reaaleluliste probleemida lahendamisel. See õppimiskäsitlus ütleb, et teadmisi ei saa õpilastele valmiskujul anda. Õppija seob oma uued teadmised ise kokku, toetudes enda varasematele kogemustele ja teadmistele. Uued teadmised seab ta ühte süsteemi varemõpituga. Teadmised, mis õppijal kujunevad, on paindlikud ja elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset
Elukäik Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 22.01.1896 Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas. Suri 18.04.1979 Tallinnas. Märt Laarman oli äärmiselt mitmekülgne ning andekas natuur, töötades nii võimeka kunstniku, kunstikriitiku, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili kui ka kirjandusloolasena. Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Kuni 1930ndate aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960ndate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guassimaali. Looming 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes.
kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. Ajalugu Kuigi minimalismile ehk minimaalkunstile omaseid jooni - lihtsus, askeetlikkus, selgus - võib leida juba Vene konstruktivistide loomingus, loetakse traditsiooniliselt minimalismi "alguseks" 1964. aastat, millal esmakordselt eksponeeriti Dan Flavini minimalistlikku installatsiooni "Monument V. Tatlinile", mis oli neoonvalgustitest loodud konstruktsioon, pühendatud vene konstruktivistliku suunda esindavale kunstnikule. Ajalugu 1960. aastate kunstis vastandus minimalism populaarsele abstraktsele ekspressionismile, selle vaba eneseväljenduse ideele. Minimalistlik kunstiteos on teos iseeneses, sellel puudub tavaliselt sümboolne või narratiivne tähendus ja sisu. Sageli kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, kompositsioonid on lihtsad, puhtad. Minimalistlik sisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest
Õpetaja peab julgustama õppija kriitilise mõtlemise arengut; aitama õppijal arendada analüüsimise ja sünteesimise oskusi. Õpetaja ei ole kõiketeadaja, vaid õpib õppeprotsessi käigus ka ise. Õppimine ei ole kusagil eksisteeriva absoluutse tõe omaksvõtmine, vaid isiklku tähenduse loomine, arvestades meie olemasolevaid teadmisi ja saadud mitmekülgset infot, mida me õpitava kohta erinevatest allikatest saame. Konstruktivistliku õpikäsitluse seos alusharidusega (riikliku õppekavaga) Ka alushariduses on õpetaja eelkõige toetaja, kelle eesmärgiks on luua lastele soosiv keskkond teadmiste hankimiseks. Õpetaja roll on, mis konstruktivistlikus õpikäsitluseski, olla toetaja, juhendaja, mentor. Õpetaja peab olema avatud mitmetele lahendustele, kuna lapsed juurdlevad teemade üle teisiti, mis aga ei tähenda, et laste vastused seepärast kohe valed oleksid on samuti mitmeid ,,õigeid vastuseid".
Erinevalt traditsioonilistest kognitiivsetest käsitlustest on konstruktivistlikud teooriad koondanud oma tähelepanu tunnetusprotsessi ainulaadsusele ning õpitulemuste unikaalsuse respekteerimisele. (Krull, 2000) Käesolev referaat on valminud õppeaine „Õppe kavandamine“ raames ja käsitleb konstruktivistlikuid õppimiskäsitlusi. 3 1. Konstruktivismist üldiselt Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajajad. Konstruktivism on välja kasvanud kognitiivsetest õppimiseteooriatest. (Teppan, s.a.) Jätkates kognitiivsete õppeteooriate võidukäiku, hakati konstruktivistlikul arenguetapil arvestama kognitiivse ehk tunnetusliku vahendatuse arvestamise asemel hoopis sellega, et missugune on selle vahendatuse iseloom ning ulatus. Sellega seoses on psühholoogid võtnud
sajandi naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema uskus, et inimene on võimeline mõistma seda, mida on ise õppinud. J. Piaget ja J. Dewey olid järgmised, kes suutsid kaasaegsed ideed välja töötada. J. Dewey arvates on haridus mõjutatav teadmised ja mõtted tulevad esile neis olukordades, kus õppija seostab infot ja kogemusi. J. Piaget väitis, et inimese intellekti kujunemine on tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus. Konstruktivistliku õpikäsitluse peamised seisukohad Õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise ning ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt (raamatud, õpetaja jne). Õppimine toimub reaalelulised, mõtestatud, autentses situatsioonis. Lahenduskäike ja õigeid vastuseid võib olla mitu. Õppeprotsessi üle omab õpilane täielikku kontrolli, valides ise kuidas õppida ning millised on tema eesmärgid.
humanistlik ehk arenguparadigma seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku paradigma sisu: pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy) 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. Eeldused uue paradigma tekkimiseks: linnastumine,
Euroopa riigid. Samuti soojenesid USA ja NSVL suhted- võidurelvastumist piiravad lepingud. Helsingi protsess- Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Tagajärg: NSVL tugevdas oma positsiooni Kolmandas maailmas ja üritas jõudude vahekorda maailmas enda kasuks pöörata, kuid Helsingi lõppakt lammutas NSV L seespoolt. Tihedam koostöö lääneriikide ja idabloki vahel õõnestas idablokki ootamatul moel- mõttetult võetud laenud muutsid Kesk- ja Ida- Euroopa Läänest sõltuvaks. Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas põhimõtteliselt külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt. Sellise arvamuse muutuse tagajärjel muutus nendevaheline suhtlus märgatavalt.
ning konteksti vähe arvesse võtvaks John D. Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria Krumboltzi teooria haakub nii Bandura üldise õppimise teooria ja biheiviorismiga Põhiteemaks kogemustest õppimine inimese isiksus ja käitumine (sh. elukutsevalik) on selgitatavad nende unikaalse õpikogemuse kaudu Tegurid, mis mõjutavad karjäärivalikuid: geneetilist pärand keskkonnamõjud õppimiskogemused probleemide lahendamisele suunatud oskused Konstruktivistliku paradigma esile kerkimine Paradigma kerkimis esile seoses radikaalsete sotsiaal majanduslike muutustega 20. sajandi lõpus Peamised muutused Demograafilised Tööturu ja elukutsetega seotud Muutunud organisatsioonidega seotud Kommunikatsioonivahendite areng Muutunud peresuhetega seotud Muutunud vaba aja sisustamisega seotud Konstruktivism Construere (lad.) ehk kokku seadma, ehitama Inimese kogemused on konstruktsioonid, milles
Avangardistid, kes Venemaale jäid, pidid alluma ametlikule stiilile; enamus siirdus pagulusse. Vene eksperiment kunstis oli lõppenud. Ainuke NSVL soositud kunstivool oli sotsrealism. Teosed ülistasid kommunistlikku riigikorda. Kunstis said koha võltsilt ilustatud töökangelased ja teemad, kuidas põllumajanduslikust riigist arenes tööstusriik. Arhitektuuris sai valitsevaks pidulik uus- klassitsism. Konstruktivism 2 Neoplastetism · Paralleelselt suprematismi ja vene avangardi konstruktivistliku loominguga, ent Venemaa kunstielust sõltumatult tekkis 1917. aastal Hollandis rühmitus "De Stijl". · Neid juhtis uus moodsa kunsti filosoofia, kõigist liialdustest vaba kunst puhta geomeetrilise vormi kaudu. · Rühmituse liikmed olid: · Piet Mondrian (teooria ja geomeetrilised maalid) · Theo van Doesburg (teooria, geomeetrilised maalid, arhitektoonid, tüpograafia) · Gerrit Rietveld (arhitektuur, mööblidisain)
Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. · Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. · Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused. · Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajaja. Konstruktivism õppetegevuses · Tähtsal kohal on suhtlus õpetajatel omavahel, õpilastel omavahel ning õpetaja ja õpilase vahel. Õpetaja ülesandeks on organiseerida, stimuleerida, motiveerida, nõustada arvestades kõikide õpilaste erinevusi ja teadmistepagasit.
Euroopa riikidele. Sõjale järgnes niinimetatult külm sõda aastatel 1945-1989. Külm sõda oli NSV Liidu vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Otsest sõjalist konflikti osapoolte vahel ei olnud ning sõda seisnes vastastikuses propagandas, luures, vastandlikke sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO) ja võidurelvastumises. Külma sõja kujunemise põhjusteks olid lääneriikide taotlused taastamaks demokraatiat Euroopas ja NSV Liidu soov laiendada oma mõjusfääri. Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt. Külma sõja üks raskemaid kriise oli Berliini blokaad. Berliin oli jagatud nelja riigi vahel ära ja neil olid erinevad vaated Berliini edasises olukorras. Kuna NSV Liidule ei sobinud lääneriikide rahareformi tegemise soov, blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele
Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik. Nähtustel puuduvad lineaarsed seosed. Ei tohi anda hinnanguid inimestele ega nende otsustele. Meaning making. 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. · Ebakindlus · Alternatiivide paljusus · Uued ja suuremad riskid · Kiired muutused · Traditsioonide kadumine Inimene peab õppima ise oma eluga toime tulema (eksternaalne juhtimine internaalseks). · Demograafilised ja tööjõuga seotud muutused.Rahvastiku vananemine, naiste kasvav tööhõive ning tööjõu liikuvuse tõus. · Muutunud tööturg.Töösuhete lühenemine ning nende muutunud iseloom
Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused. Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajaja. Küsitluse koostamise põhimõtted: Eesmärgi, ülesannete ja tööhüpoteesi püstitamine Küsitluse eel tuleks uurida olemasolevat infot ja selgitada, millist infot vajatakse lisaks. Infot on võimalik saada erinevaid allikaid kasutades, valmisolevaid uuringuid lugedes, statistilisi materjale analüüsides, ajalehti ja ajakirju lugedes. Küsitluse eesmärgi selgitamiseks tuleks
peateemad on seotud teadmiste, kultuuri, on võimalik mitmeti mõista, on kirjelduste ko- inimloomuse, reaalsuse ja in muutumise konstrueerimine ühtlasi üksteisest arusaamise kui protsessiga. on seotud ka süsteemiteooria, ka reaalsuse arendamise protsessiks (jagatud tähenduste loomine – shared meaning-making). ning nõuannete andmine ei käi konstruktivistliku Tulemus sõltub nii nõustajast kui nõustatavast (in – filosoofiaga ühte jalga ning puhtalt oma elu parim ekspert; nõustaja – nõustamise konstruktivistlikust paradigmast lähtuvad nõustajad ekspert). Oluline on respektil ja usaldusel põhinev väldivad neid. 2003 Norman E. Amundson “Active koostöösuhe.Nõustaja juhib protsessi, kuid ei pane Engagement: Enhancing the Career Counselling diagnoosi ega anna nõu
· Biheiviorismis rõhutatakse aga õpetaja rolli ja õpetaja poolt kasutatavate õpetamismeetodite täpset planeerimist. Biheivioristliku õppimiskäsitluse kohaselt siirdub teadmine osa osa haaval õppija tajusse ja õpetajal on oma meetodid selle siirdamise läbiviimiseks. · Konstruktivistlikul õppimisnägemusel on Piaget'ni ulatuvad juured. Selles väärtustatakse lapse enda mõtlemist, lapsest lähtuvat kognitiivset, arukusele toetuvat protsessi. Konstruktivistliku õppimiskäsituse kohaselt loob laps oma tõlgenduse maailmast ja konstrueerib selliselt endale oma teadmised tema jaoks oluliste momentide abil. · Sotsiaalkultuuriline õppimiskäsitlus toob esile lapse mõtlemise ja õppimise tiheda seotuse tegevuskontekstiga. Lapsed õpivad ja arenevad siis, kui nad osalevad ümbritsevas elus ja tegevuses, mistõttu lapse käitumist ja mõtlemist võib mõista vaid lapse tegevuskonteksti kaudu.
Psühholoogiline kontroll, st Psühholoogiline kontroll, st Autonoomsust mittetoetav Autonoomsust toetav (Eirav) Leebe Soojus, emotsionaalne toetus Võimalikud pedagoogilised teooriad · Konstruktivistliku teooria järgi struktureerivad õpetajad keskkonna õppimist soodustavaks; lapsi julgustatakse uurima ja objektidega manipuleerima ning sel viisil arendama kognitiivset arusaamist. Õpetaja roll sõltub laste tasemest ja huvidest, samas on oluline osa ka sotsiaalsete oskuste toetamisel. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse konstruktivistlikuks ehk lapsekeskseks. · Traditsioonilise õppimisteooria järgi on õpetaja roll väga kontrolliv ja juhtiv
Seoste leidmine erinevate keelte vahel Teksti muutmine ... kasutamine mitmesugustes keelesituatsioonides Eneseväljenduslik eesmärk Valikute ja eelistuste põhjendamine Info töötlemine, edastamine ja vastuvõtt Oma seisukoha väljendamine Teksti tõlgendamine ... kirjeldamine, isikupärastamine, iseloomustamine jne ... oskuste arendamine Isiksust arendav eesmärk Õpioskuste kujundamine Sotsiaal-konstruktivistliku mõtteviisi arendamine Sotsiaalsete oskuste arendamine Kultuuriliste teadmiste andmine 19. Hindamine. Missugused hindamisvõimalused on?; mis protsentuaalne jaotus on numbrilistel hinnetel? 20. Osaoskused. Milliseid osaoskusi arendatakse I ja II kooliastmes eesti keeles. Järjekord eesti keele õppes põhikooli I ja II astmes on selline: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine. I kooliastmes pealine rõhk on kuulamisel ning rääkimisel
Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Mida kujutavad endast konstruktivistlikud õppimisteooriad kognitiivsete õppimisteooriate alaliigina? (4.1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8. Kooperatiivse õppimise olemus. Enamlevinud metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma
Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostatakse. rahvusliku samasustunde aluseks on eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on niivõrd suur sootsium, milles puhul meie-tunne ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal Arendt, Hanna silmapaistev ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja
Roy Lichtenstein James Rosenquist (suuremõõtmelised maalid päevapoliitilistest sündmustest) Jim Dine (ameerika aktid) Andy Warhol 60ndate abstraktsionism Nüüd sooviti kunsti puhastada ka kunstniku isiklikust eneseväljendusest. "maalilisusejärgne" kunst, mida iseloomustasid suured, üksteisest selgelt eraldatud siledad värviväljad. Maalidel kasutatigi kahte või kolme värvi. Öeldakse lahti ka konstruktivistliku abstraktsionismi põhimõttest, et pildi ilu seisneb geomeetriliste kujundite suhestamises. Uue objekti loomise tendents arendadi äärmuseni. Maal: Mark Rothko Barnett Newman Ellsworth Kelly Al Held Frank Stella Minimalism Eelistati kolmemõõtmelisi ülilihtsa vormiga objekte, mida eksponeeriti süsteemina ja ruumilist konteksti arvestades. Paljud teosed ongi installatsioonid. Esindajad: Donald Judd
Diskursusanalüüs Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs) Retoorikaanalüüs Osalustegevusuuring Põhistatud teooria (Grounded Theory) PT ilmumise ja arengulugu 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) – arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistliku PT Charmaz, K. (2006) – konstruktivistliku PT Uurimus – analüüs on tundmaõppimise protsess, mille käigus teoreetilist teadmisi uuritavast objektist Avastatakse (Glaser ja Strauss, 1967) Genereeritakse (Strauss ja Corbin 1990) Konstrueeritakse (Charmaz, K. 2006) PT kui uurimismetodoloogia iseärasused Uurimisobjekt kui juhtum - analüüsitakse üksikjuhtumit, millel on oma arengulugu ja loogika, mis peab analüüsimise käigus olema rekonstrueeritud teatud teoreetilise eesmärgiga
ja teadlikult kavandatuna. (Üksnes ürginimeste karjas rajaneb kord loomulikel instinktidel!). Tänapäeval tsivilistasiooni aluseks spontaanselt (kultuurilise evolutsiooni mehhanismi läbi) tekkinud reeglistik (mis oleks ürginimesele ebaloomulik!). Bioloogiline ja kultuuriline evolutsioon: Need protsessid on juhuslike asjaoludega kohanemise jätkuv protsess. Pole olemas seadusi, mille alusel saaks neid protsesse prognoosida ja kontrollida. Prognoos ja kontroll on võimalik ainult "konstruktivistliku ratsionalismi" raames (tehnikas, füüsikas). Sotsialistid püüavad "mõistust upitades" näha ühiskonda väikese grupi seisukohast ja rakendada "konstruktivistlikku ratsionalismi" see on aga "HUKUTAV UPSAKUS". GEORGE SOROS (sünd.1930) Ungari juudi päritolu ameeriklane. Rikas. Kaasaegse sotsiaaldemokraatia väärtuste ratsionaalne põhjendus: KESKNE VÄÄRTUS avatud ühiskond. Võtab Popperi vaated kokku: Täiuslik ühiskond kättesaamatu (maailm loomupäraselt
tagamiseks. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism õppimise käsitlemisel, õppimise protsessi ja situatiivsuse seletamise tähenduses. Õpilase konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut.Nd võivad küll teadvustada põhisõnumit kuid tõlgendus erineb pmst alati. Iga õpilase tõlgendusviis oleneb tema eelnevatest kogemustest/arusaamadest. Ühte mudeilt konstruktivistliku käitluse juures olemas pole, kuid selles kajastub 4 isel.joont: *in teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena(toetutakse pikaajalise mälu talitusele,teadmised üles ehitatud teadmisvõrkudena mis koonduvad võtmeideede ümber.Võrgud koosnevad faktiteadmistest,mõistetest,üldistustest millega seostuvad hoiakud,väärtushinnangud, teadmised.Eelteadmised pole esmakohal, ül.võib hakata lahendama kohe tervikrakendusena. *teadmiste sots.dimensiooni
Konstruktivism pedagoogikas: õpetaja ülesandeks pole enam lihtsalt teadmiste ülekanne, vad õppe hõlbustamine ja toetamine, talle on oluline sotsiomoraalse atmosfääri loomine klassis (DeVries ja Zan), mis saavutatakse sellega, et õpetaja suhtleb toetavalt ja julgustavalt ning lähtub moraalsetest väärtustest (on aus, õiglane, autab õpilasi). Õpetaja esmaseks ülesandeks teadmiste andmisel on luua õppijatele selline keskkond klassiruumis, mis hõlbustaks ja suunaks õppimist. Konstruktivistliku paragidma oluliseks osaks on õpilasekeskesus õpetamisel, Meece ütleb, et õpilasekeskne lähenemisviis tähendab õpetaja suunatust sellisele suhtlimisele õpilastega, mis arendaks positiivseid vastuastikuseid suhteid. Õpetaja ja õpilaste suhete kvaliteet on põhimõisteks õpetaja käitumise kõigi aspektide jaoks. Positiivne väljendamine õpilasele sõltub sageli õpetaja subjektiivsest hoiakust õpilase suhtes. Itskowitz, Navon, Strauss ütlevad, et väljendavad
ühtsuses - mälu realiseerub kommunikatsiooniprotsessis Kes on rahvaluule autor anonüümsuse küsimus: Laulik, jutustaja... on nii autor, interpreet kui ka kriitik (sünkretism): - erineva kultuuritüübi kontekstis erinev tunnetus - erinevate liikide puhul erinev tunnetus - lauliku/jutustaja ja koguja erinev tunnetus Autentsus: ,,Autentsus" ehk ,,ehedus" - essentsialistliku versus konstruktivistliku käsitluse puhul - Tekstipublikatsioonide koostamisel (allikakriitika arhiivis) versus välitöödel o MEA III variantide tähendus rahvaluule autentsuse määramisel o Regina Bendix, 1997: kes vajab autentsust ja miks? o Ülo Valk, 2005: "autentsus" ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule (s.o folkloristika uurimisobjekt), ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös Identiteet:
test on ajutised ja kehtivad konkreetse olukorra piires. Nõustaja ja nõustatav töötavad neid lahendusi välja koos, kasutades kogemuste analüüsi, informatsiooni ja arutlusi ning kujunda- des erinevaid vaatenurki. Lahendus toetub nõustatava isiklike ressursside kasutuselevõtule. Selleks uuritakse nii mineviku kogemusi kui praegust keskkonda, kus inimene tegutseb, ning kavandatakse tulevikuvõimalusi. Konstruktivistliku nõustamise põhimõtted. • Nõustamise protsess on sama oluline (või isegi olulisem) kui tulemus. • Ei ole olemas ühte objektiivset reaalsust. Nõustaja lähtub ettekujutusest, et inimesed elavad paljudest reaalsustest koosnevas universumis. • Inimese maailm on sotsiaalselt konstrueeritud. Nõustaja mõistab, et indiviidi maailm on loodud vastastikuste mõjutuste, kommunikatsiooni ja vastastikuste seoste põhjal.
ainult väga lühike samm kontseptuaalse kunstini. SUPREMATISM Supermatism tekkis Venemaal aastal 1913. Supermatismile pani aluse KAZIMIR MALEVITS, kes avaldas aastal 1915 suprematismi manifesti ning esitas oma teooriad aastal 1916 essees ,,Kubismist ja futurismist suprematismini". Oma laadi nimetas Malevits SUPREMATISMIKS (lad. k. supermus), sest leidis, et on viinud täiuseni Cézanne'ist alanud arengu. Suprematism on geomeetrilise ehk konstruktivistliku abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. Suprematism pidi lõpetama kogu senise maalikunsti ning asendama selle uut tüüpi kunstiga, mis võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalset ruumi. Teoreetilises plaanis sai Malevits mõjutusi vene nihilistlikust filosoofiast, mille edasiarendus pani kahtluse alla maalikunsti kui niisuguse ja seadis sellest ettepoole tõeotsingud. Tõeni jõuti loobumise, kõigest ärapöördumise kaudu, ehk siis tõde on võimalik
6. Vene avangard (Larionov, Gontšarova, Malevitš, Tatlin, El Lissitzky, Rodtšenko) Supermatism tekkis Venemaal aastal 1913. Supermatismile pani aluse KAZIMIR MALEVITŠ, kes avaldas aastal 1915 suprematismi manifesti ning esitas oma teooriad aastal 1916 essees „Kubismist ja futurismist suprematismini“. Oma laadi nimetas Malevitš SUPREMATISMIKS (lad. k. supermus), sest leidis, et on viinud täiuseni Cézanne’ist alanud arengu. Suprematism on geomeetrilise ehk konstruktivistliku abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. Suprematism pidi lõpetama kogu senise maalikunsti ning asendama selle uut tüüpi kunstiga, mis võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalset ruumi. Teoreetilises plaanis sai Malevitš mõjutusi vene nihilistlikust filosoofiast, mille edasiarendus pani kahtluse alla maalikunsti kui niisuguse ja seadis sellest ettepoole tõeotsingud. Tõeni jõuti loobumise, kõigest
aastal tegi mind otsekui purju. Kahni ütlused, skitsid ja joonistused, plaanid, detailid, ukseavad, trepid ning suured umbsed kivitahukad muutusid aastateks minu elu tuumaks. Lou pilt rippus mu magamistoa seinal kui ikoon. Mitu mu varajast projekti ning diplomitöö olid Kahni loomingust otseselt mõjutatud. Siis tuli periood, mil ma tahtsin hakata moodsaks nagu paljud teised. Ehmatuseks avastasin, et olen praktilises elus väga kohmakas ja vajan partnereid. Koos nendega läbisin konstruktivistliku, futuristliku ja klassikalise arhitektuuri faasid. Mitmes konkursitöös puudutasime vaimseid teemasid, kuid alateadlikult. Alles käesoleva sajandi alguses, kui olin kogenud vaimset uuestisündi, vabanes ka minu arhitektuur maistest tõmblustest. Olin justkui tagasi pöördunud nooruses kogetud Kahni perioodi, kuid seda juba arengu kõrgemal astmel. Koos kolleegidega on meil valminud mitu
Praeguseks puuduvad tõestused sellest et kogu lauses esinevate sõnade tähendusega seonduv info aktiveerub lause esmakordse lugemise ajal Teksti tähenduse kohta järelduste tegemine Kõne mõistmisel on tähtis osa püsimälu infol. Seda illustreerib järeldust tegemin/aukude täitmine Eristatakse: - silla loomist – järeldus selleks et luua koherentsust jutu antud ja eelneva osa; - edasiarendavat järeldus – selleks et teksti kaunistada, täiendada Konstruktivistliku lähenemise järgi kasutatakse teksti mõistmisel aktiivselt mälus olevat infot ja tehakse järeldusi pidevalt. Olukorrast luuakse kooskõlaline mentaalne mudel. Minimalistlik hüpotees – edasiarendavaid järeldusi tehakse pigem harva, vähe. Eesmärgipäraste strateegiliste protsesside puudumisel konstrueeritakse ainult kahte tüüpi järeldusi, mis: - organiseerivad samaaegselt töödeldavad teksti osad lokaalseteks koherentseteks esitusteks
Järgnevalt lühike ülevaade strateegiatest ja eelistustest, mida loodavas õpimaterjalis toetatakse. 2.3.1.1 Õpetamise teooriad Kolm enimtuntud õpetamise teooriat on: 1. konstruktivism – õpilane ehitab oma teadmiste pagasi ise. 2. empirism – teadmised omandatakse otseste kogemuste kaudu. 3. pragmatism – teadmine on ajas muutuv. (Villems, A. Ruul, K. 2001) Projektijuhtimise konspekt toetab mõnda konstruktivistliku õpetamisteooria alustala. Lugejal on võimalik haarata tervikut ja valida teemade läbimise järjekorda. Konspektil on ka omadusi, mis ei toeta konstruktivismi. Näiteks standardiseeritud enesetestid, suhtlemise ja koostöö võimaluse puudumine. Empirismiga ei ole antud konspektil seoseid. Töö autor ei usu, et inimene on “puhas leht”. Ka puuduvad konspektis võimalused otseste kogemuste tekitamiseks.
html. http://www.artcyclopedia.com/ KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM Supermatism tekkis Venemaal aastal 1913. Supermatismile pani aluse KAZIMIR MALEVITS, kes avaldas aastal 1915 suprematismi manifesti ning esitas oma teooriad aastal 1916 essees ,,Kubismist ja futurismist suprematismini". Oma laadi nimetas Malevits SUPREMATISMIKS (lad. k. supermus), sest leidis, et on viinud täiuseni Cézanne'ist alanud arengu. Suprematism on geomeetrilise ehk konstruktivistliku abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. Suprematism pidi lõpetama kogu senise maalikunsti ning asendama selle uut tüüpi kunstiga, mis võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalset ruumi. Teoreetilises plaanis sai Malevits mõjutusi vene nihilistlikust filosoofiast, mille edasiarendus pani kahtluse alla maalikunsti kui niisuguse ja seadis sellest ettepoole tõeotsingud. Tõeni jõuti loobumise, kõigest
html. http://www.artcyclopedia.com/ KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM Supermatism tekkis Venemaal aastal 1913. Supermatismile pani aluse KAZIMIR MALEVITS, kes avaldas aastal 1915 suprematismi manifesti ning esitas oma teooriad aastal 1916 essees ,,Kubismist ja futurismist suprematismini". Oma laadi nimetas Malevits SUPREMATISMIKS (lad. k. supermus), sest leidis, et on viinud täiuseni Cézanne'ist alanud arengu. Suprematism on geomeetrilise ehk konstruktivistliku abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. Suprematism pidi lõpetama kogu senise maalikunsti ning asendama selle uut tüüpi kunstiga, mis võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalset ruumi. Teoreetilises plaanis sai Malevits mõjutusi vene nihilistlikust filosoofiast, mille edasiarendus pani kahtluse alla maalikunsti kui niisuguse ja seadis sellest ettepoole tõeotsingud. Tõeni jõuti loobumise, kõigest ärapöördumise kaudu, ehk siis tõde on võimalik
individualist Le Corbusier', keda prantslased üldse ei aktsepeerinud, lõi laineid ka kunstikool Bauhaus Weimaris Saksamaal (loodud Gropiuse poolt ning lõpetatud natside poolt 1933. a). Bauhausis olid kõik kunstid sünteesitud ja matematiseeritud, loodusest välja kasvanud kunstid välistati. Selle juhid arhitektid Walter Gropius (1883-1969) ja Ludwig Mies van der Rohe (1886- 1969) olid kõige järjekindlamad funktsionalismi pooldajad, samuti kubismi ja geomeetrilise (konstruktivistliku) abstraktsionismi pooldajad. Mies Van der Rohe jõudis universaalse ruumi kontseptsioonini, mis eeldas tarbija aktiivset tegevust ruumi ümberkujundamisel sirmide, lükandseinte jms detailide abil. Bauhausi loomisega tehti algust uute puhta vormi ja geomeetrilise ruumi otsingutega isegi maastikust. Aedade tähenduslikkus tõrjuti radikaalselt kõrvale. Aed kui artefakt ei pidanud enam kehastama ühtki väärtust - see ei pidanud millegi
annaabi.ee 
