a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Leidumine( tootmine): Kaltsiumoksiidi (CaO) toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Põletatakse lubjakivi Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud
loogikalülituse ja näidiku (ehk numbriindikaatori) Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse. Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on analoog-numbriline muundur (analoog-digitaalne muundur), milles mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt pidev signaal) väärtus muundatakse ekvivalentseks numbriliseks koodiks. Tänapäevased muundurid on võimelised teostama tuhandeid muundamisoperatsioone sekundis. Numbriline näidik muudab selle koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust. Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse (näiteks temperatuuri) täpseks muundamiseks mingiks teiseks
CaO ehk kustutamata lubi Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Füüsikalised omadused Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³
(kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused. Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3. Täppismodelleerimine Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel convertitakse automaatselt v semi-autom. Töötavaks koodiks või tarkvaraks. 4. Agiil Tehakse visandeid, mille üle kägiseda. Pole otseselt „õiget“ või „valet“. Vaata seda kui duck tape’i, see põhimõtteliselt toimib, aga pole viimistletud. Modelleeritakse nii palju kui minimaalselt vajalik. 5. Täppis vs agiil Täppis puhul võetakse Z raamistik rangelt ülalt alla ja tehakse kõik korralikult valmis enne kui edasi liigutakse. Agiili puhul ei ole järjekord oluline, tehakse mida vaja. 6. Z veergude seosed
Arvuti Rx GND Osts. Osts. tähendab siinkohal ostsillosgraafi sisend-väljund-plaati. Andmeülekande parameetrid: paketi kestus 10000 ms diskreetimisperiood 30 ms signaali kestus 2,969 s max pinge 1,00V 2. Signaalide RD ja TD ostsillosgrammid kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse korral Mulle määrati edastamiseks sümbol '3', mille edastamiseks - start bitt 0 ASCII koodiks on 1100110 + paarsuskontrollibitt 0 + kaks stopp-bitti 11. Kokku tuleb põhimõtteliselt signaaliks (negatiivne loogika '0' on kõrge pingenivoo): U '0' '1' t 0 11 00 110 011 Joonis 1 Ostsillosgrammist on välja filtreeritud sagedused, mis suuremad 20kHz-st. Ostsillosgramm ise on antud Lisas1. 3. Nullmodemi ühenduste skeem
4001B või ei 4011B ning ei 4071B – 4073B Multiplexer Demultiplexer Dekooder Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest.
Ühe mõõteseadmega võib olla ühendatud mitu andurit üheaegselt, mida mõõtesüsteem küsitleb järgemööda või üheaegselt. Digitaalmõõteriistade skeemilised ja konstruktiivsed lahendused on küll väga erinevad, kuid nende üldine ehituspõhimõte on ühesugune. Mõõdetav ehk sisendsuurus qs teisendatakse sisendmuunduri abil vajaliku amplituudiga pingesignaaliks u = f(qs). See normeeritud signaal sisestatakse ananaloog-digitaalmuundurisse, milles toimub tema teisendamine koodiks, mida esitatakse monitoril kümnendarvudena. Kõiki protsesse juhib ja sünkroniseerib juhtplokk. Sisendmuunduri funktsioonide hulka kuulub sisendsuuruse muundamine pingeks ja vajaduse korral ka selle võimendamine, alaldamine ja mürataseme piiramine. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida
ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene : 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes. 2. Geenid mis avalduvad aibnt ühe kindla koe rakkudes. 3. Geenid mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. mRNA molekuli kolm järjestikust nuleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneeliliseks koodiks. Morna molekuli nukleotiidses järjestuses oleva info lugemine algan initsiaatorkoononist ja lõpeb stoppkoodiniga.Nende vahele jääv transleeritav piirkond määrab sünteesitava valgu amonohappelise järjestuse.mRNA algus ja lõpposad ei sisalda infot valgu amonohappelise järjestuse kohta : need lõigud on mõeldud ribosooniga seorsumiseks ja molekui kaitseks teda lagundavate ensüümide eest. Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis valgussüntees lõppeb ja
tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Ribosoomist vabanenvad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Geneetiline kood- mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiide määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis, seda nimetatakse geneetiliseks koodiks. Kood- ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukleotiidikolmikut nimetatakse koodoniks. Antikoodon- tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Ehk koodon vastavus. Initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. Kes/Mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal.
need, disainid süsteemi nõuete alusel ja külmutad selle ja seejärel realiseerid disaini alusel 14. Sa ei ole UPst aru saanud kui… (ehk nimistu Tl;dr UP kohta) ● Inception =/= nõuete analüüs, elaboration=/= disain, construction =/= realiseerimine ehk ära rakenda kose elutsüklit UP-le ● Elaborationi eesmärk ei ole täielikult ja detailselt defineerida mudeleid, mis teisendatakse koodiks konstrueerimise faasis ● Enamike nõudeid ei defineerita enne disaini või realiseerimise alustamist, neid täiendatakse iga iteratsiooni käigus ● Ei defineerita enamiku disaini enne realiseerimise alustamist ● Ei defineerita täielikult ja lõplikult arhitektuuri enne iteratiivset programmeerimist ja testimist ● Enne progemise alustamist ei kulutata palju aega nõuete või disaini tööle
,,Digitaalne kindlus'' on 1998 aastal ilmunud Dan Browni menukas debüütromaan. Kuigi asjatundjate sõnul enamuse oma menust võlgneb see siiski autori järgmistele raamatutele, nagu ,,Inglid ja deemonid'' ja ,,Da Vinci kood'', mille hullus vallutas kogu maailma, Eestis osutus ta päris menukaks. Raamat räägib Ameerika Riikliku Julgeolekuagentuurist (NSA), mis tegeleb koodide murdmisega. Internetis iga kiri, sõnum või fail enne aadressile saatmist muudetakse koodiks selleks, et keegi teine ei suudaks seda lahti murda ja tutvuda faili sisuga. Kõik need koodid aga läbivad NSA koodimurdmismasina, kus neid murrakse lahti ning otsitakse igasugusele kuritegevusule viitavaid dialooge, et ennetada terrorismirünnakuid ja vältida üleriikliku katasroofi. Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku.
DNA ja RNA ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitsünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geneetilise ingo ülekanne. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneetiliseks koodiks. Ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukletiidikolmikut nimetatakse koodoniks. ,,Koodipäikese" abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Algus- ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin(Met). Seega algab kõigi valkude süntees alati metioniinikoodonist. Valgusünteesi lõppu tähistavaid koodoneid on kolm: UGA, UAA ja UAG. Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis
Marineerimine äädikahappega marinaadiks nimetatakse hapet sisaldavat vedelikku, mis on maitsestatud soola, suhkru ja erinevate maitseainetega. Happe rollis on tavaliselt äädikahape. Äädikahape on terava lõhna, hapu maitse ja värvuseta aine, seguneb veega igas vahekorras. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel. Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t.ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohi toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. Säilitamine orgaaniliste hapetega Kiirestiriknevate toiduainete paremaks säilitamiseks lisatakse neile sageli mitmesuguseid
Repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et selline geen uuesti avalduda saaks, peab promootor vabanema repressorist. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. 10)mis on genetiline kood(136) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. 11)kuidas kulgeb valgussüntees Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNAga seostub tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin.tRNA saab mRNAga ühineda üksnes komplimentaarsusprintsiibi alusel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe
Sünteesitakse olemasolevate ahelate alusel. DNA biheeliks keeratakse järk- järgult lahti. Reaksioonid toimuvad rakutuumas Info päritolu DNAs. Nukleotiidi lisatakse komplementaarsusprintsiipi abil. III Paranda vead: (2p) a) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse komplementaarsuse printsiibiks. Seda nimetakse geneetiliseks koodiks. b) Ühele nukleotiidile vastavat mRNA molekuli aminohappekolmikut nimetatakse koodoniks. Koodon – ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist. IV Kasutades "koodipäikest" koosta antud DNA ahela alusel vastav valgufragment. (4p) DNA ahel: A T T T AC G AAG AT G T C G AT C C T AT T C
suuremad mäluseadmed tavaliselt väljundisse pinge (U=IR), jadaülekanne, loenduri Dekoodri ülesandeks on dünaamilistest mälukiipidest. seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL puuduseks on signaalide muundada kahendkoodis arv Püsimälu kasut. programmide (Transistor Transistor Logic) - ülekandmisel tekkiv hilistumine, niisuguseks koodiks, millega ning andmete pikaajaliseks sama, mis DTL, aga 1) osa on mis suureneb koos loenduri saab aktiveerida nõutava säilitamiseks ja lugemiseks. samuti transistoritega. astmete arvuga. Hilistumine võib mälupesa, juhtida number- või Püsimülud jagunevad ühekordselt (Bipolaarne tehnoloogia). Suur ületada takti kestvuse
Valitsemises konsulaat kuni 1804. a, kroonib (krahmab paavstilt krooni) end keisriks. Ajakirjanduses täielik tsensuur, suleti mitmed ajalehed, 4 ajalehte Prantsusmaa peale Hariduses lahutab kiriku haridusest, Kesk- ja Kõrgharidussüsteemide loomine, sõjaväekoolide soodustused. Usuelus lahutab kiriku riigist, kirik allutatakse riigile Kodanikuõigused Napoleoni koodiks VÕRDSUS! Seisused kadusid! Naistel ja meestel erinevad õigused. Rahanduses Rahvuspanga loomine Välispoliitika (Napoleoni vallutused Euroopas, Suur Impeerium): Edu põhjused andekad väejuhid, massiarmee, põhirõhk lähivõitlustel, suurtükiväed, tema armee marsid hästi organiseeritud (varustus oli väga hea). 1811 VÕIMSUSE TIPP Riigid jagati 3 rühma:
mis kasutas sisendseadmena perfokaardilugejat. Kuna viimasel tuli andmete perfokaartidelt arvutisse lugemisel sageli ette vigu ja kogu lugemisprotseduuri tuli iga kord korrata algusest peale, siis hakkas Hamming uurima, kuidas saaks andmete ülekandmisel tekkivaid vigu automaatselt avastada ja parandada, säilitades samas võimalikult suurt andmeedastuskiirust. 10-aastase töö tulemused avaldas ta 1950. a. Tänapäeval nimetatakse Hammingi koodiks üht Hammmingi koodi erijuhtu, nimelt (7,4) koodi, mis lisab sõnumi igale 4-le bitile 3 veaparanduseks vajalikku bitti ning andmed edastatakse sel viisil moodustatud 7-bitiste koodisõnadena. Selle koodi kasutamine tagab suurema andmeedastuskiiruse kui 4 andmebiti edastamine 2 korda. Kuna sellist ülekandemeediumi, kus 7 biti kohta võib tulla 2 vigast bitti, loetakse liiga kõrge mürataseme tõttu kasutuskõlbmatuks, siis kasutatakse Hammondi koodi 1-bitiste vigade
Võimalus registreerida mitmeid sõrmi. Laiaulatuslik paigaldamine keskkonda.Piirangud: Seadme täpsust võivad mõjutada kahjustatud või vigastatud sõrmejäljed. Võivad vajada täiendavat riist- või tarkvara. 5.slaid Silmaiiris Silmaiiris kaudu isiku autentimine on tänapäeval üks täpsemaid biomeetrilisuse vahendeid. Silmaiirise skaneerimine arvutisse käib lihtsalt, kusjuures puudub igasugune füüsiline kontakt. Vikerkesta kujutis digitaliseeritakse ja konverditakse see numbriliseks koodiks, mis toimib vaid ühtepidi. Kujutis, mille salvestab tavapärane digitaalkaamera,skaneeritakse põhiliste karakteristikute saamiseks ja salvestatakse.Heathrow lennujaamas hakati 2002 aastal katsetama silmaiirisel põhinevaid autentimissüsteeme, mis kontrollisid inimese silma, tavapärase passi asemel, kui nad läbisid passikontrolli. Heathrow oli Inglismaa esimene lennujaam, mis tõi välja silmaiirisel põhineva tehnoloogia. Selle eesmärgiks on kiirendada liikumist ja avastada
Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja regulaatoraineid (ainevahetuse produktid, toitained, vitamiinid). Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Juba ühe ebaõige geeni avaldumine või rakule vajaliku geeni mitteavaldumine võib kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talitluses (nt. vähkkasvaja). Geneetiliseks koodiks nimetatakse vastavust, kui mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi (nimetatakse koodoniks) määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. On suhteliselt universaalne, erandid on mitokondrites ja mõnedes protistides. Geneetilise koodi sünonüümsuseks nimetatakse seda, et ühele aminohappele (20) vastab mitu koodonit (64). Geneetilise koodi ühetähenduslikkus seisneb selles, et mitte kunagi ei vasta ühele koodonile mitu aminohapet. On
tootmiseks. Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on ta üha olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Äädikhape (Acetic Acid - äädikas) Normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel. Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t. ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohiks toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. On ohtlik ehedal kujul või tugeva lahusena. Muud
Telofaas moodustuvad 2 tütarrakku. Edasi algab otsast peale ja tütarrakud poolduvad. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega,tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. 2.Geneetiline kood ja valgu süntees. Geneetiline kood mRNA molekuli 3 järjestikkust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Selleks on vaja erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikatena ATP-d ja GTP-d. 7
o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rääkida tahavad. Inimkeele omadused: o Arbitraarsus ehk motiveerimatus (pole seost tähenduse ja märgi vahel) aga ikoonid, indeksid o Diskreetsus ehk eristatavus (reeglid, )
põhiprotsesside universaalsust; 6) toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega; Liigsõrmusust ehk polüdaktüüliat põhjustab geenide avaldumise häire,mis tekib lootefaasis. Huntingtoni tõbi on autosoomne dominantne pärilik neurodegeneratiivne haigus. Haigust põhjustab CAG korduste rohkenemine. 7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis; Geneetiliseks koodiks nimetatakse mRNA kolmele järjestikulise nukleotiidi vastavust ühele aminohappele valgu molekulis. mRNA kolme järjestikulist nukleotiidi, millele vastab üks aminohape, nimetatakse koodoniks. Igale koodonile vastab üks kindel aminohape. Selles seisneb geneetilise koodi ühetähenduslikkus. Translatsioon algab initsiaatorkoodoniga ja lõpeb stoppkoodoniga. Geneetiline kood on mittekattuv, sest mRNA ükski nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisse
XOR 33. Mis on ja millega tegeleb: • ALU, • Kooder / dekooder / prioriteedi kooder, • Koodi konverter, • Komparaator (millises astmes on vaja edasi kanda võrdne signaal?), ALU - aritmeetika-loogikaplokk - kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa Kooder - Riist- või tarkvara, mis muundab andmed ettenähtud viisil mingiks koodiks, näit. helisignaali teisendamisel analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist Dekooder - Seade või programm, mis teisendab kodeeritud andmed tagasi esialgsesse vormingusse. • Tuntud ka kui koodimuundur. Ülesandeks on teisendada ühte koodi teiseks nende koodide omavahelise teisendusreeglite alusel. Näiteks 3-8 dekooder, 8-3 kooder, BCD rakendus 7 LED segmendi dekooder LED displeile jne.
Infoks nimetatakse teavet, mida üks süsteem teisele edastab. Info edastatakse signaalide vahendusel materiaalse kandja kaudu. Igasugune info võib olla õige või väär. Aposterioorne info on info mineviku st juba toimunud sündmuste, suuruste ja protsesside kohta. Aprioorseks infoks nimetatakse infot tuleviku kohta – sündmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta. X t PX . (1.11) Info esitusvormi, näiteks teadet Xt , nimetatakse koodiks. Teadete moodustamist vastava teisenduse teel nimetatakse kodeerimiseks. Teadete asendamist mingile teisele operaatorile vastava teatega nimetatakse samuti kodeerimiseks (ümberkodeerimiseks). Kui mingi variant toimub tõenäosusega 1, siis H=0. Järelikult suurus H näitab ka sündmuse esialgset määramatust ja seda nimetatakse juhusliku sündmuse entroopiaks. Entroopia H kohta kehtib võrratus 0 H log 2 N .
