Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontrolltöö Põllumajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aasia, talud, turumajanduslik, segatalud, suurtalud, istandused, elatusmajandus, arengumaadele, saavutatakse, austraalia, indoneesia, loomavabrikud, suhkruroo, tootlikud, aastaringselt, banaan, argentiina, keenia, vietnam, columbia, loodusolud, erosioon, moodsad, hõreda, taimekasvatus, tubakat, ekvatoriaal, mehhikos, jaapanis, tais, loomakasvatusKM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED, 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ, 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS- OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5%
Mis tehakse? Et kohalik põllumees saaks oma toodangut müüa. Et sissetulev ei oleks ostjale kallim. Siseturu kaitsemeetmed: tollimaksud, impordipiirangud. Miks on otstarbekas jätta põlde sööti? Kus seda tehakse, seal makstakse preemiaid söötijätmise eest. Ülejääke on raske müüa. Sageli ei jäksa need nälgivad piirkonnad osta. Kuidas jaotatakse põllumajandus sõltuvalt tootmise intensiivsusest? INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - Toodangu kasv saavutatakse raha paigutamisega väikesele maa-alale (ei laiendata), kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. (sama maa pea)l Põhiliselt loomakasvatus. Tehnika on arenenud. Nii Põhja riigid.. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS Toodangu kasv saavutatakse põllumajandusmaade laiendamisega (võetakse maad juurde). Ale- ja rändpõllundus. Peamiselt käsitsi. Nii Lõuna riigid (põhil. Aafrika) Kaart 2 raamat lk. 17
· 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus-Meremaal
Inimeste arv sõltus toidust. Aja möödudes hakati kodustama loomi ja harima põldusid. Alepõldudel kasvatati tera- ja mugulvilju. Kasvatatud saadusid vahetati rändkarjakasvatajatega. Veelgi hiljem hakati kasutama juba põldude harimisel tööloomi ja ka loomasõnnikut väetisena. Jäädi paikseks põldude ja loomade olemasolu. Esimesed piirkonnad kus inimesed paikseks jäid: Edela Aasia, Hiina ja Kesk Ameerika Kujunesid välja maaomandid ja mõisasüsteem. Talupoeg haris maad, kuigi maa kuulus mõisnikule. Ka tänapäeval kohtame sellist tootmisvormi arengumaades. Põllumajandus industriaalajastul: Põllumajandus muutus - maa jagati kas osaliselt või täielikult talupoegadele , kujunesid iseseisvad segatalud. Algselt säilis neis elatusmajandus. Ajaga muutusid segatalud tootlikemateks suurema osa oma toodangust müüdi.
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut; Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid,
· 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. · · Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani
ainuke energiaallikas. ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa põllud, istandused. Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Põllumajandus jaguneb kaheks. Elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline) kasvatatakse põllusaadusi / peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks
11. Iseloomusta erinevaid põllumajandusliku tootmise vorme (keda-mida kasvatatakse, kus esineb, ekstensiivne või intensiivne, omatarbeline või kaubanduslik jne) a. Alepõllundus- mais, vili; Lõuna- Ameerikas, Lõuna-Aasias; ekstensiivne; omatarbeline b. Rändkarjakasvatus- kitsed, lambad, kaamelid, hobused; kõrbelised piirkonnad (kõrbed, rohtlad, savannid); ekstensiivne; omatarbeline c. Segatalud - põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele d. Spetsialiseeritud suurtalud- lilled, piim, maitsetaimed, teravili; Euroopa, Põhja- Ameerika, intensiivne, kaubanduslik e. Ekstensiivsed teraviljatalud- nisu; Venemaa, USA, Argentiina,
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud,
*troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus, *niisked mägised aladterrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus Põllumajandusliku tootmise tüübid. Varaaegne tootmisviis-Korilus (praegu ligikaudu 10 milj. Inimenst Aasiast ja Aafrikast elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks. Sellele järgnes loomade kodustamine(kits, lammas), põlluharimise algus (rändkarjakasvatus, alepõllundus). a) Levinud vaestes arengumaades b) alepõllundus, rändkarjakasvatus c) elatusmajandus d) ei osale maailmamajanduses Hilisagraarne tootmisviis: taime-ja loomakasvatuse ühendamisel tekivad segatalud. Arengumajandus. Mõis maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei võta. Tootlikus väike. Talu omanik võtab tootmisprotsessist osa. Segatalu suurem osa toodangust enda tarbeks. Osa juba ka müügiks. N.riisitalu enda tarbeks, teepõõsas tee müügiks Industriaalne kõrgeltarenenud riigid. Põhivorm spetsialise eritud Suurtalu
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad),
söödetakse aastaringi looduslikel karjamaadel. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema tuhandeid hektareid karjamaad. Rantsod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 5)Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades. 5. Agraarajastu Peamiselt elatusid inimesed koriluset, küttimisest ning kalapüügist, toitu ei kogutud, elu sõltus sellest palju toitu leiti. Industriaalajastu Tekkisid segatalud. Hakati tegelema toidu müügiga infoajastu põhineb peamiselt kaubandusele. Tööd teevad enamasti masinad, suund on mahepõllundus. 7. Milliseid mõjusid avaldab põllumajandus keskkonnale? Too näiteid pmj'ga kaasnevatest kesk. Probleemidest.
kirde ja loodeosa, Jaapan, Uus Meremaa Eksensiivsed peamiselt nisu kuiv kliima, Põhja (äriteenused) madal saak hektari teraviljatalud Ameerika, väiksed kohta Austraalia tootmiskulud Rantšo lihaveise või USA lääne osa, tõuaretus, 10 tuhat ha maad lambakari Austraalia, veterinaarteenindus odav toodang Argentiina Istandus kohv, suhkruroog, arengumaad agrotehnika, odav suur rõhk
- Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele · vihmavee kogumiseks Kaubanduslik põllumajandus segatalud - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - suuremad maavaldused - USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. - kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu loomavabrikud - suur osa toodangust läheb müügiks - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale - kapitalimahukas- kasutatakse rohkem väetisi, tehakse - vähe tööjõudu maaparandustöid, sordiaretus - hea asend suurlinnade (turu) läheduses
teraviljatalus ja istanduses? Ekstensiivses teraviljatalus toodetakse saadusi tavaliselt palgatud tööjõudude abil, töö tehakse ära enamasti paari nädalaga. Istanduses toodetakse saadused müügiks ja tegeletakse saaduste esmase töötlemisega. Istandus saab töötada ainult odava tööjõuga, kelleks olid ajalooliselt orjad ning hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. 4. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud istandused? Istandused on iseloomulikud arengumaades. 5. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud ekstensiivsed teraviljatalud? Ekstensiivsed teraviljatalud on iseloomulikud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. 6. Mille poolest erineb loomakasvatussaaduste tootmine loomavabrikus ja rantsos? Loomavabrikus toodetakse saadusi tööstuslikult. Loomad paigutatakse
- oluline hea asend suurlinnade(turu) läheduses - tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso - suur maa-ala - kasutatkse vähe tööjõudu - palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid - USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. loomavabrikud - palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale - vähe tööjõudu - hea asend suurlinnade (turu) läheduses - kõrge produktsioon inimese ja ha kohta - kogu toodang müügiks ekstensiivsed teraviljatalud - suured põllud - kasutatakse vähe ajutist tööjõudu - palju kapitali väetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele - töö peamiselt masinatega - väike saagikus ha kohta, kuid suur inimese kohta
iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses Industriaalajastu põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele ajapikku toodeti ka müügiks toodeti enamasti teravilja loomi linde segatalud iseloomulik arengumaadele (brasiilia - kohvioad) spetsialiseerunud suurtalud turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale kaasaegsem tehnika arenes kaubavahetus tööjõudlus suurenes levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes kasvatati ka teravilja loomadele söödaks suurlinnade lähedal Põhja-Euroopa USA Kanada kirde osa Jaapan Uus-Meremaa ekstensiivsed teravilja talud
See esineb kahes vormis: kaubatootmisele orienteeritud ja elatusmajanduse põllumajandus. Vaatamata sellele, et põllumajandustoodangu maht kasvab, jääb selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks, sest teised majandusharud arenevad kiiremini. 20. sajandil vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. Siiski on selles 40% töötavast rahvastikust. Põllumajanduse osatähtsus riigi rahvamajanduses on erinev 1. Austraalia koos Okeaaniaga, Brasiilia, Hiina, India ja USA annavad poole maailma põllumajandustoodangust. Osades Lõuna riikides on põllumajanduse tähtsus üle poole riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT), osades vähem kui kümnendik SKT-st. Sellele avaldab mõju looduslikud tingimused. Põhja riikides on osatähtsus SKT-s vähenenud. Seal tegeldakse rohkem sordi-ja tõuaretusega,
Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III
naturaalrent o tänapäeval levinud arengumaades o iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus - toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) - palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses o Industriaalajastu o põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele o ajapikku toodeti ka müügiks o toodeti enamasti - teravilja, loomi, linde o segatalud o iseloomulik arengumaadele (Brasiilia - kohvioad) o spetsialiseerunud suurtalud o turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale o kaasaegsem tehnika o arenes kaubavahetus o tööjõudlus suurenes o levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika o esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes o kasvatati ka teravilja loomadele söödaks o suurlinnade lähedal - Põhja-Euroopa, USA, Kanada kirde osa, Jaapan, Uus-Meremaa
e be) oaasides L- Üle 8000C, Ebaühtlased Keskmine 300 milj ekvotoriaaln aastaringn sademed, viljakus haritavat 100 e e vahelduvad milj rohumaad kuiv ja vihmane periood Ekvatoriaaln Palju Väheviljak istandused e sademeid ad Mida kaugemal ekvaatorist seda kuivem. Mukkustes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem a)põllumaj maad B)haritavat maad C)rohumaad? A) Parasvööde ja lähisekvatoriaalne B) Lähistroopiline ja parasvööde C) parasvööde, lähisekvatoriaalne Kus on piisavalt niiskust aastaringselt? Ekvatoriaalses kliimas Põllukultuuride geograafiline levik *Taimekasvatussaadustel on tähtsam koht kui loomakasvatussaadustel
Umbes 45% 4. Maakera maakasutus: põllumajandusliku maa osakaal s.h haritava ja rohumaa osakaal, metsamaa osakaal? Kõige enam hõlmab põllumajanduslik maa (31%), sinna alla kuulub nii haritav maa (10%) kui ka rohumaa (21%). Metsamaa hõlmab endale 27%. Siseveekogud ja liustikud 20%. Kõlbmatu, vähekõlbulik või rikutud maa 19% ning teed ja ehitised 3%. 5. Mis moodustab haritava maa, mis looduliku rohumaa? Haritav maa: põllud, mitmeaastased istandused. Loodulikud rohumaad: niidud, väheväärtuslikud karjamaad. 6. Missuguste näitajatega iseloomustatakse põllumajanduse tähtsust mingis riigis? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtusega SKT-s. 7. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud: Kliima o temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe,
periood, Mullad niiskuse defitsiit soojushulk >8000 kraadi, o Seotud kliimaga (mullaprotsessid) vähe põllumaad. o Parasvöötme mullatekkeprotsess – Lähisekvatoriaalne – muld viljakam kui leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus Relieef o toodetakse peamiselt oma pere o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis
3. Ranso (ekstensiivne loomakasvatustalu) 4. Istandus (palju inimtööjõudu) 5. Uusistandus (kasutatakse masinaid) 6. Loomakasvatustalud (Põhjariikides esinev väga intensiivne loomakasvatusettevõte, kus toodetakse linde ,veiseid jms. Toodang on kallis) 7. Segatalu (Lõunariikides. Toodetakse nii enale kui müügiks.) Regionaalne põllumajanduse ülevaade Euroopa Maa on maksimaalselt kasutuses. Looduslikud tingimused on väga ebaühtlased. Tootmisvormideks on suurtalud. Euroopa põhjapoolsemas piirkonnas on piimakarjakasvatus, lõunapoolsemas aga taimekasvatus. On ka loomavabrikuid esineb uusistandusi. Ida-Euroopas areneb põllumajanduslikus tootmises üleminek segataludelt suurtaludele ja teistele vormidele.Euroopa põllumajanduslik toodang on kallis, sellepärast see maailmaturule ei lähe, see tarbitakse kohapeal, Euroopas. Euroopas on oht ületootmisele. Oluliseimad toodanguandjad on Taani, Prantsusmaa, Holland; Ungari, Poola. Põhja-Ameerika
Tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad. Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). ARENENUD RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4
Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
laiuvad suurimad kõrbed, pm ain oaasides, niisutavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes - aastaringi soe, sademed langevad ebaühtlaselt, savannides sageli põuatõttu ikaldus, põuakindlamaid kultuure kasvatatakse (hirss, maapähkel, sisal jms), niisutavatel aladel puuvilja või riisi. Ekvatoriaalses vöötmes - väga niiske kliima, viljatud mullad sitt pmseks. Peamiselt istandused, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Mägedes kasvatavate kultuuride ja loomatõugude valik oleneb õhutemp. Ning sademete hulgast, aastaajalisest jaotusest. Agraarajastu põllumajandus - minevikus elatuti korilusest, küttimisest ja kalapüügist, toiduks vaid loodusest leiduv. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Toiduvarusi ei kogutud, inimeste arv sõltus toidu saamisest. U
Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt
· Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu.
-palju tööjõudu -saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal -suurem osa toodangust läheb söögiks -Kagu-Aasia, Hiina, India Intensiivne riisikasvatustalu (töös pead selgitama omadusi) Kaubanduslik põllumajandus. Segatalud. -suuremad maavaldused -kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu -suur osa toodangust läheb müügiks -kapitalimahukas - kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, sordiaretus -saagikus on suurem -Euroopas Spetsialiseeritud suurtalud. Piimakarjatalud -palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistel -kasutatakse vähe tööjõudu -oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses -tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta -kogu toodang müügiks -Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa Eelduseks on suur rohumaa. Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso. -suur maa-ala -kasutatakse vähe tööjõudu -palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale
rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav tööjõud *kasvatatkse: loomad -, taimed:kohv,suhkruroog,puuviljad *eesmärk müügiks *intensiivne *levik arengumaades LOOMAVABRIK-*väga väike *tööjõu vajadus väike,oskustöölisedi, kasvatatakse:linnud, sead, piimakari, taimed -
Need tegutsevad enam kui ühes riigis ja kasutavad ära eri piirkondade loodusvaradest. tööjõu hinnast ja teistest majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid. Kõrgtehnoloogia(biotehnoloogia, IT, elektroonika) Suuremahulised tarbekaubad(autod, telerid, külmikud) Brändi-tarbekaupade massitoodang(karastusjoogid, pesupulber ,hambapasta) 40.Peamised majandusoranisatsioonid: WTO-maailma kaubandusorganisatsioon MAAILMAPANK-ülemaailmne, ennekõike arengumaadele sooduslaene väljastav arengupank. EL-Euroopa Liit (Austria, Belgia, Bulgaaria, Inglismaa, Ungari, Saksamaa, Kreeka, Taani, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Prantsusmaa, Eesti, Rootsi ,Tsehhi) NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon on Kanada, Ameerika ühendriikide ja Mehhiko kaubandusühendus. ASEAN-Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Arendada ja kiirendada liikmesmaade