Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda
Koondamine rakendamise kord ja tingimused töösuhetes. Koondamise kitsaskohad II Koondamise kui töölepingu ülesütlemise ühe võimaluse rakendamisel tööandja poolt eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Kui vana töölepinguseadus (TLS) nõudis, et tööandja eelistaks tööle jäämisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, siis praegu kehtiv seadus sellist nõuet ei sätesta. Tööandjal on suhteliselt vabad käed oma valikute tegemisel. Praktiliselt ainsaks piiravaks tingimuseks on töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega arvestamine ja väikelaste vanemate ning töötajate esindajate eelistamine tööle jäämisel. Kui vana TLS keelustas alla 3-aastaste
Konkurentsipiirangu kokkulepe Mis on konkurentsipiirangu kokkulepe? Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Kuidas peab konkurentsipiirangu kokkulepe olema vormistatud? Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult. Kaua kehtib konkurentsipiirangu kokkulepe?
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus.
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumisel ja tööandja maksab töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu. Keeld kehtib olenemata kas tegemist on katseajaga või täistööajaga. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust piirangu eest ei antud, ei ole ka konkurentsi keeld pärast töölepingu lõpetamist enam kehtiv. Enne vaidluse tekkimist tulek tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid läbi lugeda. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Vähem teatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe TsÜS Võlaõigussuhe
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
ÕIGUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. 2. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. 3. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega? Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks
kvalifikatsioon. Töö on enamikule inimestest vajalik enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, see tähendab elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele. Kuna enamus inimesi töötab siiski töölepingu alusel, ei pruugi siiski iga töötaja olla piisavalt kursis töölepingu seaduse olemuse, töötaja ja tööandja kohustustega. Seega on antud teema väga aktuaalne. Esimeses peatükis räägime tööõiguse mõistest,kujunemisest ja valdkonnast, samuti tööõiguse allikatest ja tööõiguse printsiipidest. Teises peatükis räägime töölepingu mõistest, tunnustest, töölepingu sõlmimisest, lepingupooltest, töölepingu tingimustest, tähtajast ja katseajast Kolmandas peatükis uurime töötaja ja tööandja kohustusi. 3 1. TÖÖÕIGUS 1
Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga. Mõistlikkuse põhimõte, heausu põhimõte, hea tava ja hea praktika jne. Töölepingu tunnusteks on tööd tehakse alluvussuhetes, töö tegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. 8. Töölepingu pooled. Töölepingu seaduse kohaselt on individuaalse töö subjektiks töötaja ja tööandja. Töölepingu sõlmimiseks on vaja poolte kokkulepet. Töölepingu sõlmib iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. See on üks töölepingu vabatahtliku sõlmimise tagatisi. 9. Töölepingu tähtaeg. Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peavad olema seda õigustavad, mõjuvad põhjused. Milleks on nt: Töö ajutisest
Konkurentsi osutamise keeld ja selle rakendamise töösuhtes Konkurentsipiirangu kokkuleppega võib piirata töötaja töötamist konkurendi juures töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu (näiteks käsundus-, töövõtuleping) alusel või tegutsemist samal majandus- ja kutsetegevuse alal. Tööandja ei saa töötajal takistada töötamist sektoris, kus ta ise ei tegutse. Konkurentsipiirangu eesmärk on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine. Konkurentsi osutamise ohtlikkus seisneb selles, et töötajale on teada tööandja ettevõttesisesed saladused ja taktika, mille kasutamine konkurendi huvides võib tööandjale kahju kaasa tuua (tootmis- ja ärisaladus) Konkurentsipiirangu kokkulepet ei saa tööandja sõlmida iga töötajaga. Töötajal, kellega kokkulepe sõlmitakse, peab olema võimalus ohustada tööandja huve.
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Teie käes on raamat, millest leiate selgitused 2009. aastal jõustunud töölepingu seadusele. Töölepingu seadus reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning vara- lisele vastutusele. Raamatu eesmärk on pakkuda vajalikke teadmisi, kuidas töölepingu seadust rakendada ja oma töösuhtest tulenevaid õigusi otstarbekalt kaitsta. Selgitused on mõeldud neile, kes
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja rakendamise tingimused töösuhedes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või
05.2017, osaliselt 01.07.2017 14.06.2017 RT I, 04.07.2017, 3 01.01.2018 15.11.2017 RT I, 28.11.2017, 2 01.01.2018 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu seadus Leht 1 / 29 (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Leppetrahv. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Tööleping. 14 Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu kohustuslikud andmed. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks
usu ja mõitslikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustust loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 21 Töölepingu mõiste. Tööleping on töötaja ja tööandja kahepoole kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 22 Töölepingu vorm. Tööleping sülmitakse kirjalikult. Töölepingu andmed esitatakse kirjalikult enne tööle asumist
seadusest ja tööõiguse olemusest tulenevad kohustused. Mõlema poole ühine kohustus on lojaalsuskohustus. Lojaalsuskohustus hõlmab endas nii tegutsemist heas usus, mõistlikult, kui ka arvestades tavasid ja praktikat. Töötaja kohustused 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Nimi TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖADJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 1. TÖÖLEPING Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,8 eurot ning kuupalga alammäär 290 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks
Tallinn 2012 2 SISUKORD 1.Tööleping........................................................................................................................................ 1.2 Mis iseloomustab töölepingut?.................................................................................................... 2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................................................... 2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama?..................................................... 3.Töötaja kohustused.......................................................................................................................... 3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest......................................................................................... 3.2 Töötaja hoolsuse määr...........................................................................................
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud
väljendatud nõusolek sõlmida leping. 19. Lepingu vormi nõuded (VÕS §11) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. 20. Töölepingu mõiste. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 21. Töölepingu vorm. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus
TÖÖÕIGUS Usaldusisik - tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused: · teda ei tohi koondada, vallandada, diskrimineerida, · tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; · saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus VVM - vabariigi valitsuse määrus VÕS - võlaõigusseadus õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
