XXX Eesti merevägi Referaat Õpilane:R.I Juhendaja:A.P Tallinn 2013 Eesti merevägi Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe põhiülesanne on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiline tegevus miinitõrje. Merevägi loodi 1918. aastal 28. veebruaril ning esimesed mereväe üksused olid Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon. Kuid Saksa okupatsiooni ajal olid need sunnitud oma tegevuse lõpetama (märtsist kuni novembrini). Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13
korraldamine ● Baasikaitsekompanii Koosseis Merevägi koosneb Mereväe Staabist ja järgnevatest üksustest: Laevastik Tallinnas. ● Laevad ● EOD tuukrigrupp Mereväebaas Tallinnas. ● Kaldateenistused ● Mereväekool ● Baasikaitsekompanii Tegevus Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude NATO Response Force (NRF) koosseisu. Samuti oli staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka esimene Eesti kaitseväe üksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sügisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitõrjelaev – Eesti miinijahtija Sulev. Miinitõrje Eesti merevägi on koostöös Euroopa riikidega viinud läbi mitu
Kas need ohustavad eestit? 8.Mis on kaitsejõud? Millised jõustruktuurid kuuluvad kaitsejõudu? Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud ja relvastatud struktuurid. Nende ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõud koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust. 9.Mis on reservsõjavägi? Reservsõjavägi on sõjaväemudel, mille puhul üksused õpetatakse välja kohustusliku ajateenistuse ja reserve õppekogunemiste vältel. 10.Mis on merevägi ja selle ülesanne? Nim. mereväebaasi kuuluvaid keskuseid Merevägi on relvajõud merel tegutsemiseks. Selle ülesanne on kaitsta EV-I territoriaalvett ning tagada merekommunikatsioonide julgeoleku Eesti territoriaalvetes. Kriisi puhkemise korral peab merevägi juhtima mereseiret ja osalema totaalkaitsestruktuuri käivitamises. Mereväebaasi kuuluvad staap, mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus, mereväe ekipaaz, sidekeskus, meditsiini- ja sadamateenistus ning logistikakompanii. 11
Abiellus Paldiski merekool Eesti vabadussõda Ta rajas Eesti sõjalaevastiku ning Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee sai juhiks. Teine tase Ta osales isiklikult ka Kolmas tase Neljas tase lahingutes Viies tase enamlastega. Erakordne pinge avaldas aga laastavat mõju Pitka tervisele http://www.youtube.com/watch?v=T52HA4xmun8 Eesti merevägi Eesti Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi merevägi on Eesti Teine tase Kolmas tase kaitseväe Neljas tase põhiväeliik Viies tase Territorjaalvalve kaitse ja miinitõrje Mereväe esimene dessant viidi läbi Kundas 23. detsembril 1918. e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
torpeedo. 1887 ehitati venelaste jaoks ka Nordefelt IV, millel oli kaksik-mootor ja kaksik-torpeedod, kuid see tunnistati ebastabiilseks. Aastal 1896 disainis iiri leiutaja John Philip Holland esimese allveelaeva, mis suutis edukalt veepinnal sõites kasutada põlemis-mootorit ning vee all elektriaku jõudu. Holland VI alustas oma esimest sõitu 17. mail 1897 New Jersey mereväes Elizabethi laevastikus. 11. aprillil 1900 ostis Ühendriikide merevägi Holland VI endale ja nimetas selle ümber USS Holland'iks ehk SS-1. See oli esimene Ameerika töökorras olev allveelaev. 1900 aastate juunis prantslaste ehitatud Narval, millel oli nii auru- kui elektri mootor, oli esimene allveelaev, millel oli topelt kere. Laev kaalus 200 tonni ja suutis sukelduda 160 km sügavusle. 1904 aastalt prantslaste ehitatud Aigrette oli esimene allveelaev, mis hakkas pinnal sõite gaasi mootori asemel diisel mootorit kasutama
ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahing-operatsioonide läbiviimiseks. Kõik väljaõpetatud lahingüksused ning nende koosseisu kuuluvad reservväelased jäävad brigaadi koosseisu neljaks aastaks. Seejärel arvatakse see territoriaalüksuste koosseisu ning asendatakse uute äsja välja õpetatud väeüksustega. MEREVÄGI Merevägi koosneb: Mereväestaabist Mereväebaasist Miinilaevade Divisjon (5 alust). Sõjaajal antakse Mereväestaabi käsutusse merepiiri valvega seotud Piirivalve üksused ja vajalik tsiviilressurss. ÕHUVÄGI Õhuvägi koosneb: Õhuväestaabist Lennubaas Õhuseiredivisjonist Sõjaajal antakse Õhuväe käsutusse Piirivalve Lennusalk ja vajalik tsiviilressurss. KÜSIMUSED?
