Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Annely Peebo Slaidiesitus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Annely   Peebo
Karl-Tõnis Truup
VKHK
2012
Sisukord
1. Elulugu, amet
2.  Haridus
3. Saavutused
4. Ooperirollid
5. Pilte..
6. Konserdid
7. Välislingid
8. Viited 
Annely Peebo
Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas)
 Elukutselt eesti ooperilaulja ( metsosopran ).
Haridus
Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise 
eriala ja klaverimängu, ning Viini  Muusika  Kõrgkoolis, kus ta õppis 
kammerlaulu 
Saavutused
Debüteeris Viini Riigiooperis
 Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo’ga
 koos Marko Matverega juhtinud 2002.          aasta Eurovisiooni lauluvõistlust
Mänginud Prantsusmaa filmis 
    "Les leçons de ténèbres“
Ooperirol id
Benjamin  Britten  "Kruvipööre"
Giuseppe  Verdi  "Rigoletto"
Britten "Suveöö unenägu" (Hermia)
Wolfgang  Amadeus  Mozart  "Cosi fan  Tutte " (Dorabella)
Mozart "Figaro pulm" (Cherubino )
Mozart "Don  Giovanni " (Donna  Elvira )
Georges  Bizet  " Carmen " ( Mercedes )
Pilte...
Konserdid
Annely Peebo on andnud iga aasta jõlukonserte aga enamuselt esineb ikkagi 
välismaal
Välislingid
Riina Luik; Annely Peebo  kuldne   kesktee
Annely Peebo; mezzosoprano
Maris  Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas
Vi ted
Annely Peebo;  Wikipedia;  2012
Laverdi;  Annely Peebo;  2008
Annely Peebo;  EPL artikkel;  2011
Tänan Kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Annely Peebo
  • Haridus
  • Saavutused
  • Ooperirollid
  • Pilte...
  • Konserdid
  • Välislingid
  • Viited
  • Tänan Kuulamast!
Vasakule Paremale
Annely Peebo Slaidiesitus #1 Annely Peebo Slaidiesitus #2 Annely Peebo Slaidiesitus #3 Annely Peebo Slaidiesitus #4 Annely Peebo Slaidiesitus #5 Annely Peebo Slaidiesitus #6 Annely Peebo Slaidiesitus #7 Annely Peebo Slaidiesitus #8 Annely Peebo Slaidiesitus #9 Annely Peebo Slaidiesitus #10 Annely Peebo Slaidiesitus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-07-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krltruup Õppematerjali autor
Ülevaade Annely Peebo elust, saavutustest ning kirest muusika vastu.

Sarnased õppematerjalid

Annely Peebo
10
pptx

Annely Peebo

Annely Peebo Annely Lindmets Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas). Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust.

Kirjandus
Annely Peebo
10
ppt

Annely Peebo

Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 1990­1994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun