Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kommunistlik Venemaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majand, kogude, stalin, kolhoos, laagrid, enamlased, sõjakommunism, vaenlane, arhipelaag, rahvakomissar, likvideerida, toetama, kollektiviseerimine, kolhooside, plaanimajandus, võimuorgan, föderatiivne, vnsfv, nsvl, ukraina, kaukaasia, gruusia, armeenia, cuba, rahvavaenlane, rist, laager, kaksikvõim, vabadussõda, terror, kodusõda, oldudAastate alguseni. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude.1918. aastal kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas Interventsioon e. välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis luua aga Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista.1918. aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Jekaterinburgis ka Venemaa viimase keisri Nikolai ll koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni. Maailmarevolutsiooni õhutamine Moskvas loodeti, et enamlaste võit Venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920. Aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides.
aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud, laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust. 5. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. 6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. 7
Enamlaste võimuletulekuga ning ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa pol jõud, ühiskonnakihid ning ka välisriigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. 1918 saatsid Inglismaa, prantsusmaa, ameerika ühendriigid jpt riigid oma väed Venemaale ning algas interversioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim lõi Punaarmee ja seisis survele vastu. Kodusõda oli julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. Enamlased tapsid Nikolai II koos perekonnaga. Punaarmee võitis kodusõja. Enamlased veendusid, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas enamlasi mässuliikumisi tegema, et õhutada maailmarevolutsiooni. Maailmarev teenistusse rakendati Komitern ja sõjaväeluure. Kõik õhutamiskatsed välisriikides ebaõnnestusid ning enamlased keskendusid esialgu sotsialismi ehitamisele ainult Venemaal. Uus majanduspoliitika kodusõja ajal = sõjakommunism
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
(1918-1921) (NEP, 1921-1927) Toiduainete riigile andmise kohustus, Kindlaksmääratud maksud, sunduslik töökohustus, kauplemise vabadus, tööstusettevõtete riigistamine, erasektor, tasuta teenused toiduainetemaks, väiketootmise edendamine Peale Lenini surma tuli Venemaal võimule Jossif Stalin, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Välja kujunes Staini ainuvõim. Tema võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused senses majanduspoliitikas. Stalin hakkas tööstust eelisarendama industrialiseerima. See pidi muutma Venemaa kiirelt tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. Võeti kasutusele ka plaanimajandus.
Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed Venemaale ja algas intervensioon. Punaarmee oli aga tugevam. Peale enamlaste võitu kodusõjas oldi veendunud et kogu maailm võiks kommunistlik olla.1920 Nõukogude valitsus asus toetama rahaliselt kui ka sõjaliselt neid riike kus oli mässuliikumised.1919 loodi Komitern maailmarevolutisooni jaoks. Rev. Püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt. Sõjakommunism kehtestati toiduainete riigile andmine, üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati, toitu hakati tasuta jagama, juurutati mitmesugused teenused, lühikest aega oli linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta. NEP 1921. uus majanduspoliitika, kaotati toiduainete andmine riigile ja asendati maksudega, taastati kauplemid vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus.
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP? Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks
Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad nõudma selle lõpetamist, kuna see piiras vabamajandust. Isolatsionism välispoliitikas Ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Türa, rohkem ei oska midagi välja tuua, vaata õpik lk. 41. Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine, kodusõda, sõjakommunism, NEP, Stalini järk-järguline esilekerkimine Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine- kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga
kehtestati üheparteiline süsteem. Venemaa ametlikuks riiginimeks sai 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. Kodusõda Venemaal algas 1918. aastal. Kodusõja põhjuseks oli enamlaste võimuletulek, mille vastu olid väga paljud. Kodusõda kasvas väga suureks, ja sekkusid ka välisriigid, kes soovisid enamlaste võimu likvideerimist. Nõukogude võim suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. 1918 aasta suvel tapsid enamlased Lenini korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai Teise koos perekonnaga. Enamlased hakkasid pärast kodusõda uskuma, et tervet maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui sõjaliselt toetama ja õhutama 1920. aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eesti ja teistes riikides, kui
Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. lõpukuudel. 1918. a kevadel kasvas see üle kodusõjaks,mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid samuti toetama. 1918. a kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas intervetsioon. Nõukogudevõim aga suutis luua Punaarmee ja survele vastu seista. Kodusõda oli julm mõlemale poolele. 1918. a suvel tapsid enamlased ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni. maailmarevolutsiooni õhutamine. Võit sõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus toetama ja õhutama kõiki teiste riikide mässuliikumisi 1920. aastate esimesel poolel. Teenistusse rakendati ka 1919. a asutatud komitern. Revolutsiooni püüti õhutada
umbes veerandi võrra. Sõdades hukkus 1914-20 umbes 29 miljonit inimest ning 2 miljonit lahkus kodumaalt. Linnad tühjenesid. 1921. aastal oli ikaldus paljudes piirkondades sh Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks võttis riik kirikutelt varad, saadi ka rahvuvahehelist abi. 1921. aastal toimusid talurahvarahutused kommunistide vastu. 3 UUS MAJANDUSPOLIITIKA- NEP JA J. STALIN 1921. aastast hakati rakendama majandusreforme. NEP- uus majanduspoliitika, millega kehtestati: 1. Toiduainete andmise kohustus asendati mõõduka normeeritud maksuga. 2. Põllumajandussaaduste jääke võis talupoeg müüa 3. Majandusharud pidid ise end majandama. 4. Arenesid kooperatiivid. 5. Riik säilitas kontrolliva ja juhtiva osa majanduse reguleerimisel. 6. Üritati kaasata väliskapitali. 7. Teostati rahareform- lasti käibele kullal põhinev raha tservoonets. 1922
Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. . Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.Sõjakommunismkehtestati
6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised 8) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, , mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, vastuhakkajad hävitatu kohe või viidi koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachau, samuti laagrid Buchenwaldi lähedal, Auschwitzi koonduslaager). 5. Saksamaa välispoliitika: Versailles´ rahulepingu rikkumine ja liitlaste otsimine. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. Saarimaa taasühendati Saksamaaga.
Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolsevike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski. Oktoobrirevolutsioon 26. 10. 1917 Kuna bolsevikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin, Zinovjev, Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress, bols. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati
riigipööret augustis 1917. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. IV Nõukogude võimu esimesed kuud 1. natsionaliseeriti suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted 2. maa jagamine vastavalt maadekreedile: o sööjate arvu järgi või o hobuste arvu järgi 1. tühistati sise- ja välisvõlad 2. ühtlustati pensionid, töötasud 3. kiriku maad natsionaliseeriti > kirik pani enamlased kirikuvande alla 4. tunnustati rahvaste enesemääramisõigust o tunnustati nende alede iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud o hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada 1. olulisem samm oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustada enda võimu. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis.
Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele, 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad. Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: · toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine.
Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele, 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad. Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: - toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine.
detsember 1922, Moskvas toimunud I NSV Liidu Nõukogude Kongressil võtsid kongresssi saadikud vastu otsuse Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu moodustamisest, mille asutajaliikmeteks olid: Vene SFNV; Ukraina NSV; Valgevene NSV; Taga-Kaukaasia SFNV. e) välispoliitika, Kominterni moodustamine, välispoliitilised loosungid, näited tegevusest, hinnang Kodusõja aastatel 1918 – 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose.
· Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. · Sootuks tähtsamaks koostööpartneriks Saksamaale ja Austria-Ungarile oli 20.sajandi esimesel kümnendil Türgi. Türgi lootis neilt toetust eeskätt Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit · Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. See tulenes Venemaa enam kui tuhande aasta vanusest kinnisideest vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. · Antandi kolmas osapool Inglismaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks · Inglismaa ammuse liitlase Jaapani peamiseks huviks oli Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmine Aasias.
Kasutati terrorit häälte kogumiseks. Mõne aastaga likvideeriti demokraatia ning kehtestati üheparteisüsteem. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, loodi koonduslaagrid, mõrvati poliitilisi vastaseid, tsensuur ajakirjanduses Kehv olukord aga riigis jätkus, sest majanduskasv oli väike ning agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia vähesed ressursid lõplikult. Venemaa sõjakommunism Peale kodusõja lõppu oli Venemaa täielikult laostunud. Majandus oli kokku varisenud, sest kõik ressursid läksid sõja pidamiseks. See kõik viis kriisini, mis omakorda viis rahutusteni. Olukord nõudis radikaalseid muutatusi nii majanduses kui ka poliitikas. Toimus tööstuse natsionaliseerimine ja tsentraalne jaotamine. Kaubanduses oli täielik riigi monopol, mis omakorda suurendas musta turu levimist. Tänu inflatsioonile, kadus raha praktiliselt käibelt
5) Kaasa aidanud tegur kasutati ära tolle aja massiteabevahendeid. Peamine oli raadio, kus tehti esinemisi. Selle kaudu sai pidada kõnesid ja kutsuda inimesi end toetama. Totalitaarse ühiskonna tunnused (mõned seletused): Valitsus jälgib elanike igapäevaelu Saksamaal Gestapo, Venemaal NKVD Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi Saksamaal Hitlerjugend, Venemaal oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored. Vaba aja riiklik organiseerimine puhkekodud, laagrid. Tuusikud eeskujulikele töötajatele. Kinoskäigud, spordivõistlused, teatriskäigud. Mõjuvõimsa paramilitaarsed organisatsioonid poolsõjaväelised organisatsioonid. Almavü sai tegeleda langevarjuhüpetega, sai püssi laskma õppida jms. Inimesi valmistati põhimõtteliselt ette sõjaks. Riik kontrollib kogu kultuurisfääri mis üritusi võib korraldada, mis on teatrite repertuaaris, mis
Dets – tunnustati Soome ja Poola õigust enesemääramisele 5. –6. jaan 1918 – Asutav Kogu 3. märts 1918 – Bresti rahu – lõpeb sõjategevus Idarindel 11. märts – pealinn Moskva 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem 8. Kodusõda Venemaal. Kodusõja põhjused, sõdivad pooled. Interventsiooni põhjused ja osalenud riigid. Kodusõjale iseloomulikud jooned. Sõjakommunism. Enamlaste võidu põhjused. Kodusõjapõhjused ei tunnustatud bolševike võimu ei pooldatud natsionaliseerimist sooviti tõelist demokraatiat bolševike vägivaldne võimuhaaramine asutava kogu laialisaatmine vägivald poliitiliste vaenlaste vastu Sõdivad pooled Punakaartlased, toetasid töölised ja kehvik talupojad, bolsevike toetajad. ROHKEM
populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5) Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua).
sisuline loomine, töötati välja parteiprogramm, valiti keskkomitee, loodi sidemed kõikide Vm-l tegutsevate sotsdem ühingutega, koondati VSDTP egiidi alla, algas tormiline areng. Tähendas ka vene sotsdem lõhenemist enamlasteks ja vähemlasteks. Enamlaste jõulisemaks kujuks oli Lenin, vähemlaste poolel Plehhanov ja Tsederbaum, Axelrod kõikus nende vahel. Lõhenemine toimus tühises küsimuses- aja jooksul hakkasid ilmnema ka suuremad ja olulisemad erinevused. Enamlased lähtusid puhtal kujul marksismist, sots revol peab teostama proletariaat, tööline peab kasvama arvuliselt, peab paranema üldhariduslik ja maj olukord, alles siis võib rääkida sots revol teostamisest. Lenin ja enamlased üritasid revol kohandada Vm tegelikkusega. Enamlaste seisukohalt Vm oli kapitalistlikult nõrgalt arenenud, kapitalismi saavat purustada nõrgeimast lülist alates. Lisaks enamlased väitsid, et revol läbi viimiseks pole vaja tööliseid kaasata tervenisti, revol
4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: · suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt · Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele · 1917 enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla
4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele 1917 – enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla
Majandus: kõik võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud; majanduskasv tegelikult sel ajal madal Välispol: agressiivne välispoliitika. 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, mille Itaalia võitis ja sai Abessiinia endale. 1939 mai vallutas Albaania alad. Hispaania kodusõjas toetas kindral Francot ja tema reziimi. Soosis ka Hitlerit. 8. Nõukogude Liit: sõjakommunism, NEP, muudatused alates 1920ndate lõpust, industrialiseerimine, kolhoseerimine, massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern, Nõukogude Liidu välispoliitika Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asmel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud
>maadekreet -likvideeriti mõisnike suuromandus 7 Kodusõda 1918-1922 >kõik polnud enamlaste võimuletulekuga nõus, algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu=> 2018. a kodusõjaks >punased ja valged >nõukogude võimu likvideerimist toetasid välisriigid *Inglismaa, Prantsusmaa, USA saatsid 1918 kevadel oma väed >nõukogude võim loob Punaarmee (Lev Trotski teene), kehtestavad karmi korra ; sõjakommunism >1918. a nov Saksamaa kokkuvarisemine, st et Bresti rahust võis loobuda, kaotatud alad tagasi vallutada >punaste edu: suutsid ressursse max ära kasutada, nende kätte jäid tööstuspiirkonnad, olulisemad raudtee sõlmed >valgete nõrkus: tegevuse koordineerimatus >see oli maailmasõjajärgne suurim kodusõda; hukkus ca 8-13 miljn >enamlased olid kodusõja võitnud, ent mitmel pool talurahvaliikumine 1919
Ungari vastu Tannenbergi lahingus, 1914. aug purustati üks kahest Königsbergi peale suunduvast Vene armeest. Manööversõda jätkus pikal rindel, Venelased kaotasid 1915. a Poola. 1916. a kaotati Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II loobus troonist. 1917. okt said võimule vene enamlased. Rinde täielik lagunemine. Rahuläbirääkimised. 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid. 1918. märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping Brestis. Venemaa lõpetas sõja. Loovutas Saksamaale vallutatud alad. Sõja lõpp läänerindel 1918 1918. S paiskas kõik jõud läände, Pariisi ei suudetud vallutada. 1918. sügisel liitlaste üldpealetung. Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi väljusid sõjast.
annaabi.ee 
