Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamine Ajaloo KT nr.2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meka, araabia, muhamed, araablased, kaaba, araablaste, oaas, beduiinid, mediina, mosee, oaasid, otsingul, paigast, telgid, rõivad, vildist, käidi, kivile, austust, kaupmees, austasid, allah, kuuletuma, muhamedi, kiusama, põgenema, mekast, moslem, annetama, unustada, alah, profet, teadused, avicenna, tunti, arstiteaduse, kaanon, astronoom, filosoofAjaloo kontrolltöö 1.Kirjelda Araabia ühiskonda. Ammustest aegdest peale on araablased elanud kõrbete ja poolkõrbetega kaetud Araabia poolsaarel. Kuna seal polnud eriti võimalik tegeleda põlluharimisega, siis enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid, kes rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamel oli beduiinlastel asendamatu. Teda kasutati sõidu ja veoloomana, tema piima joodi, liha söödi ning karvadest valmistatud vildist või kaamelinahast tehti riideid ja telke. Poolsaare lõunaosas Jeemenis leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab lopsakas taimestik ja maa on niiske ning seal saab tegeleda põlluharimisega. Muistsest ajast peale on see Araabia poolsaare kõige arenenuim piirkond
Araabia Ühendemiraadid araabia Al-Imrt al-`Arabyah al-Muttahidah Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres. Pindala: 82 880 km2 Riigi ja rahvuslipp Araabia Ühendemiraatide lipp on Araabia Ühendemiraatide ametlik lipp. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsembril 1971. aastal. Punane pärineb emiraatide lippudelt ja sümboliseerib verd. Roheline on lootuse värv. Valge tähistab neutraalsust ja puhtust. Must aga viitab emiraatides leiduvale naftale ja sümboliseerib kättemaksu. Araabia Ühendemiraatide vapp Araabia Ühendemiraatide vapp on Araabia Ühendemiraatide ametlik vapp. Vapp on kasutusel alates 2008. aastast.
Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana
Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana
Araabia kunst Sissejuhatus 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu. Teda kasutati veoloomana, sõiduloomana, tema liha söödi, tema piima joodi, tema karvadest tehti telke. Jeemen oli juba muistsetest aegadest peale Araabia kõige arenenum piirkond. Jeemenist kulges kaubatee Vahemere rannikult üle Punase mere Indiasse. Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur.
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine
Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas
Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn.
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades:
poolt vallutati järgmistes ilmakaartes: 1. lääs 2. edel 3. kirre 4. ida 5. kagu Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? 843 Verduni kokkuleppega jagunes Frangi riik kolmeks. Chlodovech Karl Martell Pippin Lühike Karl Suur (Karolingi (Merovingi (Merovingi (Karolingi dünastia) dünastia) dünastia) dünastia) 495 a lasi end Tõrjus araablaste Lubas paavste Esimene keiser, aitas koos kaaskonnaga rünnakuid, 732 aidata, kui ta võidelda langobardide ristiusku ristida. Pontiers lahing. kroonitakse Frangi vastu. Vallutas Pürenee Frangi riigi rajaja, Esimene tugev riigi kuningaks. poolsaare põhjaosa, vallutab terve majordoomus. Majordoomus, Itaalias langobartide Gallia. Kuningas. hiljem kuningas. kuningriigi, Põhja-
RISTISÕDADE AEG, PÕHJUSED, EELLUGU By Oll©®TM 2004 Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270(1291). Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095. aastal kutsus paavst Clermont'i kirikukogul kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minna ning "uskmatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama
5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8
Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev elanikkond oli kõrgkultuuridega ammu kokku puutunud ja rännanudki või lausa sisse tunginud arenumatele naaberaladele. Foiniika tähestiku põhjal kujunes ka araabia kiri. Tekkisid kaubalinnad põhja pool, kus kujunes tähtsaimaks keskuseks Meka. Enamik araabia ps asukaid hankis elatist rändavate / poolpaiksete kaamelikasvatajate e beduiinidena
988. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu õigeusu. Kirik oli Venemaal tugev. Võeti kasutusele slaavi tähestik ehk kirillitsa. 1030. aastal tuli Jaroslav Tark-vene vürst Kagu-Eestisse ja vallutas Tartu. Tema algatusel loodi ka esimene kirjalike õigusnormide kogu ehk ,,Vene õigus" Pärast Targa surma valitsesid Venemaad tema pojad, kuid peagi puhkesid nende vahel kodusõjad ja Vana-Vene riik jagunes väikesteks vürstiriikideks. Araablased Araablased elasid Araabia poolsaarel, mis oli täis kõrbeid. Kuna kõrbes põldu harida ei ole võimalik, siis tegelesid nad rändkarjakasvatusega, liikudes kariloomadega paremaid karjamaid otsides pidevalt ringi. Kaameleid kasutati nii sõiduvahenditena ja tema karvadest valmistati rõivaid. Poolsaare lõunaosas leidub ka selliseid paiku, kus on taimi ja on võimalik tegeleda põlluharimisega. Sellised paigad asuvad Jeemenis. Siin tegeleti ka kauplemisega ja üldse oli Jeemen üks arenenumaid piirkondi Araabias.
