Vincent van Gogh(1853-1890) Hollandi maalikunstnik 15 Kartulisööjad (soojad toonid, valguse-varju mängud, suured värvipinnad, nähtavad pintslitõmbed, tumedad toonid ja vähene värvi kasutus muudab meeleolu süngeks) 16 Rand figuuridega ja meri laevaga (sooja kuldsed toonid, päikeseloojang, pintslitõmbed loovad merelainetuse, ebaselged kontuurid, sünged pilved, meeleolu üldiselt kurb/sünge) 17 Natüürmort makrellide, sidrunite ja tomatitega (selgeid kontuure pole, pintslitõmbed on tajutavad, külmemad toonid, rõõmsam meeleolu, tekitab söögiisu) 18 Vaas anemoonidega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on rõõmus, selgelt tajutavaid varje pole, väikesed värvipinnad, pintsli lööke on näh a) 19 Naine põllul (vajud, pintslitõmbeid on nähtavad, kontuure pole, meeleolu on rõõmus) 20 Isa Tanguy portree (valguse-varju mängud, kontuurid on selgemad, taust on selgemini
11. klass Kontrolltöö nr 2 1. 1974a. kunstnike grupinäitusel eksponeeritud Claude Monet'i töö "Impressioon. Tõusev päike" andis kriitikale ajendi nimetada kunstnike rühma kes maalivad ainult seda mida näevad pilkavalt impressionistideks. 2. Impressionistid kujutasid esmakordselt suurlinna, rahvarohkeid tänavaid, turuplatse, suitsevaid vedureid. Impressionistid muutsid maalidel valguse peakangelaseks. Kuna päevavalguses me ei näe selgeid teravaid piirjooni, pidi kaduma täpseid kontuure toonitav joonistus. 3. Kadusid täpseid kontuure kujutavad joonistused. Nad püüdsid anda edasi maailmapilti väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Pilt pidi olema ühe elulõigu pikkune ja aus kujutis. 4. Impressionistid pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule sest neid nagu füüsikuidki huvitas teooria valguse kohta. Et me näeme kõike läbi valguse ja õhu tuleb ka pildis kujutada kõike läbi valguse ja õhu
suurem takistuskoefitsient ja suurema kumeruse tõttu väiksem kriitiline kohtumisnurk. Õige vastus on: suurem maksimaalne tõstejõud, suurem takistus, väiksem kriitiline kohtumisnurk. Milline on ristkülikukujulise tiiva koonilisus? Tiiva koonilisus on tiiva tüvekõõlu ja otsakõõlu pikkuste suhe. Ristkülikukujulisel tiival on need võrdsed. Õige vastus on: 1. Millisel profiilil võib keskjoon asuda väljaspool profiili kontuure? Profiili keskjoon on joon, millest mõlema kontuurini on samapalju maad, seega peab ta asetsema alati kahe kontuuri vahel. Väljaspool kontuure asetsemine ei tule seega kõne alla. Õige vastus on: ei olegi võimalik. Millisel profiilil võib kõõl asetseda väljaspool profiili kontuure? Kuna kõõl on sirglõik, mis ühendab tiiva profiili kaht kaugeimat punkti, siis väljapoole profiili kontuure saab ta jääda vaid kaarekujulise ja /või kumernõgusal profiilil.
27-aastane Kuidas muutus selle aja jooksul tema teoste koloriit, valguse ja varju käsitlus, pintslikiri ning teoste meeleolu? Hakkab mängima erinevate toonidega, sobitab neid. Hakkab sarnanema Van Goghile. Milline on viimaste teoste koloriit? ,,Lilled sinises vaasis" on värviline. Palju kasutatud erinevaid erksaid värve, eriti kollast. ,,Ambroise Vollard´i portree" on tuhmide värvidega. Erinevad toonid on omavahel kokku sobitatud. Iseloomustage objektide kontuure? ,,Kunstniku õe ja ema portree" kontuurid selgelt eristatavad. Hilisemates töödes, nagu näiteks ,,Lilled sinises vaasis" ja tema autoportrees ei ole kontuurid selgelt eristatavad. Mil määral kasutab kunstnik varju ja valgust, perspektiivi? Varju ja valgust on mingil määral igal pildil näha, kuid vähe. Kunstnik on püüdnud igale teostele luua ruumilisust. Ei kasutanud perspektiivireegleid. Kas kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena? Jah
1. Milliseid teadmisi peab Alberti arvates omama hea maalikunstnik? Ja millis(t)est allika(te)st peaks kunstnik neid teadmisi eelkõige ammutama? Ei tohi oletada, et igaüks võib olla hea maalikunstnik, kui ta ei suuda selgelt mõista, mida ta üritab teha. Hea maalikunstnik mõistab tasapinna kontuure ja kõiki selle omadusi. Jääb ainult õpetada, kuidas järgida oma käega seda, mida õppinud on. Kõiki asju tuntakse läbi võrdluse. Võrdlus sisaldab endas sellist jõudu, mis demonstreerib objekte, mis on suured, väiksed või võrdsed. 2. Millist rolli mängib sealjuures geomeetria? Miks? Geomeetria annab algajale maalikunstnikule kunsti juhised, kuidas maalida. Hea maalikunstnik saab olla ainult see, kes mõistab tasapinna kontuure ja õpib tundma
jaoks polnud veel olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki, mida 19. sajandi teisel poolel mõjutas positivism, filosoofiline õpetus, mille järgi vahetu kogemus on kõige usaldusväärsem tõe allikas. Nad arvasid, et pildis tuleb kujutada kõike valguse ja õhu kaudu, kuna me näeme kõike tänu valgusele, läbi õhu. Valgus muudab koloriiti ja muljet ja muutub seega pildi peakangelaseks, peamiseks ,,süzeeks". Pidid kaduma täpsed kontuure toonitavad joonistused, üks element, mis oli nii klassitsistide kui ka realistide lemmikuid, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni. Samuti pidid kaduma lokaaltoonid, kuna impressionistid ei tahtnud näha ega näinudki suuri ühevärvilisi pindu. Oma muljet millestki maailmas, püüdsid impressionistid edasi anda väikeste visandlike erivärviliste pintslitõmmetega, et siis tajub pildi vaataja teatud kaugusest värvilaike just nii nagu vastavat lõike looduses
Degas oli virtuooslik joonistaja, armastas töötada passtillis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Kunstnik ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Vähesed kunstnikud on suutnud võistelda tema joone väljendusrikkuse, elujõulisuse, ilmekuse ja kirglikkusega. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus. See, kuidas tema maalidel figuurid servadel
Teenis Prantsuse mereväes Hobiks oli kunstiteoste kollektsioneerimine Kunstilinetegevus Maalikunstiga hakkas tegelema 38 aastasena Camille Pissarro õpetas teda maalima Esines oma töödega impressionistide näitustel Vincent van Goghiga maalimine tõi kaasa depressiooni. Hiljem hakkas tegelema cloissonisme'iga. Peale maalide on teinud skulptuure ja puunikerdusi Looming Tema käsitlusviis on pinnaline Toonitades tugevasti kontuure Joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline Maalid on kirjud Nägemus pärast jutlust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Undiin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
teemadel Skulptuuris tegeleti mulaazide valmistamisega (George Segali jälgedes) Muutusid illusionistlikuks Nt ilmekad inimtüübid standartses poeriietuses, kauplusekäru tõelise kaubaga kõrval Tunnused "Jahe", objektivistlik suhtumine tegelikkusesse Lähtumine fotost või slaidist (mitte silmaga nähtud tegelikkusest) Fotolikkuse rõhutamine Kujutatakse täpselt kõiki üksikasju ja kontuure K: Äratuntavate objektide realistlik kujutamine, kus kõik peab olema kujutatud "veatult, inimlike vigadeta, reaalsemalt kui reaalsus ise" Tänan tähelepanu eest!
Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest. Nad kasutasid heledaid puhtaid pastelseid toone ning vabat pintslitehnikat. Kuntsikud maalisid peamiselt vabas õhus ning jäädvustasid seda mida nad nägid. Olulisteks teguriteks olid valgus ja varjud. Värve segati nii vähe kui võimalik, kuntsnikud isegi ei oodanud värvi kuivamist, vaid katsid märja pinna uue värviga. Tööd valmisid küllat kiirelt, pintsli tõmbed on lühikesed, koma-kujulised ning välistasid kontuure. Imperssionistid ei otsinud mingeid erilisi süzeesid, maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi,lillepilte,kohvikustseene.Maal ei pidanud jutustama mingit lugu. Samal ajal kogus populaarsust fotograafia, imperssioniste see inspireeris ning nad said tabada hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielu. Imperssionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel
magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju põhja(N)- ja lõunapoolus(S); samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Püsimagnetite magnetväli: Järeldus: jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele ja moodustavad kinnisi kontuure Mille tekitajaks on vooluga juht? Magnetnõelale orienteeriva mõju tekitaja (magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse) Kruvireegel - näitab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga,kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud - vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Ampere'i seadus - magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule
II loeng geoid- merepinna null punkt mis on laiendatud maapinnale. geoidi ja ellipsoidi vahe eestis 16-20 m Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoordinaadid • horisontaalnurk
"Eine vabas looduses". Auguste Renoir oli Prantsusmaa maalikunstnik. Lisaks maastikule huvitus tema ka inimese maalimisest. Eriti pakkus huvi aktimaal. Tema tööd on südamlikud ning neist õhkas soojust ja hellust. Ta kasutab heledaid ja puhtaid toone. Tihti maalib ka parke, linnatänavaid koos suure rahvaga. "Ood lilledele" ja "Vihmavarjud". Edgar Degas oli Prantsusmaa maalikunstnik ja skulptor. Tema maalid on teiste omadest väga erinevad. Ta kujutab väga selgeid kontuure ümbritsevas looduses. Tema maalidel on tavaliselt kujutatud mingit liikumist, baleriine, ratsutajaid jne. Kasutab peamise töövahendina kriitpastelle. Tema töödes võis näha peale kaunite pooside ka inetuid ning ka inetuid nägusid. Auguste Rodin oli Prantsusmaa kujur. Ta kasutas oma töödes nii pronksi kui ka marmorit. Rodini kujud on tehtud väga peenelt ning varjud on väga hästi välja toodud. Lisaks kasutas ta ka väga keerukaid poose.
meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagumine"(1893). Vahepealseile sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks esindajaks. Gallen-Kallela on üks soome tarmekunsti rajajaid. Galleni stiil muutus kunstniku
Kui sümbolismile olid tähtsad üksikisiku elamused või ajatud ja üldinimlikud teemad, siis rahvusromantism tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahvaajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Aleksi Gallen-Kallela (Soome)- Kalevala ainelisi kompositsioone maalis sümbolistlikult, sest ta leidis, et rahvaluulemaailma kujutamine vajab tinglikumat väljendamis viisi. Ta toonitab kontuure. Maalilaad on stiliseeriv ja dekoratiivne. Nikolai Roerich (Vene) , Mihhail Vrubel (Vene) Arhitektuuris kasutati eeskujudena arhhailisit puuarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid.
linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunstis sai reaalseks Delacroix' mõte, et looduses pole kontuure. Impr. kunstnikud ei jäljenda loodust, vaid jagavad oma muljet sellest (erinevus realistidega). Impr. kunstnikke köitis ka fotokunst, samuti Kaug-Ida kultuurid (Jaapan, Hiina). Claude Monet (1840-1926) 1874. aastal korraldati fotograaf Nadari korteris näitus, millest võtsid osa Salongist väljajäänud kunstnikud. Monet esines maaliga Impressioon. Tõusev päike. Paar päeva hiljem ilmus ajakirjanduses kriitiline artikkel "Impressionistide näitus". Nii sai impr
1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. Impressionistid leidsid,et tuleb maalida sellistena nagu me neid näeme, mitte nagu teame neid olevat. Pildis kujutati kõike valguse ja õhtu kaudu ja kuna objekti on võimalik tajuda erinevas valguses erinevalt, on võimalik ühest motiivist maalida rohkelt erinevaid pilte. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasutanud impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Heideti eemale lokaaltoonid. Visuaalset pilti maailmast püüti edasi anda visandlike ja väikeste pintslitõmmetega. Teatud kaugusest pidi vaataja tajuma värvilaike nii nagu seda näeb ta looduses. Akadeemilises ja realistlikus kunstis oli selle ajani olnud valguse ja varju rõhutamine tähtsal kohal. Erksad värvid olid esindatud ainult pildi valgustatud osas, see aitas pildi
emotsioon on alaliselt represseeritud – see emotsioon tuleb vabastada (loominguliselt) ja suunata sotsiaalsete piirangute vastu. Freudi mõju: allasurutud tungid, mis vallandusid paisu tagant tõid kaasa katastroofi (maailmasõjad). Ekspressionistlikud jooned kunstis: 1) Sünged (porised) värvid või karjuvad, lausa kriiskavad värvid 2) Tasakaalustamata või nihkes kompositsioon 3) Moonutatud figuurid ja vormid, samas rõhutati just kontuure 4) Hakati kujutama mass-inimest, üksik inimene suure massi keskel, oma tunnetega üksi, sünges olekus, tuima ilmega või hoopis näota kujuna 5) Sageli esineb moonutatust, et olla väljendusjõulisem, ekspressiivsem 6) Armastus pole romantiliselt idealiseeritud, vaid sõge võimuvõitlus naise ja mehe vahel, mis toob kaasa ängistuse. Muusikas tekkis ekspressionism samuti 20. saj algul, üks varasemaid ilminguid oli Straussi “Salome”
teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine. 1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, milelle on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valmis Gauguini käe all 1889. aastal. Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse lopsakate ja kõlavate värviühendustega külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde.
