Agressiivne välispoliitika Sotsiaalsed hüved Kommunistlik ühiskonnakorraldus: Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud: Konkretiseerivad või hälbivad teatud määral algset õpetust. Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism Kommunism kui kestev olevik! Hetkel on maailmas 5 kommunistlikku diktatuuririiki. Hiina kommunistlik pööre toimus 1949. a. Vietnam kommunistlik pööre 1945. a. PõhjaKorea pööre 1948. a. Kuuba kommunislik pööre 1959. a. Laos viimane pööre 1975. a. Kasutatud lingid: http://isekiri.blogspot
Kaassõnad Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). Nagu määrsõnad võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; (ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele
sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis. 8 Kommunismi voolud Kommunism on aja jooksul omandanud mitmeid eri vorme, mis konkretiseerivad, sageli aga ka hälbivad teatud määral algsest õpetusest, näiteks on mitmelpool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine. Suuremad kommunismi voolud on: Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism 9
kujutuse ebavaimsest tõusiklikust seltskonnast. Venemisega jätkavad seda teemat poeemid: ,,Vahanukk" (Lng 1934), ,,Pirnipuu" (Lng 1936) ja ,,Mõrane peegel" (Lng 1939). Välismaal on avaldatud kog-d ,,Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956, A.Orase eess.) ,,Uued luuletused ja poeemid" (Toronto, 1968, koost. H.Grabbi). ,,Eluhelbed" (1971) koosneb a-il 1932-40 ja 1966-70 kirjutatud luuletustest, mis arendavad edasi ja konkretiseerivad protsessi loomingu põhi- probleeme. Mahukas valimk ,,Lendav linn" (1979), mis kirjutati pärast Mart Lepiku surma, annab A.luulest läbilõikelise ülevaate. Kogu ,,Korallid Emajões" (1986), mis keskendub filosoofiliselt mõtestama elu ja selle ohte. ,,Korallid Emajões" pälvisid ka J.Smuuli nimelise preemia, 1987. aastal
Seadused on kõrgema võimu aktid. Seadusi liigitatakse: 1) Põhiseaduseks 2) Konstitutsioonilisteks seadusteks 3) Lihtseadused Põhiseadus on seadus milles sätestatakse riigi ühiskondliku ja poliitilise korralduse alused, määratakse kindlaks kõrgemate võimuorganite pädevus ning kodanike vabadused õigused kohustused. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusega. Konstitutsioonilised seadused on riigielu kohaselt tähtsad riigiaktid, mis konkretiseerivad põhiseadust mingi erilise kehtestatatud korra kaudu. Eesti põhiseadus paragraf 104 näiteks kohaliku omavalitsuse seadus. Et nende seaduste vastuvõtmiseks on vaja 51 protsenti poolthäält. Lihtseadused on suunatud ühiskonna elus üleskerkivate ülesannete lahendamiseks. Seaduste loomine Põhiseadus on rahva ja võimu vaheline kokkulepe. Seaduste loomine 1. Seaduse algatamine ( PS £103) Õigus selleks on Riigikogu liikmel, fraktsioonil,
Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted, kuid tekst võib olla lõikudeks jagatud ka mingil muul põhimõttel: vormist, tahtest, ilust, suvast lähtudes. (Fr. Tuglas on näiteks novelli ,,Vabadus ja surm" jaganud täpselt ühepikkusteks lõikudeks, nii on iga lõik otsekui ehituskivi vanglamüüris.) Sisulõigul on kaks osa: tuummõte (tuumlause) ja seda arendavad tugimõtted (tugilaused). Tuummõte annab edasi lõigu teema ja idee. Tugimõtted avavad, detailiseerivad, arendavad ja konkretiseerivad seda. Tuum- ja tugimõtted võivad lõigus paikneda mitmeti. Kui lõik algab tuummõttega (väitega, probleemiga, lähteolukorraga vms), siis tugimõtted (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid vms) arendavad seda. Kirjutaja võib alustada ka tugimõtetest ja lõpetada lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistusega, kokkuvõttega, süvendava mõttega, hinnanguga vms). Keerulisema ülesehitusega lõikudes võivad eritasandilised tuum- ja tugimõtted moodustada keerulisi põiminguid.
näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistus, süvendav mõte, hinnang). Teksti lõikude tuummõtted moodustavad kirjandi selgroo. Tuntumad lõigu arendustüübid on: * tervik, selle osad ja detailid: enne kirjeldatakse tervikut ning seejärel selle osi ja detaile või vastupidi; * väide ja selle analüüs: väidet analüüsitakse, arutletakse selle olemuse üle;
näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistus, süvendav mõte, hinnang). Teksti lõikude tuummõtted moodustavad kirjandi selgroo. Tuntumad lõigu arendustüübid on: *tervik, selle osad ja detailid: enne kirjeldatakse tervikut ning seejärel selle osi ja detaile või vastupidi; *väide ja selle analüüs: väidet analüüsitakse, arutletakse selle olemuse üle;
süntaktilistes funktsioonides; - enamasti iseloomustab ühe sõnaliigi sõnu ühelaadiline leksikaalne tähendus. Sõnaliigid IV Noomenite alaliigiks on: substantiivid (muutuvad sarnaselt) adjektiivid pronoomenid numeraalid (võimlaiema käsitluse järgi kvantorid e hulgasõnad) Partiklid on verbi laiendid: - 1) mis väljendavad aega, kohta, viisi jms ehk adverbid (nt kiiresti), - 2) verbi tähendust konkretiseerivad afiksaaladverbid e abimäärsõnad (nt üle lugema), - 3) proadverbid e asemäärsõnad (nt mistõttu), - 4) lause üldlaienditena toimivad modaaladverbid e rõhumäärsõnad (nt veel), - 5) lauseid või lauseosi siduvad konjunktsioonid e sidesõnad, - 6) lausestruktuurist väljapoole jäävad interjektsioonid e hüüdsõnad. II loeng Teemad: 3) Sünonüümia, homonüümia, polüseemia M
Poliitiline reziim on riigivõimu teostamise meetodite süsteem, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste olkorda riigis ning riigiorganite suhet nende tegevuse õiguslikesse alustesse. a) demokraatlikkk poliitiline reziim: riigivõim kuulub rahvale. b) antidemokraatlik poliitiline reziim: võim lähtub vähemusest. Riigi funktsioonid ja ülesanded Riigi üldfunktsiooni kui ka riigiorgani funktsiooni määrab üldjuhul seadus (põhiseadus+ seadused, õigusnormid) ning nende alusel konkretiseerivad sellest madalama õigusjõuga õigustloov akt. Kui seda ei ole tehtud sedausega või haldusaktiga, siis on tegemist määratlemata funktsiooniga riigiorganiga, nt portfellita minister. Riigi üldfunktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mida rakendatakse ellu riigi süsteemi, eeskätt selle süsteemi primaarsete elementide abil. ¤ seadusandlik tegevus; ¤ riigivalitsemine ja õiguskorra kaitse; ¤ kõigile ja igaühele õiguste, vabaduste, turvalisuse, piisava ainelise heaolu, vaba
· Kirjeldada, · Selgitada, · Ennustada, · Kontrollida (identifitseerida, kindlaks teha). Näiteks: käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada enneagse vastsündinu vanemate vajadusi seoses lapse enneaegsusest tingitud probleemidega. 12. UURIMISTÖÖ ÜLESANDED, UURIMISKÜSIMUSED JA HÜPOTEESID ...on vajalikud selleks, et ühendada uurimisprobleemi, töö eesmärki ning andmete kogumise ja analüüsi metoodikat. ...mõtestavad ja konkretiseerivad töö sisu Neis sisalduvad · uuritavad mõisted; · uuritavad muutujad (mõõdetavad või mõjutatavad); · muutujatevahelised seosed; · uuritav materjal. Uurimisülesanded tulenevad uurimisprobleemist ja töö eesmärgist, nad on selged, konkreetsed ja lühikesed deklareerivad laused. Ülesannetes rõhutatakse üht või kaht muutujat või mõistet ning öeldakse, kas muutujaid hakatakse kirjeldama või selgitama.
46. Tõlgendamise juriidilise tähenduse järgi: ametlik e ofitsiaalne, mis on kohustuslik, jaguneb omakorda: normatiivne ja kasuaalne mitteametlik e mitteofitsiaalne dotrinäärne Normatiivne tõlgendamine selgitab välja kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisa neile midagi juurde ega võta ära. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja. Kasuaalsel tõlgendusel selgitakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Tavaliselt on kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, mistõttu sed nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolest ainuisikulist või kollektiivset normatiivaktide tõlgendamist. 47
Lause 2 on oma olemuselt kataloog, mis loetleb üksikud tunnused, mille alusel ei tohi diskrimineerida e ebaõiglaselt kohelda. ,,või muude asjaolude tõttu" Euroopa Inimõiguste Konventsioon, kus puudub lause 1. Lause 1 on ajalooline üldise võrdsuspõhimõtte sõnastus (Prantsuse revolutsiooni ajast 1789 peale). Nn ,,muu tunnus" ei ütle tegelikult midagi, ebaõnnestunud sõnastus, kataloog ei tohiks olla lahtine. §9 DEMOKRAATIA I SÄTESTUS §1 lg1 ; §10 III, IV ja VII peatükk konkretiseerivad seda (Rahvas, Riigikogu ja seadusandlus) II DEMOKRAATIA MÕISTE Abraham Lincoln: Government by the people, of the people, for the people. Rahva valitsus, rahva üle ja rahva heaks. RKPJKo 21.12.1994 Demokraatia vastandina auokraatiale tähendab võim teostamist rahvaosalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel Democratisation massipärastumine. IV DEMOKRAATIA KUI JUHTIMISE ESE 1
rikkis kell Kell on rikkis adjektiivatribuut e omadussõnaline täiend Tüüpiline adjektiivatribuut · vastab küsimusele missugune? (kollane maja) · ühildub põhjaga käändes ja arvus (kollane maja, kollastest majadest) · on omadussõna(fraas) · on muudetav öeldistäiteks (maja on kollane) · paikneb põhja ees Funktsioonilt jagunevad · kirjeldavad (iseloomustavad) täiendid: uus maja, väsinud inimene, kõrge puu, missugune kool · määratlevad (konkretiseerivad) täiendid: see maja, mõned inimesed, kõrgem matemaatika, germaani keeled, mis kool Sõnaliik (või fraasi peasõna): omadussõna: pikk poiss, katoliku kirik, eri asutused, vaiksevõitu poiss. järgarvsõna: kolmas klass asesõna: see poiss, mõlemad lapsed, oma elu, kõik sõbrad 1 kesksõna, mata-vorm, da-infinitiiv: oodatud külaline, pesemata nõud, teada lugu
Haldusõiguse poliitiline funktsioon üksikisiku ja kogu ühiskonna kaitse av võimu võimalike kuritarvituste eest. Haldusõigusel on õ kasutada ka sunnivahendeid, kuid selleks on täpsed reeglid. Hõ ülesanne on detailselt paika panna õigused ja kohustused, mis haldusorganitel on. Totalitaarsetes riikides haldusõigusel väga väike tähtsus erinevalt demokraatlikest riikidest. Haldusõigust ei loo domineerivalt haldusorganid ise (nad vaid konkretiseerivad). Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Meetod mis vahendid ja vah liigid? Õigusel tervikuna on ühesugused reguleerimise meetodid. Üldistatult saab välja tuua 3 meetodit, mida kasutatakse. Oluline õig reg meetod õ harude eristamisel (vahendid ja viisid suhete reguleerimisel). Kasutatakse ühtseid meetodeid: · Käsud ehk ettekirjutused jur kohustus sooritada teatud toiming (haldusõigus)
laiendav 4.3.5. LM-ist: Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne - jaguneb omakorda normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja) Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus
vältida vigu 3)vastutuse ja riski võrdne jagamine ehituskavandi osadega 2)kalenderplaani vastavat ehituskestust Raha Raha 82. Loetle, mida peab näitama ehitusplatsi plaanil. 4)konkretiseerivad tingimused 5)lepingu lisad (enne sõlmimist) 3)valitud ehitustehnoloogiat 4)ohutustehnika norme Raha Ehitusplatsi plaanil näidatakse: 1)pinnareljeef ja hoonete 6)lepingu muudatused (pärast sõlmimist)
Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. 2. Missugust funktsiooni omavad asjad Douglase ja Isherwoodi (1979) arvates? Mida tähendab sellest tulenevalt vaesus nende käsitluses? Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas muutub, nagu nägime Appadurai ja Kapytoffi puhul. Seega - asjade liikumist võib vaadata kui sümbolilise vahetuse süsteemi. Näide: naine tuleb korviga koju - kellele (isa, laps, ta ise) on need asjad? Millised? Aga külalistele? Kuhu ta need paneb
lisale. 3)Üldtingimused on koostatud põhimõttel, et vastutuse, riski ja garantiide jagamine lepingute osapoolte vahel oleks sõnastatud võimalikult selgelt, sest ainult maksimaalne avalikkus garanteerib vastastikuse usalduse ja sujuva koostöö. Lepingute üldtingimused: 1)siduvus poolte jaoks lepingu kaudu 2)eesmärk vähendada lepingute koostamise töö mahtu ja vältida vigu 3)vastutuse ja riski võrdne jagamine 4)konkretiseerivad tingimused 5)lepingu lisad (enne sõlmimist) 6)lepingu muudatused (pärast sõlmimist). 38. Loetle projekteerimislepingu väljund. 1)Töökirjeldused liigendatud vastavalt ehituskulude standartidele 2)Töömahtude loend, samuti liigendatud 3)Kontrolleelarve (sihteelarve, maksumusplaan), samuti liigendatud 4)Kasutus ja hoolduseeskirjad 5)Kohustus autorijärelevalve osas 6)Vastutus ehitusmaksumuse eest 7)Kiirendatud töövõtukorralduse korral, pakkumisdokumentide väljastamise ajad enne kavandi
43 Vangla kodukorra kohta, RKHK 3-3-1-54-07; vanglas lubatud esemete reguleerimise kohta, RKHK 3-3-1-95-07. Üld- ja üksikaktide eristamisel tuleb esmajoones lähtuda aktis sisalduvate normide tegelikust sisust, mitte akti vormist või pealkirjast. Erandiks on seadused. Viimaseid käsitatakse õigustloova aktina sõltumata sellest kui konkreetseid norme ta sisaldab. Nõnda loetakse üldtunnustatult üksikaktiks avaliku võimu kandjate eelarved, sh lisaeelarved ja aktid, mis eelarveid konkretiseerivad. Ent riigieelarve, mis võetakse vastu seadusega, ei ole halduskohtus vaidlustatav.44 b) Kehtiva PSJKS § 2 laiendas võrreldes varasema redaktsiooniga oluliselt Riigikohtu kompetentsi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ja kahandas halduskohtute oma, loetledes Riigikohtu poolt kontrollitavate aktide hulgas lisaks õigustloovatele ka mitmed üksikaktid, kui need rikuvad üksikisiku õigusi45: Riigikogu ja tema juhatuse ning presidendi
sihtotstarbeliselt teatud ühiskonna gruppide toetuseks. Osa tubaka- ja alkoholiaktsiisist laekub Punasele Ristile, 50% pakendiaktsiisist keskkonnafondile). 6) Maksu tasumise kord ja tähtpäevad need on maksumaksja kohustust täpsustavad tingimused, seega kuuluvad nad maksumenetluse valdkonda, olles formaal- juriidilised. Maksumenetluse aluste üldnormid on fikseeritud maksukorraldusseaduses, kuid konkretiseerivad elemendid tuuakse välja igas maksuseaduses. Maksu tasumise kord tähendab ka selle maksmise või ülekandmise korda või kinnipidamise korda, Maksu kinnipidamisel loetakse maksukohustus maksumaksja poolt täidetuks ja summade ülekandmine maksuhaldurile ning vastutus selle eest lasuub maksu kinnipidajal. Maksu tasumise aluseks võib olla: a. Maksumaksja poolt täidetud deklaratsioon b. Maksu kinnipidaja poolt esitatud deklaratsioon c. Maksuhalduri poolt saadetud maksuteatis NB
mis leiavad väljenduse seletavates sõnastikes - seda keele üldmõiste ja juriidilise erimõiste vastandliku või ühtiva suhtena. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1. ametlik ehk ofitsiaalne: · normatiivne - pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. See viitab aga vähesel määral muutmisele. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Nt intra legem määrused · kasuaalne - kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on
Sõltumatus kohtuvõimust tähendab seda, et õiguskantsleri menetluse väljund, tema otsused ja soovitused, ei ole kohtu poolt kontrollitavad ega isegi mitte kohtus vaidlustatavad.*56 Samas peab kohtu poolt kontrol- litavaks jääma õiguskantsleri menetlustoiming, mis riivab isiku põhiõigusi.*57 Sõltumatus ei kujuta endast erandit põhiseaduse § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud üldise kohtutee garantii suhtes. Sõltumatust kohtuvõimust konkretiseerivad immuniteedisätted, põhiseaduse § 140 lõige 2 ja § 145.*58 Immuniteedi- sätteid konkretiseerib omakorda ÕKS § 11, iseäranis selle lõige 4, mille kohaselt tagandatakse õigus- kantsler tahtlikus kuriteos süüdimõistmise või ettevaatamatus kuriteos süüdimõistmise korral, kui viima- sega kaasneb vabadusekaotuslik karistus.*59 Sõltumatuse printsiibi oluliseks õiguslikuks tagajärjeks on õiguskantsleri isekorraldusõigus. Selle insti-
panemise kohta • tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega • anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes EL õigusega • jätta taotluse rahuldamata XII ÕIGUSKANTSLER ja RIIGIKONTROLL 109. Õiguskantsleri asend riigiorganite süsteemis PS § 139 lg 1 on üldnorm õiguskantsleri sõltumatuse osas. Sõltumatuse põhimõtet konkretiseerivad PS §-d 140, 141, 144 ja 145, samuti ÕKS. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust (sõltumatuse garantiide kohta vt § 140, § 141 lg 1 ja § 145 komm-d). Sellise sõltumatu kontrolliorganina seisab õiguskantsler väljaspool võimude klassikalist kolmikjaotust. PS § 4 näeb ette Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevuse
panemise kohta · tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega · anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes EL õigusega · jätta taotluse rahuldamata XII ÕIGUSKANTSLER ja RIIGIKONTROLL 109. Õiguskantsleri asend riigiorganite süsteemis PS § 139 lg 1 on üldnorm õiguskantsleri sõltumatuse osas. Sõltumatuse põhimõtet konkretiseerivad PS §-d 140, 141, 144 ja 145, samuti ÕKS. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust (sõltumatuse garantiide kohta vt § 140, § 141 lg 1 ja § 145 komm-d). Sellise sõltumatu kontrolliorganina seisab õiguskantsler väljaspool võimude klassikalist kolmikjaotust. PS § 4 näeb ette Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevuse
kahju hüvitamise eesmärgiga. Näide: isikule kehavigastuse tekitanud isik väidab, et oled kodusel ravil, tööl ei käi ja see ongi sinu kasu, sa ei saa küll palka, aga tööd ka ei pea tegema. Ilmselt sellist kasu maha arvata hüvitisest ei tohiks. Kahju ei tohi hüvitada suuremas summas, kui see tegelikult on! Näide: A paneb B maja põlema, kuid selgub, et B oleks maja niikuinii ära lammutanud. Seda tuleks kahju määramisel arvesse võtta. § 127 lg 5 konkretiseerivad § 132 lg1 lause 2, § 132 lg 3 lause 2. 16. Mis õiguskaitsevahendeid näeb ette VÕS § 1055 ning mis eelduste olemasolul saab neid kaitsevahendeid kohaldada? Kannatanul on võimalik: 1) nõuda õigusvastase kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist (tähendab sisuliselt ka kahjustava tegevuse hoidumise nõuet). Näide: kinnisasjalt kulgevad kahjulikud mõjutused teise kinnisasja suunas.
Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt Douglas ja Isherwood (1979) The World of Goods: tarbimine on maailm kaubandusest edasi (beyond commerce). Kaubandusega piiratud kuid samal ajal eelküige kultuuriline. Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas muutub, nagu nägime Appadurai ja Kapytoffi puhul. Seega - asjade liikumist võib vaadata kui sümbolilise vahetuse süsteemi. Näide: naine tuleb korviga koju - kellele (isa, laps, ta ise) on need asjad? Millised? Aga külalistele? Kuhu ta need paneb? Kui külalised tulevad, kuhu nad juhatatakse, mida
Nt kuldsed käed tähendavad, et on ,,kollane puru käte peal" nende arust, nad ei saa aru, et see tähendab nagu metafoorselt. Abstraktsed tuletised ,,pärilik" ei saa aru sellest, et vb on tähendab midagi ,,päris" seotud. Märgata neid keerulisi sõnu ja seletada neid lastele, see on oluline. Tuleb need sõnad õppetekstides üles leida.) NT sõna eluta loodus, kasutada seda aint siis kui on vastav teave olemas. LAUSE (LAUSUNGI) MÕISTMINE Teksti soodustab mõistmst, aga naabersõnad konkretiseerivad või koguni muudvad naabersõnade tähendust. Süntaktilise struktuuri äratunmine - Tähtis ei ole mitte ainult lekseem, vaid ka selle vorm. ,,Rääkis vennale või rääkis vennast". Sõnaühendid kajastavad erinevaid situatsuoone. Sõnatähenduse seostamine (nt Ruut, mille all on rist, asub kolmnurgast paremal"). Kui räägime koera peremehest või peremehe koer. Mõistmine jaotub kahte rühma: kas saab sammsammult edasia astuda või peame haarama terviku. Kas need sõnad
