Tallinna Kalev ( 2001 2003 ) MPC Capitals ( 2003 2006 ) Bc Kalev/Cramo ( 2006 2009 ) Bc Rakvere Tarvas ( 2009 2010) TTÜ/Kalev ( 2010 2011 ) Bc Rakvere Tarvas ( 2011 - 2012 ) Saavutused 3 x Eesti meister 2002, 2003, 2009 aastal Hollandi meister 2004 aastal 4 x Eesti karikavõitja 2002, 2007, 2008, 2009. Hollandi karikavõitja 2005 Eesti koondis Valmo on esindanud eestit korvpallikoondises 132 korral. Ühel korral on pääsenud koondisega EM finaal turniilile. Parim koht kui Valmo oli koondises oli 24 koht EM finaal turniilil. Eriauhinnad Aasta 2007 Eesti parim mängja Aasta 2010 Eesti väärtuslikum mängja Aasta 2007 Eesti kaitse parim mängja Aasta 2007 / 2010 Eesti parim tagamängja Aasta 2011 Balti liiga detsembrikuu parim mängja Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Materjal Google
Ants Antson sünniaeg: 11. november 1938 sünnikoht: Tallinn Kiiruisutamise juurde tuli Antson alles 17-aastaselt. Esimese välisreisi tegi 1963. aastal NL koondisega Norrasse, kus saavutas 15., see tähendab eelviimase, koha. Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963
koondisesse oli suured preemiad. Võistkondade komplekteerimisel eelistati Nõukogude Liidu pealinna sportlasi seepärast, et sooviti raha jääks Moskvasse, mitte ei läheks liiduvabariikidesse. Minu arust oli selline poliitiline käitumine väär, sest kui oleks valitud rohkem sportlasi, väljastpoolt Moskvat, oleks see tõstnud spordi tähtsust inimestes. Nii-öelda pagulassportlased olid teise järgulised, kui NSV Liit leidis, et neil pole võimalust medalit võita „Moskva koondisega“ otsiti väljastpoolt paremad sportlased. Aga kuldmedali pidi Nõukogude Liit ükskõik, mis hinna eest võitma. Eesti sportlasi kelle spordikarjäär jäi poolikuks, tänu NSV Liidu poliitikale oli mitmeid. Üks neist oli Heino Lipp. Ta oli Eestis tippkergejõustiklane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister kümnevõistluses ja mitmel teistel võistlusalal. Lipu nimele kuulus ka NSV Liidu rekord kuulitõukes. Kahjuks sündis Heino Lipp valel ajal ja tänu sellele ei saanud temast
Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. Üldjuhul teatakse, et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40- aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest. Ent meie hulgas on veel neid, kel kodus Eesti sisemeistriks tuleku diplom aastatest 1945, 1948 jne. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Suuremad saavutused on olümpiamängudel võidetud kullad. 1972 võitis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuldmedali, 1980 võitis Jaak Uudmäe kuldmedali kolmikhüppes, 2000 võitis Erki Nool kümnevõistluses ning 2008 Gerd Kanter kettaheites. Hõbemedali on võitnud 1920 aastal Jüri Lossmann, pronksmedaleid on võidetud 1924 aastal Aleksander Kolmpere odaviskes, 1952 ja 1956 Bruno Junk
Soome sõjaväes eestlastega mehitatud jalaväe- rügemendis, kus võitlesid ka tema mõlemad vennad-kunstnikud Olev(1922-1994) ja Heino(1924-2004). Peale teenistusest vabanemist 17.12.1943.a. siirdus Ilmar Rootsi, kus ta õppis teatriajaloolaseks. Üksnes noorim vendadest ei jõudnud Soomest edasi Rootsi. Rootsis olles liitus Ilmar koos vend Heinoga aastal 1947 asutatud Radikaaldemokraatliku Koondisega. Stockholmis toimetas Ilmar aastatel 1954-1955 ajalehte Teataja, kuni veebruaris värvati ta tööle Ameerika Hääle Euroopa keskuse juures Münchenis tegutsevasse eesti toimetusse. Mikiveri esimene raadioaeg jäi Ameerika Hääle Euroopa keskuse tegevuse lõpuaastaile. Müncheni harutoimetus täiendas Washingtonis töötavat põhitoimetust, kuhu Mikiver jõudis palju aastaid hiljem. Mikiver oli Ameerika Hääles algul diktoriks, hiljem sai ta
