Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KARNAUGH' KAARDID (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui oleks valitud 1de katmiseks 4ruudulise asemel ehk 2ruuduline kontuur ?
  • Milleks arvutub leitud MDNK funktsiooni määramatuspiirkonnas ?
  • Milleks arvutub leitud MKNK funktsiooni määramatuspiirkonnas ?
  • Mitme kontuuriga õnnestub katta kõik 1-de ruudud optimaalseimal viisil ?
  • Mis põhjustab punase kontuuri liiasust ?
  • Mis kaotaks liiase liikme ?

/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
1.   Katame  kaardil asuvad   1de ruudud   suurimate  kontuuridega, kasutades
seejuures  võimalikult vähe  kontuure. ( 0-lle  ei tohi valida  1-de kontuuridesse )
2.   Määramatuse ruute tohib seejuures kontuuridega katta , kuid  ei pea  katma .
     Määramatusi  katame kontuuridega ainult siis,  kui  see  aitab  kasvatada
Leida   Karnaugh ' kaardiga    MDNK    MKNK    4- muutuja funktsioonile:
     veelgi suuremaks  mõnda  niikuinii vajalikku  kontuuri.
 f ( x1 . . . x)   =    ( 1,  4,  5,  9,  11,  12, 13, 15 ) 0   ( 314 ) —
3.  Kontuurid   tohivad kattuda  —  peavad olema suurimad võimalikud.
parim  kontuuridevalik  selle funktsiooni   1-de piirkonna jaoks:
x  x
3    4
x  x
x  x
3    4
1    2
00
01
11
10
x  x
1    2
00
01
11
10
00
1
0
1
00
0 1 3 2
01
0
0
1
1
     TTÜ 
01
4 5 7 6
11
0
0
0
11 12 13 15 14
10
1
0
0
1
10
8 9 11 10
MDNK  väljakirjutamiseks  analüüsime ühekaupa   igat  valitud  kontuuri,
x  x
( suvalises järjekorras, üks kontuur korraga )
3    4
x  x
1    2
00
01
11
10
x4
pole
x
x
=  1
=  1
00
1
0
1
konstantne
3
3
x   x
x   x
Arvutitehnika 
3   4
3   4
x  x
00
01
11
10
x  x
00
01
11
10
 1   2
 1   2
01
0
0
1
1
00
1
0

1
00
1
0

1
=  0
x x
11
0
0
0
1
1
3
01
01
0
0
1
1
0
0
1
1
10
1
0
0
1
x
11
11
0
0
0

0
0
0

2
=  0
pole
1
konstantne
MDNK  ja  MKNK  leidmised on teineteisest sõltumatud   ja nad võib leida  
10
10
1
0
0
1
1
0
0
1
ükskõik kumbas  järjekorras.
Leiame  esimesena  MDNK
konstantsed muutujad
1-de  kontuurile vastav
 DNK  saadakse  alati   loogikafunktsiooni  1de   piirkonnast   !
vaadeldavas kontuuris
elementaarkonjunktsioon
   Instituut
Kontuuride valimise reeglid
x   x
3   4
x   x
 f
x  x
00
01
11
10
3   4
 ( x1 x2  x3 x4 )    =    x
¯xx3     w   x
¯x
¯4
 1   2
x  x
00
01
11
10
 1   2
00
1
0

1
00
1
0
1
1
x x
väiksemas kontuuris on  rohkem konstantseid muutujaid, mis põhjustab
1
3
01
0
0
1
1
01
0
0
1
1
enamate liikmetega  (ehk keerukamat)  loogikaavaldist/ normaalkuju .
11
0
0
0

 . . .  järelikult tasub valida  SUURIMAD  võimalikud kontuurid,  misjuhul
11
0
0
0
0
tuleb avaldisse VÄHIM arv  algterme    xi    ehk  saame  minimaalseima
10
1
0
0
1
10
1
0
0
1
normaalkuju.
MDNK leitud ja analüüsitud  —  edasi leiame samale funtsioonile  MKNK
x x
1-de  kontuuridele vastavad
2
4
osaliselt määratud funktsiooni
 KNK  saadakse  alati  loogikafunktsiooni  0de  piirkonnast  !
elementaarkonjunktsioonid
MDNK-esituseks valitud
täielikult määratud funktsioon
MKNK leidmisel teeme kõik samad toimingud, kuid  duaalselt vastupidi :
MDNK :
katame suurimate võimalike kontuuridega  0-de piirkonna  ehk  0-de ruudud:
     TTÜ 
 f ( x
x  x
1 x2  x3 x4 )    =    x
¯x3     w   x
¯x
¯4
3    4
x  x
1    2
00
01
11
10
Osaliselt määratud  funktsioon  on sellega  "lõpuni määratud"
00
1
0
1
kontuuride äravalimine toob endaga koheselt kaasa  ka senise  osaliselt
01
0
0
1
1
määratud  loogikafunktsiooni  lõpunimääramise   täielikult määratud  
funktsiooniks  (ehk  määramatuspiirkond  saab ärajaotatud  1de  ja  0de  
11
0
0
0
piirkonna vahel).  
10
1
0
0
1
kui oleks valitud  1de katmiseks 4ruudulise asemel  ehk  2ruuduline kontuur ?
Arvutitehnika 
x   x
3   4
x   x
x  x
00
01
11
10
3   4
x  x
 1   2
x  x
00
01
11
10
3    4
 1   2
x  x
1    2
00
01
11
10
00
1
0

1
00
1
0
0
1
00
1
0
1
01
0
0
1
1
01
0
0
1
1
01
0
0
1
1
11
0
0
0

11
0
0
0
0
11
0
0
0
10
1
0
0
1
10
1
0
0
1
10
1
0
0
1
ebaoptimaalsem kontuuridevalik
. . . selle kontuurivalikuga oleks
esimesena  märgatav
   Instituut
1de  katmiseks
esindajaks valitud   selline
kontuuridevalik
täielikult määratud funktsioon
x  x
x  x
3    4
3    4
x  x
x  x
1    2
00
01
11
10
1    2
00
01
11
10
00
1
0
1
00
1
0
1
01
0
0
1
1
01
0
0
1
1
11
0
0
0
11
0
0
0
10
1
0
0
1
10
1
0
0
1
esimesena  märgatav
teine  võimalik / sobiv
kontuuridevalik
kontuuridevalik
MKNK   keerukus on kontuuride arvust  ja  nende  suurusest   tulenevalt :
     TTÜ 
x  x
 f ( x1 x2  x3 x4 )    =   ( x      w   x ) ( x      w   x ) ( x      w   x )
3    4
x  x
1    2
00
01
11
10
MKNK:
00
1
0
1
 f ( x1 x2  x3 x4 )    =   ( x
¯2    w   x) ( x3      w   x
¯) ( x
¯1     w   x
¯)
01
0
0
1
1
11
0
0
0
tähistame leitud  MDNK  ja  MKNK:
10
1
0
0
1
 f K    =   ( x
¯2    w   x) ( x3      w   x
¯4 ) ( x
¯1     w   x
¯4 )
kolmas  võimalik / sobiv
Arvutitehnika 
 f 
kontuuridevalik
D    =    x
¯x3     w   x
¯x
¯4
ükski  3st  sobivast kontuuridevalikust  pole ülejäänud kahe suhtes parem /
vaatleme , milleks arvutuvad  leitud normaalkujud   määramatuspiirkonnas.
pole eelistatud,  kuna kõik nad kasutavad   3 tk  4-ruudulisi  kontuure  ehk  
Milleks arvutub  leitud  MDNK  funktsiooni  määramatuspiirkonnas  ?
kõik nad annavad  sama keerukusega  KNK
Kirjutame  MKNK välja  esimesest  kontuuridevalikust:
 f (0011)    =   ?
 f (1110)    =   ?
   Instituut
x  x
?  kas leitud  MDNK  ja  MKNK  on teineteisega  loogiliselt võrdsed  ?
3    4
x  x
1    2
00
01
11
10
?    f D     =       ?
00
1
0
1
meenutame:  
loogikaavaldised on  võrdsed  kui  nende tõeväärtustabelid  on samasugused.
01
0
0
1
1
11
0
0
0
Osaliselt määratud funktsiooni esindajateks valitud  MDNK  ja  MKNK   
võrdsus oleneb sellest, milleks  nad arvutuvad  määramatuspiirkonnas.
10
1
0
0
1
Siin leitud  mõlemad normaalkujud        K    ei ole  teineteisega võrdsed:
 f (0011)    =   1
 f
 
    f
 
 
(1110)    =   0
                      sest
 f (1110)         (1110)
     TTÜ 
 f K    =   ( x
¯2    w   x) ( x3      w   x
¯) ( x
¯1     w   x
¯)
milleks arvutub  leitud   MKNK  funktsiooni  määramatuspiirkonnas  ?
(1110)    =   0
 f
f
 
 (1110)    =   1
(0011)    =   ?
 f 
x  x
(1110)    =   ?
3    4
x  x
0011 korral
1    2
00
01
11
10
väärtustuvad
00
1
0
1
MDNK  ja  MKNK
x  x
samamoodi (1)
3    4
x  x
01
0
0
1
1
1    2
00
01
11
10
Arvutitehnika 
00
1
0
1
11
0
0
0
1110 korral
01
0
0
1
1
10
1
0
0
1
väärtustuvad
MDNK  ja  MKNK

11
0
0
0
0-de  ja  1-de  kontuurid
erinevalt
samal kaardil
10
1
0
0
1
|______________________________________________________________________________|
MKNK  leidmise
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
kontuuridevalik
 f
   Instituut
 (0011)    =   1
Leia  Karnaugh' kaardi  abil   MDNK  samale funktsioonile, mille
 f (1110)    =   1
TDNK  lihtsustasime  eelpool näites  MDNK-ks
x1 x2 x3
 ( x1 x2  x3 )
 f ( xx2 x3)      =      x2      w    xx3       w     x
¯x
¯3
0  0  0
1
0  0  1
0
MDNK-ks   saime sama tulemuse  nagu enne  TDNK  teisendamisel
0  1  0
1
—  kas Karnaugh' kaardilt  väljakirjutatud  DNK- avaldist võib olla võimalik
0  1  1
1
lihtsustada käsitsi edasi veelgi lihtsamaks  ( loogikaalgebra põhiseoste abil )?
1  0  0
0
1  0  1
1
—  milline oleks olnud kaardilt loetav DNK- avaldis , kui oleksime mingi
1  1  0
1
kontuuri valinud väiksema  ?
1  1  1
1
x  x
2    3
x1
00
01
11
10
kanname  tõeväärtustabeli  3-muutuja  kaardile:
0
1
0
1
1
x  x
0
1
1
1
2    3
1
     TTÜ 
x1
00
01
11
10
0
 f ( xx2 x3)      =      x2      w    xx3       w     x
¯x
¯x
¯3
1
sellises avaldises  leidub   neeldumine  ,   mis ikkagi kaotab liiase     x
¯
x  x
|______________________________________________________________________________|
2    3
x1
00
01
11
10
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
0
1
0
1
1
Arvutitehnika 
1
0
1
1
1
Leida  Karnaugh' kaardiga    MDNK    MKNK   5-muutuja funktsioonile:
  f ( x1 . . . x)   =    ( 0 , 2 , 6 , 7 , 8 , 10 , 24 , 30 ) 1    ( 314 16 18 26 ) —
x  x
2    3
x1
00
01
11
10
0
1
0
1
1
kanname  tõeväärtustabeli  5-muutuja  kaardile:
1
0
1
1
1
   Instituut
MDNK :
x  x
x  x
x  x
x  x
4    5
4    5
4    5
4    5
x  x
x  x
2    3
00
01
11
10
x  x
2    3
00
01
11
10
x  x
2    3
00
01
11
10
2    3
00
01
11
10
00
00
00
1
1
00
01
01
01
1
1
01
11
11
11
11
1
10
10
10
1
1
10
1
=  0
=  1
=  0
=  1
1
1
1
1
=  0
1
=  0
=  1
1
1
=  1
1
x  x
x  x
     TTÜ 
4    5
4    5
x  x
2    3
00
01
11
10
x  x
2    3
00
01
11
10
MDNK :
00
1
0
1
00
0
0
 f ( x1 . . . . x5 )    =    x
¯x
¯5      w    x
¯x
¯x4      w    xxx
¯5
01
0
0
1
1
01
0
0
0
0
see on ainus  MDNK  sellel  (osaliselt määratud)  funktsioonil
11
0
0
0
11
0
0
0
1
MKNK :
10
1
0
0
1
10
1
0
0
x  x
x  x
4    5
4    5
x  x
2    3
00
01
11
10
x  x
2    3
00
01
11
10
=  0
x
1
1 =  1
00
0
00
0
0
Arvutitehnika 
=  0
1
=  1
1
01
0
0
01
0
0
0
0
11
0
0
0
11
0
0
0
MDNK :
10
0
0
10
0
0
=  0
x
1
1 =  1
=  0
1
=  1
   Instituut
1
x  x
x  x
4    5
4    5
x  x
elementaarkonjunktsioon     xx
¯x
¯   tuleneb   1-de  intervallist    1  0  —  0
2    3
00
01
11
10
x  x
2    3
00
01
11
10
elementaarkonjunktsioon     xx
¯x   tuleneb   1-de  intervallist    1  0  1  — 
00
1
1
00
elementaarkonjunktsioon       xx4       tuleneb   1-de  intervallist    —  —  1  1
01
1
1
01
elementaarkonjunktsioon       xx4       tuleneb   1-de  intervallist    —  1  —  1
elementaarkonjunktsioon       x
¯x4       tuleneb   1-de  intervallist    0  —  —  1
11
11
1
x  x
3    4
10
1
1
10
1
x  x
1    2
00
01
11
10
=  0
=  1
00
1
1
=  0
01
1
=  1
1
11
     TTÜ 10
MKNK :
 f ( x1 . . . x5 )    =   ( x
¯3    w  x) ( x
¯2    w  x
¯) ( x4    w  x
¯) ( x
¯1    w   x)
x  x
3    4
x  x
1    2
00
01
11
10
siin leidub ka  teine, sama keerukusega  MKNK
00
1
1
|______________________________________________________________________________|
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
01
1
1
11
1
1
Arvutitehnika 
10
1
1
1
Kontrollida  Karnaugh' kaardiga   ühe varasema teisendusülesande  
tulemuseks saadud  DNK- avaldise  minimaalsust:
analüüsitava DNK   tõeväärtustabel  kaardil
 f ( x