teadvustab ja kehtestab. Nendeks on väärtused ja normid. Ühelt poolt konkretiseeruvad, teisenevad subjektidele arusaadavasse 'keelde' fundamentaalsd tähendusseosed, teiselt poolt loob kommunikeeruv subjekt väärtuste ning normide suunaval mõjutusel individualiseeritud märgisüsteemi kommunikatsiooniks teistega, sotsiaalse ruumiga laiemalt. Väärtused kui normid kultuurisümbolitena on tuletuslikud selles mõttes, et nad peegeldavad, aktualiseerivad, konkretiseerivad ja individualiseerivad tähendusi kui kultuuriruumi primaarseid sümboleid. Oma põhimõttelises ühtsuses on tähendused, väärtused ja normid erinevad peamiselt selles plaanis, et nad kirjeldavad küll üht ja sama tegelikkust, kuid teevad seda erineva hõlmavusega, erineval konkreetsusastmel ja arinevas vormis. Väärtustamise pinnalt, kuid oluliselt konkreetsemas vormis, samas ka funktsionaalselt
2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Kirjanduses väidetakse väga sageli, et tõlgendused või vastavalt tõlgendusaktid on kas normatiivsed või kasuaalsed. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Seega ei ole termin normatiivne tõlgendamine korrektne ja tema kasutamine on eksitav. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel
tegelik võim võib samuti olla koondunud vastavalt kas kollegiaalse täidesaatva riigivõimuorgani või ainuisikulise riigipea kätte. § 3. RIIGI FUNKTSIOONID JA ÜLESANDED Riigi üldfunktsiooni (riigi funktsiooni) kui ka iga riigiorgani funktsiooni määrab kaasajal reeglina seadus (põhiseadus + seadused või konstitutsioonilised seadused või õigusnormid nn common law õigussüsteemi riikides) ning nende alusel konkretiseerivad sellest madalama õigusjõuga õigustloov akt (nn haldusakt). Kui seda ei ole tehtud seadusega või haldusaktiga, siis on tegemist määratlemata funktsiooniga riigiorganiga ( nt nn portfellita minister). Riigi üldfunktsioonid (riigi funktsioonid) on riigi tegevuse põhisuunad, mida rakendatakse ellu riigi süsteemi, eeskätt selle süsteemi primaarsete elementide abil. Kõige üldisemal kujul on riigi funktsiooniks: 1)seadusandlik tegevus (positiivse õiguse loomine);
koormatusest vabastamises ja ajalises mõttes kiiremas realisatsioonis, kuna toimingute sooritamist finantseeritakse teistmoodi ja vajadus KOV eelneva valmisoleku järgi langeb ära. KOV üksuste, mittetulundussektori ja eraettevõtete koostöö on vajalik mitte üksnes rahalistest kaalutlustest tulenevalt. Ka poliitilisele süsteemile on hea, kui kõik on kohalikul tasandil rajatud pluraliteedile ja kaasvastutusele. KOV vastutus infrastruktuuri eest oma territooriumil konkretiseerivad sotsiaalriigi, kultuurriigi, keskkonnasõbraliku riigi ja eramajanduse printsiibid. § 10. Sotsiaalriigi printsiibist tulenevaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid Sotsiaalriigis tuleneb ka KOV üksustel anda oma panus sotsiaalse õigluse ja sotsiaalse julgeoleku teostamisse. Nad peavad kohalikul tasandil kindlustama inimväärse elu, looma võrdsed tingimused isiksuse vabaks arenguks, ilmutama erilist hoolitsust
Nendeks on väärtused ja normid. Ühelt poolt konkretiseeruvad, teisenevad subjektidele arusaadavasse 'keelde' fundamentaalsd tähendusseosed, teiselt poolt loob kommunikeeruv subjekt väärtuste ning normide suunaval mõjutusel individualiseeritud märgisüsteemi kommunikatsiooniks teistega, sotsiaalse ruumiga laiemalt. Väärtused kui normid kultuurisümbolitena on tuletuslikud selles mõttes, et nad peegeldavad, aktualiseerivad, konkretiseerivad ja individualiseerivad tähendusi kui kultuuriruumi primaarseid sümboleid. Oma põhimõttelises ühtsuses on tähendused, väärtused ja normid erinevad peamiselt selles plaanis, et nad kirjeldavad küll üht ja sama tegelikkust, kuid teevad seda erineva hõlmavusega, erineval konkreetsusastmel ja arinevas vormis. Väärtustamise pinnalt, kuid oluliselt konkreetsemas vormis, samas ka funktsionaalselt kitsamalt vahendavad subjektile kultuuriruumi
annaabi.ee 