Soome sõjaväes eestlastega mehitatud jalaväe- rügemendis, kus võitlesid ka tema mõlemad vennad-kunstnikud Olev(1922-1994) ja Heino(1924-2004). Peale teenistusest vabanemist 17.12.1943.a. siirdus Ilmar Rootsi, kus ta õppis teatriajaloolaseks. Üksnes noorim vendadest ei jõudnud Soomest edasi Rootsi. Rootsis olles liitus Ilmar koos vend Heinoga aastal 1947 asutatud Radikaaldemokraatliku Koondisega. Stockholmis toimetas Ilmar aastatel 1954-1955 ajalehte Teataja, kuni veebruaris värvati ta tööle Ameerika Hääle Euroopa keskuse juures Münchenis tegutsevasse eesti toimetusse. Mikiveri esimene raadioaeg jäi Ameerika Hääle Euroopa keskuse tegevuse lõpuaastaile. Müncheni harutoimetus täiendas Washingtonis töötavat põhitoimetust, kuhu Mikiver jõudis palju aastaid hiljem. Mikiver oli Ameerika Hääles algul diktoriks, hiljem sai ta
Toona veel Lilleküla staadioni nime kandnud areen avati 2. juunil 2001 eelseisvate 2002. aasta maailmameistrivõistluste valikmänguga Hollandi vastu. 2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks Tarmo Rüütli. Rüütli peaülesanne oma teisel ametiajal oli juhtida meeskonda 2010. aasta MM-i valikmängudes.EJL oli 2009. aasta kuulutanud Eesti jalgpalli sajandaks juubeliks. Tähtpäevakohtumistel tegid koondisega lõpparve rekordinternatsionaal Martin Reim ja koondise kauane väravavaht Mart Poom. Sajandi mänguks oli ristitud esmakordne kohtumine Brasiiliaga, mille pea parimas rivistus Tallinna saabunud FIFA edetabeli liider ja viiekordne maailmameister 1:0 võitis. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani.Eesti saavutas oma senise jalgpalliajaloo ühe kaalukama võidu 8
VILJAR LOOR Sünniaeg: 1. oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor
noorukese Janika 1986 aastal Venemaale liidukoondise treeninglaagrisse. Selleks ajaks oli neiu juba ENSV parim sportlane. Venemaal veedetud aeg oli Janikale äärmiselt keeruline, kuna ta ei mõistnud kohalikku keelt, hilines pidevalt ja temaga oli alati erinevaid sekeldusi. Samuti olid kurnavad 9-tunnised treeningud iga päev. Üldiselt oli kord seal väga karm ja vähimagi vea puhul visati võimleja koondisest välja ja võeti uus asemele, kuid Janikat hoiti sees vaid sellepärast, et ta oli koondisega samat kasvu. Kaal oli seal tõeliselt tähtis. Selle pärast võidi samuti välja visata ja et seda vältida, sõid paljud tüdrukud ka erinevaid tablette, kuid Janika suutis sellest hoiduda. Venemaal olles ei jätnud Janika unarusse ka õppimist, mis oli teistele suureks üllatuseks. 4 aasta jooksul, mis Janika liidukoondises tegutses võideti 9 erinevat medalit. 1992 aastal otsustas Janika, et paneb pallid, kurikad, lindid ja rõngad nurka ja enam ei võimle. Tema
-ö. võlgu ei jäänud. Ka uustulnukana mitte. Ta elas täisverelist elu, millestki meeldivast loobumata, valides aga iga tegevuse tarbeks sobiva aja ja ka koha. Nii nagu temalt võis õppida treeningusse suhtumist, niisama tähelepanelikult tasus jälgida ka tema elunägemise ja hindamise oskust. Kohusetruu asjassesuhtumise (tõelise professionaali tunnuse) on Viljar Loor säilitanud ka pärast tippspordist loobumist 1986. aastal. Pärast hüvastijättu üleliidulise koondisega (1984) mängis ta paar aastat ``Kalevis``, 1986. aastal aga asus tööle ETKVL Põllumajanduskoondisesse ``Agro``. Algul insenerina, siis vaneminsenerina, 1988. aastast kommertsdirektorina. Eduka õppimisega paistis sportlane silma juba keskkoolis, raskusi ei olnud tal ka majandusliku kõrghariduse omandamisega TPI-s (praegune Tallinna Tehnikaülikool). Arukale ja ettenägelikule inimesele ei kujunenud üleminek tippspordist igapäevaellu valuliseks, kuna ta oli selleks psüühikaliselt valmis