probleemidena ning on isikuti sõltuvalt eripärast, tekkeajast ja sekkumisest erinev. Eristatakse: Pimedaid Sügava ja raske nägemispuudega lapsi (nägemisteravus 0-0,05) Vaegnägijaid (nägemisteravus 0,05-0,3) Nägemisfunktsioonide kahjustusega lastel diagnoositakse sagedamini kõõrdsilmsust, nägemisvälja kitsenemist, värvustaju anomaaliaid jne. Sügava ja raske nägemispuudega lapsed Eristavad valgust pimedusest Tajuvad esemete kontuure Tegemist kas pärilikkuse või looteea kahjustusega Põhjuseks võib olla ka sügav enneaegsus Vaegnägijad lapsed Põhjusteks enamasti refraktsioonianomaaliad ja astigmatism Nende nägemist saab prillide abil korrigeerida Nägemisprobleemid pidurdavad ruumitaju ja piltide tajumise arengut Iseloomulik on vähenenud liikumisaktiivsus, kannatab liigutuste täpsus ja kiirus Koordinatsioonihäired Umbes 30% nägemispuudega lastest esineb kõrvalekaldeid kõne arengus
A- rühm 1)Ekspressionism kunstis, kunstnikud, kelle loomingus esmaselt avaldus. Näited konkreetsest teosest. *Väljendab rahutust *sünged ja kriiskavad värvid *rõhutati kontuure *korrapäratud kompositsioonid *kujutati massi. Inimest, kes on üksildane ja sünge, puudub kellegagi lähedus. Esmased jooned võib leida Goghi ja Munchi teostest. nt. Munchi"Karje" 2)Ekspressionism muusikas Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine (nt pp'st-fortesse; kammerlik orkester-hiiglaslikuks ork.) * Atonaalsus * Puudus kindel vorm * Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud * Tämber salapärane ja sünge. * Hiljem kasutati dodekafooniat,
Veyne'i järgi ei olnud enamikel vabakslastutel peremehi, tänu kellele oleksid nad saavutanud täieliku vabaduse. Nad ei olnud siiski tõelised kodanlased ega saa selleks iial. Enim analüüsitakse tuntud vabakslastut nimega Trimalchio, kellest on kujunenud justkui vabakslastute sümbol. Paljud vabakslastutest olid varem töötanud põllumajanduses ning võisid saada maavaldajateks. Samas leidus vabaks- lastuid, kes olid täiesti varatud. Sellisel ühiskondlikul tegelaskujul on vähe kindlaid kontuure, erinevalt aristokraatiast. Ühest küljest oli vabakslastu olnud ori, mida ta ei unustanud iial, ning teisest küljest on tal mitmeti mõistetav staatus. Seega on ka arvamused lahknevad ühed peavad vabakslastuid ühte sotsiaalsesse gruppi kuuluvateks, teised näevad aga selle lõhenemist. Selge on see, et vabana sündinutest erinesid vabakslastud siiski palju. Roomlaste silmis oli enamik vabakslastutest vaesed ja väärtuseta inimesed, vaatamata majanduslikule edule või rikkusele
joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Puäntillism Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid andsid tehnikale nimetuseks ka "puäntillism" (prantsuse keeles point 'punkt'). Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. ("Paavstide loss Avignonis" POST Gauguin- loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse lopsakate ja kõlavate värviühendustega külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde.
