maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal muutunud ebatõenäolisteks ( 2.000 ) 4. Osa üle-eelmisel aastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest lootusetud ( 1.000 ) 5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000,
Fondiemissioon on a. uute osade või aktsiate emiteerimine fondi arvelt b. kahjumi katmine osakapitali arvelt c. osa- või aktsiakapitali suurendamine täiendavaid sissemakseid tegemata (näiteks kasumi arvelt) d. uute aktsiate või osade emiteerimine Question 11 Immateriaalne põhivara võib olla näiteks a. litsents b. maal c. kaubamärk d. seade e. masin f. patent g. olulise maksumusega tarkvara h. kinnistu Question 12 Vara on näiteks: a. maksunõue b. ettemaks põhivara eest c. ostjatelt saadud ettemaks d. tarnijatele tehtud ettemaks Question 13 Materiaalne põhivara on a. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema aja jooksul kui üks aasta b. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui kuus kuud
Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (+talupoegade ja mõisnike olukord peale sõda). 1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek.
1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel
Aastal 1346. müüs Taani kuningas Eestimaa Saksa ordule. Nüüdseks oli eestlaste olukord veelgi halvenenud. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1554.aastal nõudis vene tsaar Tartu piiskopilt rahu pikendamiseks lõivu üks mark aastas elaniku kohta. Põhjendades seda sellega, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab hakkama Venemaale maksma. Peagi laienes maksunõue kogu Liivimaale. Aastatel 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, mille Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See aga pidi hakkama 5 aasta pärast alles kehtima, kuna siis lõppes Poola-Venemaa vaherahu. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja tsaar oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus,
1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi
1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti
Kui ei saa enam esitada hagimenetluses, mis on esitatud, aga kus pole veel otsust, seal tuleb men lõpetada ja nõue tuleb esitada p men-s § 43 lg 2. kui otsus on tehtud- võimalik selle peale edasi kaevata § 43 lg 5- see tuleb lõpuni vaielda. Haldur saab võ asendada. Juhul kui on võ vastu esitatud vindikatsiooninõue (mitte rahaline nõue), siis see tuleb lõpuni vaielda. P men käsitleb rahalisi nõudeid, muid nõudeid peab väljaspool men- lep täitmise nõuded, vindikatsiooninõue. Maksunõue- see tuleb ka lõpuni vaielda. 1.8.3 Lepinguliste kohustuste täitmine p men kaudu käsitletakse rahalisi nõudeid! Võib olla ka muid nõudeid- nt vindikatsioon (ei ole p men-s esitatav nõue). Lepinguliste kohustuste täitmise nõue- mis neid saab? Kui võ on ehitaja, sõlminud tvl, peab midagi valmis ehitama. Tellijal on nõue tema vastu. Kas tellija seda nõuet saab p men-s esitada? Loomulikult mitte! See pole ju rahaline nõue! § 46- 53. üldreegel- § 46 ja erandid § 47-53
kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. - Maksumenetlus maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine, maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine. - Maksumäär aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma. - Maksunõue seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata. - Maksuobjekt tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida maksustatakse. - Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva majandusjurisdiktsiooniga territoorium, kus ei kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on
Vastuseks on ühiskond ise. - Esimesed loogilised kategooriad on sotsiaalsed kategooriad. Kinkimise ja kingi vastuvõtmise kohustus (Mauss) - Kinkide vahetused, mis tunduvad vabatahtlikud, on tegelikult kohustuslikud - Traditsioonilistes ühiskondades toimub kinkide vahetus gruppide või grupiesindajate vahel, mitte indiviidide vahel. - Vahetuskaupadeks on ka viisakused, rituaalid, abi, naised, lapsed ja pidusöömingud. - Kink tekitab vastukingi nõude. - Kink on totaalne maksunõue/sotsiaalne fakt, spirituaalsed mehhanismid seovad andja saajaga. - Mauss eristas: andmist, vastuvõtmist ja vastuandmist. Võõrandamatus Maussi kingikontseptsioonis - Kingimajanduses asjad andjatest ei võõrandu (pigem nagu laenatakse kui müüakse) - Andja identiteet jääb asja külge rippuma, sikutades lõpuks saajalt vastuteene või kingi välja. - Vastamata kink on vastuolu, sest ta ei loo sotsiaalseid suhteid
annaabi.ee 