Maailmameistrivõistlustel osaleb Brasiilia alates 1930. aastast, Brasiilia koondise kuldseks ajastuks võib nimetada aastaid 1950-1970, kui võideti kolm korda maailmameistritiitel.1950. aastal jäi Brasiilia finaalis alla Urugaile. 1954. aastal 1958. aastal tuli brasiillaste kauaoodatud triumf. Eesliiniga Garrincha, Vavá, Mario Zagalo ja Pele purustati finaalis Rootsi tulemusega 5:2. 1962. aastal Tšiilis võideti peaaegu sama koondisega (vigastuse tõttu ei osalenud Pelé) uuesti MM-tiitel, alistades finaalis 3:2 Tšehhoslovakkia. 1966. aastal Inglismaal võistles Brasiilia uuenenud kooseisus ja langes juba esimeses voorus välja. 1970. Aastal Mehhikos tuli Brasiilia kolmandat korda maailmameistriks ja sai õiguse jätta Jules Rimet' karikas alatiseks endale. 1970. aastate meeskonda peetakse kõigi aegade parimaks. Kaitseliin
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel
märtsil Zakopanes lõppenud maailmameistrivõistlustel saavutas Pääsuke juunioride 15 km distantsil 5. koha. 1970. aastal valmis Otepääl laskesuusatajatele mõeldud Andsumäe lasketiir, mille ehitasid peamiselt sportlased ise. Veebruaris 1970 saavutas Tõnu Pääsuke juunioride MM-il taas 5. koha ja 4x7,5 km teatesõidus tuli Pääsuke NL-i koondise koosseisus pronksmedalile. 1972. aastal võitis Matti Paavo juunioride maailmameistrivõistlustel N-liidu koondisega 3x7,5 km teatevõistlusel pronksmedali. 1974. aastal võisteldi esimest korda Eesti meistrivõistlustel 10 km sprindis. 1975. aastal täitis Matti Paavo suurmeistri normi. 1976. aastal oli Ants Freimuth Eesti parimana NL meistrivõistlustel 20 km distantsil üheteistkümnes. 1983. aastal võitis Even Tudeberg juunioride laskesuusatamise MM-il 15 km distantsil pronksmedali ja NL juunioride koondises 3x7,5 km teatesõidus hõbemedali.
Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Eesti Olümpiamängudel: Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja
kiiruisutajale välja pandud Oscar Mathiseni auhinna. NSV Liidu teeneline meistersportlane 1964 33-kordne Eesti meister kiiruisutamises. Lisaks võitnud 3000 meetri takistusjooksus Eesti meistrivõistlustel kaks 2. kohta ja ühe 3. koha ning tulnud 1957 Eesti koolinoorte meistriks jäähokis. Svetlana Tsirkova (Lozovaja) Vehkleja Svetlana Tsirkova võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla 1968. aastal Mexico mängudel. 1969. aasatal võitis Tsirkova koondisega MM-ilt hõbeda ja individuaalselt pronksi. Aastatel 1970 ja 1971 krooniti Tsirkova võistkondlikult maailmameistriks. Ka järgmisel, 1972. aasta Müncheni olümpial, kuulus Tsirkova NSV Liidu võidukasse naiskonda, kuid et olümpiamedalid anti muutunud reeglite kohaselt vaid finaalis võistelnud neljale sportlastele (Tsirkova finaalis kaasa ei teinud), jäi ta ka kuldmedalist ilma. Seda asendas esikohadiplom. Jüri Tarmak 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes
pargivõistlused. Võitsid Ann Karu ja Valeri Zelentsov. 1971 - Eesti Suusaspordiföderatsioon alustas infobülletääni väljaandmist. Otepääl toimunud N Liidu juunioride meistrivõistlustel suusatamises Võitis neidude 5 km esikoha Rutt Rehemaa ja noormeeste 10 km Urmas Müür. 1972 - Rutt Rehemaa (Smigun) tuli Euroopa juunioride kahekordseks meistriks- 5 km ja 3 x 5 km teatesõidus. Juunioride laskesuusatamise MM-võistlustel võitis Matti Paavo N Liidu koondisega 3 x 7,5 km teatevõistluses hõbemedali. 1973 - Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises kordas oma möödunud aasta saavutust - võites kaks kuldmedalit. 1974 - Rutt Rehemaa tuli N Liidu juunioride meistriks. Eesti meistrivõistlustel laskesuusatamises võisteldi esmakordselt 10 km sprindis. 1975 - Võrus avati Andsumäe 30 m hüppetrampliin. N Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses juunioridele saavutas hõbemedali Fjodor Koltsin.
