Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Tõnu Kaljuste sündis dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaverierialal. Ta jätkaS dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste koorijuhtimise ja Roman Matsovi orkestrijuhtimise käe all ning sai kõrghariduse 1976.aastal. 1976 1978.aastal õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures. 1971
Konstantin Türnpu (1865-1927) · Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'')
Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna
Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu"
Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella)
Tuudur Vettik Tuudur Vettik ● Eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog ● 1919 – 1926 Tallinna Konservatooriums, kust sai oma muusikahariduse- õppis seal viiulit ning kompositsiooni ● Kirjutas paljudele oma koori- ja soololauludele sõnad ise ● Kuulsaim teos „Su Põhjamaa Päikese Kullast“ Tuudur Vettik ● 1950. aastal arreteeriti, viibis mitmes vangilaagris ● 1956. vabanes, asus tööle koorijuhtimise õppejõuna ● Kuulsamad õpilased olid Ants Üleoja ja Roland Laasmäe ● On kirjutanud ka õpikuid, sh koorijuhi käsiraamatu (1956) Tuudur Vettik ● Laulupeo üldjuht aastatel 1933, 1938, 1947, 1960, 1969 ja 1980 ● 1980 pälvis ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Tuudur Vettik Muusikanäiteid ● Su põhjamaa päikese küllast: http://www.youtube.com/watch?v=6O8XhPSPb6g ● Kuu: http://www.youtube.com/watch?v=xVu9saHoihw
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal
Aarne Saluveer . Sündinud 28. juulil 1959.a Lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala On Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. 13. jaanuaril anti Aasta Muusiku auhind koorijuht Aarne Saluveerile. Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja
kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati! Ta maeti ümber Metsakalmistule. Türnpu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme luua ei üritanud. Tema loometöö jaguneb kaheks perioodiks
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Kustas Kikerpuu Referaat Kohtla-Järve 2013 Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoober 1937. aastal Tallinnas ja suri 20. oktoober 2008. aastal Tallinnas, kes oli eesti dzässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. Ta kirjutas ligi kakssada laulu, millele kirjutas ka tekstid tavaliselt ise. Kustas lõpetas Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ta töötas muu hulgas Filharmoonias muusikuna, Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina, Eesti Reklaamfilmi muusikajuhina, Eesti Raadio kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina, Georg Otsa nimelise muusikakooli õpetajana, Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Aastatel 19651976 töötas ta Eesti Televisioonis meelelahutussaadete toimetajana, juhatades selle kõrvalt ka TV-ansamblit, mis osales paljudes saatesarjades "Horoskoop" (19681973),
sellele järeleandmine, reetmine ja andeksand; siin on surma trotsiv armastus, see kõik väljendub nii Tsaikovski dramaatilises muusikas kui ka Lev Ivanovi lüürilises, psühholoogiliselt täpses ja efektses koreograafias, pakkudes ikka ja jälle avastamis- ja lavastamispinget loendamatutele tantsuloojatele. Dirigendid 7 Kaspar Mänd Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. 201213 õppis ta Pariisi Konservatooriumis. 2013 sügisest töötab ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri dirigendina. Alates 2014. aastast on ta dirigent Rahvusooperis Estonia. Lauri Sirp Sirp on sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas
Tõnu Kaljuste Tõnu Kaljuste Sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Jüri Variste ja Roman Matsovi käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellel õpetajatöö rohkem aega hakkas nõudma.
Referaat Neeme Järvis Muusikaõpetus 6c Gertrud Vahtra Viimsi Keskkool Neeme Järvi on sündis 7. juunil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 19601963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri
laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAM juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Te ma pilaster hulas on Jurist Aariate, Haraldu Kibsoh, Juno Arena, Olen Va, Reie Klaus a paluda teades. Gustav Ernesaks Uri 24. Januara 1993. vastaline Tallinnas. Te ma baptistera on ilmeniite mite kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu.
