Kõlasid esmakordselt ainult Eesti komponistide helitööd (kontserdil kõlasid Aleksander Lätte avamäng ,,Kalevala“, kaks osa Artur Kapi orkestrisüidist nr 1 ja Mihkel Lüdigi ,,Avamäng-fantaasia“ nr 1 jm). 3. Iseloomusta Mihkel Lüdigi muusikalist käekirja. Helilooja kõige tuntumaks koorilauluks peetakse ja miks... Helilooja käekirja iseloomustab rahvalik väljenduslaad, rahvuslik koloriit, ja meeldejääv meloodilisus. Loodud koorimuusikat iseloomustab muusikaline karakter: Loodusmeeleolud ,,Põlismetsa järv“, ,,Ühest vaiksest pühast hiiest“, ,,Mets“. Humoorikas alatoon ,,Naabri külas“, ,,Kits ja hunt“. Helilooja kõige tuntumaks koorilauluks on kahtlemata hümnilis-heroiline ,,Koit“. 4. Millise olulise jälje on jätnud Peeter Süda oma loominguga Eesti muusikasse? Nimeta tuntuimad oreliteoseid. Olulise jälje jättis oma loominguga eeskätt Eesti orelirepetuaari
Palestrinas, nime sai selle linna järgi. Ema oli väga noor ning isa vana. Lapsepõlves laulis kirikukooris ja hiljem Roomas. 19a. algab tema organisti ja koorijuhi töö. 1551.a.saab ta töökoha Vatikani (Itaalias, Rooma keskel). 10 a. hiljem saab temast paavsti ikslik ihuhelilooja. Ta on loonud ka üle 100 ilmaliku armulaulu (madrigali). Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega). "Every lover is a war" - iga armastaja on sõdalane - (poistekoor, saatega, väga kõrge kajaga) "Ja, ja , ma armastan sind" (poistekoor, tugev, väga lähedalt mitmehäälne, laul, saade, laul), "Kui põnev" (kõrge poistekoor vahemäng, kõrge ülistus, poistekoor...), "Ood elule" (poistekoor, rütmikas, kiire, kõrge)
Aga armastus on side, mis on tugev ja ilus. Siit tuleb ka küsimus, mida valiksid inimesed tänapäeval, kas maailma kõige ilusam inimene enda vastas või raha, millega saaks elada elu lõpuni ära? Kogu etenduse vältel esitati instrumentaalmuusikat, mida esitas Rahvusooperi Estonia orkester. Orkestrit juhtis eesti dirigent Vello Pähn. Orkestri solistideks olid (1) viiuldaja Kristina Kriit (2) Olev Ainomäe, kes mängis oboel, (3) Rait Erikson metsasarvel. Teises vaatuses esitati ka koorimuusikat naiskoori poolt. Koormeister oli Elmo Tiisvald. Ooperikoori solist oli Greete Kivisald. Minu jaoks tegi balletti eriliseks see, et peale graatsilise tantsimise, peitus selles esinemises ka mõtlemapanev sõnum. Tantsuga väljendati väga hästi emotsioone, kuid muusikas oli samas tunda müstikat. Ma mitmeid kordi tundsin, kuidas kananahk ilmus ihule.
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda
sümfoonia. 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas tema tõelist geniaalsust. Hiljem õppis veel Ignaz Moschelese käe all. Tema tööd näitavad tema teadmisi barokkmuusikast. Eriti tema fuugades ja koraalides peegelduvad kõlaselgus ja kontrapunktikasutus, mis on omased Johann Sebastian Bachile, kelle muusikast oli Felix Mendelssohn tugevalt mõjutatud. Kirjutas sümfooniaid, instrumentaalkontserteid, kammermuusikat, koorimuusikat, klaverimuusikat, orelimuusikat, lisaks veel erinevaid orkestriteoseid. Ta oli ka dirigent Tähtsaimad teosed: 1825 "Keelpillioktett" 1826 Uvertüür "Suveöö unenägu" 1829–1845 "Sõnadeta laulud" klaverile 1830 "Herbiidide uvertüür" 1832 "Klaverikontsert nr 1" 1833 "Sümfoonia nr 4" 1836 Oratoorium "Paulus" 1837 3 prelüüdi ja fuugat orelile op. 37 1837 "Klaverikontsert nr 2" 1842 "Sümfoonia nr 3" 1844 Viiulikontsert e-moll op. 64
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida.
kompositsiooni ja muusikateoreetilisi tunde. Aastas 1925 oli samas professor. Ta õpetas 1939 aastani konsevatooriumis. Pärast seda läks elama SuureJaani, kuni surmani. Teme õpilased olid, mitmed hilisemad kuulsad heliloojad näiteks: Riho Päts, Evald Aav, Gustav Ernesaks jne. LOOMING Tema looming on väga rikkalik 5sümfooniat, orkestriteosed, oratoorium ,,Hiibo" , koorimuusikat, kammermuusikat, ja täiesti erilist kohta omavad rohkearvulised oreliteosed 2 orelikontsertit orkestriga, 2 orelisonaati, koraalifantaasia, koraalieelmängud, prelüüdid ja fuugad ning Toccata. Kõige tuntum Artur Kapi teos on romanss ,,Metsateel" TÄHTIS 24.veebruaril 1950a. heiskas Artur oma majale Tallinnas Eesti lipu. Nii tuntud inimesele ei julgenud võimud midagi teha
Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" sai rahva hinge-lauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. . Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda hakati kutsuma Laulutaadiks ja tänaseks on temast saanud omamoodi legend. Ernesaks suri 24.01.1993 Tallinnas. 2004. aasta laulupeost alates ,,istub" Ernesaksa kuju Lauluväljaku mäeveerul, et alati osa saada eestlaste laulupidudest. Ernesaks on kirjutanud peamiselt koorimuusikat, üle 300 laulu kõigile kooriliikidele. Suurem osa laule on loodud meeskoorile, eelkõige RAM-ile. Tema lauludele on iseloomulik kaasahaarav meloodia, tundeküllus ja siirus. Tema laulud on head lauda ja kõlavad hästi. Ernesaks on loonud lisaks koorilauludele ka soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule, näiteks "Rongisõit". Ernesaks kirjutas ka 5 ooperit. Tuntumad on ,,Tormide rand" ja ,,Pühajärv. Samuti on Ernesaks kirjutanud ka raamatuid.
sünfooniat, millest soti, itaali ja reformatsiooni sünfooniad tõid kvaliteeti esile. 3 kontretavamängu, 4 orkestri kontserti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti jne. Arvukas ka kammermuusika (triod, kvartetid, sonaadid, variatsioonid, fantaasiad...) ja orelimuusika. Vokaalsünfooniline muusika ja lavateosed: 3 oratooriumi (Paulus, Elias), 2 kontserti, 7 ooperit (laulumäng komedijandist). Muusikalised illustreeringud draamadele: W. Shakespeare Suveöö unenägu, Antigo, Öölaul. Palju koorimuusikat orkestri saatel (uusaastalaulud, kuningapoeg. Vaimulikud psalmid, 83 soololaulu. Klaverimuusika: 8 vihikut sõnadeta laule ja muid väikesi vorme.
Kevadine ärkamine Käisin kolmapäeval 7. novembril Viktoria kontserdisaali Kevadist ärkamist vaatamas. See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa,
KONTSERDI RETSENSIOON ,,Jõuluootus" Liisi Lõhmus 9a Jaanuar 2013 ,,Jõuluootus" Kontserdi pealkiri oli Jõuluootus. Kontsert toimus laupäeval kell 19:00 Tartu Peetri kirikus. Kontserdi eesmärgiks oli tuua inimeste südamesse soojust ja ühtehoidvust pühade ajal ning oli ka heategevuslik eesmärk antud üritusel. Kontserdil esitati vokaal-, instrumentaal- ja koorimuusikat. Seal esineseid Koit Toome ja tema vapustavalt andekas tütar Rebecca, Liis Lemsalu & WAF koor. Kontserttuuril ,,Jõuluootus" tulid esitusele paljud tuntud jõulupalad, teiste seas ,,Jõulutaat on poolel teel", ,,Langeb lund" ,,Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla", ,,Last Christmas" jpt. Lisaks laulud Koidu ja Liisi enda repertuaarist. Kontserdi tegi eriliseks õhkkond. Inimesed, kes tulid ühe eesmärgiga sinna kirikusse, et tunda
järg. See teos oli kindlasti nõrgim sellelt kontserdilt. Kontserdi viimane teos oli Kuldar Singi „Ave Maria”. Solistina astus üles Maria Leppoja, orelil Ene Salumäe, selles teoses oli meeskoor saatja rollis, millega saadi kenasti hakkama. See lugu sobis hästi kontserdi lõpetamiseks. Solist, orel ning koor tegid head koostööd, kõla oli balansis, koor lasi solistil hästi soleerida, nad olid ühtne ansambel. Kontsert oli huvitav ja meeleolukas. Oli võimalik kuulata heal tasemel koorimuusikat. Oli meeldiv näha, et lauljad pühendasin end ja tahtsid võimalikult head sooritust saavutada.
jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. • Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. • Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". • Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Isiklikku • Gustav Ernesaks sündis Kustav ja Johanna Ernesaksa peres, Peningi vallas. • Tema vend oli nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal põgenenud, hiljem USAs elanud pangandustegelane Oswald Ernesaks. • Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks. • Stella Ernesaks oli Berliini Kehakultuuri Ülikooli lõpetamise järel 1931. aastal Ernst Idla kõrval üks esimesi
aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Looming · Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. · Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. · Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. · Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Veljo Tormis · Sündinud 7. augustil 1930 Aru külas, Harjumaal · Hakkas muusikaga tegelema kodus, õppides orelit · Hetkel on Tormis Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia professor Elulugu · Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik
Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik. Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 300 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Lisaks on kirjutanud ka soolo- ja lastelaule ja ka muusikalisi lavateoseid ehk oopereid. Lastelaulude kogumikud: ,,Lõoke," ,,Ööbik," ,,Pääsuke". Tuntuimad laulud on
Oli ka Stockholmi Eesti meeskoori dirigent. Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline.
muusikalised suundumused. Toimusid kultuuripoliitilised muudatused. 2. Mille põhjal võib väita, et Eino Tamberg oli mitmekülgne helilooja? Peale selle, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja mitme ametiga, on ta ka väga mitmekülgne helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile, vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat, koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löök- ja keelpillid. Lugu on väga emotsionaalne ja kohati väga ärev ja müstiline. Teos on väga dünaamiline ja kohati väga erinevate tempodega
Jean Sibelius (1865-1957)- soome helilooja, kes viis rahvusliku muusika laia maailma; helsingis ülikoolis õpis- õigusteadust ja helsingi muusikaakadeemias kompositsiooni ja viiulit); 20.saj algul protestiks venestuspoliitika vastu organiseeris soome kultuuriõhtu, mille tarbeks kirj. Selle teose ,,Filandia"; kirj. Arvukalt sümfooniaid. Vene romatikud- kunstimuusika jõudis Venemaale õukonna kutsel läbi Lääne; tol ajal hõlmas Vene professionaalne helilooming vaid vaimulikku koorimuusikat, pillidel mängiti rahvamuusikat; Venemaa esimesed konservatooriumid avati Peterburis 1862 ja Moskvas 1866. Pjotr Tsaikovski (1840-1893)- 10 aastaselt asus ta õppima õiusteaduste kooli; seal asus ta tõsisemalt tegelema muusikada; 1859 lõpetas kooli ja temast oli saanud justiitministeeriumi ametnik; 1862 asus õppima vastavatud Peterburi konservatooriumi- lõpetas 1865 a.; läks ajalukku kui sümfonist, ooperihelilooja ja balletireformaator; kirj 3 balletti ,,Luikede järv",
Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits „Raua needmine“ ning tsüklid „Eesti kalendrilaulud“ ja „Unustatud rahvad“ Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele, samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja fi lmimuusikat jm. HELILOOMING Alates 1960. aastates t süven es Tormis aina en am vokaalmuusikasse, samas polnud modern se h elikeele otsin gud
Kirjutas 9 sümfooniat. Alles 40-aastasena hakkas neid kirjutama. Esimesed 6 kirjutas sahtlisse. 10 aastat enne tema surma kanti ette tema 7s sümfoonia, mille järel said tuntuks ka tema varasemad sümfooniad. Terve elu vaeselt elanud Bruckner sai õppejõu koha Viini muusikakõrgkoolis. Inimesena oli ta usklik, tagasihoidlik. Tema suureks eeskujuks muusikas oli Richard Wagner. Eriti meeldis talle Wagneri harmooniakäsitlus. Peale sümfooniate on ta ka kirjutanud orelimuusikat ja kiriklikku koorimuusikat. Need olid pikad ja suure esitluskoosseisuga. Muusika on lihtsakoelisem Mahlerist. Ta tegi ka mõned uuendused: nt. hakkas kasutama III teemat sümfoonia I osas. Hakkas uuesti kordama sonaadi esimest lõiku, mida nimetatakse ekspositsiooniks. See muutis teosed ajaliselt pikemaks. Bruckneri muusikas esineb sagedasti vaskpillide signaalitaolisi motiive. VII ja IV sümfooniad on kõige tuntumad. Alapealkirjaks neil ,,Romantiline". NÄIDE: Bruckneri I sümfoonia Richard Strauss 1864-1949
Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormis on kirjutanud muusikat tekstidele erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989
Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu". Üldse kirjutas ta üle 600 vaimuliku laulu, ilmalikke koorilaule, süit meeskoorile "Kuus laulu Hiiumaalt" ning "Reekviem", orkestriteosed. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koolilaulud: "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisega, sirisega, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", "Meie err", "Miks sa sirised, sirtsukene?". Ta kirjutas ravaviisidel põhinevat polüfoonilist koorimuusikat. Helen Keller
Püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad) Asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ("Eesti Üleüldine Teaduse Raamat") ning andis välja ka esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate Loomingu per iood Hermann on loonud üle 1000 koorilaulu ning vähesel määral ka instrumentaalpalu.(Lavamuusikat, orkestri ja ansambliteoseid, teosied sooloinstrumenditele. vokaal ja koorimuusikat ja lastemuusikat) Paljud kooorilaulud said rahvusliku liikumise ajal väga populaarseks. Tuntumad neist "Kungla rahvas", "Oh, laula ja hõiska", "Minge üles mägedele", "Süda tuksub", "Munamäel", "Isamaa mälestus" jt on kooride ja laulupidude kavas tänini. Hermanni loominut iseloomustavad lihtne ja ilmekas meloodia, muretu optimism, kerge lõbusus, aga ka lihtsameelne ilutsemine. Oma elu lõpul katsetas Hermann ka ooperiga 1908. aastal jõudis ettekandele muusikaline lavateos ( nn
tütre, ema ja lähenev Iims. Usasse elulõpuni. LOOMING: jaguneb 3 perioodi. 1. Vene periood: -1923. valmib tuntud teos "Pulm", see ühendas kantaadi, pantomiimi, ürgsed Vene kombed. 2. Neoklassitsistlik 1953. 3. Dodekafooniline- kogu perioodi iseloomustab tavapäraste zanrite puudumine. Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tuntumad "Pulm",neli kantaati, laulutsükklid "naljajutud", "Neli Vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju erisugust koorimuusikat. Klaverimuss on arvukas: kontsert 2le klaverile, sonaat 2le laverile, klaveri duett. Sooloklaverile: tsükkel "Viis tooni", "Viis kerget klaveripala". Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid. Veel on kontserttantsud "tsirkuse polka", "De Venosa monument". olulisel kohal lavateosed. Oopereid 4: "Oidipus Rex", "Ööbik". Eriti hinnatud balletid(14): "Tulilind", "Püha kevad", "Pulcinella"- põhinevad legendidel. Muusika võlu seisneb rütmi ja tämbri rikkuses
Veljo Tormis Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest)
aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid, näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud väga populaarseks. Tunuim neist
tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma kiindumust isamaasse eelkõige käies iga paari aasta tagant laulu- ja tantsupeol. See on ka üsna märkimisväärne, kuna mujal maailmas sellist traditsiooni pole. Küll aga rahvusliku muusika seisukohalt on laulupidu teinud karuteene- püüdes luua üleüldist tunnustatud koorimuusikat, vajusid soiku regilaulud. Just sellepärast ongi Eesti muusika haruldane, et võrreldes Lääne-Euroopa kultuuridega, tehti seal alati nö ,,maailma muusikat" mille tõttu nende enda pärimus jäi nii mõnegi noodi võrra kahvatumaks. Sellest hoolimata on rahvakultuuri jäänud ka neid tähtpäevi, kus oma identiteeti näidatakse siiski veel regilaulude ja päritud mõistatustega- tegemist on mardi- ja kadripäevaga. ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" on öelnud Gustav Suits
meloodia küllastub kromatismidest. Harm. Väljub tonaalsusest. Wagner jõuab oma muusikas klassikalise harmoonia kriisini. Hilisrper tegutses ka Brahms, kes säilitab tasakaalustava jõu muusikas. 5 FRANZ SCHUBERT 17971828 · Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. · Toob uue zanri lied e. laulu. · On kirjutanud koorimuusikat, 7 missat, oopereid, mida võib võrrelda laulumängudega ("Rosinanade") Laulude mõju ka instrumentaalteostele. · Sümfooniad intiimsemad ja lüürilisemad kui Beethovenil. · Schubert on Haydn`I ja Mozart`I traditsioonide jätkaja. · Ei ole programmilised. · Säilitab klassikalised vormid ja ka tsüklid on 4osalised. (Erandiks 4. Sümf) · Kokku 10 nummerdatud sümfooniat. 6 HECTOR BERLIOZ 18031869
sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Koorimuusikal on suur osa just hilisemas loomingus. Varasemasse loomingusse kuuluvad kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja
eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). · Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. · Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng
ja Metsatölli pillimeeste loomingust, millele on seade teinud RAM-i resideeruv helilooja Tauno Aints.Oktoobris käis koor kontserdireisil Suurbritannias, kus Swansea festivalil kanti ette Stravinski "Oidipus Rex" partneriks BBC Walesi orkester, dirigent Jac van Steenning anti Ants Sootsi juhatusel a cappella kontsert eesti muusikast. Tänane RAM on kogu maailmas tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella koorimuusikat kui ligi 30 vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti heliloojate kõrval on koorile kirjutanud sellised maailmanimed nagu Dmitri Sostakovits ja Gavin Bryars. Oratooriumide esitused on koori kokku viinud maailma kuulsaimate dirigentidega, nende seas Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Gennadi Rozdestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, aga ka Kristjan Järvi,
Teos algab hoogsalt, millele järgneb naiste ja meeste partiide kombineerumine. Viis on koos rütmiga väga huvitavalt loodud nii, et tekib hüppamise ja tantsimise tunne. Meloodia on rõõmus, kuid vahel ka isamaaline ning tõsine. Loo harmoonia on duuris. Rütm on tempokas ning paneb jala tatsuma. Teose meeleolu tekitab minus maailma rändamise tunde, kuna minu jaoks on erinevaid viisijuppe paljudest erinevatest maailma kohtadest. Algul on traditsioonilist Eesti koorimuusikat, keskel vaheldub peene lääne ja kauboisarjade muusikaga, siis tuleb tagasi Eestisse, kus lõpetatakse ilusasti toonikas. „Noor kevade“ pole küll Ernesaksa kõige tuntumaid teoseid, kuid iseloomu poolest ei jää maha teiste tema kirjutatud suurteostega.
seatava laulu sõnu kirjastus Beethovenile ei saatnud.[102] Beethoveni originaallaululooming hõlmab 112 laulu. Tema viimased, 1816. aastal kirjutatud laulud moodustavad tsükli "Kaugele armsamale", mis on muusikaajaloo esimene terviklik, ühe idee, ühtse meeleolu ja järkjärgulise arendusega laulutsükkel. Lisaks nendele on Beethoven loonud veel 25 neljahäälset lõbusasisulist pillisaateta kaanonit, millest igaüks on pühendatud ühele tema sõbrale;koorimuusikat, aariaid ja vokaalansambleid, instrumentaalmuusikast veel teoseid mandoliinile.
ballettidele ("Kolmnurkne kübar") ja palu klaverile ning orkestrile ("Ööd Hispaania aedades") Kõigis ta teostes väljendub armastus kodumaise rahvusliku muusika vastu, mistõttu teda loetakse ka mõnikord rahvusliku suuna viljelejaks. Frederick Delius (1862 1934) oli saksa päritoluga inglise muusik. Tema harmooniat iseloomustab peen kromatism, mis seotud isikupärase heligradatsiooniga. On kirjutanud hulgaliselt orkestriteoseid ja oopereid ("Küla Romeo ja Julia" jt.) ning koorimuusikat. Impressionismi varased ilmingud pole seotud üksnes prantsuse muusikaga. Sibelius, otsides eepilis-legendaarset koloriiti oma esimesele Kalevala-ainelisele teosele, programmilisele "Kullervo"-sümfooniale, jõudis impressionismipäraste väljendusvahenditeni. Ta jõudis nendeni eepilise kunsti teed pidi, vastandades värve ja muid kontrastseid elemente. Möödunud sajandi lõpul oli õhtumaine muusika küps impressionismi vastuvõtmiseks. Varsti pärast 1892
See ühendas endas pantomiimi, kantaati ja ürgseid vene kombeid. 2) Neoklassitsistlik periood (lõppeb1953). 3) Dodekafooniline periood (1953-1971).Kogu tema loomingut iseloomustab tavapäraste žanrite puudumine. Need on teadlikult segi paisatud. Helitöid on kokku umbes 150. Vokaalsümfoonilistest on tuntumad: "Pulm", "4 kantaati", laulutsüklid "Naljajutud", "4 vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju on erisugust koorimuusikat. Klaverimuusika on arvukas, kusjuures on palju kirjutanud ka kahele klaverile: "Kontsert kahele klaverile", "Sonaat kahele klaverile", "Kontsertiino kahele klaverile". Sooloklaverile: soolotsükkel "5 tooni", "5 kerget klaverit". Suur hulk väikevorme. Kuulus viiulikontsert, mida tihti ette ei kanta, kuna on viisivaene. Orkestrimuusikast on silmapaistval kohal "Psalmide sümfoonia". Orkestrisüidid "Kevad riitus", "Soldati ajalugu", "Ragtime", süidid nr 1 ja 2. Veel
seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud,
lauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. Seda laulu võimud kartsid, kuid ära keelata ka ei tihanud. Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda hakati kutsuma Laulutaadiks ja tänaseks on temast saanud omamoodi legend. Ernesaks suri 24.01.1993 Tallinnas. 2004. aasta laulupeost alates ,,istub" Ernesaksa kuju Lauluväljaku mäeveerul, et alati osa saada eestlaste laulupidudest. Looming: Ernesaks on kirjutanud peamiselt koorimuusikat, üle 300 laulu kõigile kooriliikidele. Suurem osa laule on loodud meeskoorile, eelkõige RAM-i silmas pidades. Ernesaksa muusika kõlapilt on rahvus-romantiline ja lähtub klassikalistest traditsioonidest. Kuigi 1950. aastatel jõudsid ka Eestisse 20. sajandi uuemad muusikasuunad ja uudne helikeel, mis olid juba mõnda aega levinud Euroopa muusikas, jäi Ernesaksa looming uuendustest puutumata. Tema lauludele on iseloomulik kaasahaarav meloodia, tundeküllus ja siirus.
Rahvusvahelisel muusikapäeval 2009. aastal anti Tormisele üle aasta olulisim muusikaauhind: muusikanõukogu heliloomingupreemia, mida ka elutööpreemiaks kutsutakse. 4 Looming Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on
määral tuginesi oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Ka varasemad põlvkonnad olid regivärsile tuginenud kuid Saare ja Kreegi käsitlus oli uudne- nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid harmooniliselt varasematest hoopis mitmekülgsemad. Sageli tajutakse nende harmooniat ja meeleolu kui midagi eriliselt karget ja ,,põhjamaist", erinevat nii Kesk-Euroopa kui vene muusikast. Kreek tundis hästi ka Lääne-Euroopa varasemat koorimuusikat ning sidus sageli rahvaviise vana polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, näiteks erinevate kaanonivõtetega. Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel. Näiteks on ta loonud 500 kaanonit Punscheli koraaliraamatu järgi. See on ebatavaliselt mahukas ettevõtmine, eriti arvestades, et nende loomise ajal (1949-1955) ei olnud heliloojal mingisugust püsivat sissetulekut ning tema kirjadest sõprdele ilmneb karjuv vaesus