raske, Bulgaaria riigi kohta eestikeelsed andmed peaaegu, et puuduvad. Nii oli mul vaja teha topelt tööd. Kokkuvõttes olen rahul et just Bulgaaria võtsin ja minu arvates oli päris huvitav selle kohta informatsiooni otsida ja teada saada. Tänu sellele referaadile tean ma nüüd peale Eesti veel ka teise riigi loodust, ajalugu ja teisi asju väga hästi. Riigist tean et tal on Eestile võrdne jalgpalli koondis ja et Eesti korvpalli koondis on kohtunud Bulgaaria koondisega. 3 Bulgaaria statistilised andmed Täisnimi: Bulgaaria Vabariik Pealinn : Sofia(1,09 milj. elanikku). Suuremad linnad: Suuremad linnad Plovdiv (379 000) ja Varna (181 000) Iseseisvus: 3. märts 1878 Pindala : Kogu: 110,910 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahvastik : 7,517,973 (juuli 2004)
lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3
võimalust õppida kiiruisutamist nii harrastus- kui võistlusspordi tasemel, samuti tervislike eluviiside propageerimine. 1.2 Visioon Visiooniks on Eesti kiiruisutraditsioonide taastamine, kiiruisukoolkonna loomine, noorte ja täiskasvanute toomine spordi juurde. Põhjamaise kliimaga Eesti on tuntud talispordimaa, kuid Ants Antsoni olümpiavõit on seni jäänud Eesti ainsaks ja Eestis puuduvad võimalused seda spordiala harrastada. Tulevikuperspektiiviks on võistelda koondisega viie aasta pärast Põhjamaade meistrivõistlustel ja kümne aasta pärast olümpiamängudel. Klubi võimaldaks Tartus harrastada Eestis ainulaadset spordiala, pakkuda meelelahutust, kombineerides treeninguid vaba-aja uisutamisega, samuti pakkudes võimalust korraldada ainulaadseid üritusi (asutuste pidusid ja sportmänge, sünnipäevi), laste- ja noortepäevi, uisumaratone, harrastada sporditurismi. Kiiruisuklubi muudaks Tartu veelgi omanäolisemaks Heade Mõtete Linnaks. 1.3 Staatus
) oktoobrikuises FIFA edetabelis. Esimeses kodumängus tuli 0:3 alla vanduda valitsevale Euroopa meistrile Hispaaniale. Punktiarve avas Eesti alles neljandas valikmängus, kui mängus EM-poolfinalisti Türgiga jäid Tallinnas väravad löömata. Alagrupi kahest autsaiderist osutus Eesti 2009. aasta kevadel aga tugevamaks, tehes Armeeniaga võõrsil 2:2 viigi ja võites kaukaaslasi kodus 1:0. EJL oli 2009. aasta kuulutanud Eesti jalgpalli sajandaks juubeliks. Tähtpäevakohtumistel tegid koondisega lõpparve rekordinternatsionaal Martin Reim (6. juunil Ekvatoriaal-Guinea vastu) ja koondise kauane väravaht Mart Poom (10. juunil Portugali vastu). Sajandi mänguks oli ristitud esmakordne kohtumine Brasiiliaga, mille pea parimas rivistus Tallinna saabunud viiekordne maailmameister 1:0 võitis. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani. Praegused koondislased
ala järel teisele kohale. 1500 m liidrite jooksus läks Aun tempot dikteerima ning lõpetas 4.27,4-ga. See oli piisav, et punktitabelis suurimat konkurenti Mihhaltsenkot ületada ning 7622 punktiga sai Rein Aunast viimaks ametlikult NSV Liidu meister. Kodumaal oli Rein Aun jälle kangelane, kuid nii mõnigi tegi maha Nõukogudemaa mahajäämist ning heitis Aunale ette halba tulemust. Pärast spartakiaadi suutis Aun võita ka Magdeburgis toimunud kohtumise Saksa DV koondisega 7979 punktiga. México olümpia Olümpia tõmbas Auna jälle vastupandamatult ning pani ta meeletu pingega treenima. Treenimise nimel võttis ta end kokku ja lõpetas TRÜ Kehakultuuriteaduskonna, kuid kõik ei olnud nii lihtne kui Tokio künnisel. Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat- sid ka vigastused ning noored sportlased tulid peale. Kõik raskused suutis Aun siiski ületada.