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal
3) Frangi riik 5. sajandil sai Frangi riigi kuningaks Chlodovech. Frangi riik koosnes neljast suurest piirkonnast (Neutris, Austraasia, Burgundia, Alemannia). 7. sajandil oli laiskade kuningate ajajärk. Nad ei jõudnud riiki valitseda ning nad vajasid kojaülemaid. 7. sajandi lõpus läks see võim Pippiniidide kätte. Üks tuntumaid Pippiniidide suguvõsast on Karl Martell. Tema suurim tegu oli 732.aastal Poitiersi lahingu eestvedamine, et peatada araablaste sissetung Euroopasse. Karl Martelli poeg Pippin Lühike otsustas võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid. Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas
Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk
5.saj. Pärast Clodovechi lagunes Frangi riik, sest see jaotati ära kolme poja vahel, mis tõi kaasa vennatapusõjad. Siis oli nii-öelda nõrkade ja laiskade kuningate ajastu, sest reaalselt olid võimul hoopis majordoomused ehk selle aja peaministrid. Frangi riik oli jaotatud erinevate majordoomuste vahel ära. Ajapikku kerkis esile Karl Martell ehk nii-öelda Euroopa päästja, sest ta päästis Euroopa araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus kõrvale kõik teised majordoomused ning ühendas kogu Frangi riigi. Martelli poeg Pippinist sai Frangi riigi kuningas ja alates temast räägitakse uuest kuningsoo dünastiast. Enne teda olid võimul merovingid, nüüd karolingid. Varem võimul olnud kuningas saadeti kloostrisse. Pippinit aitas paavst, sest Pippin omakorda kaitses paavsti langobardide eest ning loovutas paavstile osa võidetud alast.
ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse
Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte. Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale. Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps
oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks XI. XIII. Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne-
Clodovech võttis vastu ristiusu (lasi ristida enda ja oma kaaskonna). Frangi riigi ühtsus ei püsinud kuigi kaua, sest riik jagati kuninga poegade vahel ära. Võimu ei omanud mitte kuningad, vaid pigem majordoomused ehk kuningate kojaülemad. Ka nende majordoomuste vahel toimus võimuvõitlus ja 7. sajandi lõpul õnnestus ühel majordoomusel Frangi riigi ühtsus taastada. Karl Martell Majordoomustest on väga oluline 8. sajandil elanud Karl Martell. Aastal 711 olid araablased hõivanud Pürenee poolsaare ning nad üritasid tungida Frangi riiki. Kuid Karl Martell pani nende sissetungi seisma. Seetõttu on nimetatud teda ka Euroopa päästjaks. Tema teine oluline ettevõtmine oli see, et ta rajas raskeratsaväe. Selleks, et rüütel saaks omale vastava varustuse muretseda, annetas Karl Martell neile maad koos seal elavate talupoegadega. Sellest Karl Martelli sõjaväereformist said alguse feodaalsuhted. Pippin Lühike Frankide kuningaks sai 751
Iseloomulikud olid turniirid - rüütlite sõjalised võitlusmängud. Seal üritati tömbi odaga vastane hobuse seljast maha paisata. Võitja sai tavaliselt tasuks kaotaja relvastuse. Lääne-Euroopa välisvaenlased Ajal, mil Lääne-Euroopa oli killustunud väikesteks feodaalvaldusteks ja feodaalid tegelesid omavahel sõdimisega, oli Lääne-Euroopa muutunud kergeks saagiks välisvaenlastele: Lõuna-Euroopat ründasid lõunast araablased ehk saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal
veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest eraldusid elukutselised sõjamehed, kes said oma teenistuse eest maad. See oli vältimatu, sest ratsamehe varustus oli kallis. Selle reformiga pani Karl Martell aluse rüütlite ratsaväele, millest kujunes
(Euroopat, Aasiat ja Aafrikat), maailma keskpunktiks Jerusalemm. Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral on andrid. Ekvaatorit peeti tulikuumaks vööndiks, kus vesi keeb ja päike põletab naha mustaks. Kopernik, Galilei ja Bruno lükkasid selle ümber. Kopernik väitis, et päike on universumi keskpunkt ja planeedid tiirlevad selle ümber ning omakorda pöörlevad ümber oma telje.. 5 planeeti: marss, Veeus, Jupiter, Merkuur ja Saturn. Al Idiris oli araabia geograaf, 12.s valmis tal esimene maailmakaart, koos geograafilise kommentaariga (araablased rändasid rohkem, see tõttu suured teadmised). Al Idiris oli üks neist, kes usukus, et Maa on kettakujuline. Tema kaardil on põhi all ja lõuna üleval, suure osa kaardist võtsid enda alla Vahemere maad, eriti Itaalia ja Sitsiilia. Sinna oli märgitud Aafrika põhjaosa (kuni ekvaatorini). Aasiast meretee Hiinasse, Euroopas ei teatud põhjaalasid. 10-11
veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers’ lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest eraldusid elukutselised sõjamehed, kes said oma teenistuse eest maad. See oli vältimatu, sest ratsamehe varustus oli kallis. Selle reformiga pani Karl Martell aluse rüütlite ratsaväele, millest kujunes
keiser oli Romulus Augustus. Lääne-Rooma alad langevad germaanlaste kätte Tekkivad uued riigid: Läänegootide kuningriik, Frangi kuningriik, Idagootide kuningriik, Ida- Rooma keisririik ja Burgundia kuningriik. Bütsants ehk Ida-Rooma püsima jäänud kuningriik: Bütsantsi peeti Kreeka riigiks, mille alad aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste, sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega. Bütsants palus abi oma võimu kindlustamise mõtte Lääne-Euroopalt, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli.
Sellega märgistatakse varaaja lõppu. Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Viited: Kaart lk 43. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükk 13 Islami usu tekkimine Islam sai alguse rohkem kui 600 a pKr- kõige noorim religioon. Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama (allutab end), seega on tegemist alistumisega Allahi teatele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite keudu. Islam tähendab ka rahu. Moslem on inimene, kes on jumala tahtele alistunud. 7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7. saj alguses, Lähis- Idas, hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat jumalat (Allah). Ta aeti linnast välja- 622. a läks Mediinasse. See sündmus sai aluseks islami ajaarvamisele. Seal sai linna juhiks ja kogus liitlasi ning
· Identiteet(individuaalne / kollektiivne)- kes me oleme , kust me tuleme ja kuhu läheme, mis on meie(põhi)väärtused Euroopa ja =eligioon 21.saj · Religion ja kollektiivne identiteet? * post-traditsionaalne maailm, · multikultuursus, identiteet ja =eligioon religioon ja poliitika · islam religioon avalikus ruumis? · religioon ja globaliseerumine ÜKS LOENG PUUDU! Emotsionaalne ja kogemuslik · Religioosne kogemus Muhamed, Buddha, Nanak, Paulus · Emotsioon · Usuline kogemus · Usuline pöördumine · Usuline kasvamine Religioonipsühholoogia Religioosne kogemus · Numinoosne e püha kogemus Hierofaania Veetlus ja võlu · Müstiline kogemus Meditatsioon Palve · Teisenenud teadvusseisund, kogemus ja rituaal Hingereisid Samaanirännakud Keeltes palvetamine Usu kinnitamine
Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks rändasid Aasiasse ja Ameerikasse. Elasid mingi aeg kõrvuti neandertaallastega. See kes elab Euroopas kannab nimetust kromanjoonlane (on pärit Prantsusmaalt). Araabia ja araablased Araablased elasid algselt Araabia poolsaarel. Kuulusid semiidi hõimude sekka. Tuleb vana-heebrea keelsest sõnast araba kõrb. Araablaste esimene tegevus oli rändkarjakasvatus (beduiinid). Kõige olulisem kasvatatav loom oli kaamel. Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal).