Tema teostes on on mitmeid mõjutajaid, nagu Philip Glass ja Arnold Schönberg. Muu hulgas on helilooja kirjutanud ka filmimuusikat sellistele filmidele nagu ,,Klass" ja ,,Riigireetur", samuti ka seitsme osalisele seriaalile ,,Klass: elu pärast". Timo Steiner on kirjutanud: · Lavamuusikat · Orkestriteoseid · Teoseid sooloinstrumendile / sooloinstrumentidele ja orkestrile · Ansambliteoseid · Teoseid sooloinstrumendile · Vokaal- ja koorimuusikat · Elektroonilisi, elektroakustilisi ja multimeedia teoseid · Kujundusmuusikat · Levimuusikat · Orkestratsioone ja seadeid Teose iseloomustus: Kuulates ei vähem ega rohkem kui 39 teost, mitte küll kõiki terviklikult, leidsin ma enda jaoks seitse, mis olid teistest minu jaoks kuidagi erinevad. Nendeks olid ,,Sümfoonia", ,,Tänavatel tantsija", ,,Lumehobuste peremees", ,,Kena on sind kuulata", ,,Täherahvas", ,,Op!- variatsioonid" ja ,,Esimesed sammud"
Under) "Meie Leenikene tantsib", "Sügisene lillekene", "Vana aasta öösel", "Mis mulle meeldib", "Allik", "Pilvele", "Sina ja mina", "Koju", "Mälestus" (K. E. Sööt) "Koduta" (E. Aun) Meeskoorilaulud "Elagu elu", "Mehed" (G. Suits) "Ei ole leelo maasta löütü", "Küll ma laulaks", "Vanapoiss kandis metsa ääres", "Kadaka Kai" (rahvaluule) Cyrillus Kreek (1889-1962) Helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht. Arendas ja mitmekesistas oluliselt eesti koorimuusikat. Tema loomingu tähtsaim läte oli rahvamuusika: ta on üles kirjutanud tohutu hulga rahvaviise, eriliseks leiuks tema rahvaviiside kogumistöös on vaimulikud rahvalaulud (koraalimeloodiate rahvapärased variandid), mida ta kogus Lääne-Eestis (ka saartel) ning Lõuna-Eestis Urvastes. Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav
Sageli on ta oma teostesse põiminud rahvaviise või meenutavad tema omad teemad rahvaviise ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika rajaja. Eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas · Orkestriteos ,,Kodumaine viis" (5 lugu keelpilliorkestrile) · Sümfooniline poeem ,,Koit" 21. G.Ernesaks kui väga mitmekülgne muusik: Ernesaks on kirjutanud peamiselt koorimuusikat, üle 300 laulu kõigile kooriliikidele.Veel on kirjutanud soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule. Lisaks intensiivsele dirigendi-, pedagoogi- ja heliloojatööle, jõudis Ernesaks avaldada ka mitu raamatut. 22. G.Ernesaksa ooperid ja raamatud: 5 raamatut: · * "Suu laulab, süda muretseb" 1971 (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", 1983) · * "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · * "Kutse" 1980
keelpillikvartetti. loomingu jaoks .Valmisid prelüüd tsellole ja orkestrile , koorilaulud "Pühendus " , " Sügisene mets" jt. Eriline koht Elleri loomingus on Artur Kapp on eelkõige sümfoonilisel muusikal. suurvormide meister , on ta ka Tuntuimad sümfoonilised poeemid loonud hulga ilmalikku ja on "Koit" , "Viirastused" , vaimulikku koorimuusikat ning "Ööhüüded" ning sümfoonilised soololaule. pildid "Videvik" ja "Varjus ja Artur Kapi kaalukaim teos on päikesepaistel" piibliaineline oratoorium "Hiiob", Eller ei ole käinud rahvaviise milles avaldub helilooja kogumas, ega ka põhjalikult polüfooniline meisterlikkus. uurimas.Rahvamuusikale omased Kapp ei ole käinud samuti intonatsioonid jõudsid tema rahvaviise kogumas , ega ka
aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid, näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Tuntuim on neist sõja ajal kirjutatud segakoori laul "Mu isamaa on minu arm", mis on loodud seoses Lydia Koidula 100
Ühel suvel Kihnu saarel viibides, sai ta osa ehtsast kihnu pulmast, mida peeti muistsete kommete kohaselt. Ürgne regilaul oma õiges keskkonnas jättis talle võimsa mulje. Seepeale asus ta tõsisemalt läbi töötama folkloorialast materjali ja seda järjest enam ka oma loomingus kasutama. Tormise koorilooming jaguneb kahte valdkonda: folkloorne, mille aluseks regilaul ja mittefolkloorne, mille aluseks on luuletajate tekstid. Erinevalt eelkäijatest on Tormis vähe kirjutanud koorimuusikat traditsioonilises koorilaulu vormis. Tema loomingus on valdavad kaks printsiipi: 1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus").
eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam
Ta ei mõõtnud aega, vaid unustas selle ja tegi kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956 tabas Saart halvatus, mistõttu loobus ta pedakoogitööst ja pühendus heliloomingule. Tema tähtsamad teosed on ,,Veel pole kadunud kõik", kantaat ,,Hommiku tulekul", segakoorilaulud ,,Põhjavaim", ,,Leelo", klaveriteos ,,Laul männile" ja soololaulud ,,Ennemuiste" ja ,,Lõputa teel". Cyrillus Kreek (1889-1962) oli helilooja, pedakoog, koori- ja orkestrijuht. Ta arendas oluliselt eesti koorimuusikat. Ta sündis Ridala kihelkonnas. Algselt oli pere üheksanda lapse nimi Karl Ustav, kuid kuna tema isa töötas õigeusu kiriku koolis, siis pidi pere muutma usku ning ka laste nimesid, mistõttu muudeti tema nimi Kirilliks, millest tuleb tema kunstnikunimi Cyrillus. Tema koolitee algas Haapsalus, kus muusikast innustunud poissi lubati harjutada kohaliku karkusseltsi klaveril ning erinevate kirikute oreliter. Ta võeti mängima ka kooli pasunakoori ja linna tuletõrjeorkestrisse.
reformatsiooni sümfooni tõid veelgi enam esile suurt romantilist kvaliteeti. Veel on kirjutatud 3 orkestri avamängu, 6 orkestri kontserti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti. Arvukas kammermuusika valdkond, triod, kvartetid, sonaadid, varientatsioonid jne. Ei puudu ka orkestrimuusika. Olulisel kohal on vokaalsümfiooniline muusika nind lavateosed. 3oratooriumi, 2 kantaati, 7 ooperit,. Oam muusikalisi illustreeringud draamadel W. Shakespeare ,,suveöö unenägu). Palju on koorimuusikat orkestrisaatel. On suur hulk psalme,koraal. 83 saksa laulu. Klaverimuusika tipus on 8 vihikut sõnadeta laule ja muid väikevorme. Felix Mendelssohn Bartholdy 1809-1847 ELULUGU Sündis Hamburgis rikkas ja kõrgestiharitud juudi perekonnas. Isa oli ungari sakslane aga ametilt edukas pankur. Perekonnajõukus ja inimesed kellega suheldi mõjutasid noore mendelsoni arengut ja käekäiku. ankuri kodus olid külaspaigaks paljudele muusikutele, tedlastele, arstidele
Kõige suuremad mõjutused Richard Wagneri loomingust · Muusikas: loomuti tonaalsusest o Suurenes orkestri koosseis o Programmilisus o Ajaliselt pikad teosed · Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler, Richard Strauss VENE ROMANTIKUD · Kunstmuusika jõudis Veneemaale õukonna kutsel läbi lääne. Eeskätt itaalia heliloojate vahendusel. · Siiani oli Vene professionaalne helilooming hõlmanud ainult vaimulikku koorimuusikat (pillidel mängiti rahvamuusikat) · Romanss- klaverisaatega pala, mis ühendas endas Vene rahvalaulu ja mustlasviise o Õppesuunad: Peterburi konservatoorium (1862) Moskva konservatoorium (1866)
päevad). Muutumatud tekstid: Kyrie eleison (kr. keeles, Issand halasta) palve Gloria (ld. keeles, Au olgu jumalale kõrges) kiidulaul Credo (ld. keeles, Mina usun ainsasse jumalasse) usutunnistus (kõige tähtsam) Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) kiidulaul Agnus Dei palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele tekstidele mitmehäälset koorimuusikat. Muusikaliselt tervikliku zanrina kujunes see välja XIV XV sajandil, alates XVIII sajandist on neid esitatud kontsertteostena, kuid siiani peetakse kirikus missasid gregooriuse koraalidega. Kontsertmissat esitab koor (vahel solistid, orkester, orel). Traditsiooniliselt on see ladinakeelne ja muutumatu tekstiga ja kõik missad sisaldavad muutumatuid osi. Eesti autoritest on missasid loonud A.Pärt ja U.Sisask (,,Eesti missa"). Reekviem
annaabi.ee 