KAITSEJÕUD Markus Andreas Henrik Link 08.12.2010 Sisukord 1) Kaitsejõudude jagunemine 2) Kaitseväe peamised ülesanded 3) Maavägi 4) Merevägi 5) Õhuvägi 6) Kaitseväeteenistuse kohustus 7) Kaitseliit 8) Ajateenistus 9) Kaitsepolitsei 10) Eesti Kaitseväe tehnika Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit
Kool xxx AJATEENISTUS EESTI KAITSEVÄES Referaat Autor: xxx Türi 2017 SISUKORD 1. AJATEENISTUS EESTI RIIGIKAITSES LÄBI AJA.......................................................3 2. AJATEENISTUSE EESMÄRK JA VÕIMALUSED.........................................................4 Ajateenistus naistele........................................................................................... 5 Ajateenistustuse võimalused............................................................................... 5 3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID........................................................................5 4. MAAVÄGI............................................................................................................. 7 Maaväe ülesanded.............................................................................................. 7 5. MEREVÄGI.............
70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, suurem Vene vastu.Saksa lüüasaamine: Ta eiras Belgia neutraalsust ning näitas end halvas valguses. Nad ei käitunud täpselt plaanipäraselt. Vastased olid tugevad, USA astus nende vastu. Britil oli suurem merevägi. Saksamaa pidi võitlema kahel rindel. Neil polnud nii palju tanke. Ülehindasid oma võimeid.WW tulemused: Hukkus 10 milj, vigastada sai 20 milj. Põlvkond, kes oli sõjas sai kannatada nii füüsiliselt kui vaimselt jäädavalt. Mõnel maal tuli kehtestada üldine töökohustus, elatustase langes, toidupuudus, haigused. Suurenes rahvuslik vabadusvõitlus. Naistel oli raske, sest mehi polnud, nad tegid meeste töid ja see aitas kaasa naiste võrdõiguslikkusele meestega.
Eluolu 1. maailmasõja ajal Muudatused argipäevas Elatustase langes järsult Tekkis toidupuudus Levisid epideemiad Kadus traditsiooniline peremudel Muudeti või kaotati vanu moraalinorme Muutused sõjapidamises Ratsavägi muutus kasutuks Enamasti kasutati positsioonisõda Armee suurenes Lahingutes hakati rohkem varjuma Sõjatehnika areng Kiirelt arenes lennundus, millest arenes välja komertslennundus Merevägi, võeti kasutusele allveelaevad Kiirelt arenes ka soomusrelvastus Zeppelin ja lennukid Tankid Loodi, et murda läbi kaitseliinist ja okastraadist Tanke hakati täiendama, mis andis eelise sakslaste ees. Naiste elu sõja ajal Naiste osakaal tõusis Asuti tööle tehastesse ja kaevandustesse Naised iseseisvusid Naised võitlesid oma õiguste eest Kadunud põlvkond Sõjast naasenud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga
Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit. · Salaprotokollis huvisfäärid- Soome, Eesti, Läti ja osa Poolast= Nõukogude Liit Sõja algus: · Saksamaa oli kõige rohkem sõjaks valmis ( õhuvägi, maavägi ja merevägi läksid Poolale kallale) · Poola püüdis riiki päästa, aga 17. Sept. Alustas ka Nõukogude Liit sõda Poola vastu · 28.sept said MRP kokku ja sõlmisid sõpruse- ja piirilepingu ( jaotasid Poola) Poola väljapääs Läänemerele- Poola koridor. Köningberg- Ida- preisimaa Nõukogude Liidul ja Saksamaal tekib ühine piir, sest Poola on ära võetud Nõukogude Liit püüab MRP-d ellu viia( Läti, Leedu, Eesti,Soome- baaside leping) Ainult Soome ei võtnud seda vastu.
PAUL GAUGUIN 1848-1903 ELULUGU Eugène Henri Paul Gauguin Üks prantsuse tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnike Sündis Pariisis Ema Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik Lapsepõlv Peruus Merekaubandus ja Prantsuse merevägi Börsimaakler Camille Pissarro Kiire areng Aastail 1882-1888 mitmetel näitustel. ,,Kollane Kristus" KUNSTNIKUTEGEVUS 1884.a. Kopenhaagen Vincent van Gogh, sügav depressioon Aafrika ja Aasia kunst Sümbolism Pon-Aven´i kunstnikering 1891.a. Suured võlad, otsustas hüljata Euroopa Tahiti 1893 Pariisi erinäitus Siirdus Markiisaartele. 3 kuud vanglakaristust ja rahatrahv Muserdatud priiskavast elulaadist ja alkoholist LOOMING
2009: Albaania, Horvaatia KOKKU 28 RIIKI (2011) NATO asutamisleping Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artikkel 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51). NATO relvajõud Kiirreageerimisjõud: maavägi, merevägi, õhuvägi Peamised kaitsejõud: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud Lisajõud: liikmesmaade muud relvajõud NATO NATO tegeleb ka rahuvalvega vastavalt 1991. a Rooma deklaratsiooniga. Rahuvalve operatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO struktuur Sõjaväelisstruktuur sõjaväeline organisatsioon, eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ on NATO sõjakomitee.
vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse: inimesi; organisatsioone. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID geneetilised faktorid; keskkonna faktorid; õpetamine; enesearendamine. KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. 2. http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika- ajalugu.htm [17. veebruar] 3. http://www.ave.ee/download/Juta_piirlaid.d oc [17. veebruar] 4
vundamenti. Plaan rajada veepealne tuumajaam on julge ja üllatavalt realistlik. Mereriigi tunnuseks on laevaehitus. Eestlastel on siiani antud vallas saavutusi olnud, kuid tööhõivet saab veelgi suurendada rajades enda tuumajaam. Vähearvulisest rahvusest pärit inimestena on alati kasutatud kavalust, tarkust, julgust. Enne tulemuste nägemist saab kindlasti olema raske, kuid see on risk, mis vajab võtmist. Läbi raskuste tähtede poole. Eesti merevägi on täidetud entusiastlike isamaa poegadega. Pärast 2009. aastat on mereväelaste hulgas ka ookeanikogemustega meremehi. Selline areng on tähtis, sest esiteks on lihtsalt tobe omada kogemusi ainult Läänemere tundmisega, on maailm ju suur ja lai. Teiseks Eesti merevägi ei omaks mõeldavat tegutsemisvalmidust liitlaste kaitsmises, kui pole kodu kõrvalt kaugemal käidudki. Nõustun kaitseminister Aaviksooga, et ookeaniületus saadab
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku...
Ford - suurkuju autode maailmas ei pooldanud jazzi. Ta üritas selle levimist takistada rahvatantsu ja klassikalise muusika uuesti populaarseks muutmisega, kuid see tal ei õnnestunud. Kirikus nimetati jazzi "saatana muusikaks". Esimeseks suureks jazzikeskuseks sai New Orleans. Klubides olid töötajateks ja jazz- muusikamängijateks vaid valged inimesed. Jazzklubid muutusid väga populaarseteks meremeeste seas. Nende turvalisuse pärast lasi merevägi sulgeda kõik jazzklubid. New Orlenasis andsid valged inimesed välja esimese plaadi "Livery Stable Blues", millega hakkas jazz-muusika ka rohkem levima. 1910. aastatel ja 1920. aastate alguses jõudis jazz Chicagosse, millest sai uus jazzikeskus. Tänavatel oli sadade kaupa klubisid, mida pidasid gangsterid. Tuntumad neist olid Billy Marone ja Al Capone. Kuulsaks jazzilauljaks sai Bessie Smith, kelle plaadijärjekorrad ulatusid kvartalitepikkusteks. Chicago jazzielu tippu tõusis aga
Coleman. Dzässi suhtuti 20. sajandi algul väga halvasti, kuna ta erines teistest muusikaliikidest- dzässi hakati kutsuma saatana muusikaks. Dsässi vastu hakkasid paljud võitlema, isegi Henry Ford. Ford üritas selle levimist takistada rahvatantsu ja klassikalise muusika taas populaarseks mutmisega, kuid see ebaõnnestus. Esimeseks suuremaks dsassikeskuseks sai New Orleans. Jazzklubid muutusid väga populaarseteks meremeeste seas- turvalisuse pärast lasi merevägi sulgeda kõik klubid. Järgmiseks dsässikeskuseks sai Dixieland'i ajal Chicago. Tänavatel oli sadade kaupa klubisid, mida pidasid gangsterid. Tuntumad neist olid Billy Marone ja Al Capone. Chicago jazzielu tippu tõusis Louis Armstrong. Peale Chicagot sai järgmiseks dsässikeskuseks sving'i ajal New York. Dzässmuuskat hakati laskma raadiotes ning plaadifirmad hakkasid plaate välja andma. Kuulsaim klubi oli ,,Cotton Club", ning kuulsaimaks muusikuks sai Paul Whiteman, keda hakati kutsuma
Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu) -Kiire areng, Suur eksport, orjuse kaotamine, Sisserännet ei piirata. Venemaa Absoluutne monarhia -Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik I ms põ...
Plussiks oskaksin vaid selle tuua, et Spartalased peale sellise koolituse läbimist hirmu ei tundnud. Ateenas aga oli poistel võimalik kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis, seaeljuures vaid rikkamad said edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse. See oli suur põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale alla. Kuid merevägi oli Ateenas arenenum just asukoha tõttu. Spartas oli valitsemis vormiks aristokraatlik oligarhia kuid Ateenas alates 507 . a. eKr kasutati valitsemiseks demokraatiat. Ateenas katsetati ka otsestdemokraatiat ehk inimesed käisid ise seaduste poolt hääletamas mitte nad ei valinud endale esindajat. Sparta riigi eesotsas seisid aga kaks päritava võimuga kuningat. Nad täitsid preestri ülesandeid ning neile allus ka sõjavägi
Kaitse all : kõik EV territooriumil viibivad isikud, sõltumata kodakondsusest. Tegevusvabadust piirab ebaseaduslik füüsiline, psüühiline vägivald, inimese väärikust alandav kohtlemine või karistus. Politsei, kaitsepolitsei PPA- politsei- ja piirivalveamet (juht Raivo Küüt), KAPO- kaitsepolitseiamet (juht Raivo Aeg) EESTI VÄLISJULGEOLEK Kaitsevägi + Kaitseliit Kaitseväejuhataja: Riho Terras Kaitsevägi: maa-, õhu- ja merevägi Kaitseväes olemine on meestele kohustuslik(sõjavägi) aga kaitseliidu tegevus on vabatahtlik(Afganistani)
eesmärgid ja valdkonnad järgnevaks neljaks aastaks. Soome ei jää lootma oma suurepärasele koostöövõimele ja toodab reservarmeed, mis põhineb ajateenistusel. Kõigis kolmes väeliigis on aastane reservväelaste tootlikus kokku keskelt läbi natuke üle 25,000. Oma pika maapiiri tõttu moodustab põhiosa sellest maavägi. Mereväes teenib aastas ajateenijate näol 3900 kaitseväelast. Mereväe üldreserv on üle 28,000 reservväelase. Seoses erinevate ja laialdaste ülesannetega on merevägi eeskujuks teistele väeliikidele, mida näitab ka naisajateenijate (vabatahtlikud) suur soov teenida just mereväes. Soome Mereväeülem on viitseadmiral Veli-Jukka Pennala. Tema juhtida on 2900-st ohvitserist koosnev personal (lisaks ka ametnikud), mis omakorda on jagatud kuute 2 http://www.nordefco.org/facts-abou/aims-and-o/ (10.02.2013) allüksusesse: Soome lahe mereväe juhtimiskeskus (Golf of Finland Naval Command),
FOINIIKIA (asukoht, kaart jne) Kreeklaste antud nimetus Foiniikia tähendab "purpurmaad", sest sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi. Foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina. Foiniika populatsioon oli 1200 eKr umbes 200 000 inimest. Foeniilaste päritolu on üldiselt tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid. Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Koloon...
Ateenas oli poistel võimalik aga kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis , seaeljuures vaid rikkamad said veel edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse, mis oli ka üks suurimaid sõjalisi tegevusi poiste arengul. See oli ka põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale sammu alla, kuigi Ateena asukohast tingitud oli seal tugev merevägi. minu arvamuse järgi oli jalavägi siiski olulisem kuna paljudes olukordades tuli laevadega liikumine ning sõdimine sootuks takerduseks edu piirates. Riigikorraks oli Spartas aristokraatlik ja Ateenas kohati vahelduv. Ateenas võis kohata nii türanniat, aristokraatiat kui ka demokraatiat, mis oli 5. sajandil eKr. Demokraatia sai Ateenas võimalikuks tänu haridusega kodanikele ning mulle meeldis ka selline riigikord rohkem kuna poliitika
* Põhja Politseiprefektuuri tööpiirkond on Harju maakond 5. Kellest koosneb kaitsejõud (2 liitu) kaitsevägi ja kaitseliit 6. Mis on reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 7. Kellele on kohustuslik sõjaväkke minna meestele vanuses 18-27 8. Kaitsejõu väeliigid (1) Kaitsevägi jaguneb lähtuvalt tegutsemisalast väeliikideks. (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi. (3) Väeliigi koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika. 11. Kellest koosneb kaitseliit piirkondlikest malevatest, kuhu on kutsutud kaasa lööma kõik nii mehed, naised, noored kui ka vanad-kes tunnevad kutsumust üheskoos arendada oma sõjaväelisi oskusi ja tugevdada eesti üdist kaitsevõimet 12. Kes moodustab ja võtab vastu riigi eelarvet valitsus koostab iga järgmise aasta, parlament kinnitab selle
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...