Ungaril, Austrial, Bulgaarial ja Türgil. Eesti polnud 1920. aastal veel ametlikult ROK-i liige, kuid läbirääkimised olümpiajuhtidega kulgesid edukalt ning 21. aprillil sai Eesti ametliku kutse osaleda Antverpeni spordipidustustel. Ühtlasi kohustati Eestit asutama sporditegevust juhtivat keskorganisatsiooni. 14 Eesti sportlast võtsid ette reisi Tallinnast Helsingisse, kust jätkati teekonda Belgiasse koos Soome koondisega. Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine, tõstmine ja poks, kokku 152 alal. Esimest korda lehvis Antverpeni staadionil ka viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp, mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka
Esimene treener isa kõrval oli Aarne Laos. TSIK-is treenis teda aga juba Märt Kermon.Kuulsamatest nimedest juba profina treenisid teda Jaak Salumets, Aleksander Gomelski, Mike Fratello. N. Liidu noortekoondises oli juhendajaks Vladimir Obuhhov. Sokul polnud lihtne ennast jagada Kalevi ja N. Liidu koondise vahel. Siiski ei saanud loobuda kumbagist. Kuigi kunagi heideti seda palju ette ,et ta Kalevisse alati kurnatuna jõudis ,oli N. Liidu koondisega maailmas mängimine suureks võimaluseks ennast näidata ja silma jääda. Pärast OM kulda ja N. Liidu meistriks tulemist mängis ta veel ühe hooaja Kalevis(1991-92).Seekord osaleti ka esimest ja siiani ainukest korda nn. Euroliigas. Kalev osutas vastastele südikat vastupanu ega jäänud kordagi häbisse isegi selliste nimekate klubide vastu nagu Barcelona , Maccabi ja Zagrebi Zibona. Edasi siiski alagrupist ei jõutud. Sealt edasi tuli juba pakkumine Kreekast, sealselt Panatinaikoselt
(14). Saalijalgpalli mängitakse kõige rohkem Hispaanias, mis on huvitav, sest Hispaania on väga kaugel saalijalgpalli sünnimaast Uruguaist (15). 7. Turniiriks valmistumine Selleks, et turniir saaks toimuda, pidime kõigepealt kokku leppima saaliaja. Algseks kuupäevaks oli planeeritud 22. detsember, aga seoses tihedate jõuluürituste pidime lükkama turniiri korraldamise jaanuari. Järgmiseks kuupäevaks saime 15. jaanuari, seekord oli probleemiks Tristan Koskori aeg, kes viibis koondisega Araabia Ühendemiraatides laagris. Leppisime kokku kõigile sobivaks toimumise ajaks 22. jaanuari, aga nädal aega enne turniiri ütles spordijuht meile, et oli meie turniiri asemel pannud Tartu maakonna korvpallivõistlused. Selle jaoks, et saada uus saaliaeg kulus veel aega ja lõpuks sai selleks 8. veebruar. Otsustasime ka eelnevalt klasside käest küsida erinevaid küsimusi jalgpalluriga kohtumiseks. Selleks käisime läbi 6 erinevat klassi ja kirjutasime küsimused ülesse.
14 Järgmisel hooajal liitus ta Hollandi klubiga Eiffel Towers, kellega ta tuli aastal 2006 Hollandi meistriks. Suvel 2006 naasis Kullamäe taas Eestisse, seekord Tartu Ülikool/Rocki ridadesse, kus ta on ka kapten. Aastal 2007 ja 2008 võitis ta oma 5. ja 6. Eesti meistritiitli. Kullame on kuulnud ka 80ndate lõpus Nõukogude Liidu noorte koondisesse. Aastal 1988 võitis ta Nõukogude Liidu kuni 17. aastaste noormeeste koondisega Euroopa meistrivõistlustel pronksi.Eesti koondist on ta esindanud aastatel 1993-95, 1998-2001, 2004 ja 2007, olles alati kuulnunud liidermängijate hulka. Tema rekord arv punkte, mis ta koondise eest on kogunud on 32. 15 2.3. Martin müürsepp · Sündinud: 26. september 1974 · Pikkus: 208 cm · Kaal: 107 kg · Positsioon: 4 Martin Müürsepp (sündis 26.
