Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pigem avamaastikku kui Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsi. Enamik koolibrilasi elab troopikas. Põhja pool pesitsevad koolibrid rändavad sügisel lõuna poole. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) ELUVIIS Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheduses tardunne. (Eneke, 2 osa) Koolibrid veedavad suurema osa päevast õhus. Täiskasvanud koolibri kulutab päevas 155 000 kilokalorit. Niisugune eluviis nõuab palju energiat. Et päeval piisavalt jõudu jätkuks, langeb koolibri öösel tardumusse. 2 Õienektarit imevad nad lennu ajal. Tiibu kiiresti liigutades "peatub" ta õhus lille ees ja pistab oma pika ning pisut kõvera noka õietuppe. Siis aga liigub edasi järgmisele õiele. Iga koolibri peab päevas külastama umbes 2000 õit, et kõht nende nektarist täis saada.
Kabala Lasteaed-Põhikool Referaat Vihmametsade loomad ja taimed (Koolibri) Koostaja: Kevin Ekart Juhendaja: Ülli Toomemäe Kabala Lasteaed-Põhikool 2013 SISUKORD Koolibri (Cynathus latirostris) Koolibri veedab peaaegu kogu oma elu õhus. Ta lehvitab õhus nii kiiresti tiibu, et suudab ühe koha peal seistes lillelt nektarit korjata. Koolibri kasutab päeval väga palju oma energiat ja sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest. Koolibri Cynathus latirostris veedab suurema osa päevast õhus, seetõttu vajab ta hulgaliselt energiat sisaldavat toitu.
Loodusõpetuse tööraamatu analüüs Darja Berestova Antud magistritöös analüüsitakse KOOLIBRI kirjastuse teise klassi loodusõetuse tööraamatu esimene ja teine osa. Tööraamatu autorid on Marge Loks ja Üllar Loks.Tööraamat vastab 2002. aastal kinnitatud õppekavale. Tööraamatu 1. osas Tööraamatus on ühendatud õpiku ja töövihiku funktsioonid. Struktuuri poolest on õpiku ülesehitus originaalne, rohkesti esitatud pilte, illustratsioone.. Tööraamatu lehed on pilkupüüdvad, kutsuvad lugema ja ülesandeid täitma.
KORDAMINE. Teadvuse seisundid I Vasta küsimustele: 1. Mis on teadvus? ................................................................................................................................. 2. Mida tähendab ärkvelolekuteadvus? ................................................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Une vajalikkuse kohta käib mitu teooriat. Too välja kaks. 1)................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 2)................................................................
Merli Ränk MJ108 Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Koolibri, 1998. 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad? 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5
Suured arvud Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin siis mida nimetatakse suurteks arvudeks, kuidas neid tähistatakse, kus neid kasutatakse, mis on gugol? Mida tähendab lõpmatus? Mis on suured arvud? Suurteks arvudeks loetakse arve, millel on järke palju ja neid kirjutatakse tavaliselt kas arvu astmena või arvu standardkujul. Suuri arve ei kirjutata pikalt välja, sest nii on neid tülikam kirjutada ja lugeda. Lihtsustamiseks kasutatakse astmeid. Kus kasutatakse suuri arve? Suuri arve kasutatakse näiteks väikeste esemete loendamisel, maa ümbermõõdu, massi arvutamisel, suurte vahemaade mõõtmisel, pindalade leidmisel, valguskiiruse arvutamisel jne. Suured arvud on asendamatud keemias, füüsikas ja matemaatikas. Gugol Gugol tähistab arvu, milles numbrile 1 järgneb sada nulli. Esmakordselt uuris sellist arvu matemaatik Edward Kasner, ta palus oma 9aastast nõbu leida arvule nimi ja vastus o...
1)Kust võiks tõmmata piiri mikro- ja makromaailma vahele? Aatomituuma läbimõõdust kuni molekulide mõõtmeteni võime lugeda mikroks e. kordaja 10astmel-8. Raku mõõtmetest kuni Maa diameetrini võime lugeda makroks. Ehk kuni 10 astmel 7, 2)Millise katse tegi Rutherford koos oma õpilaste Marsdeni ja Geigeriga? Mida nad selle katsega uurisid? Nad kiiritasid kullalehekest raadiumikübemest kiirguvate alfa- osakestega. Nad uurisid aatomituuma. 3)Millised olid Rutherfordi katse olulised tulemused ja millised järeldused neist sai teha? Tulemuseks leidis rutheford, et positiivne laeng on koondunud tuuma. Järeldati, et Tuumad koosnevad + laenguga prootonitest ja laenguta, neutraalseist neutronitest. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta. See sarnaneb päikesesüsteemiga. Aatomi mõõtmed on umbes 10 astmel -10 m, tuuma omad umbes 10 astmel-15m. Teadlased käsitlevad elektroni punktmassina. 5)Kirjelda planetaarsest aato...
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
MICHELANGELO Michelangelo Buonarroti on sündinud 6. märtsil 1475 Arezzo lähedal asuvas Caprese-nimelises külakeses Toscanas. Tema isa nimi oli Lodvico, varaka kaupmeeste suguvõsa järeltulija, oli Caprese linnapea. Michelangelo ema suri 1481. aastal, kui poeg oli kuuene, jättes Michelangelo ja ta kuus venda isa hoolde. Caprese maja Üsna peatselt peale Michelangelo sündi kolis pere Firenzesse ning Michelangelo anti amme hoolde lähedal asuvasse Settignano linnakesse, kus peamiseks elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre, meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse skulptuuri vastu oli ta saanud kaasa juba rinnapiimaga. Jätnud kooli varakult pooleli(ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio ...
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
Osa kunstniku väikesemõõtmelistest maalidest kujutavad stseene kiskjate omavahelisest võitlusest, mis tuginevad tema Aafrika-reisi muljetele. Seejuures on märkimisväärne, et Toulouse-Lautrec ei käinud kunagi kunstikoolis, vaid sai õpetust ainult kunstiateljee seinte vahel. Toulouse- Lautreci kunstikäsitluses ei ole maalimine tegelikkuse otsene jäljendamine, vaid reaalsuse tõlgendamine. 5 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) 6 Henri Perruchot "Toulouse-Lautrec" (kirjastus Kunst, Tallinn 1980) (lk 58) 7 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) Kunstnikukutsumus Võime nähtut piltidele üle kanda oli Toulouse-Lautreci peres juba olemas, kuna nii isal, kes valmistas kipisist loomaskulptuure, kui ka tema venal oli joonistamises annet. Seejuures märkis Henri vanaema:''Kui mu pojad tapavad metspardi, tunnevad nad sellest kolmekordset
.........................................................................9 5 MAOD....................................................................................................................................11 5.1 Anakonda.........................................................................................................................11 6 LINNUD................................................................................................................................12 6.1 Koolibri...........................................................................................................................12 Leviala..................................................................................................................................12 Välimus................................................................................................................................12 Toitumine...........................................................................
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Nõnda defineerituna ei ole vastavus faktidele enam kriteeriumiks, samuti pole sel juhul mõttekas rääkida absoluutsest tõest- tõde on n-ö teooria-relatiivne. Koherentsiteooriat on pooldanud ka kaasaegne filosoof Davidson Nende kahe teooria ühisjooneks on loobumine klassikalisest raskusi tekitavast definitsioonist, tegelikkuse mõistest, mis tekitab verifitseerimisprobleeme. 1 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 61 3 Moodsatest tõeteooriatest hermeneutika (Gadamer 1900-2002) kreekalikust avatuse moistest. Tõde on inimese suhe traditsiooni, tõde ei tehta subjektilt lähtudes, vaid ta avaldub ise ajalooliselt. Pole lõplikku tõestamist, alati lähtume oma eelarvamustelt2. Tõe korrespondentsiteooria Korrespondentsiteooria on tõenäoliselt kõige vanem ja tunnustatum ning kõige lähedasem
sekundis, toituvad nad veel ka putukatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Võttes õitest pika noka abil nektarit ja putukaid tolmeldavad nad ühtlasi õisi. Koolibrid söövad tihti ja võivad päevas süüa 2/3(kaks kolmandikku) oma kaalust. Nad söövad iga kümne minuti tagant. Koolibrid on väga väikesed. Kuubas elutsev kimalaskoolibri on maailma väikseim lind ja kaalub kõigest kaks grammi. Suurim (suurkoolibri) on seevastu umbes 20 cm pikk. Koolibri pesa on veidi suurem kui kreeka pähkel ja on tehtud männiokastest, kuivanud lilledest, samblast ja rohust. Pesa välispind on vastupidav ja veekindel. Koolbrid kasutavad oma pesa koos hoidmiseks ämblikuvõrgu niite ,mille teine otstarve on koos sulgedega pesa seest pehmeks ja soojaks teha. Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheda ilmaga tardunne, kust nad ei ärka enne, kui soojemaks läheb. Enamus koolibriisid lendab sügisel soojematesse paikadesse.
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur ...
Hiljem, kui kaks poega olid surnud, ühendas ainsana ellu jäänud poeg Chlotar valdused jälle ühtseks riigiks. Laiskade kuningate ajastu algas 7. sajandi keskpaigas, mil tegelik võim läks majordoormuste kätte. Majordoormused kes vastutasid üldise korrashoiu pärast kuningakojas. Hiljem hakati nõnda nimetama ka suurmaapidajaid ja erinevate piirkondade valitsejaid. 1 Tiit Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 2 Neil Grant, Keldid. Igapäevaelu, (Tallinn: Koolibri, 2005), 11. 3 Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 4 Samas, 23. 5 Samas, 24. Rocca al Mare Kool, Sandra Kartau, 10b Majordoormuste vahel oli väga palju rivaalitsemist ning võitjana väljus sealt lõpuks majordoormus Pippin Heristalist, aastal 714 tuli võimule Karl Martell 6, kes oli Pippini sohipoeg7
Loodusfilosoofid Esimesi filosoofe nimetatakse loodusfilosoofideks, kuna neid huvitasid eeskätt loodus ja looduses toimuvad muudatused. Neid ühendas arvamus, et kõige taga seisab algaine. Loodusfilosoofid astusid esimese sammu teadusliku mõtlemisviisi suunas. Sellega panid nad aluse kõikidele hilisematele loodusteadustele. Seega esimeste kreeka filosoofide "probleemiks" olid küsimused algainest ja looduses toimuvatest muutustest. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 36-37) Thales (vt Lisa 1) Thales arvas, et kõikide asjade tekkeaine on vesi. Ta olevat öelnud, et "kõiksus on tulvil jumalaid". Selle ütluse all võis ta silmas pidada, et mustast mullast sünnib kõik alates lilledest ja teraviljast kuni putukate ja prussakateni, ning kujutas ette, et maa on tulvil väikesi nähtamatuid "eluvõrseid". (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 37) Anaximandros (vt Lisa 2)
Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast viljastumist ning lõigustumise jätkudes liigub moorula mööda munajuha emaka poole. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136) Emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades blastotsüsti ehk põisloote. Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta
PILDID: http://maeopik.blogspot.com/2010/09/settekivim.html http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691924/Moondekivimid http://www.ut.ee/BGGM/miner/diabaas.html http://choiceminerals.com/gemmology/gemology-articles/a-blue-sapphire/ http://www.stepbystep.com/difference-between-a-rock-and-mineral-87279/ http://fi.wiktionary.org/wiki/Tiedosto:Stone_axe_hammer_from_Slovenia_ZN_234_1.JP G http://ak.rapina.ee/sirjetoo/kivimid2/dolomiit.jpg INFO: Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri 2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea Dud'a, Rudolf. Rejl, Lubos 1998. Väike vääriskiviraamat. Tallinn: Sinisukk Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus 10
2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1993 Tondijutud (õudselt jubedad): enamjaolt küll lastele, aga ka kõvema närviga keskealiste keskmisele astmele. Tiritamm, Tallinn 1993 Vares Villemi reis maailma lõppu Tiritamm 1993 Vares Villemi jõulud Koolibri 1993 Väike Kahvatu Kummitus Egmont Estonia 1994, TEA Kirjastus 2008 Väike Sabatäht Egmont Estonia 1994 Noorpagana lood Koolibri 1995, TEA Kirjastus 2010 Neid teoseid on veel! Pildid
üksnes toortoidu söömine. Inimene on segatoiduline olevus, segatoidu söömiseks on aastatuhandete jooksul kohastunud tema hambad, magu, soolestik ja seedenäärmed. Ainult segatoidust saab inimene kõiki eluks vajalikke aineid. Sellepärast tarvitab ta nii taimset kui ka loomset toitu. Taimsed on tera-, köögi- ja puuviljad; loomsed on liha munad ja piim. (Harri Jänes, 2002, Tervise Võti V klassi terviseõpetuse õpik, Koolibri, Tallinn) EESTI TOITUMIS- JA TOIDUSOOVITUSED 8 Põhjuseid, miks eestlased täna ei toitu nii nagu soovitused ette näevad, on mitmeid. Liiga sageli kipuvad inimesed oma toitumis- ja liikumisharjumusi hindama paremaks, kui need tegelikult on ja nad ei pruugi tegelikult teadagi, et nad peaksid midagi teisiti tegema. Levib arvamus justkui oleks tervislik toitumine keeruline, ebamugav ja pingutust nõudev
Kroonimispilt (1530) Karl V istuv portreeMüncheni Karl V koeraga (1533) Mõningaid Tiziani töid Adam ja Eeva Urbani Veenus Maarja taevaminek (vasakul) Bakchos ja Ariadne (paremal) Kasutatud kirjandus Beazley, M. (2001). Kuidas mõista maalikunsti. Varrak (lk 154, 257) Carrassat, P. F. R & Marcadé, I. (2002). Maalikunst Renessansist tänapäevani. Eesti entsüklopeediakirjastus. (Carrassat & Marcadé, 2002) Cole, A. (2000). Renessanss. Koolibri Johannsen, R. H. (2006). 50 klassikut maalid. Tallinn: TEA. lk 81, 83 (Johannsen, 2006) Laarman, M. (1926). Tizian. Eesti Õpetajate Liidu kirjastus. Walles, D. (Toim). (2000). Suuri kunstnikke. Tartu: Koolibri. (lk 34- 35).
7) Are Kont. Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse. Avita, 2009 8) Kalev Kukk. Rahvastiku- ja majandusgeograafia 9. klassile II osa. Eestist Euroopasse. Avita, 2010. 9) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 1. osa. Koolibri, 2002. 10) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 2. osa. Koolibri, 2003. 11) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi. Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia. Koolibri, 2003. 12) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Koolibri, 2005. 13) Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak. Geograafia 7. klassile, 1.osa. Koolibri, 2011. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 1. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2008. 15) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2010. 16) Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa. GEO 3. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium 2011. Atlased 17) Maailmaatlas
H3PO2 hüpofosforishape H4P2O6 difosforishape ehk hüpofosforhape H3PO3 - fosforishape H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape (HPO3)x - metafosforhape FOSFOR VÄETISED Superfosfaat 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 = 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Topeltsuperfosfaat Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 =5Ca(H2PO4)2 + HF KASUTATUD ALLIKAD http://www.annaabi.com/materjal-6502-fosfor http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor Helgi Hark "Üldine keemia", Koolibri 1994 Helgi Hark "Üldkeemia Anorgaaniline keemia", Koolibri 2000
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
Mehaanika ajalugu Keity Eres Mis on mehaanika ? Sõna "mehaanika" on pärit kreeka keelest ja tähendas algselt masinat. Mida keerulisemad olid masinad, seda kergemaks muutus töö tuli uurida igasugust liikumist, jõudusid, kange väntmehhanisme, kruvisid jne. Väntmehhanismid näited Väntvõll - punane Võllikaelad - punane Kolvid ja kepsud - hallid Vändakaelad - sinine Silindrid - sinine Põsed - kollane Hooratas - must Vastukaalud - roheline Klassikaline mehaanika Tekkis õhtumaa kultuuris, mille läbivaks ideeks oli inimese ja Jumala seos. Õhtumaa kultuuris oli toimunud ristiusu õpetuse ja Aristotelese loodusfilosoofia süntees. Jumal on muutumatu ja see tõttu ei saanud pidada maailma loomist ajaliseks protsessiks. Arvati, et Jumala looduse seadused on muutumatud inimese osaks jäi vaid neid avastada. Klassikaline mehaanika triumf Põhines asja...
· Piltidel viikingite matuselaev Oslo viikingimuuseumis ja Norra püstpalkkirik Võitlus viikingite vastu · XI sajandil hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu võtma kasutusele mitmeid meetmeid: linnadesse rajati kaitseehitised, hakati kasutama ratsaväge ja jaluseid · Viikingite ajastu lõppes XII sajandil ristiusu leviku ja feodaalkorra tekkimisega viikingite aladel Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe "Inimene, Ühiskond, Kultuur II". Koolibri, 2000 8. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 9. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html
Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva on pälvinud palju erinevaid tunnustusi, näiteks Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 ( Annus, E. jt. 2001. Eesti Kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. ; URL- https://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva ) 1.2 Looming Oma luulelaadi väljakujundamisel on Kareva mõjutusi saanud kõrge vormikultuuriga lüürikuilt, Eestist arbujailt, hiljem on ta leidnud vaimse kontakti ameerika luuletaja E. Dickinsonga. 4 Doris Kareva luule on minakeskne. Kontakt välismaailmaga avaldub selles, mida Ta on sinimas läbi tundnud, kuid mõnikord seguneb sellesse ka kujutuslikku või viirastuslikku.
Igal sammul tuleb teha ka kompromisse. Tuntud vana on parem kui tundmatu uus. Loomulikud väärtused esmajoones tarkus ja hea tervis on vanasõnades hinnatumad kui vara ja rikkus. Kõige taunitavamad pahed on need, mille tõttu inimene ise endale kahju teeb: pillamine, rumalus, kurjus. (A. Krikmann ,,Ütlusfolkloor", ,,Regivärsist netinaljadeni" lk 9899)3 3 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri Vanasõna päritolu Vanasõnad kuuluvad suhteliselt kergesti keelepiire ületavate zanride hulka. On olemas ütlusi, mida tuntakse täiesti rahvusvaheliselt, võiks öelda koguni globaalselt, on üle-euroopalisi vanasõnu, Põhja-Euroopa ühisvanasõnu, kõigile slaavi rahvastele ühiseid, samuti ka läänemeresoome ühisvarasse kuuluvaid jne. Arvatavasti on vanasõnalaenud Ida ja Euroopa vahel kulgenud samu peateid pidi,
karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned; · suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. Kirjandus: Epner, Luule 2002. "Kitzbergist Raudsepani". Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 31, 38; "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim. E. Nirk, E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 145- 148; Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri, lk 146- 153
KASUTATUD KIRJANDUS 1. ANNUS, E., Epner, L., Järv, A., ... (jt.) Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001. 2. JANSEN, E., Põldmäe, R. Carl Robert Jakobson: lühimonograafia. Tallinn: Eesti raamat, 1968. 3. Vikipeedia-http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson 18
linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. 7 Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe "Inimene, Ühiskond, Kultuur II". Koolibri, 2000 8. Koolibri 2000 9. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 10. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash
Suur turistide hulk võib kahjustada keskkonda rikkudes looduse tasakaalu või hävitada elusloodust. Sukeldujad hävitavad koralle, mida Kariibi meres on palju. Koralle katsutakse ja neile astutakse peale. Turistidele ehitatakse hotelle suurtele rohelistele maa- aladele. Tahaks loota, et nende saarte ilu suudetakse säilitada ka järeltulevate põlvkondade tarvis. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Maailma atlas. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 2. Ookeanid ja mered. Koolibri 1999 3. ENE 4. Eesti Entsüklopeediakirjastus 4. Õpilase entsüklopeedia. Varrak 2003 5. Põnev ja salapärane ookean. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2001 6. Laste geograafiaentsüklopeedia. Koolibri 1995 7. Ökoloogia ja loodushoid. Koolibri 1998 8. http://et.wikipedia.org 9. http://www.travelcentre.ee 10. http://www.miksike.ee
Hüdroelektrijaamad rajatakse suurtele jõgelede. Ehitatakse paisud ning ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiini koos elektrigeneraatoriga. Kunda hüdroelektrijaama langus on 90m ja see asub Kunda jõel. 1893. aastal oli Kunda hüdroelektrijaam Baltimaade ja Tsaari-Venemaa moodsaimaid. Hüdroelektrijaam rekonstureeriti 2000. aastal ja see kuulub Eesti Energia jaotusvõrku. Kasutatud allikad: Timpmann, K. (2000). Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. Tallinn: AS Koolibri Tarkpea, K. (2008). Füüsika XI klassile. Elektromagnetism. Tallinn: AS Koolibri http://www.hot.ee/e/emagnetism/ http://www.slideshare.net/KristelKiv/elektromagnetiline-induktsioon1-2 http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/4Induktsioon.pdf http://koolibri.ee/download/?action=binary&id=3892 http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=Agregaat&F=M http://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_hüdroelektrijaam http://et.wikipedia.org/wiki/Hüdroelektrijaam http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnet
Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
Platon Kaspar Mooses, Juhan Papagoi, Fred Hellamaa, Marek Kivi 10A Viimsi Kool 2009 Elulugu Umbes 427347 ekr Ateenas Aristokles Aristrokraatlik pere Sokrates Aristoteles Õpetus Filosoofia Akadeemia matemaatika, bioloogia, filosoofia, astronoomia. Põhihuvid Epstemoloogia Metafüüsika Eetika Poliitika Teosed Dialoogid (Sokratesega) Kolmteist kirja "Apoloogia" (kohtuprotsess) Pidusöök Kasutatud allikad Mait Kõiv "Vanaaeg" I osa Avita 2007 Peter J. King "Sada Filosoofi" Sinisukk 2005 Indrek Meos "Antiik Filosoofia" Koolibri 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
ee/17391 [2007, detsember 13] 9. elunädalal on loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Lõpuspilud ja saba taandarenevad ning on võimalik teha kindlaks kas on tegemist poisi või tüdrukuga 12. elunädalal on loote pikkus ~90 mm ja kaal ~30 g. Loode suudab käsi liigutada, pead pöörata, silmi pilgutada ja suus avada. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm [2007, detsember 13] Kasutatud kirjandus: Uljas, J., Rumberg, T., 2002, Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Koolibri, Tallinn, lk 35- 36 Sarapuu, T., Kallak, H. 1993. Bioloogia XII klassile: üldbioloogia. Koolibri, Tallinn, lk 118-121 http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm [2007, detsember 13] http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13]
Sellest versioonist jutustab ka Virgilius oma teoses ,,Aeneid".2 Ka on erinevaid arvamusi, kas Laokoon oli tegelikult Apolloni preester. On ka arvamus, et tegemist oli Poseidoni preestriga, kuna tema talle ju karistuse saatis, kuid seda on seletatud ka sellega, et Poseidon pidi juhuslikult Apolloni eest kätte maksma. Kolmas versioon lähtub sellest, karistuse saatis hoopis Athena, kuna Laokoon viskas oda puust Trooja hobuse pihta3. 1 Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. (Tallinn: Koolibri. 1999, lk 89-90.) 2 [http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#re f46935] 3 [http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.htm] Skulptuur on originaalis pronksist, kuid 1506. aastal leiti Roomas marmorist koopia. Kõrguseks on 2, 42 meetrit4. Skulptuurigrupp kujutab Laokooni ja tema kahte poega. Laokoon ja temast paremal asuv poeg on surmapiinades, kui kaks meremadu üritavad neid tappa. Vasakul asuvat poega hammustab madu paremast küljest
Mainori Kõrgkool PLATON Kodutöö EV-1-P-E-tal Tallinn 2010 Platon Platon pärines vanast ja rikkast aristokraatlikust suguvõsast. Ta oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna kreekalistel võistlusmängudel muistses kreekas, mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis" (Teodor Künnaps "Suured mõtlejad"; Tallinn "Olion" 1992; lk 42). Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Pärast suure õpetaja surma asu...
Harilik männikärsakas Hylobius abietis Ott Orro Eestis on 3 eriliiki männikärsakaid. Männikärsakas on tumepruun kollakate tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad "Loodusõpetus" VI klass, II osa, Sirje Kaljula ja Hendrik Relve, Koolibri, 2005.
Loodusõpetus Loodusvarad- muld 5.klass 2010 Muld Maa pealmine kobe kiht Elupaigaks paljudele organismidele Mustmuld Koostis mineraalsed ained- kivid, kruus, liiv, savi orgaanilised ained- huumus mikroorganismid- kingloom, amööb taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Muld Sirje Kaljula, Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel. Loodusõpetus V klassile 2.osa. 2004. Tallinn: Koolibri, lk 4-35 http://www.siseveod.ee/media/teenused/muld.png
Asulatelinnud-kodutuvi ,vares . 13.Kõigusoojane-loom kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida ja see sõltub ümbritseva keskonna temperatuurist. Püsisoojane-loom kelle keha temperatuur on püsiv ja ei sõltu välistemperatuurist. Pesitsuskolooniad-see on suur lindude grupp,nii on neil turvalisem ja röövloom ei saa neile märkamatult läheneda ja nad on valmis teda ründama. 14.Suurim lind: Jaanalind ,lennuvõimetu aga jookseb kuni 50km/h Väikseim lind: Koolibri,lõunamaine lind. Eesti suurim lind: Kühm nokk luik, iseloomutunnuseks on ülanokal laubani ulatuv must kühm. Kaal kuni 12 kilo. Eesti väikseim lind: Pöialpoiss, üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas.
II ploki arengu käigus kujuneb välja maailmapilt: aegruum, üldistatud kujutised, metafoorid, grammatika jne. III plokk Otsmikusagarad: tegevuse/käitumise kavandamine, reguleerimine ja kontroll. Aktiivsuse (sh tähelepanu) ja emotsioonide reguleerimine. Areng hüppeline, anatoomiline lõplik küpsemine 16 – 20 aastaselt. Talituslik areng sõltub I ja II ploki arengust, sotsiaalsest keskkonnast. Allikad Medicina (2006) Laste ja noorte psühhiaatria Meeli Roosalu (2006) Inimese anatoomia, Koolibri Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik Koolibri Karl Karlep (2010) Eritasemelised õppekavad - koolitusmaterjalid
"OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karl http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv Tänan kuulamast!
Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI" Ära võta liigseid kohustusi Keskendu olulisemale Õpi tundma oma ajatsoone Puhka terviseks Õigus tunda kõiki tundeid Õigus keelduda Õigus olla isikupärane Õigus vahel eksida Rumberg, T.,Uljas, J. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/stress.htm #15 [22. Veebruar] http://www.slideshare.net/tkvg/stress2742001 [22.veeburar]
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02.09, Mine metsa: seened sirguvad üksteise võidu, http://www.rmk.ee/teemad/metsa-aasta/mine-metsa-seened-sirguvad-uksteise- voidu 8. 11.02
Lahendamata jäänud probleemid Pingeline elurütm Alateadlik viis väljendada oma hirmu Liigne alkoholitarbimine Tervisehädad ja ravimitesöömine Vabane stressist Keskendu Lõpeta mõtete kerimine Kontrolli ravimeid Tarbi vähem alkoholi Püüda halvad unenäod kinni CAPTCA nimeline asi, mille peaks voodi kõrvale riputama ja see pidavat halvad unenäod kinni püüdma. Uljas, J.,Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. http://www.ateena.ee/artikkel.php?id=10022&k=1 http://www.elu.ee/?id=32732 http://www.hot.ee/allen/dreams.html http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/salateadus/kui dasvaltidaoudusunenagusid10nippi.d? =19211939 http://www.terviseleht.ee/200009/9_mmuned.php http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?s=unen %E4od&id=154231
..... Mis on......... Definitsioon peab olema korrektne. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille küljed on paralleelsed. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. Madis Lepik, Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Matemaatika 8. klassile, Koolibri Kõik defineerimisel kasutatud mõisted peavad olema ise tuntud (defineeritavad). Nii tekivad teatud mõistete ahelad. Defineeri ruut * rombi kaudu * ristküliku kaudu * rööpküliku kaudu * nelinurga kaudu. Jada alguses olevadi mõisteid ei defineerita ning neid nimetatakse algmõisteteks. Algmõisted on näiteks punkt, sirge, tasand, ruum, arv, hulk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
