Linnriigid(~12) = föderatsioon. Kuningas Orjapidamissüsteem(gladiaatorid) Vaba naine Arenenud põllumajandus Kunst(eriti ehitus) võlvid, kaared Religioon(surm) Ennustamine Kirjalik kultuur. Riik, õigus, armee: 510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik Magistraadid: Konsulid (2tk) kõrgeimad magistraadid. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid (8tk) vajadusel asendasid konsuleid. Ülesanne: õigusmõistmise korraldamine , võisid ka sõjaväge juhtida. Tsensorid endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne: kodanike loendamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukombeid. Diktaator Vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Pool aastat piiramatut võimu ent pärast tuli vastutada.
linnamüüre tegutsesid leegionid. Teenistusest lahkudes said kõik kodanikuõigused. Austati lihtsat ja sõdurile omast karmi elu. Sõjaväes pidid teenima kõik alates 17aastased noormehed. Leegion koosnes peamiselt talupoegadest. Kuna konsuleid oli kaks, oli leegion jagatud kaheks. Provintsid ja linnad Kuna Rooma ärandas Linnasid hakati nüüd Linnad vaesusid oma sõjaretketega palju planeerima (varem seda impeeriumi majandusliku maid ja tekitas endale nn ei tehtud). Neid hakati ka seisukorra tõttu ning
PROLETAARID- lihtrahvas, kodanikud kes olid vabad ja vaesed. Millist rolli mängis nobiliteet Rooma ühiskonnas? Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu juhtiski riiki nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks? Konsuleid. Selleks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks. Selle põhjuseks oli vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Mille poolest erines senaatori staatus magistraadi omast? Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta. Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see
/// MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Seepärast ka igas riigiametis korraga vähmalt 2 meest. Pidi arvestama kolleegi arvamusega. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Roma armeed Preetorid (neid oli 8) asendasid vajadusel konsuleid. Tähtsaim ülesanne - korraldada õigusemõistmist Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike loenduse korraldamine. Valvasid kodanike elukommete järele. Tsensori ametit peeti väga auväärseks. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis sai olla 6 kuud, sel ajal oli piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi tegude eest
Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender
2) neil olid erinevad usundid ja jumalad 2. Nimetage 3 Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded. 1) Magistraadid- rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud 2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid 3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge 4) Tsensorid (2tk)- nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsentsust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. 3. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel: a) igal kodanikul pidi olema võimalus osa võtta riigivalitsemisest, b) kodanikud pidid suutma oma riiki kaitsta. Mis tingis nimetatud eelduste kadumise?
Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi. Peamine väeüksus leegion - u 5000 meest. Põhiosa raskerelvastuses jalaväelased (kiiver, rinna-, küünarvarre-, põlvekaitsmed, kilp, visekoda, mõõk). Ratsavägi teisejärguline. Väikesed
tähtsaim oli 2 sõda, kus Kartaago vägesid juhtis HANNIBAL, kes reisis oma sõjaväega üle ALPIDE. Kindlat riigikorraldust ei olnud, osa võttis peaaegu kogu rahvas. Riigikord oli siiski aristokraatlik, riiki juhtisid MAGISTRAADID ja SENAT. Sinna pääsesid ainult jõukamad, poliitiliste elu kogemustega ja avalikkuse ees tuntud kodanikud. KONSULID Kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. PREETORID Võisid vajaduse korral konsuleid asendad, õigusemõistjad. Neid oli 8. TSENSORID Valiti endiste konsulite hulgast 5-ks aastaks. Kodanike loendus, senaatorite nimiri. DIKTAATOR Määrati siis, kui riiki ähvardas oht, sai olla kuni 6 kuud ja talle kuulus piiramatu võim. RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber. Varsti tekkisid väepealike vahel kodusõjad. TRIUMVIRAAT oli liit 3 väepealiku vahel (Sulla, Pompeius ja Caesar)
Rooma rahvas- populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk
preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks tsensor, Alluvus vahekord Valiti vanadest konsulitest, jälgisid kuidas inimesed näevad välja. rahvatribuun Alluvus vahekord, plebeilise päritoluga ametnikud, kel oli õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve 8. Kirjeldab senati rolli Rooma riigis. Senati tähtsus ja mõjuvõim erinesid erinevatel ajajärkudel. Valisid konsuleid 1 aastaks 9. Mida kujutab endast patrooni ja kliendi suhe PATROON - rikas ja mõjukas kodanik kes andis kliendile maad ja kaitset Klient - täitis vastutasuks patrooni heaks tema käske, näiteks hääletas tema poolt rahvakoosolekul 10. Oskab võrrelda omavahel plebeisi ja patriitse. PLEBEID: madalat päritolu, rooma kodanikud kes ei pääsenud võimule kergesti ligi. PATRIITSID: Adli soost kodanikud kes pärandasid oma tiitli edasi oma järeltulijatele, nendele kuulus võimutäius.
Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, 5 o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat piiramatu võimuga. Pärast seda pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Neile kuulus veto (keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. Kvestor oli rahaasjade ajaja ehk riigikassa. 8
Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud Magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riiginõukogu (300 liiget)Ametis oldi eluaeg, Riiki juhtisid jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi Kitsas perekondade ring Nobiliteet Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval valitsemisest osa võtta. MAGISTRAADID Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid sõjaväge Preetorid(8) - võisid vajadusel konsuleid asendada, korraldasid õigusemõistmist Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, ülesandeks oli tsensuste korraldamine, tsenaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukommete järele Diktaator määrati ametisse vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sai amatis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim, põrast ametiaja lõppu tegude aruanne ja nende eest vastutamine
valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. 4 Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve
Ohverdamisel alati jälgiti ohvrilooma käitumist. Ennustati ka looma sisikonna järgi või kanade söögiisu järgi. Eriti tähtsamatel juhtudel kasutati ennustamiseks sibülliraamatuid. Preestrite ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta(355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva. Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender. Nädalaid ei tuntud. Oli 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).
riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest
riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest
korraga kaks inimest , et takistada ühe riigiametniku võimu liigset tugevnemist . Ametitesse tuli kandideerida madalamalt kõrgemale . Palka riigiametnikud ei saanud , ja sellepärast said nad olla vaid rikkad kodanikud . Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge . Neid saatis 12 auvahti ja konsulite järgi nimetati aastat . Õigusemõistmisega tegelesid preetorid , kes vajadusel pidid ka sõjaväge juhtima ja konsuleid asendama . Oli veel ka teisi üheks aastaks valitavaid magistraate . Tsensorid valiti aga viieks aastaks ja nad valiti endiste konsulite hulgast . Nad korraldasid rahvaloendusi ja koostasid senaatorite nimekirja ning nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed . Tsensorid võisid ka kokkuleppel senatiga maksimum 6 kuuks määrata valitsema piiramatu võimuga diktaatori , kes pidi tähtaja lõppedes sooritatu kohta aruande andma .
Valitses koos senatiga. Ei olnud ülim võim. Pidi arvestama rahva ja senatiga. · Senatis olid patriitsid. Algul 100 hiljem 300. Sugukondade vanemad. (Ld keelsest sõnast senex vanamees). Ametis eluaeg. Juhtis riiki. · Magistraadid valiti 1 aastaks. Riigiametnik. Palka ei saanud. Igas ametis 2 meest. · Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid. Kõrgeim võim riigis. Sõja ajal armeejuhid. · Preetorid(8) võisid konsuleid asendada. Õigusemõistjad, ka sõjaväejuhid. · Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Kodanike loendusm senatoride nimekirja koostamine. Valvasid elukomete järele. Auväärne amet. · Diktaator ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. · Rahvatribuunid(10) kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele.
Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Tsensorid- 5ks aastaks. Korraldasid kodanike loendust (tsensus), koostasid senaatorite nimekirja, hoolitsesid kodaniku elukommete eest. Ohu korral võidi kuni 6ks kuuks määrata diktaator. Senat - valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, ametis eluaegselt. Välispoliitika, sõjandus, rahaasjad. Rahvakoosolekud - ainult et hääletada magistraadi tehtud ettepaneku üle, ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine elamispiirkondade ja
Rooma rahvas-populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud- magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid- 2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis- piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300-senex-vanamees,rauk
o 12 tahvli seadused 450 eKr (patriitside ja plebeide võitluse tippajal) esimesed Rooma seadused kirjutati 12-le pronkstahvlile neid nõudsid just plebeid seadused olid karmid · Vabariigi-aegsed ametid o Magistraadid (valiti aetisse üheks aastaks) Konsulid (2); kõrgeimad magistraadid; kuulus kõrgeim võim; sõja ajal armee juhid Preetorid (8); võisid konsuleid vajadusel asendada; tähtsaim ülesanne korraldada õigusemõistmist; võisid juhtida sõjaväge Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks; ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine; valvasid kodanike elukommete järele; valiti eakad ja autoriteetsed mehed; riigiasjade otsustamisel suur kaal.
Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Kõik ametnikud olid kollegiaalsed, st. kõigile ametikohtadele valiti kaks inimest, enamasti üheks aastaks. Tasu nendel kohtadel ei makstud, riigi teenimine oli auasi. Seega said riigiametit endale lubada ainult jõukad kodanikud. Magistraadid olid (alates kõrgeimast): Konsulid juhtisid eelkõige sõjaväge. Preetorid õigusemõistjad, aga neil oli õigus asendada vajadusel konsuleid Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, loendasid rahvast, koostasid senaatorite nimekirjad. Diktaator võidi senati poolt piiratud ajaks määrata, kui riiki ähvardas tõsine oht Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning neil oli õigus panna veto senati otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat valitsev riiginõukogu koosnes nii endistest kui tegevatest magistraatidest. Senaatori amet oli eluaegne
Patriitside ja plebeide suhe * Ei tohi omavahel abielluda, plebeid ei pääse riigiametisse ja preestriks ega senatisse * Aja jooksul plebeide õigus kasvab -Rahvatribuunide valimine -Keelati võlaorjus -Tühistati abielukeeld -Sisuliselt võrdsed * Omavahelise nägeluse käigus pandi kirja esimesed Rooma seadused: Kaheteistkümne tabeli seadused * Riiki juhivad ametnikud ja senat Magistraadid-riigiametnikud Konsulid-kõrgemad magistraadid, juhtisid Rooma armeed Preetorid-võisid konsuleid vajadusel asendada, korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid ka juhtida sõjaväge Tsensorid-valiti konsulite seast, ülesannde kodanike loenduse korraldus, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele, nende sõnal oli suur kaal Diktaator-määrati konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht, amet pool aastat, piiramatu võim Rahvatribuunid-kaitsevad lihtrahva huve, õigus panna veto (keeld) ükskõik millisele
nobilis tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 2 d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr
Reimer 4 riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. e) Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. ½ aastase ametisoleku ajal omas diktaator piiramatud võimu, kuid oli
Juhtis vajadusel senati- ja rahvakoosolekuid, juhtis leegione. Pärast ametiaja lõppu asehaldurina mingis provintsis. Tribunus plebis: -490, pleebsi esindav ametnik: kaitses plebeide huve; tema isik ja vara puutumatu. võis rahvakoosolekuid kokku kutsuda 6) Censor ja censio; census neil oli võim nimetada keegi „ebaväärikaks“ tsensoreiks valiti auväärseid, oma karjääri lõpul olevaid inimesi (tavaliselt endisi konsuleid), kel polnud kellegagi konflikte jaotasid kodanikus census’e järgi gruppideks ; määravad maksude suuruse ja avalike tööde mahu.Valvasid moraali järele. pidasid senaatorite nimekirja. võisid neid tagandada. pidasid arvet ratsanikuseisuse üle 7) Diktaator diktatuur: vana ametipost, mille järele tekkis vajadus rahutuste jm ärevatel aegadel pidi olema patriits.määras konsul senati ettepanekul.seda juhtus
4 riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. e) Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. ½ aastase ametisoleku ajal omas diktaator piiramatud võimu, kuid oli
Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. e) Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht
Kuid protsess jäi venima ning peamiseks põhjuseks võib arvata, et oli pidev sõjaolukord. Aastatepikkuse vastasseisu järel nõustusid patriitsid lõpuks seadust kirjalikult välja andma. Kuid esmalt saadeti kolm saadikut Ateenasse Soloni ja teisi Kreeka seadusi uurima. Ajal mil nad naasid, valiti 451. aastaks nimetatud 10 meest seaduse kirjutamiseks, kelle hulka kuulusid ka kolm mainitud saadikut. Kolleegiumi liikmed olid selle aasta ainsad kõrgemad magistraadid, st eraldi konsuleid ei olnud. Samuti anti samadele isikutele samal aastal õigus vajalikel juhtudel seadusi täiendada ja selgitada, kusjuures rahvas ei tohtinud nende tegutsemise vastu midagi öelda. Nimetatud isikute hulka kuulusid ainult patriitsid, kuigi pleebs oli avaldanud samuti soovi osaleda seaduse kirjutamisel, teda vastu siiski ei võetud. Koostati kümme tahvlit seadusi ja need eistati rahvakoosolekule, kus see heaks kiideti. Mehed panid tähele, et seadustetahvlites esines puudusi ning
Rooma rahvas-populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300-senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga
Sullat, kes oli diktaatoritiitli maha pannud, kuid oli endiselt Rooma ülemvalitseja. Sulla saabumisega algas etendus. Sada gladiaatorit väljusid kongidest, rivistusid kolonni ja hakkasid ümber areeni sammuma. Esimeses reas läksid retiaarius ja mirmillo, kes pidid esimestena võitlema. Neile järgnesid kuuskümmend gladiaatorit, kellest kolmkümmend olid traaklased ja ülejäänud kolmkümmend olid samniidid. Kui gladiaatorid olid teinud täisringi ümber areeni ja tervitanud konsuleid, läksid nad oma kongidesse tagasi. Areenile jäid vaid retiaarius ja mirmillo. Nende võitlus ei kestnud kaua. Selle võitis mirmillo. Kombeks oli küsida rahva käest, kas jätta ellu kaotanud gladiaator. Surmamise märgiks oli parema käe pöidla alla langetamine ning ellu jätmise märk oli pöida üles tõstmine esimese ja keskmise sõrme vahelt. Kahjuks hääletas rahva enamus surma poolt. 2. PEATÜKK
aastal Gregorius XIII 4) kaardistas riigid 5) I ajakirjanduse väljaanne **Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender.
3) viis läbi kalendrireformi Juliuse kalender (päikesekalender), seda täiendas 1582. aastal Gregorius XIII 4) kaardistas riigid 5) I ajakirjanduse väljaanne **Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender.
Pereliikmete ja diplom staatuseta isikud: pereliikmetel samad privil ja imm. Erand kui pereliige on akr kodanik. Staatuseta töötajatele ei laiene tsiviil- ja halduskohtulik imm. Erimissioonid: ajutised; kindla ül täitmiseks või valdkonnaga tegel-ks. Teise riigi nõusolek vaja. Konsulaarõ Laiemas mõistes on rv-te normide kogumik, mis regul riikidevahelisi konsulaarsuhteid. Kitsamas mõistes tä võimet lähetada konsuleid (akt) ja neid vastu võtta (pass). Võime ainult riikidel. Vahe eelnevaga see, et diplom suhted toim valitsuste vahel ja on pol-d. Konsulaarsuhted toim halduslikul tasandil. Sisseseadm ja lõpet: sisseseadm vastastikusel kokkuleppel. Lõpet teatega teisele. Funtks: lr-i ja selle kodanike huvide kaitsmine akr-s; passide ja reisidok väljast jne. Konsulaarasutuse rajam ja juhi ametisse nimet: akr-i nõusolek. Lr annab konsulile volikirja, mis saadet akr valitsusele
Kujunes välja mingisse ametisse tõusmine kord. Eriti vabariigi lõpul ja keisririigi algul. Määratakse magistraatide minimaalne iga, konsulitel 40 aastat. Senat Senatus. Algselt vanemate kogu(tähendab positsioonilt kõrgemad). Legendi järgi asutas romulus vabatahtlikult. 100 kõige tähtsamat pater familia´t, kutsuti patres. Senati võimu kutsutakse autoritas. Senatile kuulub imperium kindlas olukorras, kui on interregnum või kui vabariigi ajal polnud konsuleid. Senaatorid on eluaegsed. Surm või kui ise loobusid võimust. Pidi enne olema kõrgetes ametites, magistraadid. Senatisiseselt oli hierarhia, sõltuvalt sellest, mis ametit olid ennem pidanud. Eesotsas on princeps senatus- senati eesistuja. Valitud senati poolt, hiljem keisririigi ajal võtab selle ameti keiser. Ülesanded: kinnitas seaduseelnõud, määras valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust,valvas usukultuse järele
Esimese kuruulsete magistraatide ameti moodustavad konsulid. Konsulid valiti rahvakoosolekul igal aastal. Alates 4saj eKr võisid konsulid olla ka plebeid. Vabariigi ajajärgul olid konsulid need kes kutsusid kokku senati koosolekuid ja juhatasid neid, kontrollisid senati otsuste täitmist ja sõjaajal juhtisid ka sõjategevust. Kui konsuli ametiaeg sai läbi saadeti ta mõnd Rooma provintsi valitsema (prokonsul). Konsuli võimutunnusteks olid purpuri värvi tooga ja elevandi luust ____ . Konsuleid saatsid 12 liktorit, kes olid ka konsulite ____ , nende tunnuseks oli nahast ____ ja kirves, kirvest kutsuti fasces. Konsulite järel 2. riigiamet on preetori amet. Preetor allus konsulitele, tema ülesandeks oli Rooma linnas õiguse mõistmine ja alates 3saj eKr pandi lisaks linna preetoritele ametisse veel üks preetor, kelle ülesanne oli õiguse mõistmine kodanike ja võõramaalaste vahelistes kohtuasjades (Praetor peregrinos võõra preetor)
2. pärimisõiguse küsimused, milles diplomaat esineb eraisikuna. 3. väljaspool diplomaadi ametialaseid funktsioone aset leidnud professionaalse või kaubandusliku tegevusega seotud küsimused. Konsulaarõigus Konsulaarõigus laiemas mõistes on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi konsulaarsuhteid. Kitsamas mõistes saab konsulaarõiguse jagada aktiivseks ja passiivseks konsulaarõiguseks. Kitsamas mõistes tähendab see rahvusvahelist võimet lähetada konsuleid (aktiivne õigus) ja neid vastu võtta (passiivne õigus). Konsulaarasutus on konsulaarfunktsioone täitev asutus, mille rajamiseks vastuvõtjariigi territooriumil on vajalik viimase nõusolek. Kahe riigi vahel lepitakse kokku nende asukoht, klassifikatsioon ja konsulaarpiirkond. Konsulaarasutusteks on peakonsulaat, konsulaat, asekonsulaat ja konsulaaragentuur. Konsulaarasutuse funktsioonid on mitmekesisemad kui diplomaatilistel esindustel. Mõned
kuid seadusandlike ja kohtufunktsioonidega seotud ametnikke kaitseb presidendi vallandamise eest Kongress. Keeruliseks teeb olukorra see, et ainult täidesaatvat võimu puudutavate funktsioonide ning seadusandliku ja kohtutöö vahel olev piir on hägune. (Gitelson jt, 1996, lk. 236-238). Põhiseaduse kohaselt täidab president ka peadiplomaadi rolli. Nimelt on presidendil õigus Senati nõuandel ja soovitusel võtta vastu lepinguid, nimetada ametisse suursaadikuid, konsuleid, ülemkohtunike ja teisi riigi esindajaid ning ametiisikuid (Constitution of the United States). Olgugi, et presidendil on välispoliitika kujundamisel juhtiv roll, ei tee ta otsuseid ainult enda soovi järgi. Üldjuhul kiidab Senat presidendi esitatud kandidaadid heaks, mis annab presidendile võimaluse täita ametikohad temale sobivate inimestega. Teinekord võib Senat aga viivitada või takistada kandidaatide kinnitamist, väljendades seeläbi oma rahulolematust
annaabi.ee 