solidust) · Frangi ülikute puhul oli meheraha suurem · Frangi riik oli tüüpiline barbarite riik · Poegade vahel riigi jagamine tõi kaasa pärast isa surma riigi lagunemise ( Clodovech ) · Sai alguse nn" Laiskade kuningate periood" · Reaalne võim kojaülemate ehk MAJORDOOMUSTE käes, valitsejad võimuvõitluste tagajärjel alaealised · Tuntuim majordoomus Karl Martell 8. sajandil · Araablased olid Pürenee poolsaarele jõudnud, üritasid tungida Galliasse · Frankide vägi Martelli juhtimisel 732. aastal peatas araablased · Martelli kutsutakse Euroopa Päästjaks · Karl Martell reformis frankide sõjaväe - seni moodustas frankide sõjaväe põhiosa jalavägi, Martell otsustas jalaväe asemel luua ratsaväe. Ratsaväe varustus läks maksma 45 solidust. Ratsaväelane pidi olema professionaalne sõjaväelane.
Islam Noorim aabrahamlikest usunditest. Rajamise aastaks arvatakse 622. Islam - ar k allumine Jumal on Allah (al + ilah) ilah jumal Moslem, muslim see inimene, kes allub Muhameedlane on paralleel sõnale kristlane. MUHAMED/MUHAMMAD (570-632) on lihtsalt inimene, kelle Jumal on välja valinud ja andnud talle ilmutuse. Traditsiooniline elulugu Sündis Quarays'i hõimu. Hõim oli tähtis, sest hõimusuhted olid tähtsad, üksindus tähendas kõrbes surma. Tegemist oli jõuka hõimuga Meka linnas. Kaaba kivi juurde, mille olevat rajanud Aabraham, toimusid palverännud juba enne islamit. Quarays'i hõim valvas palverännakuid. Kaaba arvatakse olevat meteoriit. Legendi järgi oli alguses valge, muutus mustaks puudutavate inimeste pattudest. MUHAMED tõusis ajaloo areenile aastal 610, mil ta sai esimese ilmutuse, mis on ka koraanis. M. pidi aeg-ajalt eralduma Meka kogukonnast (tal olevat ka langetõvehood), et mõtiskleda ja paastuda
aastal 14. oktoobril said anglosaksid Hastingsi lahingus normannidelt, juhiks hertog Guillame, lüüa. Normannid olid prantsusmaale 10 maabunud, ning nüüd olles prantslased. Guillame vallutas Inglismaa ja kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja. Tähtsad riiklikud ja kiriklikud ametikohad täideti prantslastega. Inglise keel jäi püsima, see-eest prantslased silasid nende hulka, jättes jäljed kultuuri ja ka keelde. ARAABIA JA MUHAMEDI KULTUUR ENNE ISLAMIT - Beduiinid: kaamel(rändkarjakasvatajad); veritasu; patriarhaalne pere(ühe pere hõim) - Semiidi keel(ja kiri) - Meka-Kaaba tempel(ruut), seal oli ,,jumalate kink"-kivi, mida austati, tegelikult on see aga meteoriit MUHAMEDLUSE TEKE 570-632-Muhamedi eluaeg 622-Mekast põgenemine(hidzra), sealsed kaupmehed soovisid tema surma. Alhas muhamedlaste ajaarvamine 630-tagasipöördumine, saab valitsejaks - Veetis palju aega üksi, siis pöördus arvatavatsi peaingel Gabrieli poole
annaabi.ee 
