· Jaanus Rahumaapeal · Tõrre Hääl · Anti Teepress-Ant politsei pressiesindaja · Kalju Kindel investeerimispankur, valmistas ette "Suurt Rahvuslikku Kokkulepet" suurärimeeste heaolu nimel eelkõige, võttis Cyproselt üle panga Kilter Kubjas Aidamehe · Toomas Keegi lukustati korrusele 23 · Ostan-ma-jee.ee see on äri · Kaksikud Anna Aru ja Aru Anne · jt Tsitaate: · "Raha ei paljune. Kopikad ei sigine. Sendid ei sigine. Aga lehmad sünnitavad vasikaid, kanad munevad. Seal sünnib maaima midagi uut. /.../ Raha om impotentne." (Indrek Teine.lv, lk 148) · "Ühe ühiskonna kaos on teise mehe hoolika töö tulemus." (Toblerone Tahvel, lk 216) · "Ühiskond selveriseerub, maksimarketiseerub, stockmaniseerub kohutava kiirusega." (MM e Lennart meri, lk 220) · Suurärimeeste põhiideoloogia: 1
Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, andekas ja väga õilis inimene. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud ja näljas. Miks selline meeldiv noormees läheb sellise julma teoni, nagu on inimese tapmine, mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav? Raskolnikov andis enesele õiguse teha kuritöö. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks. Haruldastele on lubatud kuritöö, kui eesmärk on heatahtlik. Ta mõrvas liigasuvõtja vanaeide, kes oli tüliks paljudele naaberelanikele, ja saatuse tahtel ka tema õe Lizaveta. Raskolnikov
pagulastele ehk sissetungijatele tasuta võimalusi elamiseks. Aga kuhu jäävad eesti riigi kodanikud? Ennem tuleks mõelda eestlaste peale ja lähtuda nende probleemidest, mitte pakkuda võõrale peavarju, kui meie enda riigis on nii palju abivajajaid. Pensioniiga tõuseb iga aastaga aina kõrgemaks, sest meie riik ei pea oluliseks vanu inimesi, seda näitab juba nende pension, mis on naeruväärselt väike. Tulevik näib sellisena, et 70-aastased käivad tööl ja saavad oma kopikad, et ravimeid osta. Veel õnnetum on see inimene, kes üldse tööle ei saa, sest olgem ausad, vanemaid inimesi ei taheta kuhugi tööle. Ilmselt lihsalt tulevikus ei suuda keegi lihtinimestest elada ja töötada niikaua, kui meie riik seda arvab. Inimene töötab surmani ja mõnusast vanaduspõlvest ei tasu üldse mõeldagi. Seevastu riigikoguliige puhkab samal ajal kuuma päikese all ja naudib head elu lihttöölise arvelt.
Mitte keegi poleks õnnelik ilma rahata, kuid raha pole ju kõige olulisem, piisab ainult sellest, et meil oleks katus pea kohal ning sõbrad meie ümber. Või siiski raha eest saab ju osta endale maja või korteri ning ehk ka seltsilisi? Kas raha on kõige alus või on ka maistel väärtustel siia ilma asja? Rahaga võib nii elada kui seda kasutada ka tapamasinana, seega on rahal väga suur mõjuvõim inimeste üle. Vaene inimene soovib endale mõned kopikad, et osta süüa ning sooja saada, rikas aga ei tunnegi nii väikseid numbreid ning ihkab aina suuremaid summasid. Jõukas leer ei kujutaks ettegi elu ilma suurimate mugavustega, millest viletsal järjel olevad inimesed ainult unistada võivad. Rahatud aafriklased surevad tänapäevalgi nälga ning vaesusesse, nad lihtsalt ei oska oma eluga toime tulla. Ma tean, mis tunne on rahale mitte mõelda ning osta, mida hing ihaldab, kuid tean ka, mida tähendab saada hakkama vähesega
meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma viimased kopikad. Lööduna kirjutas ta alla orjastavale kirjastuslepingule, mille kohaselt pidi ülilühikese aja jooksul kirjutama romaani. Lepingu mittetäitmise korral oleksid juba kirjutatud ja veel kirjutamata teoste autoriõigused läinud kirjastajale ilma et too oleks kohustatud honorari maksma. Selle kõlvatu lepingu kohaselt sai kirjanik ühekordselt 3000 rubla. Dostojevski alustas tööd "Kuritöö ja karistusega", kaaslasteks koormavad rahamured,
