Rekordite kinnismõte: DSV-d rõhutavad rekordite püstitamist ja ületamist igal võimalikul tasandil ja moel ning nende kaudu saavutada surematuse modernne versioon. 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui 5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine (kirjelda globaliseerumise teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil; millised on spordi Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja kommertsialiseerumise olulisemad tunnused) selle arengust sõltuva nähtusena, s
1. Mida peetakse avalikuks sfääriks?- Mõtteline ruum, mis eksisteerib ühiskonnast väljaspool privaatsfääri (eraelu) väljaspool suletud instituitsioone ja organisatsioone. 2. Mis on arutlev demokraatia?- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll? Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge lugeda ka ühistranspordis. 8
kättesaadav pea igaühele. Võimalus reaalajas saada igat tüüpi informatsiooni on radikaalselt muutnud majanduse olemust ja ettevõtluskeskkonda. Salongi kohta info on olemas internetis. Kõik ettevõtted, sõltumata oma suurusest, tüübist või asukohast, kasutavad oma töös mingil kujul kaasaegset tormiliselt arenevat tehnoloogiat. Ettevõtlust mõjutavat neli põhilist tehnoloogilist trendi on järgmised: tehnoloogiliste muutuste kiirenemine, innovatsioonide kommertsialiseerumine, suurem teadmusmahukus ning arusaam, et kaasaegse infotehnoloogia kasutamine on eduka äritegevuse nurgakivi. Innovatsioon on loova idee kasutuselevõtt ja selle muutmine tooteks/ teenuseks, mida saab kasutada või müüa. Üheks innovatsioonide kommertsialiseerumise mõõdupuuks on üha kasvav patentide registreerimine. Tänapäeva majanduse kolmas liikumapanev jõud on globaliseerumine. Globaliseerumine tähendab enamat kui oma toodete ja teenuste turustamist üle maailma
konteksti surve ideoloogilisele taastootmisele. lähtutakse eeldusest, et selleks, et garanteerida maksimumkasum, üritab massimeedia vältida ebapopulaarseid vaatekohti ja jälgida kõige laiemalt aktsepteeritud ja legimiteeritud väärtusi ning eeldusi. Lähenemise põhilised autorid: Peter Golding, Graham Murdock, Nicholas Garnham, Dallas Smythe (auditooriumi kaubastumine) ja Herbert Schiller (ringhäälingu rahvusvaheline kommertsialiseerumine). uuringud keskenduvad meedia omandi- ja kontrollisuhetele (st võimusuhetele), aga ka meedia(kaupade) tootmis-, levitamis- ja tarbimisprotsessidele. massimeedia on eeskätt majandusüksus, millel on nii otsene majanduslik roll lisandväärtuse tootjatena (meedia)kaupade tootmise ja vahendamise abil kui ka kaudne roll läbi reklaami, millega kasvatatakse lisandväärtust teistes tootmissektorites (Garnham 2005).
muutused. Valitseva poliitikakursi muutmine, tekkivad uued poliitikad, leitakse uued lahendused- põhjus igapäevane poliitiline konkurents. Avalikkuse nõudmine või uue probleemi tõstatamine- nt piirijuhtum. Ühiskonna muutus- režiimi vahetus, turumajandusest käsumajandusse jne. Ühiskonna tahkude teisenemine! Pikk protsess! Diktatuuris saab muutusi esile kutsuda revolutsiooniga Moderne ühiskond: teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine, kultuuritööstuse teke. 3 Postmoderneühiskond: poliitika rohujuuretasandil, identiteetide paljusus Erakonnasüsteemid- *Ühepartei erakond- mittedemo *dominantne parteisüsteem- mitu parteid, kuid üks saab peaaegu alati täisenamuse *kaheparteisüsteem- olulised on kaks Majoritaane vs- riigis nii palju valimisringkondasid, kui parlamedis kohti, võidab ringkonnas enim
järelevalvet ja karistavad neid; 6. Kvantifitseerimine: DSV-d iseloomustab numbrite, mõõtmise ja statistika rohkus. Kõik, mida saab taandada ajale, distantsile, skoorile jne saab mõõdetud ja talletatud. Statistikat kasutatakse saavutuse kinnitusena; 7. Rekordite kinnismõte: DSV-d rõhutavad rekordite püstitamist ja ületamist igal võimalikul tasandil ja moel ning nende kaudu saavutada surematuse modernne versioon. 5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine Kirjelda globaliseerumise ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil: Globaliseerumine ei ole ühesuunaline protsess: see toob kaasa rahvusvahelise, rahvusliku ja kohaliku läbipõimumise täiesti uuel moel. Spordis loob globaliseerumine pingevälja, milles suhted määratletakse pidevalt uuesti. Normid ja organisatsioonilised struktuurid, mida spordiorganisatsioonid ennemalt arvasid olevat kestvad, asetatakse kahtluse alla.