 
1 . . . x4 )    =
  xx
¯x
¯4      w    xx
¯2 x3     w   xx4   w   xx4      w     x
¯x4
mitme kontuuriga õnnestub katta kõik 1-de ruudud optimaalseimal viisil ?
Kas see  DNK  on  MDNK ?
   Instituut
kanname 4-muutuja kaardile need 1-de kontuurid, millest tuleneks antud DNK  
 x


 
x
¯x
¯4      w    xx
¯2 x3     w   xx4   w   xx4      w     x
¯x4
x  x
 kleepimisjärgselt toimus kaks neeldumist  vastavalt  neeldumisseadusele 
3    4
x  x
1    2
00
01
11
10
sama võib esineda kodutöö  ülesandes,  kus MKNK sulud korrutatakse lahti :
00
1
1
ka kodutöös võib osutuda selline kleepimine vajalikuks, kui  
01
1
1
MDNK  =   MKNK ,    kuid   MKNK   lahtikorrutamisel  ei tekki   MDNK
11
kodutöös:
1
1
kui  MDNK  =   MKNK    siis   (     )(     )(     )   =    . . . . . . . . .   =   MDNK
10
1
1
1
kui  MDNK     MKNK    siis   (     )(     )(     )   =    . . . . . . . . .   =   DNK
DNK   liikmetele vastavad
|______________________________________________________________________________|
5  kontuuri
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
liiane  kontuur   vastab  DNK liikmele    xx
¯x  
x

 
     TTÜ 
x
¯x
¯4      w    xx
¯2 x3     w   xx4   w   xx4      w     x
¯x4
Selle liikme ärajätmisel  DNK-st  jääb avaldise tõeväärtustabel muutumatuks.
Leida  Karnaugh' kaardiga    MDNK       6-muutuja funktsioonile:
Analüüsitava  DNK-avaldise   MDNK  on seega:
  f ( x1 . . . x)   =   
x

 
x
¯x
¯4      w   xx4   w   xx4      w     x
¯x4
=
mis põhjustab   punase kontuuri  liiasust  ?
     ( 0 , 1 , 16 , 17 , 46 , 48 , 49 , 58 , 59 , 62 , 63   1   ( 3233 36 39 44 ) —
Kaardi kontuuridest on näha, et liiasus sisaldub juba liiase avaldise  kolmes
esimeses liikmes :
  kanname  tõeväärtustabeli  6-muutuja  kaardile:
 xx
¯x
¯4      w    xx
¯2 x3     w    xx4      =      xx
¯x
¯4       w    xx4 
x  x
5   6 00
01
11
10
00
01
11
10
00
01
11
10
00
01
11
10
x  x
Arvutitehnika 
3   4
?   kas leidub ka avaldise teisendus , mis kaotaks liiase liikme ?
1
1
1
1
1
1