pargivõistlused. Võitsid Ann Karu ja Valeri Zelentsov. 1971 - Eesti Suusaspordiföderatsioon alustas infobülletääni väljaandmist. Otepääl toimunud N Liidu juunioride meistrivõistlustel suusatamises Võitis neidude 5 km esikoha Rutt Rehemaa ja noormeeste 10 km Urmas Müür. 1972 - Rutt Rehemaa (Smigun) tuli Euroopa juunioride kahekordseks meistriks- 5 km ja 3 x 5 km teatesõidus. Juunioride laskesuusatamise MM-võistlustel võitis Matti Paavo N Liidu koondisega 3 x 7,5 km teatevõistluses hõbemedali. 1973 - Juunioride EM-võistlustel murdmaasuusatamises kordas oma möödunud aasta saavutust - võites kaks kuldmedalit. 1974 - Rutt Rehemaa tuli N Liidu juunioride meistriks. Eesti meistrivõistlustel laskesuusatamises võisteldi esmakordselt 10 km 17 sprindis. 1975 - Võrus avati Andsumäe 30 m hüppetrampliin. N Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses juunioridele saavutas hõbemedali Fjodor Koltsin
21,81-ga. Noorte maailmameistrivõistlustel Debrescenis jäi ta 200 m finaalist välja, kuid püstitas isikliku rekordi 21,73. 2002. aastal võitis Bolt juba CARIFTA mängud alla 17-aastaste seas nii 200 kui 400 meetris aegadega 20,61 ja 47,12. Mõlemad olid mängude selle vanuseklassi rekordid, mis püsivad tänini. Seepeale organiseeris Jamaika endine peaminister P.J. Patterson tema kolimise pealinna Kingstoni, et ta saaks treenida koos Jamaika koondisega. Sel ajal oli Bolt 15-aastane, kuid juba 1.96 pikk ja jooksis juba 200 meetrit ajaga 20,53. Samal aastal toimusid Kingstonis juunioride MM kergejõustikus, kus Bolt võitis 200 m 20,61-ga ning tuli teiseks 4×100 ja 4×400 meetri teatejooksus aegadega vastavalt 39,15 ja 3.04,06. Sellega sai temast läbi aegade noorim juunioride maailmameister. IAAF nimetas ta aasta tõusvaks täheks. Medalisadu jätkus 2003. aastal, kui ta võitis maailma noorsoo meistrivõistlused võistluste
1500 m liidrite jooksus läks Aun tempot dikteerima ning lõpetas 4.27,4-ga. See oli piisav, et punktitabelis suurimat konkurenti Mihhaltsenkot ületada ning 7622 punktiga sai Rein Aunast viimaks ametlikult NSV Liidu meister. Kodumaal oli Rein Aun jälle kangelane, kuid nii mõnigi tegi maha Nõukogudemaa mahajäämist ning heitis Aunale ette halba tulemust. Pärast spartakiaadi suutis Aun võita ka Magdeburgis toimunud kohtumise Saksa DV koondisega 7979 punktiga. México olümpia Olümpia tõmbas Auna jälle vastupandamatult ning pani ta meeletu pingega treenima. Treenimise nimel võttis ta end kokku ja lõpetas TRÜ Kehakultuuriteaduskonna, kuid kõik ei olnud nii lihtne kui Tokio künnisel. Aun oli hakanud tundma kümnevõistluse raskust. Väheseid esinemisvõimalusi saat-sid ka vigastused ning noored sportlased tulid peale. Kõik raskused suutis Aun siiski ületada.
Kaasaegsete olümpiamängude ajaloo muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige
Kavas luua suurejooneline dem rinne, mis koondaks kõiki demokraatia taastamise pooldajaid. Jäi loomata. Eelkõige Tartu haritlaskonna mõttemäng. Ka sotsialistlik partei oli juba varem olnud üsna lõhestatud. 34 veebruaris toimunud ESTP kongress, milles tekkisid sisetülid. Parempoolne enamus ei tauninud muudatusi riigielus, siis vasakpoolsed sotsialistid moodustasid Marksistliku Töörahva Ühenduse (MTÜ), kuhu esialgu kuulusid ainult 3 poliitikut. Tegemist ei olnud uue poliitilise koondisega, kuna seda ei lubatud, aga selle RK rühma ümber hakkas koonduma ka teisi vasakpoolselt meelestatuid ning selle rühma mõjujõud kasvas üsna suureks. 35 77 aastal sõlmis MTÜ põrandaaluse kokkuleppe Eesti Kommunistliku Parteiga. Ehkki leping pidi olema salajande, tuli see üsna ruttu päevavalgele ja vähendas MTÜ populaarsust tundivalt. Sügis 1934 valitsuse ette kerkis küsimus: mis teha? Kas
annaabi.ee 
