2 1,144 -0,564 81,705 3 0,630 0,514 0,000 4 0,596 0,034 -5,328 5 0,668 -0,072 6,145 6 0,905 -0,236 43,706 7 0,596 0,309 -5,329 8 0,564 0,032 -10,478 9 0,595 -0,031 -5,552 Kontrollsumma valemite nr 1, 2 ja 3 mahtudest: 1,631 2,403 Kontrollsumma kõikidest mahtudest (mahu tulp): 5,245 6,906 Mahu arvutamiseks vajalikud vahetulemused Tunnus Väärtus Ühik 1. Puu veerand kõrgust 5,770 m 2. Puu pool kõrgust 11,540 m 3. Puu kolmveerand kõrgust 7,693 m 4
H50 H100 alfa beeta gamma K 18,0235 26,871214 1008,93 0,0180 1,9742 0,3254 17,1199 27,562613 1133,00 0,0233 2,9263 0,2374 22,4208 28,882999 692,28 0,0254 2,1883 0,4436 19,8139 26,390287 786,34 0,0252 1,8856 0,3144 Kontrollsumma 8,70 valem =SUM(G22:G25) 8,97 vahe -0,28 Kõrgusindeks 28,88 m Täius Boniteet 1,20 I rinne 113% Juurdekasv 8,77 tm/(ha*a) II rinne 33% Kontrollsumma 39,14
Vpuistu=Gpuistu/?gmudelpuud*vmudelpuud V - metsaeraldises sisalduvate palkide, peenpalkide, ... puutüvede kogumahtude summa G - puistu rinnaspindala ?g - kõikide mudelpuude rinnaspindalade summa ?v - kõikide mudelpuude palkide, peenpalkide, ... puutüvede kogumahtude summa Tulemused Mahud kogu puistu kohta (tm) palk peenpalk paberipuit küttepuit jäätmed kokku 167 85 15 5 60 331 Kontrollsumma I osa: 31 Kontrollsumma II osa: 662 t/m3 tonni m3 31 662
alamvõrgu aadressi. IPv6 - 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on võetud uus ,,anycast" aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest võimalikest serveritest. IPv6 puhul ei ole lubatud fragmenteerimine, kasutatakse 40-baidilist päist. Erinevused IPv6 on täielikult ära kaotatud kontrollsumma, et vähendada töötluseks kuluvat aega. Kõik lisavalikud on küll lubatud, kuid asuvad väljaspool päist. Neile viidatakse väljaga ,,Next Header". Kasutusele võetakse ka ICMPv6, mis sisaldab täiendavaid teateid (nt. ,,Packed too big"), samuti administreerimist multisaategruppide kaupa. Üleminek IPv4 IPv6-le Mitte kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada, s.t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad pakette
tõlgendada ICMP sõnumeid. Interneti kontrollsõnumiprotokoll kuulub interneti protokollikomplekti (tuntud ka kui TCP/IP) ja asetub OSI mudeli võrgukihti. 3 2.Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse. Sõnumite formaadid on erinevad, aga kõik ICMP sõnumid algavad väljadega tüüp, kood ja kontrollsumma. ICMP sõnumi üldformaat IP Päis Tüüp Kood Kontrollsumma Identifikaator Järjekorra number Valikulised andmed Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi. 2) Tüübiväli määrab sõnumiliigi. 3) Kood täpsustab sõnumi sisu ehk määrab alamtüübi. Maksimaalne alamtüüpide arv, mis on
Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 27 FR kaadri formaat Lipp (Flag) määrab ära kaadri alguse ja lõpu. Kood 7E, 01111110 Andmed (Information field) selles väljas paiknevad kasutaja andmed. Välja pikkuse otsustab võrgu operaator, Frame Relay Forum'i soovituslik pikkus on 1600 baiti. Seda osa kaadrist FR protokoll ei muuda ega kasuta Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 28 FR kaadri formaat FCS (Frame check sequence) kaadri kontrollsumma. Võtab arvesse kogu kaadri bitid jättes välja lippude ja kontrollsumma väljad Aadress (Address field) 2 (või 3) baidine väli andmeedastuse juhtimiseks. Esimese baidi 6 bitti ja teise baidi 4 bitti määravad ära kaadri järgmise aadressi (DLCI data link connection identifier) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 29 FR kaadri formaat CR (Command response) käsu vastus. Välja ei kasutata EA (Extended address) iga aadressi
TCP päis sisaldab järgmist infot: ● lähteport - infot edastava TCP port ● sihtport - infot vastuvõtva TCP port ● järjekorra number - esimese andmebaidi järjekorranumber TCP segmendis ● kinnituse number - järgmise baidi järjekorra numbe, mille kinnitust saatja vastuvõtja ootab ● admepuhver - saatva arvuti mälupuhver, vastuvõetavate pakettide salvestamiseks ● kontrollsumma - biti tasemel veakontrolli summa TCP segmendi veatuvastuseks TCP ühendus initsialiseeritakse kolmeastmelise kätlusega (Handshaking). Selle käigus sünkroniseeritakse järjekorranumbrid ja vahetatakse TCP andmepuhvri maht: 1. Klient saadab TCP segmendi serverisse koos enda pakettide algjärjekorranumbri ja andmepuhvri suurusega. 2. Server saadab vastu TCP segmendi, mis sisaldab serveri valitud
Sünkroniseerimine (Synchronization) õigesti ajastatud edastus * Andmeside haldamine (Exchange management) * Vigade avastamine et edastuskiirus oleks sama kogu edastusaja vältel. Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. 24. TCP koormuse juhtimine ja parandamine (Error detection and correction) - ntx side mürarikkas keskkonnas, kontrollsumma, paarsusbitt * Voojuhtimine (Flow TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide Koormuse juhtimine (Congestion Control) on saatja poolne ettevaatusabinõu, vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes
11. Praagi protsent virna puidu mahust 1,11 2,03 6,81 5,65 3,67 12. Kvaliteetse puidu maht 7,995 8,678 5,747 7,520 29,94 13. Kvaliteetse puidu protsent 53,40 48,00 38,21 39,63 44,64 14. Puidu hind 256 278 184 241 958 * - "Kokku" lahtris on kogustega kaalutud keskmine Kontrollsumma (7., 11. ja 13. vastuse summa): 94,65 94,65 protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt Ühik rm protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt %* tm dm2 tm %*
Vastuvõtja informeerib saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. Kui kviteerimata paketile tuleb timeout, tuleb paketti korrata. Kui timeout on liiga lühike, koormatakse tipptunnil ilmaasjata võrku, kui on liiga pikk, siis muutub viivitus liiga suureks. (( ==>TCP segment: päis 20 baiti (lähte- ja sihtpordid, pakettide ja kinnituse loendurid, lipud, vastuvõtu akna suurus, kontrollsumma, viit kiireloomuliste andmetega segmentidele) + lisainfo (4 baidi kordne kogus) + rakenduse andmed. )) 22. TCP TAIMERID / TIMEOUT Timeouti määramisel on tähtis, et ei seataks liiga lühikest aega (ebavajalikud korduvsaatmised) ega liiga pikka (aeglane reaktsioon segmendi kadumisel). Timeout peab olema pikem kui RTT (muutuv suurus). Kuna RTT pidevalt muutub, siis kasutatakse timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X). RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks
juhuslikest. Vastuvõtja informeerib saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. Kui kviteerimata paketile tuleb timeout, tuleb paketti korrata. Kui timeout on liiga lühike, koormatakse tipptunnil ilmaasjata võrku, kui on liiga pikk, siis muutub viivitus liiga suureks. (( ==>TCP segment: päis 20 baiti (lähte- ja sihtpordid, pakettide ja kinnituse loendurid, lipud, vastuvõtu akna suurus, kontrollsumma, viit kiireloomuliste andmetega segmentidele) + lisainfo (4 baidi kordne kogus) + rakenduse andmed. )) 22. TCP TAIMERID / TIMEOUT Timeouti määramisel on tähtis, et ei seataks liiga lühikest aega (ebavajalikud korduvsaatmised) ega liiga pikka (aeglane reaktsioon segmendi kadumisel). Timeout peab olema pikem kui RTT (muutuv suurus). Kuna RTT pidevalt muutub, siis kasutatakse timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X). RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,
alamvõrgu aadressi. IPv6 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on võetud uus ,,anycast" aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest võimalikest serveritest. IPv6 puhul ei ole lubatud fragmenteerimine, kasutatakse 40-baidilist päist. Erinevused IPv6 on täielikult ära kaotatud kontrollsumma, et vähendada töötluseks kuluvat aega. Kõik lisavalikud on küll lubatud, kuid asuvad väljaspool päist. Neile viidatakse väljaga ,,Next Header". Kasutusele võetakse ka ICMPv6, mis sisaldab täiendavaid teateid (nt. ,,Packed too big"), samuti administreerimist multisaategruppide kaupa. Üleminek IPv4 IPv6-le Mitte kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada, s.t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad pakette teisendada ühest
Selleks UDP päis on 8 baiti pikk, mis koosneb: 1)saatja pordi aadress -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad saatja ujutab LAN’i üle päringuga, kus on kirjas tema IP 2B 2)sihtpunkti pordi aadress 2B 3)datagrammi pikkus 2B puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal aadress ja soovitava vastuvõtja IP aadress. Vastuvõtja tunneb 4)kontrollsumma 2B. UDP-d kasutatakse programmides, kus 40. Ipv6 päise suurus on 40 baiti, see suurus on fikseeritud, oma aadressi ära ja saadab saatjale vastuse, kuhu on märgitud eelistatakse kiirust kindlusele. UDP ei hooli ummikutest konstantne. Kaks välja – lähteaadress (Source Address) ja vastuvõtja MAC aadress. ARP päringul on küljes ka TTL vastuvõtjas
IPv6 – 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on võetud uus „anycast“ aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest võimalikest serveritest. IPv6 puhul ei ole lubatud fragmenteerimine, kasutatakse 40-baidilist päist. Erinevused IPv6 on täielikult ära kaotatud kontrollsumma, et vähendada töötluseks kuluvat aega. Kõik lisavalikud on küll lubatud, kuid asuvad väljaspool päist. Neile viidatakse väljaga „Next Header“. Kasutusele võetakse ka ICMPv6, mis sisaldab täiendavaid teateid (nt. „Packed too big“), samuti administreerimist multisaategruppide kaupa. Üleminek IPv4 IPv6-le Mitte kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada, s.t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse
Hulga lisainfot ka veel Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges suunas Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult UDP ja TCP: UDP (user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale. Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm Rakendused: DNS, NFS, TFTP TCP (transmission control protocol). Toimub kontroll. Ühendusorienteeritud Usaldatav Voo tüüpi Jagab voo segmentideks Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust Kinnitab saadud segmendid Kontrollsumma päisest ja andmetest Korrastab segmentide järjestuse Unustab dublikaadid
isum = isum + i aadress), hulga lisainfot ka veel 10 CONTINUE UDP - Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi, Ei taga usaldatavust, Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki sumto = isum kaks baiti), datagrammi pikkus (kaks baiti), kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) , andmeosa (varieeruva pikkusega RETURN hulk baite); UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm, END Rakendused: DNS, NFS, TFTP. COBOL TCP Ühendusorienteeritud, Usaldatav PROCEDURE SUMTO USING N, Answer
Etherneti kaader Preambula = 8 baiti (1010101010....101011) Päis (header) = 14 baiti o 6baiti DA(Destination Address, sihtaadress) o 6baiti SA(Source Address, lähteaadress) o 2baiti tüüp/pikkus 0-1500 - pikkus >1536 - tüüp (protokoll) 0x0806 - ARP 0x0800 - IPv4 0x086DD - IPv6 Andmed (payload) = 46-1500 baiti kontrollsumma = 4 baiti o FCS - frame check sequence o CRC - cyclic redundancy check o kaitseb sihtaadressist andmete lõpuni kaadrite vahe = 12 baiti MAC aadress MAC = Media Access Control Individuaalne ja unikaalne Etherneti seadme tunnusnumber Pikkus 6 baiti o 3 baiti tootja kood o 3 baiti seadme järjenumber (max 224=1677215) OUI (Organisationally Unique Identifier) - tootija koodid
Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse loogilisse võrgu osasse ta kuulub,ülesandeks on keerulistes võrkudes teate saatmise võimaldamine Saatja IP, saaja IP-päises kirjas Transpordi kiht-tegeleb teate ettevalmistamisega võrku saatmiseks, lammutab teate väiksemateks tükkideks ehk pakettideks, igale paketile tuleb juurde päis, milles on kirjas kontrollsumma, paketi number, järjekorranumber Seansi kiht-algab sellega, et üks vestluse osapooltest soovib teisega rääkida ning annab sellest teisele märku, 3 way handshake-kolmeosaline kätlus Esitluskiht-tegeleb erinevate andmete formaatide ümbervormindamisega, formaat-strukutuur, kuidas on andmed paigutatud, reeglistik, kuidas mingit sümbolit kirjeldatakse ASCII ANSI UTF-8 Rakendus kiht-töötavad programmid, mis tegelevad kasutajate teenindamisega, tagavad
LLC-PDU logical link control - protocol data unit - LLC päis + kasutaja info, selle sees allika ja sihtkoha service accesss pointid, kontrollbitt sihtkoha SAP kontrollbitt allika SAP LLC kontroll informatsioon 1 bit 7 bit 1 bit 7 bit 8-16 bit LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP) - filtreerivad, millise rakenduse jaoks paketid on Veatuvastus (CRC, FCS) mingi kontrollsumma, mida kontrollitakse, kui pakett on kohale jõudnud. Nt CRC: tähtedel on koodid, mille summa on antud. Kui koodid on valeks läinud, siis summa enam ei klapi ja teatakse, et on viga. ALOHA edastad kaadri, millal tahad, ootad kinnitust. Kui kinnitust ei tule proovid uuesti n korda, siis loobud. Kanali kasutus väike. CSMA kuulad, kas meedium on vaba. Kui on, edastad kaadri. Kui on kinni, ootad suvaka aja ja kuulad uuesti.
võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja leitakse üles teine arvuti. Kõik see omakorda läheb kanalikihi kätte ning see lisatakse kanalikihi andmeosasse ning ühe konkreetse kanali piires pannakse ka siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga ning kui ei ole lokaalvõrk, siis pannakse näiteks kontrollsumma või muu juhtinformatsioon. Iga kiht võib ülevalt poolt saadud paketi omakorda tükeldada, sest erinevatel kihtides on erinevad pakettide pikkuse piirangud. Hiljem saab päisest saadava info abil paketid uuesti kokku panna. Nendest kokku saadakse signaalid, mis liiguvad mööda füüsilist kihti edasi. Kui need on pärale jõudnud, siis kanalikiht saab aru, et see on temale mõeldud. Kui kõik on korras, siis päis visatake ära ja see läheb võrgukihi kätte
deliver_data() kaudu. Rdt2.0 – töökindel andmeedastus üle bitierroritega kanali. Kasutatakse ACK-e (positive acknowledgments) ja NAK-e (negative acknowledgments). ACK-iga öeldakse, et sõnumist saadi aru, NAK palub saatmist korrata, kuna arvatavasti olid tekkinud mingid häired. See aitab saatjal teada, mis võeti korralikult vastu ja mis mitte. Rdt2.0 puhul on uuendusteks vea tuvastamine (bitierrorite tuvastamise jaoks kasutatakse UDP-d, millel olemas bittide kontrollsumma), vastuvõtja tagasiside (ACK, NAK) ja saatmise kordamine. Saatjal on kaks olekut – leftmost state, mille korral oodatakse ülemiselt kihilt andmeid (seejärel luuakse pakett koos UDP kontrollsummaga ja edastatakse see kanalisse), ja rightmost state, mille korral oodatakse kanalilt ACK’i või NAK’i (NAK’i puhul saadetakse pakett uuesti). Pärast ACK’i saamist pöördutakse uuesti tagasi olekusse leftmost state. Vastuvõtjal on vaid üks olek
etapi kaudu aktiviseerida bensiini paagi tuulutussüsteeme ja saadud tagasisisde parameetreid kasutada selle hermeetilisuse tõttu. Etapp 9 Saab vaadata auto identifitseerimisandmeid need võib näiteks automaatselt lisada testitulemuste amtlikule väljatrükile. Identifitseerimisandmeid on vaja ka remondijuhiste vaatamisel. Identifitseerimisandmed: VIN-on MAX 17 tähistest koosnev kerenumber CIN -on MAX 16 tähisest (ASU kood) koosnev programmi kalibreerimiskood. CVN- on koodide kontrollsumma. Identifitseerimise andmed. OBD korrasoleu kontroll · Visuaalne kontroll · Signaallambi tööpõhimõte · Rikkekoodide hulk · Signaallambi juhtimine · Osatestrite sooritamise tingimused · Heitgaaside kontrollimine · Korrektselt sooritatud kontrolltesti tulemuse näidis Soomes võeti kasutuseke OBD süsteemi kontrolimine kasutusele 2004.a. Kontrollimisele kuuluvad kõik 2001 ja hiljem väljalastud M1 ja N1 klassi kuuluvad
Bititoppimine ei moonuta andmeid, aga võimaldab algust ja lõppu üheselt ära määrata. 24 Võrku saadetakse info, et kaader algab – kõik võrgus olevad seadmed kuulavad, kas kaader on neile. Kui pole neile, siis seda kaadrit ignoreerib. CRC – cyclic redundancy check – veatuvastusmeetod – igal tähel on mingi kood ( nt tähestiku järjekorranr) – kontrollsumma. FCS – frame check sequence – All frames and the bits, bytes, and fields contained within them, are susceptible to errors from a variety of sources. The FCS field contains a number that is calculated by the source node based on the data in the frame. This number is added to the end of a frame that is sent. When the destination node receives the frame the FCS number is recalculated and compared with the FCS number included in the frame. If the two numbers are different, an
tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihi. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID
kinnituseks andmeid vastu saatma (peab olema kahepoolne suhtlus, et kas ikka jõudsid vajalikud bitid kohale). Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne.
bitiveaks Digitaalse edastuse kvaliteedi näitajana kasutatakse bitivigade suhte nimelist suurust: BER (Bit Error Rate) BER näitab kui suur osa edastatud n bitist võeti vastu vigaselt: BER = ne/n (ne = vigaselt vastu võetud bittide arv) Bitivigade suhe on pöörvõrdeline signaal-müra suhtega vastuvõtja sisendis. Ehk mida tugevam on signaal võrreldes müradega, seda harvemini tehakse ekslike otsuseid 36. Veatuvastus kontrollsumma abil, paarsuskontroll Kõige lihtsam meetod vigade tuvastamiseks on kontrollsumma kasutamine. Kontrollsumma, nagu nimigi ütleb, arvutatakse edastatavate andmete liitmise teel. (Väiksemate andmehulkade korral liidetakse andmed kokku bitthaaval mooduliga kaks, suuremate korral tehakse liitmist tavaliselt ühe või mitme baidi kaupa, kasutatav moodul sõltub liidetavate baitide arvust) Paarsuskontroll on lihtsaim ja levinuim kontrollsumma kasutamise viis.
paketi saatmine saatjalt saatjale. Kui pole võimalik, annab rakendusele teada. The Transmission Control Protocol (TCP) is one of the core protocols of the Internet protocol suite. TCP provides reliable, in-order delivery of a stream of bytes, making 2. Paketi ja sõnumi kontrollsumma arvutamine. it suitable for applications like file transfer and e-mail. It is so important in the Internet protocol suite that sometimes the entire suite is referred to as "the TCP/IP protocol 3. Duplikaatpakettide kõrvaldamine suite." 4. Mitme üheaegse ühenduse tagamine
võrgus). Aadressid 192.0.0.0 223.255.255.255. D-klass multicast aadressid (võrguosa ja hostiosa ei ole üheselt määratud). Aadressid 224.0.0.0 239.255.255.255. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time-to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot (näiteks saatmise aeg (timestamp) või natuke lisainfot marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik. IPv6 loomise põhjuseks on see, et IPv4 aadressid hakkasid otsa saama. IP on selle versiooni puhul 128 biti pikk ja seetõttu on aadresse kokku 2128. IPv6 kasutab fikseeritud 40 baidi pikkust päist ja keelab ära fragmenteerimise. Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Võrreldes IPv4'ga on veel ära kaotatud
identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time- to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot (näiteks saatmise aeg (timestamp) või natuke lisainfot marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik. IPv6 loomise põhjuseks on see, et IPv4 aadressid hakkasid otsa saama. IP on selle versiooni puhul 128 biti pikk ja seetõttu on aadresse kokku 2128. IPv6 kasutab fikseeritud 40 baidi pikkust päist ja keelab ära fragmenteerimise. Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist (hõlbustab QoS kasutamist).
(uhenduseks reserveeritakse kindel fuusiline kanal kokku hoida (puudub vajadus saata lisainfot ,mis jaab pakettide paigutuse jne hoivatuks kogu uhenduse ajaks) kohta). UDP pakub aga kahte teenust mida IP ei IP taseme fragmentimine paku naiteks · Datagramm(sõnum,segment)1400 baiti üle pordinumbrid ja vajadusel ka kontrollsumma. võrgu, kus MTU (maximum transfer unit) Pordinumbrid voimaldab on 620 baiti? eristada erinevaid kasutajanoudeid ja -Marsruuter fragmendib kontrollsumma abil saab · 600 baiti, 600 baiti,200 baiti (20 baiti IP kontrollida kas sonum joudis vigadeta kohale. päis) UDP ja TCP on
Näited: · arvutite ja lukusüsteemide logifailid. logifailide automaatanalüüsi vahendid · mitmesugused diagnostika- ja testimisvahendid · läbivaatuse, verifitseerimise ja auditeerimise meetodid 56. Tõendtuvastus põhineb mitmesugustel andmekogumitele lisatavatel turvaelementidel, mis võimaldavad kontrollida terviklust ja/või konfidentsiaalsust Näited: · paarsusbitt, kontrollsumma, tsükkelkood, krüptograafiline sõnumilühend · digitaalallkiri ja ajatempel · steganograafiline vesimärk (lisatakse originaali loomisel) · steganograafiline sõrmejälg (tekib kopeerimisel) · füüsilised (nähtavad või vähemärgatavad turvakiled, -niidid, -pitserid, värvust muutvad märgised jms) 57. Taastavad turvameetmed - Objekti (infovara) turvalisust kahjustanud turvaintsidendi järel tuleb taastada objekti normaalne talitlus
aktiviseerida bensiini paagi tuulutussüsteeme ja saadud tagasisside parameetreid kasutada selle hermeetilisuse tõttu. Etapp 9 Saab vaadata auto identifitseerimisandmeid need võib näiteks automaatselt lisada testitulemuste ametliku väljatrükile. Identifitseerimisandmeid on vaja ka remondijuhiste vaatamisel. Identifitseerimisandmed: VIN-on MAX 17 tähistest koosnev kerenumber CIN -on MAX 16 tähisest (ASU kood) koosnev programmi kalibreerimiskood. CVN- on koodide kontrollsumma. Identifitseerimise andmed. OBD korrasoleku kontroll: · Visuaalne kontroll · Signaallambi tööpõhimõte · Rikkekoodide hulk · Signaallambi juhtimine · Osatestrite sooritamise tingimused · Heitgaaside kontrollimine · Korrektselt sooritatud kontrolltesti tulemuse näidis Soomes võeti kasutuseke OBD süsteemi kontrollimine kasutusele 2004.a. Kontrollimisele kuuluvad kõik 2001 ja hiljem väljalastud M1 ja N1 klassi kuuluvad sõidukid (sõidu ja pakiautod).
korral. Tervikluse kaitsmine kontrollsummade, krüpteerimise või digitaalse allkirja abil Kui andmete vahetamisel tuleb tagada ainult edastatavate andmete terviklus, siis tuleb vahet teha sellel, kas andmeid tuleb kaitsta ainult juhuslike muudatuste, näit. edastamisel tekkivate vigade või ka nendega manipuleerimise eest. Kui tuleb tuvastada ainult juhuslikke muudatusi, siis võib kasutada kontrollsumma meetodeid (näit. Cyclic Redundancy Checks) või vigu korrigeerivaid koode. Lisaks sellele pakuvad manipuleerimise vastu kaitset meetodid, mis sümmeetrilist krüpteerimisalgoritmi (näit. Triple-DES-i) kasutades loovad edastatava informatsiooni põhjal niinimetatud Message Authentication Code-i (MAC). Muud meetodid kasutavad asümmeetrilist krüpteerimisalgoritmi (näit. RSA) koos hash-funktsiooniga ja loovad "digitaalse allkirja".
näiteks SMTP, TCP, ATM Paketipõhised protokollid Näiteks: postiühendus nimetatakse ka olekuta (stateless) protokollideks suhtlus toimub paketi kaupa kommunikatsioon on “küsimus-vastus vormis” näiteks DNS, NFS, UDP, IP, Ethernet UDP (User Datagram Protocol) Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm Rakendused: DNS, NFS, TFTP TCP(Transmission Control Protocol) Ühendusorienteeritud Usaldatav Voo tüüpi Jagab voo segmentideks Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust Kinnitab saadud segmendid
Võrguliidesekiht Füüsiline adresseerimine ja parameetrite määramine. Seob endas OSI kanalikihi ja mingil määral ka füüsilise kihi. Vastutab lõplike kaadrite moodustamise eest, mida füüsilisse kihti edasi saata. MAC aadressi tasemel adresseerimine. Tegeleb ka mingil määral vigade tuvastusega - CRC. Cycling Redundancy Check - ehk mingi algoritmi järgi arvutatakse kontrollsumma, mis lisatakse kaadrile(?) juurde ja vastuvõtjas kontrollitakse. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. Bittide edastamine, data rate, sünkroniseerimine, defineerib elektrilised vm füüsilised parameetrid seadmetele ja keskkonnale. Määratakse andmete kodeerimisviis signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal
kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis SEANSIKIHT Seanss Seanss- talitluslikult terviklik töötsükkel dialoogsüsteemis või andmesides. Seanss kujutab endast kestvat ühendust kasutaja (või kasutaja agendi) ning partneri vahel, kelleks on enamasti server. Seansi vältel toimub harilikult suure hulga pakettide vahetamine kasutaja arvuti ja serveri vahel
tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis. RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID BOOTP Buudiprotokoll. Protokoll, mis võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja buutida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutajavahelesegamiseta. Võrguülema poolt hallatav BOOTP server annab automaatselt kasutajatele IP aadresse kasutamiseks kindlaksmääratud aja jooksul
Objective, esimene viirus, mis ei nakata käivituvat koodi. Selle asemel lisab ta end hoopis OBJ moodulitele. (OBJ fail on vaheaste programmide lähtetekstide ja käivitatava koodi vahel.) Mitte kõik inimesed ei kirjuta programme ja mitte kõik programmeerijad ei kasuta selleks C -d või assemblerit -seega nende arvutites Shifting Objective ei levi. OBJ fail on põhimõtteliselt muutuva pikkusega kirjete jada. Iga kirje alguses on 3 baiti pikk päis ja lõpus kontrollsumma. Päise esimene bait defineerib kirje tüübi ja ülejäänud kaks baiti sisaldavad endas kirje pikkust baitides. Osad kirjete tüüpidest on: 80h -OBJ faili esimene kirje 8Ah -OBJ faili viimane kirje 8Ch -väliste andmete definitsioonid A0h -tavaline kood A2h -kokkusurutud kood. Tavaline OBJ fail algab esimese ja lõpeb viimase kirjega. Need kirjed sisaldavad OBJ mooduli nime, koodi algusaadressi ja muud taolist infot. Väliste andmete
tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis. 6 Rakenduskihi protokollid: FTP (File Transfer Protocol) failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla
sootuks võimatuks osutuda. Probleemi aitavad lahendada sisseehitatud veaparandusprotokollidega modemid, mis tagavad telefoniliinis häirete poolt rikutud andmete tuvastamise ja uuestisaatmise. Kui modemi andmeedastuse jooksul avastatakse viga, siis reeglina toimub selle edastustsükli kordamine niimitu korda, kuni viga enam ei teki (või automaatne üleminek madalamale kiirusele). Veakontroll toimub selliselt, et koos kasuliku infoga (mingist hulgast baitidest koosneva paketiga) saadetakse kontrollsumma (selle paketi kõigi baitide summa 8 viimast bitti). Sihtkohas arvutab teine modem kontrollsumma uuesti. Kui edastatud ja ise arvutatud kontrollsumma on võrdsed, on info "eeldatavasti" veatult kohale jõudnud. Levinud on kaks protokolli: * MNP - (Microcom Networking Protocol) klassid 1 kuni 4, mis on välja töötatud firma Microcom Systems poolt ja mida kasutatakse paljudes modemites. * V.42 - ITU-T standard, mis kirjeldab LAP-M veaparandusprotokolli. Et tagada
tootmine ka oluliselt odavam. Lihtne ehitus tingib aga selle, et need laengud (mille abil infot säilitatakse) ei säili mälu pikalt ning seepärast toimub pidevat mäluseisu värskendamine. Mälu värskendamine on üks põhjus, mis DRAM on oluliselt aeglasem SRAM'st. Lisalugemist: wikipedia.org, arvutiweb.ee Veakontroll Veakontroll on kasutusel peamiselt DRAM tüüpi mäludes. Veakontrolli mõte seisneb selles, et teatud arvu bittide kohta arvutatakse kontrollsumma ning andmete mälust lugemisel kontrollitakse, kas summa on sama. Paarsuskontrolliga mälud Paarsuskontrolliga mälude puhul hoitakse iga kaheksa biti (1 bait) kohta meeles veel ka paarsusbitti (kas 0 ja 1 oli kirjutatud andmetes paarisarv korda või mitte). Leiab mälust ühebitilisi vigu (kui on kaks viga järjest, siis ei pruugi viga avastada) ja vigu parandada ei suuda (puudub võimalus kindlaks teha kus viga oli). Lisalugemist: wikipedia.org ECC (Error detection and correction)
püsimälukiip, mille eelnev kustutamine toimub elektrilise signaali abil ja seda tüüpi püsimälu kasutatakse tänapäevastes arvutites ja riistvaraseadmetes, et võimaldada riistvaraseadmete programmikoodi uuendada paranduste ja uue funktsionaalsuse lisamiseks. Mälude veakontroll on kasutusel kriitilistes kontrollerites või serverarvutites. Veakontroll võib olla realiseeritud kas paarsuskontrolliga, kus teatud arvu bittide kohta arvutatakse kontrollsumma ning andmete mälust lugemisel kontrollitakse, kas summa on sama. Sellise lahenduse korral on võimalik avastada 1-bitiseid mäluvigu. Teine mälukiipides tuntud veakontrollimeetod on ECC (Error detection and correction). Selle kontrollimeetodi puhul on iga mälumoodulil eraldi kontrollbitt ja selle kontrollimehhanism ka mälukontrollerile sisse ehitatud. ECC mälude korral on võimalik korrigeerida 1-bitiseid mäluvigu ja avastada 2-bitiseid mäluvigu. 1.2 Arvuti arhitektuur Õpieesmärgid
Andmete edastuskiirus on 250 Kb/s sagedusalal 2,4 GHz (16 kanalit) ja 20 Kb/s sagedusalal 868 MHz (1 kanal). Edastuskaugus on 10 kuni 75 m olenevalt saatja võimsusest ja keskkonnast. Kanali ribalaius on 2 MHz 6. 802.15.4 kaadrid 802.15.4 standard määrab neli põhilist kaadri tüüpi · andmed · kinnitus (ACK) · MAC käsk · "majakas" Andmekaadris saab edastada kuni 104 baiti. Kaadrite järjenumbri järgi saab kontrollida kas kõik kaadrid on edastatud. Kaadri kontrollsumma abil kontrollitakse võimalikke edastusvigu. Kaadri ülesehitus peab tagama töökindluse ka keerulistes tingimustes. Kinnituskaader on tagasisideks vastuvõtjalt saatjale kinnitamaks, et kaader võeti vastu vigadeta. See kaader saadetakse tagasi vahetult pärast andmekaadri edastust. Kaadri edastuseks kasutatakse ära lühikest kaadritevahelist aega. MAC käsu kaadrit kasutatakse kaugjuhtimiskorralduste edastamiseks ja seadmete konfigureerimiseks, kaugseadistamiseks
Andmete edastuskiirus on 250 Kb/s sagedusalal 2,4 GHz (16 kanalit) ja 20 Kb/s sagedusalal 868 MHz (1 kanal). Edastuskaugus on 10 kuni 75 m olenevalt saatja võimsusest ja keskkonnast. Kanali ribalaius on 2 MHz 6. 802.15.4 kaadrid 802.15.4 standard määrab neli põhilist kaadri tüüpi · andmed · kinnitus (ACK) · MAC käsk · "majakas" Andmekaadris saab edastada kuni 104 baiti. Kaadrite järjenumbri järgi saab kontrollida kas kõik kaadrid on edastatud. Kaadri kontrollsumma abil kontrollitakse võimalikke edastusvigu. Kaadri ülesehitus peab tagama töökindluse ka keerulistes tingimustes. Kinnituskaader on tagasisideks vastuvõtjalt saatjale kinnitamaks, et kaader võeti vastu vigadeta. See kaader saadetakse tagasi vahetult pärast andmekaadri edastust. Kaadri edastuseks kasutatakse ära lühikest kaadritevahelist aega. MAC käsu kaadrit kasutatakse kaugjuhtimiskorralduste edastamiseks ja seadmete konfigureerimiseks, kaugseadistamiseks
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 3 DoD mudel ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/d/d8/UDP_encapsulation.png IP •IP protokoll võimaldab globaalset unikaalset adresseerimist ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 TCP •Ühendusorienteeritud •Usaldatav •Voo tüüpi .Jagab voo segmentideks .Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust .Kinnitab saadud segmendid .Kontrollsumma päisest ja andmetest .Korrastab segmentide järjestuse .Unustab dublikaadid .Kontrollib voo mahtu ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 UDP •Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi •Ei taga usaldatavust •Datagrammi ehitus: .lähte-ja sihtport (kumbki kaks baiti) .datagrammi pikkus (kaks baiti) .kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) .andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) •UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti.
kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis. IP (Internet Protocol) internetiprotokoll. Protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis . Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt
Kaadrivorming I Teate päiskoodist, saatja ja vastuvõtjaaadressist' (frame configūration) | edastatavatest käskudest ja andmetest, kontrollsumrnast ja kaadri lõpukoodist koosnev kaadrivorming. I Veaavastusmeetodid Į Kontrollsumma (sum check), paarsuskonĮrolli (parity) või kaadri (error detection) | sünkroniseerimise (framing) meetodid Signaali edastuskood I B bit ASCIļ (fransmrssio n code) Andmeside vcrminguid ja I ruoni ÜIdlevinud või spetsiaalne muundurį andmeside protokoll protseduure määrav reeglistik ehk protokoll (protocoĻ
annaabi.ee 