tänaseks vees oleva osa arvatav maksumus 8 miljardit eurot. 30% maksumusest tasutakse aktsionäride poolt ning 70% pankade abiga. Oponendid arvavad, et Venemaa üritab transiidiärist kõrvale jätta peaeguseid transiidimaid (Poola, Ukraina, Valgevene). Gazprom väidab, et otsene ühendus läänemaadega vähendab keskkonnaohte ja transiidimaad ei saa katkestada läänemaade ühendust Venemaaga. Paljud maad näevad gaasijuhtmes turvalisuse riske, sest gaasitrassi hakkaks vavama Vene merevägi. Probleeme võivad tekitada ka Teisest maailmasõjast pärit miinid ja kemikaalid. Arvatakse, et gaasitrass võib halvasti mõjuda ka mereelukate ja lindude elule. Toru projekt on põhjustanud väga palju kriitikat, peamiselt Poola, Rootsi, Balti riikide , USA ja mõningate keskkonnaorganistasioonide poolt.
Kaitsejõudude suurim põhiväeliik on maavägi, mille põhiroll on Eesti kaitses. Selle väe ülesanded jagunevad kolme olukorda : rahuaeg, kriiside aeg ja sõjaaeg. Rahuajal saab kaitsevägi väljaõpet igaks olukorraks. Kriiside korral peab maavägi valmistuma edasiseks, ka sõja tulekuks. Kättejõudnud sõjaajal tuleb maaväel kaitsta kõikvõimalike meetmetega oma riiki. Maaväe väljaõppekeskused on näiteks: Scouts-pataljon, 1. Jalaväebrigaad. Teiseks väeliigiks on merevägi, mis kontrollib ja kaitseb Eesti teritoriaalvete julgeolekut. Kolmandaks väeliigiks on õhuvägi, mis kontrollib riigi õhuruumi, ning tagab õhukaitse. Kaitsejõudude sekka kuulub ka Eesti Kaitseliit, mis on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsioon. Ülesandeks on suurendada kodanike vabat tahet osaleda Eesti iseseisvuse kaitses. Kaitseliidu eriorganisatsioonideks on: Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad.
TEOSTAB TSIVIILKONTROLLI EESTI KAITSEJÕUD Kaitseväe juhataja Ants Laaneots KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP. Kaitsevägi on riiklik Kaitseliit on vabatahtlik Relvajõud, mis koosneb riigikaitseorganisatsioon Ajateenijatest ja ohvit- Seridest. Maavägi Merevägi Õhuvägi. M Eriorganisatsioonid : A 1) noorkotkad L 2) kodutütred. E 3) Naiskodukaitsjad. V A
Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Appellatsioon edasikaebus kõrgema astme kohtu poole, Eestis kõrgeim Riigikohus Kassatsioon kohtuotsuse ülevaatamine olemasolevate dokumentide ja materiaalide põhjal Advokaat kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist Prokulör süüdistaja Kaasistuja kriminaalasju lahendav kohtu liige, kohtunikuga võrdsed õigused 10)Eestis on 3 liiki kaitseväge: maavägi reservi väljaõpetamine ; õhuvägi õhuruumikontroll ja õhukaitse ; merevägi: miinitõrje ja teritoorjalvete kaitsmine. 11) KAPO on siseministeeriumi haldusalastegutsev valitsusasutus, mille ülesandeks on riigi sisejulgeoleku tagamine, teabe kogumise ja süütegevuse uurimine 12)Erakond e partei sarnase ilmavaatetega inimeste ühendus, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel Vasakpoolsete parteid peavadsuurimaks väärtuseks sotsiaalset õigust ja võrdsust Parempoolsete parteid esindavad jõukamaid ja ettevõtlusega tegelevaid inimesi
laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal, pesumaja. 1940. aastal koosnes Merejõudude Baas üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga. 17. juunil 1940. aastal kell 7.40 vallutas Punalipulise Balti Laevastiku valvevalitsuse koondpataljon Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas. 31.augustil 1994 lahkus Miinisadamast viimane Vene Föderatsiooni sõjalaev ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Mereväebaasi hoonetekompleks Miinisadama kaide rekonstrueerimine 2006.aastal Vaade kunagisele Sõjasadamale, nüüdsele Miinisadamale
kohaseks Juuksed olid pikkad Naistel keerulised soengud, sageli ka meestel Peloponnesose sõja algus Teravnesid Sparta ja Ateena vastuolud Sparta moodustas Peloponnese liidu koos teda toetavate linnriikidega Ateena kitsendas nende kauplemisõigusi Sparta nõudis kauplemisõiguste kaotamist, Periklese pagendamist Ateenast Rahvakoosolek lükkas nõudmised tagasi ja Ateena ja Sparta vahel algas sõda Sõja kulgemine Ateena merevägi oli Sparta omast tugevam Peloponnesose liidu väed tungisid igal aastal Atikale ja laastasid maa Ateena laevastik ja maaväed rüüstasid vaenlase tagalat Teisel sõja-aastal puhkes sisse piiratud Ateenas katk ja suri ka Perikles Sõja kulgemine Ateena oli nüüd nõrgenenud, kuid sõda jätkus Nurjunud sõjaretk Itaaliasse 40 tuhandest ateenlasest mehest pöördus tagasi mõnikümend Nüüd oli Ateena sunnitud Sparta
Politsei ülesanded: · Avaliku korra tagamine · Süütegude ärahoidmine, tõkestamine ja avastamine. · Kuritegude kohtualune uurimine · Väärtegude kohtuväline menetlemine jne Riigikaitse · Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President. · Kaitseväe juhataja on kindral Ants Laaneots. · Kaitsevägi -riigikaitseks korraldatud relvastatud jõud,mis moodutatakse tegevteenistusse võetud kodanikest. o Maavägi, merevägi, õhuvägi, kaitseliit. Kaitseliit kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon. KAPO - · Ajateenistus kestab 8-11 kuud, sõltub väljaõppe kavast. Mehed 18-27. · Asendusteenistus kestab 12 kuud. · Riigikaitse nõukogusse tuli juurde Riigikogu väliskomisjoni esimees, rahandusminister ja justiitsminister. Majandus · Avatud majandus Eelarve
ellusuhtumist. Sportlikud harjutused olid au sees. Vanuses 18-20 eluaastat said nad sõjaväelise ettevalmistuse, peale mida loeti nad täiskasvanuteks. Ateena Sparta Asukoht ja Hea võimalused veeteedeks, Ligipääs merele puudus ja maadmööda mõjud maateid vähe ja kehvad. oli ülejäänud Kreekaga ühenduses Arenes laevastik. püsimiseks vaja ületada Isthmose Tugev merevägi. maakitsus Tugev jalavägi. Riigikord Riiki juhtisid aristokraatide Riiki juhtisid kaks kuningat (võim seast valitud ametnikud ja päritav), vanemate nõukogu geruusia ja nõukogu. Kodanikkonnda loeti neid kontrollisid viis efoori. kõik vabad meestest Kodanikkonnas olid ainult Sparta põliselanikud
ülekaalus kujutati sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Ateenas oli rohkem arhitektuuri. Kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Sparta riik oli sõjaliselt väga tugev. Kindlasti tulenes Sparta sõjaline edukus rangest sisekorrast riigis. Sõjamehed olid juba väiksest peale tugeva koolituse saanud ja andsid oma tugevuse ja sõjakunstiga paljudele silmad ette. Ateenas said poisid 12.-20.a sõjalise ettevalmistuse. Ateenas oli arenenud merevägi. Ateena jäi sõjaliselt tagasihoidlikumaks kui Sparta, kes pani põhirõhu oma vägevuse väljanäitamisele. Nii Sparta kui ka Ateena olid Kreeka paljude linnriikide seas kõige silmapaistvamad. Kahtlemata olid nad arenenumad, ka paistsid nad silma edukate valitsussüsteemide poolest. Need kaks riiki olid aga ääretult erinevad. Ateena pooldas rahva tahet, haridust, arendas kultuuri. Sparta pani põhirõhu sõjalisele julgeolekule ja distsipliinile
Lisaks ostis Hannes isaga uue mootorpaadi jaoks puumaterjali. Varsti otsustas Klaus võtta endale naise. Klaus võttis omale naise sisemaalt, mitte rannast. Minuarust oli Klausi naine väga eemaletõukav ja ülbe ja pessimistliku ellusuhtumisega. Klausi väljavalitu ei meeldinud ka Klausi isale. Varsti oli Hannesel vaja minna sõjaväkke. Hannes valis endale loomulikult mereväe. Minuarust oli see õige valik, kuna kui on ikka kogemused merel siis tuleb merevägi kasuks. Sõjaväes sai ta endale sisemaalt sõbra, kes kutsus teda omale külla. Hannesele ei meeldinud enam kodus, kuna seal elas Klausi väljavalitu, siis otsustaski ta minna. Seal kohtas ta Tondioja Liidat, kes viskas talle kohe silma. Liida oli minuarust natukene uhke tüdruk kes oli väga armukade. Lõpuks Hannes otsustaski Liidaga abielluda. Pulma tulid Hannese sõbrad ja ta isa ja vend Klaus. Pulmad olid uhked ja isegi Hannese isa kelle tervis oli kehvaks jäänud oli pulmas
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
Sparta kunst oli samuti range, ülekaalus kujutati sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Ateenas oli rohkem arhitektuuri. Kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Sparta riik oli sõjaliselt väga tugev. Kindlasti tulenes Sparta sõjaline edukus rangest sisekorrast riigis. Sõjamehed olid juba väiksest peale tugeva koolituse saanud ja andsid oma tugevuse ja sõjakunstiga paljudele silmad ette. Ateenas said poisid 12.-20.a sõjalise ettevalmistuse. Ateenas oli arenenud merevägi. Ateena jäi sõjaliselt tagasihoidlikumaks kui Sparta, kes pani põhirõhu oma vägevuse väljanäitamisele. Nii Sparta kui ka Ateena olid Kreeka paljude linnriikide seas kõige silmapaistvamad. Kahtlemata olid nad arenenumad, ka paistsid nad silma edukate valitsussüsteemide poolest. Need kaks riiki olid aga ääretult erinevad. Ateena pooldas rahva tahet, haridust, arendas kultuuri. Sparta pani põhirõhu sõjalisele julgeolekule ja distsipliinile. Mõlemad riigid on
Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Esimene satelliit-navigatsioonisüsteem, Transitiivsus, mida kasutasid USA mereväelased, tegi esimese õnnestunud testi aastal 1960. See süsteem kasutas viit satelliiti ja võrdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis. 1967. aastal arendas USA merevägi välja Timation'i satelliidi, mis tagas võimaluse paigaldada kosmosesse täpseid kelli, millele GP-süsteem toetub. 1970-tel valminud Omega Navigatsioonisüsteem sai esimeseks ülemaailmseks raadionavigatsiooni süsteemiks. Siiski, nende valminud süsteemide piirangud nõudsid universaalsemat navigatsioonisüsteemi valmimist ja selle täpsust. Tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha, kasutades enda ja nelja või rohkema satelliidi vahelist kaugust
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A ...
NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega. Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO struktuur jaguneb: 1.SÕJAVÄELINE STRUKTUUR, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE 2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui
Idarindel 14. Miks sekkus sõtta USA? Kuidas see mõjutas sõja käiku? USA sekkus sõtta peale Pearl Harbori rünnakut,kus hävitati USA sõjatehnikat ja kus hukkusid paljud ameerika sõdurid...Inglismaa sai tugeva liitlase võiks öelda sama mis IMSi kohta ,et USA pani paika jõu vahekorrad aitas kaasa Hitleri vastase koalitsiooni võitmisele 15. Millised sündmused sõjas tähistasid murrangut Saksamaa ja ta liitlaste kahjuks? Midway USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. merelahing See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus Juuni 1942 ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. Stalingradi lahing 17. juulil 1942.a algas Stalingradi lahing. NSVL väed olid neli kuud pidanud kaitselahingut ning 19. novembril alustasid nad (1942-1943)
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel ...
1919. aastal Pariisis määratud rahutingimused panid paika uued karmid reeglid. Reeglid mille panid paika sõja võitjad ja mille all pidid kannatama sõja kaotajad. Kuidas jagunesid võitjad ja kaotajad ning milliseid tagajärgi esimene maailmasõda endaga kaasa tõi? Suubritannia tuli maailmasõjast välja võitjate poolel ning tänu sellele mingeid reparatsioone nad maksma ei pidanud. Küll oli olukord Suurbritannias väga kirju. Neile kuulus küll endiselt võimsaim merevägi maailmas ning nemad arendasid välja tangi, mida järgmises maailmasõjas edukalt kasutati. Aga sõjas oli kaotatud miljonite noorte meeste elud ning Suurbritannia oli nüüd USA-lt võetud võlgades. Samuti oli üha raskem kontrollida impeeriumi kaugeid osasid, kus olukorrad kasvasid üha pingelisemaks. Üheks tähtsamaks küsimuseks oli ka naiste võrdõiguslikkus meestega, mille lahendamise käigus said juba 1918. aastal Suurbritannia naised oluliselt õigusi juurde
Vabandussõja põhjused ja algus : Põhjused : Nõukogude Venemaa tühistas Presti rahu ja soovis oma alasid tagasi vallutada, eestlaste soov iseseisvust kaitsta. Sõja algus : algab Narva vallutusega, eesti kommunistid kuulutasid Narvas välja töörahva kommuuni- juhtis Jaan Arvelt. Eesti armee sünd : Abi saadi Inglismaalt 12 sõjalaeva. J. Laidoner tuli Venemaalt Eestisse sõjaväge organiseerima. Jaanuaris sai ülemjuhatajaks. Tegevusse pandi Eestis olevad ohvitserid. Loodi Eesti Merevägi. Selle ülemjuhatajaks sai J. Pitka. Hakati valmistama soomusronge. Otsiti välisabi. Abi saadi Soomelt, Rootsilt ja Taanilt. Eestlased lubasid, et kes läheb sõtta see saab maad. Eesti vabastamine : 1. veeb. löödi enamlased välja Võrust. Veeb. keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks. Landeswehr´i sõda : koosnes baltisakslastest. Baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse. II etapp- Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetungiga.