Peategelase osa oli igati nauditav, kuigi tundus, et üksi laval lauldes muutus tema hääl ebakindlaks ning kippus liialt vibreerima, kui ta aga kellegagi koos laulis, muutus ka peategelase hääl paremaks. Ooperi helilooja Jules Massinet elas 1842 1912 Prantsusmaal ja saavutas seal 20 saj. algul oma kuulsuse.Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp (sündinud 29. oktoobril 1969) on eesti dirigent.Aastal 1993 lõpetas Lauri Sirp Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ning 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Orkester mängis väga hästi kokku, eriti jäi meelde tsellode mäng. Tundus, et kõik pillimehed olid tegevuse juures ja jälgisid dirigenti. Koor laulis sopranit ja alti, sopran laulis isegi kõrged kohad puhtalt ära. Hästi jäi meelde lõpp,sest peale 3 tundi vaatamist/kuulamist oli väsimus peal ja oli hea kui lõppes. Sammuti jäi ka alguse emotsioon ja sisu meelde. ,,Manon" muutis minu arvamust ooperist
rajada kooriühing, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Gustav Ernesaks avaldas 5 raamatut, milles on ühte sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines: · "Suu laulab, süda muretseb" 1971 · "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · "Kutse" 1980 · "Laine tõuseb" 1983 · "Laul, ava tiivad" 1985
oni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937 1941 konservatooriumis õppejõuna. Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik. Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema
Jaak Joala 26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent. sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema Helgi Ridamäe lõpetas 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides Jaagu muusikust isa Arno Joala oli hilisemas eas tuntud tervendaja. Seitsmendast eluaastast peale õppis Jaak Joala klaverimängu. Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana.
Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel
Isamaalaulud ( ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" , ,,Veel kaitse, kange Kalev") 2. Lüürilised laulud (,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm", ,,Ei sa mitte vaiki olla")+ soololaulud(6) tuntuim ,,Kui sa tuled, too mull' lilli". 3. Rahvaviisiseaded (,,Lauliku lapsepõli", ,,Pidu hakkab", ,,Tuljak") Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886. aastal astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi, pärast täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal. 1916. aastal kutsuti Türnpu Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks. Türnpu initsiatiivil pandi 1921. aastal alus Eesti Lauljate Liidule. Türnpu loomind piirdub vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu ja 7 soololaulu. Tuntuimad teosed on ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Kevade tunne", ,,Talvine õhtu" ja ,,Luiged". Rahva seas on ka laialt levinud ,,Lahkudes", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Troost"
a laulu-ja muusikaõpetuse eriala · Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis (1934.aastani) · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. · 1937.a kutsuti teda õppejõuks konservatooriumisse. · II MS aegu mobiliseeriti nõokogude võimu poolt. Temast sai Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti Riiklikes Kunstiansamblites. · 1944.a jätkab tööd konservatooriumis (koorijuhtimise kateedris) · 1945.a sai temast professor. RAM · 1944.a asutatud Eesti kutseline meeskoor (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) · G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni · Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u. Laulupeod · Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja
Arvo kandis põhjalikku hoolt ka oma tervise ja välimuse eest. Igal suvel, kui Pärnus toimusid dirigentide kursused, algasid Ratassepal näljakuurid. Dirigeerimistundidele saabus Ratasseppvärske ja reipana, olles tingimata käinud jooksmas ja pärast seda duši all. Arvo Ratassepp õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Arvo lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) koorijuhina aastal (Jüri Variste klass). Alates 1958. aastast töötas Arvo TRK-s koorijuhtimise õppejõuna ja alates 1972. aastast professorina. Ka õpetajana, õppeprotsessi suunajana oli Arvo Ratassepp teerajaja. Ta kehtestas ennast õppejõuna väga kiiresti. Läks vaid kakskolm aastat, kui Ratassepast kujunes autoriteet, kelle juurde taheti õppima tulla. Kavad olid huvitavad, töö klassis väga süsteemne ning see andis ka tulemuse. Arvo Ratassepp oli ka edukas koorijuht. Ratassepp juhatas aastate jooksul meeskoori Runo ja Tallinna Kammerkkoori
ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958
Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht Lauri Sirp. Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Britteni ooperi Kruvikeere esituse eest Birgitta Festivalil 2008.a.
eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. aastal, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, mis teostus 1982.aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid, näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat.
7. J.Kappel, M. Härma, K. Türnpu, R. Tobias õppisid Peterburi konservatooriumis orelit. M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894.a asutas Tartus segakoori, lõi kaasa Tartu Kõrgema Muusikkooli asutamisel. Koorilaulud (Meeste laul, Enne ja nüüd, Ööbiku surm, Pidu hakkab, Tuljak), kantaat (Kalev ja Linda), laulumäng (Murueide tütar). K. Türnpu pärast lõpetamist täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal, 1916.a kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, 1921.a pandi Eesti Lauljate Liidule. Ta lõi vokaalmuusikat. Ligi 60 koorilaulu(Mu isamaa nad oli matnud, Kevade tunne, Talvine õhtu) ja 7 soololaulu (Üks ainus kord, Tasa, tasa ). R. Tobias jäi pärast konservatooriumi lõpetamist Peterburi Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Elas mõnda aega Tartus, kuid ei saanud end seal teostada ja kolis uuesti välismaale. Ta oli esimene komponistiharidusega
Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Kodust eemal suurenes huvi rahvaviiside vastu. Naastes Eestisse töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis. Süvenes huvi folkloori vastu ning ta leidis heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Tormis on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles
Tuuba: Priit Paabo Löökpillid: Olav Kund, Madis Metsamart, Maarja Nuut, Brita Reinmann Harf: Eda Peäske Jüri Alperten on Pärnu Linnaorkestri peadirigent alates aastast 1998. Alperten on juhatanud paljusid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette. Mati Turi eesti rahvusvaheliselt tunnustatud tenor. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja õppinud samas ka laulmist. 2009. aastast on Turi Euroopa lavadel tuntust kogunud wagnerilauljana. Kavas: Giuseppe Verdi (1813- 1901) Avamäng ooperile "Saatuse jõud" Benjamin Britten (1913-1976) Serenaad tenorile, metsasarvele ja keelpilliorkestrile VAHEAEG Richard Wagner (1813-1883) Avamäng ooperile "Rienzi" WWV 49 Faust- avamäng WWV 59 Avamäng ooperile "Nürnbergi meisterlauljad" WWV 96 Teoste iseloomustus:
Konzerthausis, Moskva Konservatooriumi suures saalis ja Mexico City Palacio de Bellas Artes`is ning võitnud palju esikohti ja auhindu arvukatel konkurssidel. Selest esineb regulaarselt soolo- ja kammerkontsertidega üle maailma. Neeme Järvi on üks tänapäeva hinnatuimaid dirigente. Oma pika ja ülieduka karjääri jooksul on ta teinud koostööd kõigi maailma paremikku kuuluvate orkestritega. Järvi on lõpetanud 1955.aastal Tallinna muusikakooli koorijuhtimise ja löökpillide erialal Helvi Voore ja Krisjan Vestre juhendamisel. Aastatel 1955-1960 õppis ta Leningradi konservatoorimis ooperidirigeerimise ja sümfooniaorkestri erialal Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel. Järvit on tunnustatud mitmete preemiate, aunimetuste ja tiitlitega, mille hulka kuuluvad Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden ja Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärk, Eesti Muusikanõukogu 2012. aasta interpretatsioonipreemia ning Eesti Vabariigi
Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik
muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas koorijuhi diplomiga 1995. aastal, õpetajateks Elo Kaarepere ja professor Kuno Areng. Õpinguaastate sisse mahtus ka töö Rahvusraamatukogu naiskoori ja "Ellerheinaga". Orkestri ette astus Anu esimest korda teisel kursusel. Tegemist oli Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga, mille dirigent Toomas Kapten vajas endale sagedaste eemalviibimiste tõttu kindlakäelist assistenti. Nii läkski kõik väga loomulikult -- koorijuhtimise kõrval hakkas Anu õppima Toomas Kapteni juures ka orkestridirigeerimist. Eesti Muusikaakadeemia lõputööks valmis uurimus Sergei Rahmaninovi vokaalsümfoonilise muusika ja vene rahvamuusika vahelistest seostest, tänu millele on temast saanud sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmikuks. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalenud professori Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees
konsertreise üle Eesti, esinedes orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes. Kui ta oma lõpueksami eel 1889. a. kevadel sõitis koju, et teha konsertreis Viljandi- ja Pärnumaale, tervitati teda igal pool kui eesti talutarest võrsunud orelikunstnikku, kelle kuulsus ulatus kaugele. 1890. aastail esines ta orelikonsertidega lisaks Eestile veel Peterburis, Saksamaal (ka Leipzigi Thomas-kirikus), Suurbritannias (ka Londonis) ja Soomes. Miina Härma koorijuhina Laulupeod viisid noore naise koorijuhtimise juurde ja 1894. aasta sügisel asutas ta Tartus omanimelise segakoori. Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. M in a Härma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed. ümmarguselt 60 aasta pikkuse loomeperioodi jooksul jõudis ta kirjutada üle 200 koorilaulu, kümmekond soololaulu, lugulaulu "Kalev ja Linda", laulumängu "Murueide tütar". Tuntud on tema rahvalaulutöötlused.
Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise
mäng tuntud muusikalise materjaliga, naljakad ootamatused jms. Näiteks "Christmas Classics vol. 1" (osadega "Miki-Hiire kiired jõulud", "James Bondi jõulurahu" ja "Hullunud kuusepuu") tugineb tuntud jõululauludele. 2001. aasta sügisel esietendus "Estonia" teatris Kaumanni lasteooper "Ooperimarakratid". Kõiki rolle mängisid ja laulsid lapsed. Tiina Kiilaspea (õieti Kiilaspää) (16.06.1947 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1965. aastal Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise ja muusikateooria alal (kompositsiooniõpetajad Uno Naissoo ja Veljo Tormis) ning 1970. aastal Tallinna Riiklik Konservatooriumi koorijuhtimise erialal (professor Gustav Ernesaksa klass) ja 1973 kompositsiooni erialal (Eino Tambergi klass). Töötanud 1970-1973 Tallinna Pedagoogilises Instituudis õppejõuna ning 1973-1986 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis vanemõpetajana. Juhatanud Tallinna Üliõpilassegakoori (1967-1979), segakoori "Olevine" (1979-
Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid
pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid
Fenella Cook, Rosamund Ford, Laura Quin, Milena Tuominen, Julia Kaskovskaja, Matthew Jordan, Vjatseslav Ladoskin, Vladimirs Latisonoks, Daniel Szybkowski, Elias Girod, Janika Suurmets, Annika Kaasik, Milvi Luik, Viktor Mägi, Inge Õunapuu, Endel Kroon, Luule Veziko, Tarmo Teekivi, Maire Saar, Margus Toode, Anne Vilt, Uku-Markus Simmermann, Liina Tordik, Ivar Saks, osalevad Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Dirigent LAURI SIRP Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel. Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi "Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel.
Värskust ja energiat tõid kontserdisse Kadri Voorandi kaks uhiuut lugu pealkirjadega ,,Su pilk mind puudutab" ja ,,Kuristikel tantsides". Lisaks esitati lugusid, mis on ETV Tütarlastekoori repertuaaris olnud aastaid ja on toonud neile palju kuulsust, näiteks ,,Sampo tagumine", ,,Peace Upon You, Jerusalem" ja ,,For Music". Pärt Uusberg on noor eesti helilooja ja koorijuht, kes on sündinud 16. detsembril 1986 Raplas. Ta on lõpetanud G. Otsa nimelise muusikakooli koorijuhtimise eriala ning omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal. Hetkel jätkab Uusberg õpinguid magistriastmes Toivo Tulevi ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. 2008. aastal pani ta oma sõpradest kokku kammerkoori Head Ööd, Vend, mis suudab helilooja teoseid esitada tema enda mõttemaailmale kõige sarnasemalt. Pärt Uusberg on üks mu lemmikheliloojaid, sest tema teosed on ilusad, lihtsad ja rahustavad.
Retsensioon ooperist ,,Armujook" Helilooja Gaetano Donizetti Toimumise koht ja aeg: Rahvusooper Estonia, Laupäev, 3. Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu
praeguse koha heaks teinud, peaksime kasvõi natukenegi temast teadma. Paljud inimesed kindlasti ei tea, kui palju on Neeme Järvi õppinud või töödanud erinevates orkestrites. Selles referaadis kirjutan lähemalt sellest, kes on üldse Neeme Järvi, tema eluloost, perekonnast, tema karjäärist ning tema diskograafiast. 3 1. Neeme Järvi Neeme Järvi sündis 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkesti- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetad õpingud 1960. aastal professor Nikolai Ravinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris* Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 1960-1963 aastatel oli Järvi ERSO* dirigent ja 1963-
8 Kasutatud allikad................................................................................................................9 Elulugu Tõnu Kaljuste sündis 28. augustil 1953 Tallinnas dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaveri erialal. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste (koorijuhtimine) ja Roman Matsovi (orkestrijuhtimine) käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures.
Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja, sopran ning on Vanemuise teatris aastast 1995. Tegeleb ka ennustamisega (kaartide abil) ja on huvitatud muudest sellistest maagiatest (reiki jms). b) tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta Dirigent Lauri Sirp - sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas ning on eesti dirigent. 1993. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala ning 2002. aastal orkestridirigeerimise eriala ning alates 1993. aasta augustist töötab ta Vanemuise teatris. Samuti on ta teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. Lavastaja Marko Matvere - sündis 4. veebruaril 1968 Pärnus, on eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri 1990
eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. aastal, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, mis teostus 1982.aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid, näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat.
Tormiste kodus lauldi rahvalaule(noodiraamatust,mitte enam rahvasuust õpituid)ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut-Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule-mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. Helilooming 1943.aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima.1948 .aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti.Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga.Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma.Ta proovis ka koorijuhtimise alal,ent see talle ei sobinud.1950.aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut ,esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures),järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950.aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve.Paljud heliteosed olid keelatud,samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval nind ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes.Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid
Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist 1884. aastal "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. Kaks aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit (prof. Homilius) ja kompositsiooni (prof. Johannsen). Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori (pärast Johannes Kappelit). Seejärel täiendas end aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi 2
elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum Oreliteosed:Fuuga f-moll , "Ave Maria" Klaveriteosed: Fuuga, Scherzo . Linakatkuja" (koorilaul) "Muremõtted" (soololaul) Raimond Lätte (1931-1997) lõpetas 1952. aastal koorijuhtimise erialal Tartu Muusikakooli Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis ning 1957 samal erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Artur Vahteri klassis. 1961. aastal lõpetas ta kompositsiooni eriala Tallinna Riikliku Konservatooriumi Anatoli Garsneki klassis.Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast.Ta oli kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õpetajana ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia
Ta sündis müistateenija peres. Muusikahuvi ja -anne ilmnesid varakult. Juba kaheksa-aastaselt mängis ta külakooli hommikupalvustel koraale. Ta juhatas Tallinna kreisrkoolis õppides algul koolivendadest moodustatud koori, hiljem asutas segakoori "Salme". Türnpu sai muusikaõpetust Toomkiriku organistilt Ernst Reineckelt. Türnpu astus kolm aastat pärast Härmat Peterburi konservatooriumi oreliklassi, mille lõpetas 1891.aastal. Ta täiendas end Saksamaal, peamiselt koorijuhtimise alal. Ta naases 1892.aastal Tallinna, sai Türnpu organistikoha saksa kogudusega Niguliste kirikus. Ta juhatas kiriku juures tegutsenud segakoori ning meeskoori. Viis koorid kõrgele tasemele ja sai ka väljaspool Eestit tunnustust. Ta oli leivateenimise kaudu seotud baltisaksa seltskonnaga ning seetõttu jäi esialgu eesti kultuuri- ja seltsielust kõrvale, kuid esines siiski üldjuhina V (1894) ja VI (1896) üldlaulupeol. Aastal 1916 kutsuti ta
linna- kui maakirikutes. Kui ta oma lõpueksami eel 1889. a. kevadel sõitis koju, et teha konsertreis Viljandi- ja Pärnumaale, tervitati teda igal pool kui eesti talutarest võrsunud orelikunstnikku, kelle kuulsus ulatus kaugele. 1890. aastail esines ta orelikonsertidega lisaks Eestile veel Peterburis, Saksamaal (ka Leipzigi Thomas-kirikus), Suurbritannias (ka Londonis) ja Soomes. Miina Härma koorijuhina Laulupeod viisid noore naise koorijuhtimise juurde ja 1894. aasta sügisel asutas ta Tartus omanimelise segakoori. Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. Miina Härma oli muusikaõpetaja ning koorijuht Tartus ja KroonlinnasKoor esines menukalt ka Riias, Pihkvas ja Peterburis tutvustades sel viisil eesti kultuuri ka teistele rahvastele. Kui Härma asus 1903. a. Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Vahel koor
teistega. Peeter Singi eriline tähelepanu kuulus noortetööle. Ta oli 19291932 CE liikumise ajakirja Noorte Elu vastutav toimetaja, andis 1930. aastail välja iga-aastast albumit «Jõuluõhtu», tõlkis ja mugandas välismaa vaimulikke autoreid, vahendas eesti lugejale R. Mof- fati, A. Mackay, T. Kagawa jt elulood. Peeter Sink abiellus 1. juunil 1930 tulevase helilooja Marje Gildemanniga (19101979), kes lõpetas 1938 Tallinna konservatooriumi kompositsiooni ja koorijuhtimise erialal. Marje 4 viisistas oma mehe luulet; ta organiseeris ja juhatas paljudes Eesti paikades laulukoore ja -ansambleid ning koolitas soliste. Abielust sündis kaks poega: ajaloolane, Eesti taasiseseisvumise juhte ja praegune europoliitik Tunne Kelam (1936) ning helilooja Kuldar Sink (19421995). 1938. aastal astus Peeter Sink Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse, juhtides Tallinnas
Türnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 18911892 täiendas end Wilhelm Bergeri juures koorijuhtimise alal Berliinis. 1892. aastast asus Türnpu tööle Tallinna Niguliste kiriku organistina ning saksa gümnaasiumi ja Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetajana, temast ka Niguliste segakoori juhataja (Nikolai Gesangverein), lisaks juhatas Revaler Liedertafeli koori ja kandis mõlema kooriga ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. 19161927 juhatas ta Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori, esines sellega menukalt Helsingis ja Stockholmis
annaabi.ee 