Ainus vöötkood, mis võimaldab kodeerida kõik 128 tähemärki on kood 128. Paljud vöötkoodi tüübid leiutati palju aega tagasi, millele järgnesid mitmed uuemad vöötkoodi tüübid. Vöötkoodi valikul tuleb lähtuda kehtivast või juba olemasolevast vöötkoodi spetsifikatsioonist, kuna erinevate vöötkoodide samaaegne kasutamine ei ole võimalik. Klassikaline vöötkoodi liik on kood 39, nimetatakse ka koodiks kolm üheksast - tal on 9 vööti ja samapalju tühimikke, kolm on laiad ja ülejäänud 6 on kitsad. Koodis 39 kolm üheksast vöödist ja tühimikust on laiad, sellest ka nimetus kood kolm üheksast. On olemas kahe erineva laiusega vööte ja kahe erineva laiusega tühimikke. Kui teil on vaja trükkida ABCD tähekombinatsiooni vöötkood, siis te peaksite vöötkoodi alustama ja lõpetama spetsiaalse Start/Stop märgiga - * (tärn) kasutatakse kood 39 puhul
repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. 8. Missugused muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Näiteks “valede” geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. Lk 140 ül 1-8 1. Mida nimetatakse geneetiliseks koodiks? Geneetiline kood - mRNA molekulii kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp?
repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. 8. Missugused muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Näiteks “valede” geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. Lk 140 ül 1-8 1. Mida nimetatakse geneetiliseks koodiks? Geneetiline kood - mRNA molekulii kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp?
Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM. PROM ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP.
Transkriptsioon ehk RNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal, läbiviijaks on ensüüm RNA- polümeraas. Sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNAmolekule. Selline protsess toimub nii eel- kui päristuumsetes organismides. Translastsioon ehk valgu süntees mRNA-s on salvestatud info amonohapete järjestuse kohta sünteesitavas valgumolekulis. mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgumolekulis, sellist vastavust nim. Geneetiliseks koodiks. 3) Iseloomustage inimese kromosoomistikku (autosoomid ja sugukromosoomid), kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi. Need jaotuvad 23 paariks. 22 paari on kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, neid nimetatakse autosoomideks. 1 paar on mehel ja naisel erinevad, neid nimetatakse sugukromosoomideks. Igas keharakus on naisel kaks X-kromosoomi, mehel X ja Y. Sugurakkudes on 23 kromosoomi. Igas
Vahe avaldis langeb kokku summa avaldisega. Ja kui joonistada skeem, siis teab, et see skeem on võimeline nii liitma kui ka lahutama. M= 0 ,toimub summeerimine "+" M= 1 ,toimub lahutamine "-" 7. DEKOODER. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn.
vormiga otseses suhtes. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil (kokkuleppel). Konventsioonidel põhineb kogu keel sõna tähendus, sõna muutmine, sõnajärg, grammatika elemendid. Tavaliselt on eri keelte konventsioonid erinevad. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Kood on süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne (kõneleja-vastuvõtja, vastuvõtja-kõneleja; kõneleja peab arvestama kuulaja eeldusi ja teadmisi). Keelelise suhtluse tunnus on ka intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja kavatsusel saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat jms. Keelt on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel (loomad ja seadmed reageerivad mingile väliskeskkonna stiimulile või sisemisele situatsioonimuutusele,
Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Regulaatorgeenid on geenid, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Struktruurgeenid on geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRna sünteesi. Geneetiliseks koodiks nimetatkse mRNA nukleotiidide koodonite vastavust aminohapetele (valgu molekulis). Koodon ehk triplett koosneb kolmest nukleotiidist, igale aminohappele vastab oma koodon. Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidiline järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. mRNA- informatsiooni RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomi.
Need on kodeeritud süsteemi, mis ongi loomulik keel. Igas keeles on kümneid tuhandeid kokkuleppeid (kass-loomaliige;palavik-teatud seisund). Ka sõnade muutumine, sõnajärg ja grammatika elemendid on kokkuleppelised. Keeltel omavahel on nii sarnasusi kui erinevusi, oleneb ka keelte sugulusest ja sõnade liigist (nt eesti keel -> kolm; soome keel -> kolme). Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb
Digitaalsed mõõteriistad Digitaalsed mõõteriistad on tänapäeval kõige levinumad. Nendest valmistatakse igasuguseid mõõteriistu, alustades voltmeetritest, lõpetades keerukate multimeetritega. Lisaks omavad nad seiermõõteriistade ees mitmeid eelisi: näidu lugemise mugavus, mõõtmisprotsessi automatiseerimise võimalus, mõõtmistulemuse digitaalne registreerimine jm. Digitaalsetes mõõteriistades toimub järjepidev sisendsignaali (mõõdetav suurus) muundamine digitaalseks koodiks. Seda toimingut teostatakse analoog-digitaalmuunduriga, kus mõõdetav suurus diskrediteeritakse, kvanditakse ja kodeeritakse. Järgmiseks etapiks on koodi kuvamine ekraanile, mis teostatakse dekooderiga, kus kodeeritud digitaalne signaal muudetakse vastavateks pingeteks, mis juhivad ekraani vms. Digitaalmultimeeter Pinge mõõtmine Pinge mõõtmiseks kasutatakse erinevate mõõtesüsteemidega voltmeetreid. Tänapäeval on
punane, roheline ja sinine annavad enneolematu võimaluse värvimänguks. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse kahendsõnumi, desifreerib selle ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali. Tüüpilisel dekoodril on n sisendit ja max 2n väljundit võimalik jätta mõni kasutamata. Kahendkoodi saab muuta koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmendiindikaatorit jne. Sageli kasutatakse suvapöördusmäludes, tõlkimaks siinilt saadud aadress lahti kujule, mille järgi leida mäluväli, mille pool pöörduti. Kasutatakse ka protsessori sisemuses, kus dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning edastavad neid juhtautomaadile. Kõige levinumalt koosnevad dekoodrid AND loogikaelementidest.
aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning loogilisi tehteid (JA, VÕI, EITUS) ja nihutusoperatsioone (kahendarvu bitid nihutatakse oma senise positsiooni suhtes kas vasakule või paremale). · dekooder (Decoder) Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2 n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn
aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning loogilisi tehteid (JA, VÕI, EITUS) ja nihutusoperatsioone (kahendarvu bitid nihutatakse oma senise positsiooni suhtes kas vasakule või paremale). dekooder (Decoder) Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn
Tal võib olla mitu sisendit, aga vaid üks väljund on aktiivne. Tal on 2 astmes n väljundit. Multipleksor multiplekserisse läheb mitu sisendit ning vastavalt sisendile väljastab multiplekser väljundi. ...mitmest sisendist üksväljund, andmekommutaator ALU realiseerib erinevaid aritmeetilisi ja loogilisioperatsiooni, baastehteid. Nt välistav või, JA-tehe jne. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks (nt. 2nd 2nd-10nd) koodiks vastavalt nende vahel kehtivatele loogikaseadustele. Enamkasutatavad järjestikskeemid Triger elementaarne salvestuselement, millel on 2 stabiilset olekut. Võimaldab salvestada infot 1 bitt. 2 väljundit: otseväljund ja tema eitus. SR-triger: asünkroonne väljundi väärtus muutub, kui sisendi väärtus muutub, potentsiaaliga sünkroniseeritav sünkrosisend C määrab, millal väärtus muutub. Kui C pole aktiivne siis säilitub vana olek.
õigele punktile aga mitte ka naabritele. Samas langeb osa elektron kurest ka maskile ja seega väheneb heledus 3. PILET 1. Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori
Kui nukleosiidtrifosfaadist liitub monomeer DNA koostisse, eraldub kahe fosforrühmaga ühend pürofosfaat. 26. Mis on geen? Kromosoomis paiknev pärilikustegur. DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 27. Transkriptsioon. Transkripsioonil moodustuvad DNA alusel mRNA, rRNA, TRNA molekulid. 28. Geneetiline kood. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappejäägi valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneetiliseks koodiks. Geneetline kood on (suhteliselt) universaalne st ühesuguse nukleotiidse järjestusega mRNA molekulidelt sünteesitakse erinevates organismides sama aminohappelise järjestusega valgud. 29. Translatsioon. Translatsioon algab initsiaatorkoodonist ja lõpeb stoppkoodoniga. rRNA translateeritav osa määrab ära sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. 30. Valgusünteesi regulatsioon. Rakud kasvavad, diferentseeruvad, vananevad ja surevad. Kõigie nende protsesside jooksul
Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis n-järguline kood, väljundis 2 astmel n-järguline kood. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<-->dec, jne. Koosneb AND elementidest. Kaskaadlülitus... kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. 9. Multipleksor: Multipleksor on andmeselektor. Mitmest andmesisendist (2 n) valitakse n juhtsisenditega välja üks, ning edastatakse see väljundisse. Multipleksorite süsteemil saab piisava arvu sisendite korral realiseerida mistahes Boole'i funktsiooni.
Teoreem. Graaf G on puu parajasti siis, kui tema iga kahte erinevat tippu ühendab täpselt üks lihtahel. b. Tõestus. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=107318 lk 67. 45) a. Märgendatud puuks nimetatakse sellist n-tipulist puud, mille igale tipule on omistatud märgendiks erinev arv hulgast {1, 2, ..., n}. b. Igale märgendatud puule saab seada vastavusse ühe (n 2)-liikmelise arvujärjendi (x1, x2,..., xn-2), mida nimetatakse Prüferi koodiks. c. Puu taastamine Prüferi koodi järgi. Moodustada täistabel ja joonistada graaf vastavalt sellele. d. **Tõestus, et taastamisel saadakse igast koodist puu. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=107318 lk 69, esimene lõik. e. **Cayley teoreem. Erinevate n-tipuliste märgendatud puude arv on nn-2. Tõestus. Vastavus märgendatud n-tipuliste puude ja nende Prüferi koodide
värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades Dekooder Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis n-järguline kood, väljundis 2 astmel n-järguline kood. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<-->dec, jne. Koosneb AND elementidest. Kaskaadlülitus... kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3 aadressiga arvuti käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi
Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis n-järguline kood, väljundis 2 astmel n-järguline kood. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<-->dec, jne. Koosneb AND elementidest. Kaskaadlülitus... kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. 9. Multipleksor: Multipleksor on andmeselektor. Mitmest andmesisendist (2 n) valitakse n juhtsisenditega välja üks, ning edastatakse see väljundisse. Multipleksorite süsteemil saab piisava arvu sisendite korral realiseerida mistahes Boole'i funktsiooni.
taolist liinikoodi unipolaarseks • Unipolaarse koodi miinuseks on asjaolu, et tema keskväärtus, ehk signaalipinge alaliskomponent U0 on mittenulline. Seega peab saatja ja vastuvõtja vahel olema alalispinget läbilaskev otselink. Ahelas ei tohi olla trafosid, optroneid, eralduskondenaatoreid jms. Kirjeldatud liinikoodi nimetatakse unipolaarseks NRZ (Non Return to Zero) liinikoodiks (Täpsemalt nimetatakse antud koodi mõnikord ka NRZL koodiks (Level). Nimi ei tähenda mitte seda, et signaalipinge u(t) väärtus poleks kunagi null, vaid et selle väärtus ei muutu nulliks sümboli keskel.) Kui andmetele vastava signaalipinge väärtus võib olla nii positiivne kui negatiivne, siis nimetatakse liinikoodi bipolaarseks - Enamasti vastav sellisel juhul ühele biti väärtusele positiivne (+U) ja teisele sama suur, aga märgilt vastupidine pingenivoo (-U)
millal, millest ja miks nad rääkida tahavad. Verbaalne suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja ja vastuvõtja kõnevoorud vahelduvad. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidusus ning põhineb konventsioonil, st on kokkuleppeline. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Lisaks kasutatakse keeles kodeerimist. Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused ( nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Fülogeneetiliselt eh inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Keelte kirjapanek on palju hilisem nähtus. Ontogeneetiliselt ehk ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne, kui kirjutama. Keelelist suhtlust toetab mitteverbaalne suhtlus, estid ja miimika. Mitteverbaalne suhtlus
Tüüpiliselt arvutatakse liikumise kiirus ja suund. Suhteline kooder ei võimalda peale toite kadumist võlli konkreetset asendit enam kindlaks teha. 69. Mis on dekooder? Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasseväljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. 70. Mis on multipleksor? Multipleksor : Multipleksor on andmeselektor. Mitmest andmesisendist (2 n) valitakse n juhtsisenditega välja üks, ning edastatakse see väljundisse. Multipleksorite süsteemil saab piisava arvu sisendite korral
Elektroluminesentskuvar pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades. PILET 3 DEKOODER Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on ja milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi ja aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis njärguline kood, väljundis 2 järguline kood. Koosneb AND elementidest. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<>dec, jne. Kaskaadlülitus kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. KÄSUFORMAADID 0,1,2,3 JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID 3 aadressiga arvuti käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress, A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress, B=B+C
annaabi.ee 