00
rakendades   kleepimisseadust      x   =   x y   w   x y
¯       teisendame avaldise
01


korraks keerulisemaks, lisades liiasele liikmele  seal puuduva muutuja   x4  
11
1
1

1
Siis tekkivad avaldises  neeldumised  kujul       w   x y   =   x  
10
1
1
xx
¯x
¯4       w    xx
¯2 x3      w    xx4      = 
x  x  =  00
x  x    =  01
x  x   =  11
    =  10
x  x
 1    2
 1    2
 1    2
 1    2
 =      x
 0 0
x
¯x
¯4       w    xx
¯2 xx4       w    xx
¯2 xx
¯    w     xx4      = 
 0 1
 =      x
 1 1
x
¯x
¯4       w    xx
¯2 xx4       w    xx
¯2 xx
¯    w     xx4      = 
 1 0
   Instituut
 =      x
x  x
x
¯x
¯4                  w                  xx
¯2 xx
¯    w     xx4      = 
 1    2
 =      xx
¯x
¯4       w     xx4
x  x
5   6 00
01
11
10
00
01
11
10
00
01
11
10
00
01
11
10
x  x
3   4
1
1
1
1
1
1


00
01


11
1
1

1
10
1
1
x  x  =  00
x  x    =  01
x  x   =  11
    =  10
x  x
 1    2
 1    2
 1    2
 1    2
x  x
 1    2
 0 0
 0 1
 1 1
 1 0
MDNK :
     TTÜ 
 f ( x1 . . . . x)    =    x
¯x
¯x
¯5      w    xxxx5     w    xxxxx
¯6
|______________________________________________________________________________|
Arvutitehnika 
   Instituut
Vasakule Paremale
KARNAUGH-KAARDID #1 KARNAUGH-KAARDID #2 KARNAUGH-KAARDID #3 KARNAUGH-KAARDID #4 KARNAUGH-KAARDID #5 KARNAUGH-KAARDID #6 KARNAUGH-KAARDID #7 KARNAUGH-KAARDID #8 KARNAUGH-KAARDID #9
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Protect Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KARNAUGH-KAARDID
24
pdf

KARNAUGH' KAARDID

r 2 - muutuja 3 - muutuja 4 - muutuja Karnaugh' kaart Karnaugh' kaart Karnaugh' kaart A Karnaugh' kaardil on 2 põhiomadust. 1. põhiomadus 2 3 ja 4muutuja kaardid on 2mõõtmelised ehk tasandilised. t 5 ja 6muutuja kaardid on 3mõõtmelised ehk ruumilised. kaardi iga ruudu naaberruutude arv võrdub kaardi muutujate arvuga u u 2  4  4 = 32 ruutu ; Seega: t 5muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega i

Matemaatika
Reed - Mulleri POLÜNOOM
8
pdf

Reed - Mulleri POLÜNOOM

Reed - Mulleri POLÜNOOM x 3 x4 x 1 x2 00 Ü Loogikaavaldise erikuju, mis sisaldab ainult loogikatehteid : 01 11 10 summa mooduliga 2 :  T 00 1 1  T konjunktsioon : & konstant 1 : 1 01 1 . . . . ja kus sulud on lahtikorrutatud (ehk sulge enam pole) 11 1 1 1 1 Reed-Mulleri polünoom on seega (s

Matemaatika
Loogikafunktsiooni implikant
6
pdf

Loogikafunktsiooni implikant

Loogikafunktsiooni implikant Lihtimplikant Taandatud DNK Taandatud DNK (TaDNK) on funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon. Mõistel IMPLIKANT pole mingit seost loogikatehtega implikatsioon. Eelmise näitefunktsiooni Taandatud DNK esitub Karnaugh' kaardil : Ü Loogikafunktsiooni implikandiks nimetatakse tema 1-de piirkonna x 2 x3 T mistahes intervalli ( ehk tema igat "ühtede intervalli" ). x 1 00 01 11 10 T ( meenutame : intervall on kindlate omadustega 2ndvektorite hulk ) /¯¯ näide: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯?

