Felix
Mendelssohn 1809-1847
Sündis
Hamburgis, 1811 kolis Berliini perega sest nad olid aidanud Napoleoni süsteemi murda ja nüüd kardeti prantslaste kättemaksu aga
vanemad tahtsid Felixile ja tema õdedele vendadele parimat võimalikku haridust, kasvas üles haritud keskkonnas.
Teeda
peeti imelapseks, 6 aastaselt hakkas ta saama emalt klaveritunde ja
teda õpetasid veel ka Marie Bigot, Ludwig Berger, Carl Friedrich
Zelter. Esimese kontserti andis 9 aastaselt, esimese kirjastatud töö:
klaverikvartett nr 1 C-duur komponeeris ta 13 aastaselt, 15 aastaselt
esimene sümfoonia . 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas
tema tõelist geniaalsust. Hiljem õppis veel Ignaz Moschelese käe
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stennu21
Õppematerjali autor
1 Felix Mendelssohn-Bartholdy 18091847 Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate
Looming: romantilised tsüklid klaverile "Karneval", "Davidsbündlerite tantsud", "Noorte album", "Lastestseenid", "Liblikad","Metsastseenid" ,"Sümfoonilised etüüdid klaverile" Laulutsüklid:"Lauluring" I ja II, "Mirdid", ,"Naise elu ja armastus", "Poeedi elu ja armastus" Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert, viiulikontsert, tsellokontsert, avamängud. Kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja vokaal-sümfoonilisi teoseid Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelssohn oli romantismiajastu konservatiivsema suuna esindaja, väga mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraladaja. Mendelssohni tegevus juhatas sisse Bachi muusika taassünni 1829.a juhatas ta Berliinis Bachi Matteuse passiooni.. 1842. a püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi mälestussammas ja 1843.a avati Leipzigis
rondo jäid ka 19. saj. käibele. Uutena lisandusid vararomantismi ajal väikesed lüürilised klaveripalad kui soololaulu paralleelvormid. Kirjutati palju salongi- ja kodumuusikat, "grammofoni aseainena" levisid arvukad ooperite ja sümfooniate seaded neljale käele. Sellele ansamblile kirjutati meelsasti ka tantse, marsse jm. olmemuusikat. Vararomantismi väljapaistvamad klaveriteosed on kirjutanud Schubert ja Felix Mendelssohn, kelle "Sõnadeta laulud"(1829-45) on romantilise laulva klaveristiili parimad näited. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati 10 moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise
Romantism Romantismi nime all tuntud liikumine, mis 19. saj. alguses lõi laineid üle terve Euroopa, kujutas endast mässu kõige kanoonilise ja kunstliku vastu, mis valitses vana aristokraatlikku maailma. Ühise lipu alla koondusid Voltaire'i filosoofia, kelle satiirid pilasid religiooni ja monarhia igivanu vorme, Goethe luule, kes uuris oma tunnete siseilma, Jean Jacques Rousseau' teooriad, kelle 1762. aastal kirjutatud "Ühiskondlik leping" ülistas demokraatiat ja innustas Prantsuse revolutsiooni juhte, seni kuni Napoleon ennast keisriks kuulutas. Romantism oli vastureaktsioon valgustajate filosoofiale. Romantism nautis looduse ettearvamatut jõudu. Romantikud kiitsid emotsionaalseid äärmusi ja tundusid olevat oopiumisõltlased. (mõned olidki) Väljendati kunstniku/helilooja tundeid. Kirjanduses paistsid silma Goethe, Schiller, Heine, Byron, Scott. Muusikasse leidis romantism tee märksa hiljem kui kirjanduses. Tavaliselt "romantikutena" käsitletavad heliloojad olid aga peaae
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei
madrigali (mida ta elulõpul hiljem häbenes). Tuntumad on ta madrigalid (säilinud 104), motette(400), hümnid jt. kiriklikud teosed. Peamine kompositsiooniline taotlus oli kõigi elementide harmoonia, ideaaliks oli rahulik ,lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes, eelistatud sujuv astmeline liikumine .Palestriina stiil mõjub oma ajastus väga konservatiivsena, iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus. Tema stiil on kui kokkuvõte Madalmaade koolkonna kompositsioonipõhimõtteist. Tegemist on enam kui sajandipikkuse esteetilise kogemuse geniaalse kokkuvõttega. VI BAROKKMUUSIKA (1600- 1750) 1.Ooperi tekkimine. Monoodiline stiil. GiulioCaccini.Jacopa Peri, Claudio Monteverdi, Prima prattica,seconda prattica. Aaria, retsitatiiv, avamäng (Sinfonia, Ouverture) Olulisemad autorid: Cavalli, Lylly, Rameau, Hänhel, Purcell. Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid,
vastu. Anton Rubinstein (18291894) oli 19. sajandi muusikas üks mitmekülgsemaid isiksusi pianist, helilooja, dirigent, pedagoog, vene muusikaelu suundarajavaid organisaatoreid. 11- aastase imelapsena sõitis ta oma õpetaja A. Villoing`i initsiatiivil esimesele suurele Euroopa-turneele, pälvides Pariisis ka Chopini ja Liszti tähelepanu. Liszt nägi temas peagi oma mantlipärijat. Rubinsteini varaseid kompositsioone tunnustasid Schumann, Mendelssohn ja Meyerbeer. Lühikest aega õppis ta teoreetilisi aineid Berliinis S. Dehni (ka Glinka õpetajaks Berliinis oli Dehn)juures ning astus seejärel õukonnamuusikuna suurvürstitar Jelena Pavlova teenistusse Peterburis. 50-ndail aastail Rubinsteini tegevushaare laienes. Alguse sai tema surmani kestnud kontserteeriva pianisti- ning dirigendikarjäär, Ferenc Liszt juhatas Weimaris tema esimesi suurteoseid, laienes tuntus heliloojana. Rubinsteinis süvenes veendumus
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid