst teeb patsiendile operatsiooni, siis iseenesest on selline käitumine õigusvastane, sest see tekitab patsiendile kehavigastuse. Kuid kui seejuures esineb
Kohtuotsuse täideviimist ei täitnud riiklikud organid. Hagejal oli õigus kuni 326.aastani müüa ja tappa kostjat.Edasikaebamine - praktiliselt puudus.Impeeriumi periood - hakkas arenema ekstraordinaarne cognito-protsess -protsess ühes staadiumis, kõik fikseeriti kirjalikult protokollis, otsuse tegemisel lähtuti kirjalikest tõenditest jatunnistajate ütlustest, asja arutamine kinnine , kohtuotsuse täitmiseks administratiivorganid, kostjat ei antudenam hageja võimu alla juhul, kui kostjal puudusid vahendid otsuse täitmiseks, paigutati ta vanglasse. EDASIKAEBAMINE - vaid imperaatori otsuse peale, nimetus apellatsioon- asi vaadati läbi kõrgema kohtupoolt sisuliselt ja täies mahus. Kohtuotsuseid võis kasutada nagu õigusallikaid. 15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus 381 kuulutatakse ristiusk riigiusuks. Temast saab moraalse teadmuse juht. Kuigi kirik peaks siduma endaga kõik riigi alamad ja riigi,siiski keiser ütleb, et
mitmete ekspertide arvamusele ei kujune komisjoni arvamusest kohtus (vähemalt esimese astme kohtus) arvestatavat tõendit. EL direktiivist tuleneb ka nõue, et soolise võrdõiguslikkuse komisjonile esitatud kaebuse või avalduse esitamise puhul on tõenduskoormus pandud isikule, kelle vastu on kaebus esitatud (§ 6). Selle eesmärgiks on lihtsustada üksikisikutele soolise diskrimineerimise esinemise tõendamist (mis seletukirja järgi "sageli on võimatu"). Õiguspraktikast on teada, et kostjal on tunduvalt raskem tõendada teo mittetoimumist, kui hagejal teo toimumist. See aga paneb komisjoni olukorda a priori, kus on toimunud diskrimineerimine hageja suhtes. Ümberpööratud tõenduskoormuse erandlikkust Eesti õigusruumis on tunnistanud ka põhiseaduskomisjoni liige Liia Hänni ning veelgi enam ta on pidanud seda potentsiaalseks probleemiks, kuid siiski väitnud, et "õiguskorda Euroopa Liidu õigusega harmoneerides meil tuleks ka see põhimõte omaks võtta7"
d. Hageja menetluskulud. Esitades hagiavalduses menetluskulude nimekirja, määrab kohus vastavalt TsMS § 174¹ lõikele 3 hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja poolt hüvitatavad menetluskulud. Menetluskulude loetelus tugineb hageja TsMS § 138 lõigetele 1 ja 2, millekohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluskulude nimekirjades palub hageja kõigil juhtudel kostjal hüvitada riigilõivud ja kohtutäituri tasud, 30% juhtudest tasu menetlusdokumentide avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes, 25% juhtudest kulu võlgnikule tehtud meeldetuletuste, teavituste ja hoiatuste eest. e. Hagi esitatakse sooviga rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega, tuginedes TsMS § 741 lõikele 1. Sealjuures, kui hagidokumente ei õnnestu kostjale kätte
kokkulepe kolmekümne inimese majutamiseks kaheks päevaks ja selle kohaselt tuleb ka tasuda. Külalistemaja sisekorra eeskirjade kohaselt peavad külastajad lahkumise päeval vabastama ruumid hiljemalt kell 12.00 päeval – sellest kohustusest oli kostja informeeritud nii kirjalikult (allkirja vastu sisseregistreerimise lehel) kui suuliselt. Kostja koos külalistega seda ei teinud ja jätkas tubade kasutamist ka peale kella 12.00 päeval. Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda veel ühe ööpäeva maksumuse ulatuses, s.o 750 eurot. Kokku palun kostjalt välja mõista 1500 eurot, sh 750 eurot tubade kasutamise maksumusest perioodi kuni 2. jaanuar 2017 eest ja 750 eurot uue kasutusperioodi eest, mis algas 2. jaanuaril 2017 kell 12.00.“ Kostja vastuse kokkuvõte: Mina ei ole sõlminud hagejaga kokkulepet 1500 euro tasumiseks. 2016. aasta novembri alguses
2.2. OÜ BCD loobub viiviste 118 740.- krooni ja riigilõivu hüvitamise 44000.- krooni nõudest. 2.3.Esitada käesolev kokkulepe vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 217 p.5 kinnitamiseks kohtule. OÜ BCD __________________ AS ABC __________________ 188 VASTUHAGI Sageli tekkib kostjal vajadus esitada vastuhagi. Vastavalt TsMS paragrahvile 151, on kostjal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus esitada hageja vastu vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga. Vastuhagi esitatakse siis, kui soovitakse nõuet tasaarveldada põhihagis esitatud nõudega kas täielikult või osaliselt või kui nende vahel on vastastikune seos (TsMS paragrahv 153). Toon ära vastuhagi näidise. Tallinna linnakohus "....."..........................a. Liivalaia 24,
1. õigusvastasuse eeldused Eeldused sisalduvad VÕS 1045 lg 1-s. Kontrollitakse või selgitatakse, kas esinevad õigusvastasuse eeldused ehk kas objektiivne teokoosseis vastab õigusvastasuse tunnustele. Tõendamiskoormis kannatanul ehk hagejal. 2. õigusvastasust välistavad asjaolud 1045 lg 2 Tõendamiskoormis nüüd kostjal (kahju tekitajal) Nt A tekitab B-le kehavigastuse, siis tuleb kontrollida kas on õigusvastane. etapp 1: 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kehavigastuse tekitamine õigusvastane. etapp 2: kas esineb õigusvastasust välistav asjaolu, nt A tegutses hädakaitseseisundis? Sellisel juhul oleks deliktiline vastutus välistatud. Nt kui arst teeb patsiendile operatsioon, siis iseenesest on selline käitumine õigusvastane, kuna tekitab pat-
Ringkonnakohus: Hageja ei ole FIE-na registreeritud, aga Tallinnas saab litsentsi ainult töölepingu või FIEna töötav isik, seega pidi olema tööleping. Teistega oli ka tööleping. RK: Kui lepingul on töölepingu ja ka muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, on tegemist töölepinguga. Kuna poolte vahel kokkulepitu, et hageja ei saa puhkust ega tasu, on halvem seaduses sätestatust, on see kokkulepe tühine. Rolli ei mängi see, kas kostjal olid teiste taksojuhtidega töölepingud või mitte. 3-2-1-26-10: Hageja: Kostja ja hageja vahel oli tööleping, kostja maksis hagejale tasu, hageja kasutas kostja liisitud autot ja osutas taksoteenust kostja nimel. Hageja töötas osaajaga ja sai tellimusi kostja telefoni kaudu. Kostja: Hageja ja kostja vahel oli näilik tööleping, tegelikult tahtis hageja registreerida ennast FIEna. Hageja reguleeris ise oma tööd, tasus teenuste osutamisega seotud kulud
erandjuhtudel. ringkonnakohus: hageja ei ole FIE-na registreeritud, aga Tallinnas saab litsentsi ainult töölepingu või FIEna töötav isik, seega pidi olema tööleping. Teistega oli ka tööleping. Riigikohus: kui lepingul on töölepingu ja ka muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, on tegemist töölepinguga. Kuna poolte vahel kokkulepitud, et hageja ei saa puhkust ega tasu, on halvem seaduses sätestatust, on see kokkulepe tühine. Rolli ei mängi see, kas kostjal olid teiste taksojuhtidega töölepingud või mitte. 3-2-1-26-10: Hageja: kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tööleping. Kostja maksis hagejale tasu, hageja kasutas kostja liisitud autot ja osutas taksoteenust kostja nimel. Hageja töötas osaajaga ja sai tellimusi kostja telefoni kaudu. Kostja: hageja ja kostja vahel oli sõlmitud näilik tööleping. tegelikult tahtis hageja registreerida ennast FIEna. Hageja reguleeris ise oma tööd, tasus teenuste osutamisega seotud kulud.
(otsusevõimetus), välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke 16. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul kui kohus tuvastab 2002. a testamendi tühisuse ja tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui kostjal, kelle kasuks testament tehti, puudub pärimisõigus ning seaduse või testamendi alusel ei ole seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on otsusevõimetu isiku tehtud testament tühine ja sellel ei ole muu pärima õigustatud isik pärandit vastu võtnud, ei ole hagejale vaja pärandi vastuvõtmise tähtaega algusest peale õiguslikke tagajärgi. ennistada
Formulaarprotsessis ilmus kostja kohtusse nagu legisaktsioonilises protsessis, kuid mitteilmumise eest pidi ta maksma trahvi, tema varandus läks hageja valdusesse. in iudicio staadium - tunnistajate ülekuulamine, tõendite hindamine. Kohtunik võis otsuse tegemisel arvestada vaid esitatud tõenditega. Kui hageja nõudis rohkem, kui kostja talle võlgnes, pidi kohtunik hagi tagasi lükkama, välistades uuestikaebamisõiguse. Kostjal oli õigus vastuvaieteks exceptions. Ta võis tuua asjaolu, miks selle nõudeõiguse täitmine on kostja jaoks ebaõiglane. Kohtuotsuse täitmine Rooma tsiviilprotsessis ei täida riiklikud organid kohtu otsust ei legisaktsioonilises kui formulaarprotsessis. Kohus andis otsuse täitmise õiguse hagejale. Legisaktsioonilises protsessis oli selleks kostja oma võimu alla võtmine (manus iniectio). Samuti
§ 4. Menetlusõiguste käsutamine (1) Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. (2) Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. (3) Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). 38 (4) Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik
annaabi.ee 