Matemaatika
Digitaalloogika ja -süsteemid
20
pdf

Digitaalloogika ja -süsteemid

DNK-d lihtsaima DNK-ni, milleks see TDNK lihtsustub. Võrrelda lihtsustamisel saadud DNK-d eelnevalt (punktis 3) leitud MDNK-ga: — kas nad on võrdsed? — kui nad pole võrdsed, siis kumb nendest on väiksema keerukusega (ehk lihtsam) avaldis ja miks? fTDNK ( 1 2x3 4) v ( 1 2x3x4) v ( 1x2 3 4) v (x1 2x3 4) = 1 2x3( 4 v x4) v ( 1x2 3 4) v (x1 2x3 4) = ( 1 2x3) v ( 1x2 3 4) v (x1 2x3 4) Funktsioon edasi ei lihtsustu. Kontrollin Karnaugh kaardiga, ignoreerides määramatuspiirkonda: 00 01 11 10 x1 x3 x2 x4 00 0 - 1 1 01 1 - 0 - 11 - 0 - - 10 0 - 0 1 Tulemus tuleb sama: fTDNK = ( 1 2x3) v ( 1x2 3 4) v (x1 2x3 4) MDNK ja DNK ei ole võrdsed

Digiloogika
Diskreetse matemaatika kodutöö 2009
7
doc

Diskreetse matemaatika kodutöö 2009

Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne matemaatika KODUTÖÖ Kristjan Keskküla 093540 IASB Tallinn 2009 ÜLESANNE 1 Leida oma martiklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon f(x1, x2, x3, x4) = (2,4,8,9,14,15) (6,11,13) _ (järgnevalt kui funktsioon) 1 ÜLESANNE 2 Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid martiklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks Kuna minu martiklinumber on paarisarvuline leian: MKNK Karnaugh' kaardiga ja MDNK McCluskey' meetodiga. 1) Leian MKNK Karnaugh' kaardiga MKNK leidmiseks joonestan Karnaugh' kaardi, kuhu kannan peale funktsiooni 1d, 0d ja määramatused. x3x400 01 11 10 x1x2 00 0 0 0 1 01 1 0 0 - 11 0 - 1 1 10 1 1 - 0 Tegu on osaliselt määratud funktsiooniga.

Diskreetne matemaatika
Diskreetse matemaatika kodutöö-2011
11
docx

Diskreetse matemaatika kodutöö (2011)

Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4- muutuja loogikafunktsioon. Loogikafunktsioon: f (x1, x2, x3, x4) = 1 (8, 9, 10)_ 2. Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4- muutuja funktsiooni esitamiseks. MDNK ­ Karnaugh' kaardiga f (x1, x2, x3, x4) = 1 (8, 9, 10)_ x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 1 0 0 1 01 0 1 1 0 11 1 0 1 0 10 - - 0 - f (x1, x2, x3, x4) = MKNK ­ McCluskey meetodiga Lihtimplikantide hulga leidmine Ind- Ind- Nr Märge Nr Vahe Märge Indeks Nr Vahe Märge eks eks

Diskreetne matemaatika
Diskreetne matemaatika
19
docx

Diskreetne matemaatika

1 1 1 0 0 1 1 1 1 1 ÜLESANNE 3 MINIMAALSED NORMAALKUJUD Leian MDNK ja MKNK, mis sobiksid matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks. MDNK Karnaugh’ kaardiga ja MKNK McCluskey' meetodiga. 3 3.1 MDNK KARNAUGH’ KAARDIGA Leian MDNK Karnaugh kaardiga, sest matriklinumber on paarisarv. Funktsioon 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∑ ( 3, 5, 8, 12, 15 )1 ( 4, 9, 13 )_ x1x2/x3x4 00 01 11 10 00 0 0 1 0 01 x 1 0 0 11 1/1 x/x/x 1 0

Diskreetne matemaatika
McCluskey-minimeerimismeetod
12
pdf

McCluskey' minimeerimismeetod

McCluskey' minimeerimismeetod Sellise laiendatud 1-de piirkonna  ( 0, 2, 6, 7, 8, 10, 3*, 14* ) 1 jaotame Ü Karnaugh' kaart on visuaalheuristiline minimeerimismeetod. lahtritesse vastavalt arvude indeksile (ehk alustame kleepimistabelit) : T ( vajalike kontuuride otsene vahetu väljavalimine pole algoritmina kirjeldatav ) index laiend. 1de pk. 2-sed interv. vahe 4-sed interv. vahe T Karnaugh' kaart on kuni 6-muutujaga loogikafunktsioonide jaoks; 0 0 McCluskey' meetodis ei ole muutujate arv piiratud. 1 2 McCluskey' meetod on algoritm. Seega saab teda teostada arvutiprogrammina. 8 McCluskey' meetodist on olemas intervallmodifikatsioon ja 10ndmodifikatsioon. Järgnev näide esit

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun