Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konspekt ''Venemaa 18. sajandi algul''". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhjasõda, moskva, tulevases, ümberkorraldusi, reformid, võimaldasid, ootamatult, meheleVenemaa 17.-18. sajandil Peeter I Valitsusaeg: 1689-1725 Peetri noorus Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika. 1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud
VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid
on tabanud õnnetused, mis on Jumala kättemaks, mille olevat põhjustanud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri. Kuigi need kõiki on olnud Vale-Dimitrid. 1613. aastal sai troonile Mihhail Romanov ja sealt sai alguse Romanovite dünastia. Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vastu. Selle asemel pakkus Poola kuningas August II sõda Rootsi vastu. Seal tutvus ta Euroopa eluga ja kutsus Venemaale hulga spetsialist. Põhjasõda sundis Peeterit reformidega kiirustama. Tuli luua uus
Peeter I Peeter I arvates oli Venemaa arengu seisukohalt oluline riigi territoriaalne suurus. Esmalt otsis ta Euroopast liitlasi Türgi vastu, et vallutada Musta mere rannikualasid. Euroopa ei olnud aga enam huvitatud sõjast Türgiga. Selle asemel pakuti talle liitu Rootsi vastu ning 1700. aastal vallandus Põhjasõda. Venemaa jaoks Narva all kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peeter I tegema uusi põhjalikke reforme. Kuna kaotuse peamine põhjus oli rahanappus, tuli ümber korraldada maksusüsteem. Samuti oli ka vaja uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge ning parandamist vajas ka valitsemiskord. Uus sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Rajati mitmeid sõjakoole. Relvastuse valmistamiseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uraali rauamaagivarud
Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27. aprillil, otsustas Bojaaride Duum tsaariks kuulutada 10-aastase Peetri, mõõda minnes tema 16-aastasest poolvennast Ivanist, kes oli haiglane, nõrgamõistuslik ja poolpime. Sofia, kes oli tsaaritroonist kõrvale jäetud, hakkas organiseerima streletside mässe. Nende mässude tagajärjel jäi Peetri nägu tõmblema, ta hakkas ühte jalga järel vedama ning tal olid närviatakid. Peeter kasvas üles Moskva lähedal külakeses, kus oli sakslaste alev. Seal hakkas ta huvituma sõjamängudest ja võõramaisest tehnikast. Mõistagi elasid seal ka paljud välismaalased päris Euroopast ning see meenutas ehtsat Lääne- Euroopat. Miloslavskite tungival nõudmisel kuulutati Peetri kõrvale ,,vanemaks" tsaariks Ivan, kellega Peeter valitses viimase surmani koos (1682-1696). Regendina valitses Peetri poolõde Sofia kuni 1689. aastani. Nüüd oli võim taas Miloslavskite käes
Terve sajand oli Venemaa ka merest ära lõigatud. Tema ainus merepiir oli Valge mere rannikul. Suurimaks sadamalinnaks oli sealne Arhangelsk. Kiratses kaubavahetus ja ka suhted L- Euroopaga. Süvenes Venemaa mahajäämus ja endassesulgumine. ALEKSEI 1645-1676 1649. a. Maakogu seadustikuga kuulutati tsaari võim jumalapoolt antuks. 1656. a. kirikulõhe (raskol). Vene õigeusu kirik lõheneb. See saab alguse mordva talupojaperest pärineva endise Novgorodi metropoliidi, nüüdse Moskva patriarh Nikoni kirikureformidest. Reformide teostamiseks kutsus ta maale ukraina ja kreeka õigeusu vaimulikke. Vanausulised pidasid neid aga väärusulisteks, keda jumal on karistanud võõra võimu alla sattumisega. Vanausuliste arvates oli nende kanda Moskva kui III Rooma missioon. Uute kommete juurutamine tekitas aga laialdast umbusku ja vastupanu. Seda tihti hirmu tõttu. Reformi vastased ehk vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid kiusati taga. See
Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, Holstein- Gottorpi hertsogi Peteriga. Katariina II tõus troonile Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürtsi tütrena.Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks venekeele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina
Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. ROMANOVITE DÜNASTIA Esimene Romanovitest valitseja 17 saj. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Esimesed kolm Romanovi stabiliseerisid olukorda riigis, kuid rohkem aega ja tegevust oli vaja pidurdamaks Vene riigi arengut Euroopa riikide moodi majanduslikus, tööstus-, kaubandus-, juhtimis-, haridus-ja sõjalistes küsimustes. Koos 17. sajandi algas venemaa ajaloos uus periood
organisaator ja väejuht. Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk). Peeter I saamine valitsejaks Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peeter oli üles kasvanud hoopis teistsugustes oludes kui eelnenud Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus külas Moskva lähedal. Peeter õppis seal tundma sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga, aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei
ja Vasakkalda-Ukraina Vene riigi valdusse. Aleksei pidas Liivimaa vallutamiseks Rootsiga edutu sõja ning püüdis vallutada Riiat 1656. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal Vallisaare vaherahu, kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta Kärde rahuga. Fjodor III (1676-1682) Elas aastatel 1661-1682. Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud Moskva Kremli müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Fjodor oli hardalt usklik ning püüdis jätkata isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi Nikoni ja lasi elusalt põletada vanausuliste juhi Avvakumi. Kuid enne kui Fjodor jõudis midagi suuremat ette võtta, suri ta vaid 20-aastaselt. Ivan V (16821696) Elas aastatel 16661696. Oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime.Valitses koos Peeter I'ga kuni surmani, ,,vanema" tsaarina.
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.
kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel. Pt. 9. Venemaa 18. sajandil Peeter I ja Katariina II valitsusaeg Peeter I valitses 1682 - 1725 Katariina II valitses 1762 - 1796 Peeter I reformid Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad. Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi.
seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobraženskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Leforti plaanide järgi ehitati lossi lähedale Peetri mängukindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme (www.miksike.ee) Pärast kroonimist 1682 elas Peeter koos ema Natalja Narõškinaga Moskva lähedal Preobraženskojes. Peeter osales koos oma poolvenna ja kaastsaari Ivaniga korrapäraselt õukonnatseremooniatel. Peeter pühendus innuga laevaehitusele. 5 Pilt 2: Peete I noorusaastail. 1.4 Haridus Peeter kasvas üles Moskva lähedal Preobraženski külas, kus sai tsaarile ebatavalise hariduse- enamuse oma ajast veetis noor tsaar sõjamänge mängides
Referaat Sisukord · Peeter I 3 · Nimi 3 · Elulugu 4 · Esimesed saavutused 5-6 · Põhjasõda 7 · Pärast Põhjasõda 7 · Administratiivreformid 8 · Reformid 8 · Kasutatud kirjandus 9 2 Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.
pakkusid. Peale laevanduse ka näiteks hammaste ravimine, mida ta harjutas õukondlaste peal. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi meeleldi ka füüsilist tööd ning oma tahtmise saamiseks puudus tema jaoks ka inimelul väärtus. Alatasa käitus Peeter I mõtlematult, armastades lõbutseda ja kõikvõimalikke lõbustusi. Slavofiilid pidasid 19. sajandil Peetrit kaabakaks, kelle reformid kahjustasid Vene ühiskonda, sest lõikasid selle ära tema tavadest. Kuid vaatamata sellele kõigele on Peeter I isegi tänapäeval väga austatud ja hinnatud isik Venemaal ja terves maailmas. Sõjalaevastiku rajamine, trükikodade tekkimine, esimeste ajalehtede ilmumine, ametikoolide loomine, raamatukogude, parkide, teatrite tekkimine, kaubateede rajamine Euroopasse, Venemaa poliitika, sõjaväe, ajaarvamise ja igapäevaelu
Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada. Kohe hakati inimesi varastama, värgistama, rüüstama.Mõne aasta pärast
Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a
rünnakule vastu. Ühel äreval ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troisse. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel - rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid. Sofia püüdis küll oma võimu säilitada ja tahtis Troitses Peetriga kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku. Sellest päevast peale läksid viimasedki Moskva kroonuteenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Peeter maksis kätte nendele, kes julgesid talle vastu hakata ning võttis võimu enda kätte. Sofia saadeti Novodevitsisse. PEETER I, PÕHJASÕDA JA EESTI XVII sajandi II poolest oli Läänemere ääres asuvast Rootsist saanud suur ja võimas riik, mis valitses suuremat osa Läänemere-äärsetest aladest. See ei meeldinud Rootsi vanadele vaenlastele: Poolale. Taanile ja Venemaale. Eriti
Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Ühel ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troisse. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii nagu olid 3 käitunud tsaarid varasematel aegadel, väärikalt ja rahulikult. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid. Sofia tahtis Peetriga Troitses kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku. Sellest päevast peale läksid viimsedki Moskva kroonu teenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Sofia saadeti Novodevitsi. Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Te keelas tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi
1015 Kiievi suurvürst 978-1015, tema ajal ristiti Venemaa. Ristiusk võeti üle Bütsantsist, millega Kiievil olid 1 tihedad kaubandus- ja kultuurisidemed. Oli abielus teiste seas ka ühe Bütsantsi printsessiga. Jaroslav Tark srn. 1054 Kiievi suurvürst 1019-1054. Pani oma tütred mehele Euroopa valitsejatele (Norra, Ungari, Prantsuse). Vallutas 1030 Tartu (Jurjevi). Vsevolod srn. 1093 Kiievi suurvürst 1078-1093. Vladimir Monomahh srn. 1125 Kiievi suurvürst 1113-1125, viimane oluline Kiievis resideerunud suurvürst. Juri Dolgoruki srn. 1157 Rostovi-Suzdali vürst 1108-1157, Kiievi suurvürst 1149-1151 ja 1155-1157
Valgustusperiood. ,,Riik. See olen mina" - Louix XIV. Absolutism Venemaal Venemaal oli võimule tulnud Peeter I, tema eesmärgiks oli Venemaa muuta Lääne-Euroopa suurriikide sarnaseks. Akna raidumine Euroopasse. Selleks korraldas ta reise Euroopasse, värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid.
olenevalt hotellist ja toast.Ühistranspordi piletid: metroo 4 RUB, teised 23 RUB. Venemaale on iseloomulikud suveniirid matrjoskad, puust nikerdatud karbikesed ja samovarid. Pikim jõgi Venemaal on Leena. See on 4400 kilomeetrit pikk. Pikad on ka Jenissei ja Volga. Neist esimene 4102 ja teine 3530 kilomeetrit pikk. Pindalalt suurima järve suurus on 31 500 km², selle nimi on Baikal. Suurim sügavus sellel järvel on 1620 m. Venemaa pealinn, Moskva on rahvaarvult Venemaa suurim linn. Selle elanikkond aina kasvab. Praeguseks on seal üle kümne tuhande elaniku. Linna asustamis aastaks loetakse 1147 aastat. Venemaa ülikoolideist vareim asutatud on Moskva Ülikool, see asutati aastal 1755. Veel ülikoole: Kaasani Ülikool(1804), Moskva Tehnikaülikool(1830), Tomski Ülikool(1880). 1899 aastal asutati kaks ülikooli, nendeks on Peterburi Tehnika ülikool ja KaugIda Ülikool. Kõige vanem raamatukogu on asutatud 1714 aaastal
1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu. Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Venemaa võit Põhjasõjas stabiliseeris olukorda Eesti- ja Liivimaal. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi, ka Tallinnas hakati suuri ehitisi rajama väljapoole linnamüüri. Selles suhtes oli eeskujulik Peeter I oma Kadrioru pargi ja lossiga. Uute
VENE IMPEERIUMI AJALUGU 17211917 Roman Kaljuorg [email protected] / [email protected] Seminarid toimuvad 10.11.08 ja 11.11.08 I LOENG // 20.10.08 PEETER I JA TEMA REFORMID Riigi mõiste teisenes toonases ühiskondlikus teadvuses. Riigi puhul hakati silmas pidama kindlat territooriumi, mida valitseja valitseb, hakati tähelepanu pöörama euroopalikule riigi alama mõistele, hakatakse kõnelema kodumaast jne. Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks
aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule 18. sajandi keskpaigaks. Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. septembril 1710 kinnitas Peeter I Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused. Lõplikult kinnitati need Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Rootsi riigi poolt enne Põhjasõda läbiviidud mõisade reduktsiooni käigus tekkinud pingeid Rootsi krooni ja aadlike vahel oli kasutanud osavalt ära Vene riik. Peeter I lubas redutseeritud mõisad aadlikele tagastada. 1710. aastal esitatud kapitulatsioonides nõudsid Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad mõisate ennistamist õiguspärastele omanikele. Seda korrati 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingus. Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast
6. Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas ning 23. mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisrinõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Algas sõda, mis kestis 30 aastat kuigi ei toonud see edu kummalegi poolele ja seejärel valmistati Vestfaali rahuleping mis oli 1648. aasta sügiseks valmis. Peale 30 aastast sõda algas Narva lahinguga 1700. aastal Põhjasõda. Poltaava lahing 1709. oli sõjas pöördepunktiks, kui kuningas Karl XII suri (1718. aastal) ning seejärel algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga. 7. Valgustusajastu 1770-1890 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos aastatest 1860-1780. aastateni , seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tänu tehnika arengule ja
Ta otsustas ellu viima hakata suurt reformide programmi. Kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse. Tahtis sisse seada kohaliku omavalitsuste jne. ° Reforme alustades lähtus ta lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest. Viljakaubanduse edikt. Ta lootis, et see stimuleerib viljakasvatuse arengut. Jättis arvestamata feodaalsuhted. Viljasaak oli aga reformijärgsel aastal kehv ja hinnatõuse seostati Turgot reformidega rahutused. ° Reformid põrkusid privilegeeritud seisuste ja tsunftimeistrite vastupanule ja vähem kui kaks aastat pärast reformide algust saatis kuningas Turgot erru. Kõik reformid tühistati. Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed. Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne
manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603
aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pidi tasuma Tartu maksu(tagasiulatuvalt alates aastast 1503) ja ei tohtinud sõlmida kõigiga sõjalisi liite. Kuna seda ei tasutud, alustas Moskva svr sõda. Moskva svr lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja lahkhelisid. Jaanuaris 1558
1605 krooniti ta tsaariks (pärast Boriss Godunovi loomulikku surma ja Fjodor Godunovi ebaloomulikku surma), kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased, kelle vürst Vassili Suiski sai uueks tsaariks. Rahvas ei saanud millestki aru; paljud arvasid et Vale-Dmitri on õige tsaar ja uus Vassili isehakanu. Varsti ilmus Poolast uus isehakanu, kes nimetas end taas Dmitriks, kuigi ta väljanägemine oli täiesti erinev. Ta võitis palju toetajaid. 1608 suveks jõudis Vale- Dmitri Moskva alla. Linna vallutada ei suudetud, aga vägesid ei suudetud ikka laiali saata ja nii jäid need sinna mitmeks aastaks. Segadust Venemaal kasutasid ära nii Poola kui Rootsi ja sekkusid oma vägedega. 1610. aastal kukutasid Moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid Poola väed Kremlisse. Nad pakkusid trooni Poola kuningapojale. Moskva vabastamiseks hakati koguma maakaitseväge 1612. a 20 000 meest. Nad sundisid poolakaid linnast lahkuma, kogunedes Moskva alla
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18
-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil.....................................................................5 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism.....................................................................5 11. Vene riik 17. sajandil..................................................................................................... 5 12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism..........................................6 13. Kuningavõim Rootsis. Valgustatud absolutism.............................................................6 14. Ameerika Ühendriikide tekkimine.................................................................................6 15. Rahvusvahelised suhted jua diplomaatia.......................................................................6 16. Sõjandus.........................................................................
Absolutism Venemaal Venemaal oli võim valitseja ümber koondunud juba ammustest aegadest, kuid et riigiaparaat polnud kuigi tõhus, ei õnnestunud esimestel tsaaridel kõiki oma ambitsioone ellu viia ega võimutäiust saavutada. Esimesed katsed euroopalikku monarhisimi matkida oli teinud Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Võimu äärmise tsentraliseerimise katsetega paistis esimesena silma Ivan Julm, kuid tema reformid päädisid vaid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ja olid üheks põhjuseks, miks peagi pärast tema valitsusaega ootas Venemaad segaduste aeg. Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi.
annaabi.ee 