poliitiline üksus. · Esimese Maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa Luksemburgi seejuures oli neil lubatud iseseisvus ja poliitilised süsteemid säilitada. Ajaloost II · Teise Maailmasõja ajal ei suudetud samuti neutraliteeti säilitada sellepärast, et Luksemburg oli strateegiline punkt natsi Saksamaa plaanil Prantsusmaale tungimisel. · Luxemburg vabastati 1944a. On ÜRO (1946) ja NATO (1949) asutajaliige. Sõjavägi · Luksemburgl puudub merevägi, kuid seevastu on tal väike armee. · See koosneb umbes 800 inimesest. · Ka õhuväge on vähe. · Koos Belgiaga on neil ostetud üks sõjaväe transpordilennuk. Majandus · Luksemburgi majandus tugineb pangandusel, kindlustusvaldkonnal ja terasetööstusel. · Olulised on ka põllumajandus ja veinitootmine. · Luksemburgil ja Saksamaal on ühine Moseli jõe org, kus toodetavad valged veinid on hästi tuntud ja populaarsed.
Horvaatia NATO küberkonverents Tallinnas 2010 NATO ASUTAMISLEPING · Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi: POLIITILISTE ja SÕJALISTE vahenditega kindlustada ja kaitsta LIIKMESRIIKIDE VABADUST ja JULGEOLEKUT · Lepingu ARTIKKEL 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51) NATO RELVAJÕUD: kiirreageerimisjõud - maavägi NATO relvajõud: kiirreageerimisjõud - merevägi NATO relvajõud: kiirreageerimisjõud - lennuvägi NATO lennuk NATO RELVAJÕUD · PEAMISED KAITSEJÕUD: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud · LISAJÕUD: liikmesmaade muud relvajõud NATO · Tegeleb RAHUVALVEGA vastavalt 1991.a. Rooma deklaratsioonile · Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO RIIGID NATO STRUKTUUR · Jaguneb: SÕJAVÄELINE organisatsioon, mille eesotsas president, kelleks on
Kr. Seda iseloomustasid Kreeka-Pärsia sõjad, Sparta ja Ateena esiletõus, Ateena teatri areng, filosoofia areng, Ateena demokraatia, Peloponnesose sõda Makedoonia esiletõus. Kreeka-Pärsia sõjad. Sõdadel oli Antiik-Kreekas suur osatähtsus. Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast jne. o Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. o Peale Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt Kreekast ning ei naasnud enam. Samaaegselt Plataiaga toimus Mükaia merelahing, kus hävis ka järgi
Vägede suurused:Venemaal 30 000 ja Rootsil 10 500 meest. Tulemus:Rootsi võit 3. Põhjasõja lõpp, Uusikaupungi rahu Sõjategevus Eesti alal vaibus ning Tallinn kapituleerus, kuid kannatused eesti rahva jaoks veel ei lõppenud. Liikvel oli rootlaste sõjaväelt tulnud katk. Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni. Maal liikusid ringi sissid. Rootsi maavägi oli purustatud, kuid nende merevägi oli veel kaunis tugev ning sõda siiski jätkus veel paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus. 1721.a sõlmiti Soomes Uusikaupungi rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti, Liivi, ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai
Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. VANA-ROOMA Rooma vabariik - 150 - 30 eKr. Senat ja 2 konsulit. 5. saj lõpuks Rooma Kesk- Itaalia tugevaim linnriik.Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr. Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid. 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Võitlesid Kartaagoga- Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