Kasvas välja impressionismist. Puäntillism - väikeste värvitäppide süsteemne kasutamine. Sellises stiilis maalid ei ole lähedalt vaatamiseks. Lähedalt vaadates paistavad üksnes värvilised täpid. Eemalt vaadates sulavad täpid optiliselt üksteisega kokku ja moodustavad kujundid. Ekspressionism - esiplaanil inimese traagiline sisemaailm, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. Maalidel kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, kontrastvärve ning tugevaid musti kontuure. Maastikumaal kõige vanem maaliliik (alates antiikajast). Maalitakse reeglina looduses. Maastikumaal ehk peisaaz on maalizanr, mis on keskendunud looduse kujutamisele. Maastikumaali viljeleja on maastikumaalija ehk peisazist. Konstruktivism - pärast I Maailmasõda tekkinud kunstisuund peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris, kus hakati koos kasutama erinevaid geomeetrilisi vorme Kubism 1910. a Prantsusmaal tekkinud kunstivool, kus lahutati reaalsed
soojendusjuhtmetest. Selle meetodi peamine idee on trafo abil muundatud kaitseväikepingega voolu juhtimine peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoontarindis olevatesse soojendusjuhtmetesse, mis kujutavad endast plastkattega 2 mm terastraati, mis hakkavad selle tulemusena soojenema ning kannavad selle soojuse betooni üle [4]. Positiivne aspekt selle meetodi juures on see, et soojendusjuhtmetest annab ise kontuure moodustada, tänu oma headele painduvusomadustele. Seega on see meetod kasutatav igasuguste erinevate betoonkonstruktsioonide puhul ja kui kontuure umbes 20-30 cm vahega paigutada, tagab see betoonkonstruktsiooni ühtlase soojendamise (vt. Joonis 3) . Seal kus võiksid asetseda külmemad kohad saab ju kontuure tihedamalt panna. · Termoreaktiivse raketisega soojendus selleks tuleks ehitada raketise ümber kest, mis on vägagi sarnane aurusärgiga
Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Et inimene näeb kõike läbi valguse ja õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni – seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) – looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda 2 tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Juugendstiil Väljendusvahendiks on “joon”
"Portraits in a New Orleans Cotton office". 1870ndatest maalis enamasti balleriine. 1880ndatel hakkas nägemine halvenema ning Degas keskendus peamiselt skulptuurile ja pastelljoonistusele. Looming Degas´ peetakse vastandiks Renoir`le, temast õhkub täpsust ja jahedust. Peamisteks töövahenditeks olid värvilised kriidipastellid. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure, saavutades sellega uuelaadse dekoratiivsuse. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. ,,L' Absinthe" 1879 Neisse kahte inimfiguuri on Degas pannud kogu linnaelu lootusetuse. Roheliseks haldjaks kutsutav absint pakkus võimalust eemalduda ajutiseltki Pariisi elu kalkusest. Rohekas koloriit kujutab absindi hukutuslikkust kogu ühiskonnale.
joonterütmi tõttu mõjuvad figuurid kehatuina, peaaegu nagu kaskaja kujud, ehkki läbi rüü helkivad pooleldi katmata vormid on kütkestavamad, kui neid keskaeg iial tundis. Figuure pinnaga siduv joonestik põimib nad nagu mingiks ornamendiks, mis laotub kitsale haarmooniliste proportsioonidega plaadipinnale. Selle seisnebki Goujoni reljeefide põhiline erinevus pinnast väljatungivate ja pehmelt ümardatud vormidega antiikreljeefidest. Ka itaalia renessansi meistrid kasutasid rütmilisi kontuure, kuid need rõhutasid kehaehituse üldist seaduspärasust, tasakaalu ja keha reljeefsust; Goujoni töödes seevastu on ülekaalus labiilsus ja rahutu voogavus. Goujoni reljeefe peab vaatlema pikemat aega. Süvenenud vaatlemisel tugevneb nende muusikaline põhitoon ja meile saab arusaadavaks, kui tihedalt on reljeefide vormikäsitlus seotud nende sisuliste otstarbega - kaunistada sädelevaaate veejugadega purskkaevu. Goujonilt pärinevad peale selle ka Louvre`I karüatiidid ja marmorist
Tegelaste meeleoluseisundi edasiandmiseks kasutas ta valgusevarjundimängu, teravalt piiritletud detaile ja riietuse sügavat voldistikku. ,,Mõtleja", ,,Calaisi kodanikud". POSTIMPRESSIONISM Peamised erinevused impressionismiga: · impressionistid püüdsid tabada hetke, postimpressionistidele on olulised filosoofia, asjade ja nähtuste tõeline olemus; · eitasid kodanlikku elukorraldust. Paul Cezanne- püüdis edasi anda esemete struktuuri, rõhutas kontuure tumeda joonega, deformeerides teadlikult kujutatavat. Esemed tema natüürmortides sarnanaevad lihtsatele geomeetrilistele kujunditele ning maastikumaalidel on loodusvormis kujutatud suurte pindadena. Portreedes huvitas Cezanne'i ainult vormi edasi andmine, isiksuse sisemaailma ja meeleolu kujutamist ta ei taodelnud. ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad" Vincent van Gogh (1853-1890)- iseõppinud maalikunstnik. Varasemad tööd on sünged, maalitud tumedate pruunide toonidega
Neid maha maalides innustus ta fotoga võistlemisest ja hüperrealism oligi sündinud. Fotorealismiks nimetatakse 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumist, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Lähtuti mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist- see on hüperrealismi oluliseim tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks maailmakunsti ajaloos. Kujutati täpselt kõiki üksikasju ja kontuure. Nii nagu fotogi annavad maalid ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa "objektivabast" kunstist vaevatud inimesi, kriitikud jäid aga skeptiliseks. 1970. ja eriti 1980.aastatel kasvas maalikunsti populaarsus. Lisaks minevikustiilile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Tunnustama hakati vanu realiste nagu A.Neel, L. Golub jne. Tärkas kaks uut kujutava kunsti suunda- juba 1960, aastate lõpus hüperrealism e
läbib sellise ava või süvendi telgjoont, mis on pöördpind, siis tuleb ristlõikes kujutada ka selle lõikepinna taha vaatesse jääva pöördpinna kontuurid. Väljatoodud ristlõike kujutis joonestatakse pideva jämejoonega. Kui ristlõige on lõikepinna suhtes sümmeetriline, siis seotakse ta lähtekujutisega kriipspunktpeenjoone abil, vaatesuunda ei näidata. Pealejoonestatud ristlõige joonestatakse pideva peenjoonega detaili vaate peale selle detaili kontuure katkestamata. Pealejoonestatud ristlõiget ei tähistata. Sümmeetrilise ristlõike korral ei näidata ka vaate suunda. Väljatoodud element Kasutatakse objekti mõne elemendi konstruktsiooni täpsemaks seletamiseks [vastab standardile ISO 128-34:201 (E)]. Element joonestatakse joonise vabale pinnale võimalikult põhikujutise lähedale suurendavas mõõtkavas. Väljatoodud element võib sisaldada üksikasju, mis põhikujutisel näiliselt puuduvad
Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule? Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Impressionistide piltide peakangelaseks muutus VALGUS. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni ja järelikult pidi pildist kaduma ka täpseid kontuure toonitav joonistus (see oli nii klassitsistide kui ka realistide üks suuri lemmikuid). Mis on nende lemmikzanr, mida enamasti maaliti? Impressionistid maalisid esmajoones mitte üksikeset, vaid seda ümbritsevat valgust ja õhku. Pidevalt muutuva atmosfääri hetkemulje tabamiseks tuli töötada kiiresti ja kergelt, otse looduses. Seega lähtuti natuurist. Nähtavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste segamata toonides
loomast nagu Mammeni stiilis. Sisaldab ka väete, suuri silmi, üles poole ninasid nagu teistes stiilides. Ometi on loomade pead ja kehad palju õhemad ja põimumine on keerulisem. Silmade kuju järgib pea kontuure. Üleüldine mulje Urnese kunstist, on see, et see on voolujooneline, põimunud elajas. Väetid täidavad hõredalt põhiosa ruumist nagu tagus paistaks läbi.
viljelus kestis aastani 1888, mil ta tüdines zanrist lõplikult teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine. 1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, millele on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valmis Gauguini käe all 1889. aastal. Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline. Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüansid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse lopsakate ja kõlavate värviühendustega külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb
20 saj alguse kunst 1. Impressionistlikule maalikunstile iseloomulikud jooned (3): 1) püüdis jäädvustada hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid, 2) fotolik kompositsioon, poolikud kehad, 3) pintslitõmbed lühikesed, komakujulised, kontuure välistavad 2. Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule? Nad maalisid olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kaudu, tahtsid jäädvustada valgusefekte. 3. Mis uuenduse tõid impressionistid maalide kompositsiooni? Suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. 4. Nimeta mõni tuntud impressionistlik maalikunstnik? Mis oli tema lemmikteema?
tüdines zanrist lõplikult teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine. 1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, milelle on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valmis Gauguini käe all 1889. aastal. Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline. Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüansid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse lopsakate ja kõlavate värviühendustega külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde.
pandud, kuid sisu välja ei tule. · Luuletused on enamjaolt kurvad ja mõtlikud Karl Muru Kaplinski luulest · Jaan Kaplinski luulele on omane imeline kirgastumine ja rahu, nii et tundub nagu oleks see luule sõnastatud väljaspool head ja kurja. · Kaplinski peab üldjoontes kinni oma programmist ja veendumustest: luuleks on ainult see, mida teisiti ei saa sõnastada. · Seepärast ongi mõned luuletused mõneti hajuvad, seal pole teravaid kontuure, asjad kaotavad oma igapäevase kvaliteedi, kõik voolab, valgub kuhugi mujale, omandab viivuks kuju ning saab kohe millekski muuks, millel pole nimegi. Kasutatud allikad http://jaan.kaplinski.com http://et.wikipedia.org/wiki http://www.google.ee
jne. Liikumise teoreetilised osad kattusid osaliselt fasistidega. Kutsuti üles tegema uut ja otsusekindlat kunsti, ülistati moodsat tsivilisatsiooni, kiiret elutempot, urbaniseerumist ja tehnoloogilist progressi. Futuristid kujutasid oma töödel linnaelu ja masinate liikumise voogu. Kasutasid maalil motiivide kordamist, mis jätab mulje liikumisest. Võitlesid maalikunsti ahistanud staatilisuse vastu. Pildi kompositsioonil on alati kindel keskpunkt. Objektide kontuure rõhutatakse tumedate joontega. Valgus tuleb esile värvitoonide kõrvutamisest, tekib mulje kiirtest, mis suurendab liikuvust. Lisaks tehnilistele võtetele anti liikumist edasi ka maali süseega. Futuristid siirdusid Itaaliast Pariisi uusi kunstisuundi õppima ja said kiiresti tuntuks. Samas peeti futuriste teistes riikides kubismi allharuks. GIACOMO BALLA - Vaimustus modernsetest maalitehnikatest, püüdis oma maalidel jätta mulje liikumisest, helidest ja valgusest
vajalikku liikumist, aga Edgar saab sellega hakkama. Osales kõigis 8sas impressionistlikul näitusel ning tema töö paistis alati kõige rohkem silma, sest ta maalid olid julged ja kujutasid päris elu. Edgari perspektiiv oli erinev, ta oli mitmekülgne , maalis seda mida nägi. Kui nägemine läks halvemaks, hakkas pronksskulptuure tegema hobustest ja baleriinidest ja kõige tuntum skulptuur ongi eespool näidatud 14aastane tantsija. Kasutas peamiselt kriidipastelle. Rõhutas kontuure. FOTOLAVASTUS Tegu on impressionistliku maaliga, pastellidest tehtud elevandi luu tooni paberile. Praegu teos asub Kunsti Instituudis Chicagos.
võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidusid nendega vaid mõned välised tunnused ja sedagi ainult ajutiselt. Rouault töötas nooruses klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See on mõjutanud kogu tema hilisemat loomingut. Rouault'i töödes on näha raskeid ja jõulisi kontuure nagu kirikuakendelgi. Ta püüdis oma teostega teenida katoliiklust ja armastas maalida piibli ainetel või luua kriitilisi moraliseerivaid teoseid. Temagi loobus valguse ja varjudega modelleerimisest ning ruumilisest sügavusest mis tegigi võimalikuks ajutise koostöö foovidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund - ekspressionism. Ekspressionismi eelkäiateks võib pidada Edvard Munchi ja vaimuhaiget Vincent van
eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine. 1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, milelle on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valmis Gauguini käe all 1889. aastal. Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüansid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse lopsakate ja kõlavate värviühendustega külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde
pinnale. Kihtide viisi maalitakse aga kuivale. Kui värv on kuivanud lisatakse sellele uus kiht värvi ning lastakse uuesti kuivada. Joonistusel kasutasin Akvarium 12 Akvarel Medovaja 4 Pastapliiats Pastapliiatsit kasutavad joonistajad vähe, ehkki sellega on väga hea joonistada, eriti kui südamik on tugev, kvaliteetne ega määri. Pastapliiatsiga saab teha paberile õhkõrna eeljoonistuse või viirutuse, et seejärel kontuure kordusjoonega rõhutada. Sellisel viisil tekib ilus diferentseeritud joonte spekter. Pastapliiats ei ole, erinevalt sulepeast, sulest või pintslist, tundlik niiske ilma suhtes. 5 Guass Guass on läbipaistmatu kattev vesivärv (akvarell) ja sellega maalimise tehnika. Maalitakse võimalikult märjale pinnale, harilikust akvarellist erinevalt on võimalik pinda mitu korda üle maalida. Valge aine sisalduse pärast on guassil valkjas varjund
Kohtusin esimest korda Niina Frienbergiga 21. jaanuaril. Kuigi olin eelnevalt tutvumud inimese proportsioonidega ja näo anatoomiaga, andis ta mulle anatoomia õpiku, millest oli väga palju kasu. Anatoomia õpik oli mulle eelkõige suureks abiks näo varjutamisel. Järgneval kolmel kohtumisel aitas mul oma professionaalse pilgu ja kogemuse läbi ületada veel teisedki komistuskivid, näiteks maalide viimistlemisel ja parema üldmulje saamise nimel andis mõtte kontuure pehmelt rõhutada musta söepliiatsiga. Maal „Lootus” töökäigus 6 Esimesena valmis sinine maal, „Lootus”, seejärel kollane „Tasakaal” ning peale seda punane „Kirg”. Iga maali peale kulus aega umbes 15-20 h. Hiljem kulus viimistlemise peale aega umbes 8h. 7 Tekkinud raskused
nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Impressionistide piltide peakangelaseks muutus VALGUS. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni ja järelikult pidi pildist kaduma ka täpseid kontuure toonitav joonistus (see oli nii klassitsistide kui ka realistide üks suuri lemmikuid). Impressionistid maalisid esmajoones mitte üksikeset, vaid seda ümbritsevat valgust ja õhku. Pidevalt muutuva atmosfääri hetkemulje tabamiseks tuli töötada kiiresti ja kergelt, otse looduses. Seega lähtuti natuurist. Inimese silm ei näe ka suuri ühevärvilisi pindu, järelikult tuli minema heita ka lokaaltoonid (eseme oma värv).
/¯¯ ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ 1. Katame kaardil asuvad 1de ruudud suurimate kontuuridega, kasutades seejuures võimalikult vähe kontuure. ( 0-lle ei tohi valida 1-de kontuuridesse ) 2. Määramatuse ruute tohib seejuures kontuuridega katta, kuid ei pea katma. Ü Määramatusi katame kontuuridega ainult siis, kui see aitab kasvatada T
Pandi see maal välja. Võeti aluseks foto, lisati sinna värvi erksus ja rõhk.Valgus muutus seega pildi peakangelaseks, tema peamiseks süžeeks.Impressionistid:Edouard Manet – Baar Folies – Bergue´is, Eine roheluses, Olympia.Claude Monet21. Tuntumad postiimpressionistid olid Paul Gauguin, Vincent van Gogh, Henri RousseauPaul Gauguin maalid - Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, kõlavad, kirjud, töödes domineerivad tugevad kontrastid.Vincent van Gogh – heledad, kirkad värvid, üritab värvide kaudu maalida oma tundeid ja emotsioone.Henri Rousseau – joonistas lapselikke pilte.22. Mis on neoimpressionism. Kirjelda nende maaliteooriat (seotud värvidega). Neoimpressionism (ka puäntillism või divisionism) oli kunstivool 19. sajandi lõpul.Vastandvärvusteprintsiip
saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. · Lähedus-ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. · Suletus-tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuuri kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole. · Sarnasus-ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel. · Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. 9 Tähelepanu ..
sõitmise ajal, see lühendab oluliselt kogu pesutsükli aega. Autorattad saavad eraldi leotuse spetsiaalse keemiaga, mis kõrvaldab hästi nõgi ja pidurdamistest tuleneva mustuse. Eraldi on ka ratastele survepesu pihustid, mis tagavad rataste puhtuse. Uuenduslik on sensoritega varustatud, pöördpeaga pihustid, mis suunatakse täpselt auto kumeruste järgi. Juhul kui klient soovib harjapesu on see ka võimalik. Harjad liiguvad täpselt ja ohutult mööda kaasaegsete autode kontuure. Et pesuseadme osa kauem vastu peaks ja vähem hooldust nõuaks, mõõdab seade harjade töötamisel nende mootorite voolutugevust, millest tulenevalt kalibreeritakse automaatselt survet auto pinnale. Külgmised harjad liiguvad kahtepidi ning see tagab auto parema puhtakssaamise. Samuti tunneb seade ära, kui on tegemist universaalkerega autoga või on sõidukile paigaldatud suusaboks ning liigub sellest lähtuvalt. Juhul kui on tellitud kliendi poolt ka autovaha, siis pihustatakse autole enne
Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus - ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid - kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole. Sarnasus - ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel. Hea jätk - kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. TAJU OMADUS Püsivus ehk konstantsus inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud.
· EdouartManet - "Eine murul" ja "Olympia" · Auguste Renoir -"Looz", "Akt päikese käes", "Kiik" 5. Rodini tuntuim skulptuur on ,,Mõtleja". Ta skulptuurid on omapärased, sest ta loobus klassikalistest siledatest vormidest ning tegi krobelise ja varjundirohke pinnaga kujusid. 6. Cezanne üritas lähendada looduses olevaid vorme geomeetrilistele kujunditele. Ta looming pani aluse kubismile. 7. Gaughini looming on omapärane, sest ta kasutab intensiivseid värve ja tugevaid kontuure. Ta kujutab oma maalidel enamasti Tahiti põlisrahvast ning nende kombeid ja kultuuri. 8. Vincent van Gogh püüdis oma maalidel edasi anda meeleolu ja tundeid. Ta pani aluse postimpressionismile. (?) 9. Fovismi iseloomulikud jooned: · Värvid olid väga puhtad, neid ei segatud ja need asetsesid maalil suurte laikudena. · Maalid olid tasapinnalised ja mõjusid jõuliste ja metsikutena. · Maalid pidid edasi andma kunstniku meeleolu, mis objekti vaatamisel tekkis. Üldiselt
annaabi.ee 