aastal. Rahaseaduse järgi pidid 1- ja 2-kroonised mündid olema valmistatud hõbedast. 1934. aastal vastu võetud rahaseaduse muutmise seadus lubas neid vermida ka muust metallist. Kõik Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati Tallinnas Riigi Trükikojas, viimane seeria 10-krooniseid veel 1940. aastal. Oma raha kuulutati kehtetuks 25. märtsil 1941. Nõukogude Liidu okupatsiooniga 1940. Aastal tuli Eestis käibele NSV Liidus kasutatav raha: tšervoonetsid, rublad ja kopikad. Algselt olid kõrvuti sentide ja kroonidega, kuid 25. märtsil 1941 muutusid ainukehtivaks. 1947. ja 1961. aastal korraldati Nõukogude Liidus rahareform, millega suurendati vahepeal odavnenud rubla väärtust kümme korda. Ühtlasi ilmusid käibele uue kujundusega rahatähed. Rublad ringlesid Eestis krooni kasutuselevõtuni 1992. aastal. Mõte Eesti oma raha kasutuselevõtust avaldati esimest korda 1987. Aastal. Ülemnõukogu otsusega moodustati 27
Kooli mindi juba mõningase lugemisoskusega, kus õpetati lapsi veel laulma ja katekismust tundma. Nees kes olid aga kodus juba lugemise selgeks saanud ja ka katekismuse tekstid pähe jätnud, said koolist vabastuse ja pidid ainult aeg ajalt koolmeistrile enda teadmisi näitamas käima. Võib öelda, et sel ajal toimis mingil määral ka juba kohustuslik koolikord. Puudujate uste taga ei käinud küll sotsiaaltöötajad, vaid vanemad pidid maksma mõned kopikad trahvi kui koolipoiss päeva puudus. Kihelkonnakooli astumiseks ei olnud nõue see, et sa oled käinud eelnevalt külakoolis vaid hinnati taibukust ja lugemisoskust. Eesmärk oli külakoolis saadud teadmiste täiendamine ja eriti õpilaste ettevalmistamine tulevasele maaelule ja põllumajandusele. Kui õpetustase sõltus koolmeistri võimetest, siis õppeained pani paika kirikuõpetaja. Enamasti täiendas kihelkonnakool külakoolist saadud
kuid mees on täis vimma kogu maailma vastu. Sunnitööl elab Raskolnikov läbi hingelise murrangu. Pärast seal põetud haigust tunnetab Raskolnikov järsku Sonja tõde, headuse ja humaansuse tõde. Ta astub otsekui uude ellu ja temas tärkab Sonja vastu tõeline armastus. 8. Kuidas avaldub FD kõlbelise taassünni idee "Kuritöös ja karistuses"? Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi nägi, vapustas teda tema suuremeelsus anda neile oma viimased kopikad, kuigi ise on kerjus. Sonja armus Rodioni suuremeelsusesse. Teada saades, et Rodion on mõtsukas, kohkub ta veidi, kuid suutmata temast lahkuda, ei saa ta leppida ka mõrvariga. Algas võitlus Raskolnikovi äratamise eest, ainsaks relvaks usk headusesse ja armastusse. Sonja sõitis Rodioniga kaasa Siberisse. Rodion võttis küll algselt süü omaks vaid väliselt ja oli täis vimma kogu maailma ning ka Sonja peale. Pärast aastast sunnitööd ja rasket närvihaigust
Raskolnikov oli elujõuetu. Kogu vaimne allakäik algas füüsilisest, see aga tulenes toitainetevaesest toidust, niiskest kambrist ja Piiteri tolmusest õhust. Raskolnikov sattus masendusse, kuna uhkusest ei tahtnud ta minna sõpradelt abi otsima. Räägitakse, et rahumeelseks elamiseks on vaja teadmist, et pangaarvel või sukasääres on piisavalt raha, et koonerdamata üle elada kuus kuud. Raskolnikov aga andis oma viimased kopikad enamasti tundmatuile inimestele leivarahaks. Ta ei hoolitsenud enda eest mitte põrmugi, isegi mitte siis, kui hooletu suhtumine oma tervisesse ta krooniliselt haigeks tegi. Ta pidas vist tervishoidugi liiga madalaks ja materiaalseks, kuna väikekodanlased olid need, kes oma kehi hoolega toitsid ja pesid. Raskolnikovile tundus nii õilis filosofeerida ja külmetada, üksi olla ja nälgida. Selles mõttes olid tema prioriteedid täiesti
Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud, armetus seisukorras ja näljas 18. Oscar Wilde „ Õnnelik prints“ Õnn. Prints ja Pääsuke - tõid ohvriks oma elu, nende hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama, ja ka vaeste ja õnnetute saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Printsi süda sümboliseerib selges keeles abivalmidust, loobumist, samal ajal ka Pääsukese pärast. 19
samuti halvad. Kui keegi temaga tüli noris, võis Chagall lausa minestusse langeda. Lõpuks õppis ta oma nõrkust enda huvides ära kasutama. Kui Chagall oma talendi leidis ja joonistama hakkas, olid vanemad algul vastu, kuid hiljem otsustas ema riskida ning viia poja kohaliku juudist kunstniku juurde jutule. Isa reaktsioon oli aga märkimisväärne, nimelt, kuuldes poja tulevikuplaanidest, ei lausunud ta sõnagi, vaid viskas raha, mis õpinguteks kulus, mudase hoovi peale ning poiss pidi kopikad ükshaaval üles korjama. Noore Chagalli kunstnikutee polnud kerge. Paljudele jäi tema stiil arusaamatuks. Peale mõneaastastaseid õpinguid Vitebskis läks noormees Peterburi, kus ta puutus kokku "Mir Iskusstva" liikmetega nagu Sergei Diaghilevi, Leon Baksti jt. Sel ajal toetasid tema õpinguid erinevad juudi päritolu inimesed, kuid vaatamata sellele oli ta siiski tohutult vaene. Süngeid perioode oli, näiteks sattus Chagall vanglasse
ja romantikuks. Oma teostes kirjeldas Oks valu nii, nagu keegi teine seda varem teinud polnud. Jaan Oksa ilukirjanduslikust loomingust on säilinud väike osa (paarkümmend proosapala ja sama palju luuletusi), mis valminud valdavalt lühikese ajavahemiku jooksul (1906-1910). Ilukirjanikuna alustas Oks külaeluaineliste visioonidega ,,Kolmekesi", ,,Isa ja pojad", ,,Rõhutud ringides", ,,Manifesti ajal", ,,Perekonna hommikutund", ,,Neljapäev", ,,Hallitanud kopikad". Tema kriitikakogu ,,Kriitilised tundmused" on täis karme ja negatiivseid hinnanguid. Oksa loomingu lõppjärku kuuluvad ,,Nimetu elajas", ,,Ihu" ja ,,Emased" on oma lausa pillavas väljendusjõus ja assotsiatiivsuses muidugi palju markantsemad, modernistlikumad ja ometi ei ei ole Oksa varasemate ja natuke hilisemate teoste, üldse ta loomingu eri osade, vahel mingi ületamatu kuristik. Lisaks veel tema teoseid: ,,Vaevademaa", ,,Tume inimeselaps", ,,Hingemägede ääres",
Mayer ja tööstus tervikuna ei andestanud seda kunagi Brownignule. Kuigi filmi on käsitletud ja tähistatud alates viiekümnendastest kui kultusteost. "Mark of Vampire" (1935) märk Browningu praeguseks kadunud tummfilmid Chanleyga: "London after midnight" ja veelgi enam 1936'datest " The Devils doll". Aga kasumid olid vähesed, seega 1939 lõpetas Browning oma lavastajakarjääri filmiga "Miracles for Sale". Motiive tema kinnisideedest oli palju: sulid, kopikad, kalliskivid, karnevali seaded, maagia, moonutused ja inetus. Loomalik ilu ja haletsustekitav inetus ( nagu "Freaks"is). Transvetism, veidrad olukorrad, kus isad ja tütred ei tea üksteist. Samuti barokklikud lood kättemaksust või sokeeriv tunnustus. See ei ole mingi võltsitud kollionu stiil, kirjutas Weinberg, vaid puhas garantii, et sisikon läheb tagurpidi. Kust see kõik pärit on, see stiil? Browningu puhul on kindlasti oluline vaadata tema tsirkuses veedetud päevi ja samuti
Müntide järgi saame teha kindlaks, millisel tasemel oli tolleaegne rahasüsteem. Eesti alal käibel olnud mündid: araabia dirhemid 9-11 saj, anglosaksi pennid 13 saj, pennid 10 saj -12 saj alguseni, kohalikud mündid: mark, killing , öör, artig, penn. 1422 mündireform. Artigi asemele killing, veering. Taaler 16 saj. Katariina II ajal tuli vene rahasüsteem ja hakati kasutama paberraha. EV oli algul mark ja penn, aga 1928 tulid kroon ja sent. 1940 rublad ja kopikad, 1941-44 margad ja pennid, 1944 uuesti rublad ja kopikad. 1947 rahareform 1:10, rahareform 1961 10:1 ja 1992 eesti kroon. Eestis kasutati münte ka ehtematerjalina juba enne, kui mündid rahana kasutusele võeti. Vanimad mündid pärinevad Roomast. 7-9 saj suurenes müntide hulk Eestis sellepärast, et paljud kaubateed läksid siit läbi. 10-12 saj hakkasid inimesed ise pikemaid merereise ette võtma ja siis said nad tuttavaks ka teiste maade rahadega
toodi linna. Kadus senine lemmikmäng -- laptuu -- ning selle asemele asus nahkkuul. Täpselt ei mäleta praegu keegi, mil ajal see sündis, kuid on põhjuseid arvata, et Tall. koolipoisid omapead hakkasid mängima palli 1908. a. kevadel. .« Inglased ei annud palle jumalamuidu, neile tuli pallide eest maksta. Poisid olid sunnitud raha kokku panema ja nii tekkisid esimesed juhuslikud organisatsioonid -- ,,kambad", mille iga liige oli asja aineliselt toetanud, omad kopikad pannud mängu. Palle said mängida ainult need, kes palli ostmiseks olid annud raha. Peagi jõuti veendumisele, et lihtsast pallitagumisest ei ole suurt tulu ja hakati jalgpalli, kui mängu harrastama ja sellele panema suuremat rõhku. Jõutakse meeskondadeni. 24. mail 1909. a. (vana kalendri järele) koondusid poisid esmakordselt kokkuräägitud kava järele ,,Russalka" ausamba juure, kust siis mindi kambas Lasnamäe laskeplatsile, et seal harutada poliitilist olukorda
Ussikuningas rääkis seejärel tüdrukule, et kui keegi ilma põhjuseta teisele paha teeb, peab ta hukka saama. Tüdruk leidis selle koha pealt, kus uss hinge heitis kaelaehte. 3.Hiir, vähk ja sitikas Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:"kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, mingu seegi põhja". Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama.Rändas, kuni hiir tuli vastu ja palus, et see talle kopika laenaks, kuna üür on maksmata. Sulane arvas, et ta saab leiba ja soola ka kahe kopika eest ja viina pole tal tarvis ning andis raha hiirele. Järgmisena tuli vastu vähk, kes palus ka laenu, et laste kooliraha ära maksta. Sulane arvas, et leiba saab ta ühe kopika eest ning soola ja viina pole vajagi. Andis kopika vähile
Juunipööre: 1) 21.juuni massimeeleavaldus (vabrikutöölised, Petserimaa venelased, tsiviilriides punaarmeelased) uue valitsuse ametisse nimetamiseks (Vabaduse väljaku külgedel N.Liidu soomusmasinad); 2) üldiselt 40.a juuni (suve) sündmused Uues valitsuses vasakpoolsed, hiljem kommunistid, peaministriks Johannes-Vares Barbarus. Maareformiga said maad uusmaasaajad (kehvikud, sulased). Natsionaliseerimine. Rahareform krooni asemel rubla ja kopikad. Ka kultuurirevolutsioon (vabadussõja ausammaste hävitamine, marksismi-leninismi õpetus, raamatute põletamine/sulgemine erifondidesse (,,Nimed marmortahvlil"), kehtestati ülirange tsensuur, osad välaanded suleti täiesti, nõukogude propagandaplakatid jms). Muutused poliitikas: iseseisev EKP muutus nõukogude osaks, ainult üks partei lubatud, kõrgemad riigiametikud arreteeriti-lasti maha, linna-ja vallavalitsuste asemel linna ja valla täitevkomiteed. (Kõik NSVLi eeskujul).
