Koolibrid (0)

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Koolibri

org/wiki/Koolibrilased) http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird- festivals.aspx KESKKOND Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani. Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pigem avamaastikku kui Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsi. Enamik koolibrilasi elab troopikas. Põhja pool pesitsevad koolibrid rändavad sügisel lõuna poole. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) ELUVIIS Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheduses tardunne. (Eneke, 2 osa) Koolibrid veedavad suurema osa päevast õhus. Täiskasvanud koolibri kulutab päevas 155 000 kilokalorit. Niisugune eluviis nõuab palju energiat. Et päeval piisavalt jõudu jätkuks, langeb koolibri öösel tardumusse. 2 Õienektarit imevad nad lennu ajal

Bioloogia

36

pdf

Neid linde me tunneme

Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suu- davad kulgeda nii vees, õhus kui ka maismaal. Lõualuudest on moodustunud nokk. Noka kuju sõltub linnu toitumisviisist. Nii on näiteks röövlindudel suur ja tugev nokk, putuktoi- dulistel lindudel väike nokk, rähnil puude trummeldamiseks sobiv tugev nokk jne. Suuri- mad teadaolevad linnud on tänapäeval jaanalinnud (kehamassiga kuni 150 kg), kõige pise- mad aga koolibrid (alates 1,6 grammist). Eesti lindudest on suurim kühmnokk-luik (kuni 13 kg) ja väikseim pöialpoiss (alates 3,5 grammist). Linnud elavad kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres, asulates jm. Paljud linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, teised aga rändavad ebasoodsate ilmastikutingimuste saabudes mujale. Rändel olles võivad linnud läbida kümneid tuhan- deid kilomeetreid.

Bioloogia

74

odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia

1

odt

Kas lind on loom?

Kas lind on loom? Eelmisel nädalal pidime bioloogia tunni raames läbi viima uurimise, kas lind on loom. Käesolevas artiklist saab lugeda kuidas see läbi viidi ja mida selleks teha tuli. Alustuseks otsisime taustainfot raamatust ja uurisime ka internetist, millised on üldse looma tunnused. Leidsime infoks, esiteks loomad on kulgemisvõimelised (saavad liikuda jne), teiseks loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne). Järgmisena püstitasime hüpoteesiks, et lind on loom, sest näiliselt tundub, et linnul on need kolm tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1. Vaatleme, kas vares liigub. Teeme maha punase täpi ja vaatleme 10 minuti jooksul, kas ta liigub. 2. Uurime, kas vares reageerib ärritustele. Paneme varese uuesti punase punkti peale ja puudutame teda vähemalt 3 korda ja vaatame

Bioloogia

10

doc

Vanemhool ja paarumissüsteemid

rohkuse tõttu on lühiajaline erakordne edu. Lakkamatu võitlus konkurentidega haaremiperemehe staatuse eest kurnab ta aga harilikult nii, et harva peab omanik eriti kaua vastu. Isasdominantide polügüünia Selline polügüünia tüüp on omane liikidele, kellel esinevad nn pulmaturniirid. Neid teatakse esinevat vähemalt seitsmel imetajal (üks nahkhiir, viis sõralist), 35 linnul (mõned kurvitsalised, kanalised, koolibrid, paradiisilinnud, suurtrapp jt), mõnel konnal ja putukal. Seega ei ole see tüüp loomariigis eriti tavaline. Mänguplatsidel võitlevad niisuguste liikide isased omavahel tillukeste territooriumide pärast, millel pole ressursside seisukohast emastele mingit tähtsust. Ometi saabuvad viimased mänguplatsidele, et seal dominantsete isastega kopuleeruda. Isasdominantide polügüünia arvatakse põhinevat tingimustel, kus ei emased ega territooriumid ole ökonoomselt kaitstavad

Bioloogia

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015  Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

88

odt

Evolutsioon: usk, Darwin

Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo

Bioloogia

46

doc

Erizooloogia lühikonspekt

ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised – enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur- kirjurähn, väike-kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind 16 Selts värvulised – Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N

Ökoloogia

Lisainfo

Meedia

Kommentaarid (0)