Päike jookseb pilvede metsas kui kuldne hirv, Aga pood on suletud, vaateaknal konutab sirm. On lõunavaheaeg ja letil tukub isane kass, Diektorgi magab, kõht punnis ja plass. Viis naist on ukse taga sabas, Kui üks päikesekiir nende lagipäid tabas. Ja kohe viirastub neile metsa haljas müür Ning jõeäärse künka liivane küür, Ja aasad, kus lõhnab lilli värilisi, Kus pole autosid ja ametnikke närvilisi. Naised piimapudelid taovad puruks vastu seina. Kaotatud kopikad meeles ei tekita leina. Maha jättes turukotid jooksevad nad metsa poole amokki. Nii et käbilinnul jääb imestusest lahti nokkki. Nad heidavad metsa maha ja kuulavad, kuis kukkuvad käod, Ning rõõmsaks saavad taas nende näod. Aga peagi on jälle sügis ja paljad oksaraod Ning nende ümber põimitud on tuule hallid maod. Läbi pori minnakse koju või poodi. Igaühel oma töö või abieluvoodi.
1422 mündireform artigi asemele killing, veering. 16 saj taaler = dollar; Rootsist:: vaskraha 17 sajandil (Rootsist pärit), paberraha; riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler ; livonees - 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi. 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II - vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn ; 1928 EV rahareform - kroon-sent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rublad-kopikad; 1941-44 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad; 1944- rublad ja kopikad; 1992 - eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a
kohta. Liigkasuvõtja mõrva hakkas uurima Porfiri Petrovitsh, kes on veendunud, et Raskolnikov ongi tapja, kuid nüüd pidi ta sellele vaid kinnitust otsima. Juhuslikult oli Raskolnikov eelmisel päeval kohanud Marmeladovit, kes oli endine riigiametnik kuid nüüd juba joodik, kes tutvustas Raskolnikovi ka oma tütrele Sonjale, kes isa joomarluse tõttu pidi raha teenima prostituudina. Kui isa purjuspäi hobuse alla jäi, siis andis Raskolnikov oma viimased kopikad matusteks Sonjale, kellesse ta oli ära armunud. Lõpuks on Sonja see, kes pani Raskolnikovi tapmist tunnistama ja hiljem talle Siberisse kaasa läheb. Samal ajal on juttu ka Razumihhinist, kes on samuti tudeng, kuid palju optimistlikum ja ta oli ka heasüdamlik ning aitas Raskolnikovi kohusetundest. Lisaks tulid linna ka Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanova, kes on muretsev ja lihtsameelne naine ning ka tema õde Dotja, kes on lihtsalt armas ja hea tegelane, kelle taga jooksevad kõik mehed
VANA AJA LASTEST. lugesid, joonistasid, olid toas, hoovis, vanaema süüa tegi, tegid pahandust ka, nimed VANA AJA VANAEMADEST.-ei käinud tööl, kandsid rätti, , kleidid, põlled, leivapoes, piimapoes jne, Singeri õmblusmasin, kudusid, jälgisid lapsi, määrisid valutavaid põlvi kampripiiritusega. VANA AJA HOOVIDEST- majade vahel plangud, plankudest sai piiluda naaberhoovi, hoovide lapsed said kokku tänaval, MIDA VANAL AJAL MÄNGITI-poisid sussi, sussikulp ja kopikad, löödi kopikate peale, tüdrukud klaaskuulidega,lauajuppidest tõukerattad, pliidirõngad ja kepiga lükti, keks jne. MIDA VANAL AJAL SÖÖDI-tuutujäätis, sidruni-, pirni- ja õunajook. VANA AJA SÕIDUKITEST-vitstest nukuvankritd nukkudel, tramm, buss, rong, autosid vähe KELLEKS LAPSED VANAL AJAL TAHTSID SAADA- tüd, õp. arst, müüja.emaks. poisid bussi- trammi, vedurijuhiks, kangelasteks. Üks tahtis saada kirjanikuks.
Tegevus Peterburis ja Heinaturu osas. Rodion otsustas tappa liigkasuvõtja. Aga juhtus nii, et pidi tapma 2 inimest, et poleks tunnistajaid. Porfiri Petrovits oli uurija, kes pidi tõestama Rodioni süüd. Sonja Marmeladova - kunagi elanud hästi, kuid pereisa on kaotanud sissetulekuallika ja langenud joomarlusse. Sonja pandud elatist teenima prostituudina. Isa jäi purjuspäi hobuse alla. Matusteks pole raha ja Rodion andis oma viimased kopikad, kuigi ise pole 2 nädalat lõunat söönud. Sonjast sai see, kes pani Rodioni üles tunnistama oma tapatöö. Tegelaskuju Rodionil on D. Kirjeldusel vaesunud üliõpilane ja küllalt härrandlik. Ta jagas inimesed kaheks: passiivsed kurjusele alistuvad inimesed ja geeniused, kes maailma ümber kujundavad. Ta tahtis teha ühe kuriteo, mille abil saaks saata korda sada heategu. Sonja on esimene tegelane, kes on Dostojevski absoluutse headuse kandja. D. kasutas teoses teisiktegelasi -
· alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika · raskolnikov võõrandub ühiskonnast, - kas seadused kehtivad ainult karjainimestele või tohib neid muuta eriline inimene. raskolnikov erinev tapab · inimpsühholoogia kuritööd pandi toime alguses, karistus väga palju hiljem tegeleb mentaliteediga, kõhklustega, paranoiaga · mõistatuslikkus raskolnikov(haritud, taibukas, õilis, täiesti vaesunud, aga andis viimased kopikad marmeladovi perele, õigustas oma käitumist) · moraalsus kas pärast religiooset elu on kõik lubatud(viimne kohtupäev ei tulegi, kas siis saab tappa ja röövida) · erinevad ühiskonnaklassid · nihilism inimese elul ei ole mõtet, seotut utilitalismiga seotud(maksimaalne kasu kõigile inimestele) · füüsiline vs psüühiline karistus · vaesus probleemid
Alkoholist kirjutab Balthazar Russow oma Liivimaa Kroonikas. Mõistab seda hukka kui pahet. Ta kritiseerib valitsevate klasside lõtvu elukombeid ja prassimist. Teine tekst- Käsu-Ants, oh ma vaene Tarto liin. Seal on alkohol võrdsustatud patuga. Üks keskseid teemasid, nt 18. saj lõpu pastor, kes kirjutab maarahvale mitmeid valgustava sisuga jutte. Ta väidab, et raamatu lugemine on kasulikum kui kõrtsis istumine. Ta pakub välja tsiviliseeritud meelelahutuse selle asemel, et oma kopikad kõrtsi peale kulutada. Hanso ja Mardi jutt 18. saj, kujutab endast dialoogi, mis ühe teemana kujutab seda, et üks talupoeg on jumalakartlik, teine ilmalike eluhoiakutega. Jumalakartlik teeb teisele selgeks, et see prassimine on kahjulik. Seda käsitletakse 19. saj väga intensiivselt. Taust, mis selle probleemi tõstatab- peale seda kui Baltimaade mõisnikud hakkasid rajama viinavabrikuid väga laialdaselt ehitama. Viinavabrik- käib kaasas kõrts
riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn 1928 EV rahareform kroonsent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rubladkopikad 194144 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad 1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1 1992 eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi
riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn 1928 EV rahareform kroonsent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rubladkopikad 194144 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad 1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1 1992 eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga,
koguses. Kokku punased võitsid kodusõja, interventsioon ei mõjunud eriti, sõjakäik läände ebaõnnestus. Tuli üle vaadata majanduspoliitika, sest sõjakommunism ei mõjunud majandusele hästi. NEP 1921 1927. Turusuhted taastati ja tööstuses lubati ka mingil määral eraettevõtlust. Endistele omanikele nende ettevõtteid tagasi ei antud. Lubati ka natuks väliskapitali, seda kasutas veidi Saksamaa, aga mitte palju. Kasutusele tuli raha ühelt poolt rublad ja kopikad, teiselt poolt tservoonetsid, mis oli tagatud kullaga. 1 tservoonets oli väärt 7,74 g kulda. Rublasid sai vahetada tservoonetsite vastu, kuid rublad ei olnud. Teravilja andmise kohustus asendus toitlusmaksuga. NEP-i perioodi jäi ka Nõukogude Liidu moodustumine. Oktoober 1917 1922: Nõukogude Venemaa Pärast 1922 1991: Nõukogude Liit ehk NSVL (NL ei ole lubatud!) NEP-i perioodi jäi ka võimuvahetus. Lenin jäi alates 1922 aastast üldtegevusest kõrvale oma
aastal ringlusesse muudetud kujunduse ja vastava aastaarvuga paberrahad. Kõige suurem Eestis käibele tulnud Nõukogude Liidu rahatäht on 1000 rubla. Rubla on oma nime saanud venekeelsest tegusõnast , mis tähendab tõlkes raiuma. Ajalooliselt oli rubla teatud kaaluga raiutud hõbedatükk. Värvideks oli üherublalisel ookeripruun, kolmesel roheline, viiesel sinine, kümnesel punane ja sajalisel beez. Rubla jaguneb 100 kopikaks. Nimetus kopikas tuleneb sõnast , mis tähendab oda. Esimesed kopikad, mis vermiti Moskva Suurvürstiriigis peale Novgorodi vallutamist 1478. aastal, kandsid Moskva vappi Püha Jüriga, keda kujutati odaga tapmas draakonit. 1-, 2- , 3- ja 5-kopilkalised olid ühesuguse kujundusega, millede aversil on lühendatud kujul riigi nimetus ,,CCCP" ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta. Samasuguse aversi kujundusega on ka 10-, 15- ja 20-kopikalised mündid, mille reversid
Alkoholist kirjutab Balthazar Russow oma Liivimaa Kroonikas. Mõistab seda hukka kui pahet. Ta kritiseerib valitsevate klasside lõtvu elukombeid ja prassimist. Teine tekst- Käsu-Ants, oh ma vaene Tarto liin. Seal on alkohol võrdsustatud patuga. Üks keskseid teemasid, nt 18. saj lõpu pastor, kes kirjutab maarahvale mitmeid valgustava sisuga jutte. Ta väidab, et raamatu lugemine on kasulikum kui kõrtsis istumine. Ta pakub välja tsiviliseeritud meelelahutuse selle asemel, et oma kopikad kõrtsi peale kulutada. Hanso ja Mardi jutt 18. saj, kujutab endast dialoogi, mis ühe teemana kujutab seda, et üks talupoeg on jumalakartlik, teine ilmalike eluhoiakutega. Jumalakartlik teeb teisele selgeks, et see prassimine on kahjulik. Seda käsitletakse 19. saj väga intensiivselt. Taust, mis selle probleemi tõstatab- peale seda kui Baltimaade mõisnikud hakkasid rajama viinavabrikuid väga laialdaselt ehitama. Viinavabrik- käib kaasas kõrts
Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta
ilmajäämine, võibolla ka mõrvad, mis ta oli sooritanud. Svidrigailov leidis armastuses Dunjasse oma elule uue mõtte, kuid kaotas selle koos Dunjaga, see panigi teda tegema sellist võigast kuritegu ja endalt elu tapma. Kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, taibukas, andekas ja väga õilis inimene. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud, armetus seisukorras ja näljas. Miks selline meeldiv noormees läheb sellise hulma teoni, nagu on inimese tapmine, mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav? Raskolnikov andis enesele õiguse teha kuritöö. Tema isee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks. Haruldastele on lubatud kuritöö oma südametunnistuse järgi. Mõrva võib korda saata, kui eesmärk on heatahtlik, kui kuritööga tehakse 1000 heategu vastu
annaabi.ee 