vahe- või piiripealsed riitused – inimene kahe staatuse piiril liitumisriitused – in võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesandega 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? • Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine • Laste eemale hoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse • Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) • Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega. Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga
kaugelt tulku kohta; vrd mardus 'surmahaldjas') 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? · Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine · Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise "kolimine" virtuaalkeskkondadesse · Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) · Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud
- Kaheparteisüsteem - Üheparteisüsteem - Mitmeparteisüsteem 89. Laiahaardeparteiks nimetatakse: - Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide esindamine ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid. 90. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisi vahetust diktatuurireziimis? - Revolutsiooniga 91. Millised järgmistest nähtustest isel. Modernset ühiskonda? - Teaduslik mõtteviis - Majandussuhete kommertsialiseerumine - Kultuuritööstuse teke 92. Postmodernset ühiskonda isel: - Identiteetide paljusus - Poliitika nihkumine rohujuuretasandile 93. Järgnev väide on tõene: - Revolutsiooni põhjustavad sotsiaalsed liikumised - Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses. - Revolutsioon viitab institutsioonaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 94. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on:
Toimuvad teatud toimingud, kui liigutakse ühest eluetapist teise. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist (nt. sünnipäev täiskasvanuks saamine). Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded (nt pulmad). 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? Surma kommertsialiseerumine. See ümbitseb meid igal pool, teles, lehes, internetis. Sellest on saanud norm. See on seotud viimase aja 'internetistumisega', kus arvuti taga istumine ja televiisori vaatamine on igapäevane tegevus. Samuti on meedia palju kergemini kättesaadav kui kunagi. Selle alla käib ka matusetööstus vs matuseäri. Mälestamise 'kolimine' internetiavarustesse. See on samuti internetiajastu fenomen. Nii tehakse, et ei peaks matustele kohale minema,
Aitab vältida õelate ja pahatahtlike inimeste pikaajalist valitsemist Vähendab sõdade tõenäosust Jõukamad kui mittedemokraatlikud riigid Demokraatia tänased probleemid Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majanduslik maailmastumise mõju) Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID Võimude jaotamise tasandid: Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud on erinevate rollidega; kujundada erinevad riigiaparaadi osad, millel on enam-vähem samad otsustamise tasandid, aga piiratud otsustusvõime. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eristamine
Leibkond, perekond: · Tööjaotus ja soorollid · Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) · Majanduslikud suhted lähisuhtes - Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer): Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl ,,kurameerimine", abielu, prostitutsioon) Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega 5. Üksikisik · Seotus sotsiaalsete suhetega; · Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; · Identiteet (sisemine / omistatud) 3) Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja
suurt millegagi, ega kellegagi seostada. Teati küll, et Krewtzwald on "Kalevipoeg" autor, kuid sellega teadmine suuresti ka piirdus. Juba 1990. aastatel taastati rahvuslik kultuuripoliitika. Alustati omaalgatuslike kultuuriinstitutsioonide taastamist. Tehti esimesed haridusuuenduse katsed. Märgatavalt avardus kultuurikontaktide loomine välismaailmaga. Hakkasid ilmnema esimesed massikultuuri ja elitarismi tendentsidest. Algas turumajanduse ja kultuuri kommertsialiseerumine. Viimaks ometi oli kultuurile tekkimas materiaalne baas. Samuti alustati kaasaegsete kultuuri- ja hariduskontseptsioonide väljatöötamist (Kuldna Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn, 1991; Ruutsoo Pilguheit Eesti kultuurilukku. Programm. Tallinn, 1989. ; Vahtre Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn, 1993). 10 3. Tulemused Hasselblatt (2006) Tartu Kirjanduse Majas 7. Novembril ütles järgmist: "Pole olemas
MUUTUSED POLIITIKAS 1. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisisi vahetust diktatuurireziimis? -Revolutsiooniga. 2. Millist muutuste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna meie ühiskond ja tööjaotus on nii kõrgelt arenenud, et inimesed peavad lihtsalt ise otsuseid vastu võtma ning tehtu eest ka vastutama." : c.) funktsionalistlik teooria 3. Millised nähtused iseloomustavad modernset ühiskonda? -Teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine ja kultuuritööstuse teke. 4. Mis iseloomustavad postmodernset ühiskonda? -Identiteetide paljusus ja poliitika nihkumine rohujuuretasandile. 5. Milline väide on õige? -Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised; revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses; revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 6
positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) - Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 39.1. Vanasõnad: - Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt
positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) - Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 39.1. Vanasõnad: - Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt
väljendusvahendite ammendamisele 20.saj.alguses;2)seos muusika ja ühiskonnas toimuvate protsesside vahel. Just viimase puudumist paneb ta süüks Stravinskile jt 20.saj. esimese poole heliloojatele, kes tonaalse muusika helikeelest ei loobu. Kes atonaalseks ei muutu, selle eesmärgiks pole muud kui flirt publikuga, et viimasele meeldida ning teenida suuremaid honorare. Siit tuleb süvamuusika kommertsialiseerumine. Kui meid ümbritseva ühiskonna olemus on tülgastav, siis ei saa olla teistsugune ka selle ühiskonna sünnitatud muusika. Selliste mõtete mõjutused on marksism, vasakpoolsus, Sigmund Freud. 1933-49 elas pagulasena Ameerikas. 1940 suhtles tihedalt saksa proosakirjaniku T.Manniga. Tema romaani "Doktor Faustus peategelase sarnasus Schönbergiga oli kaasaaegsete silmis ilmselge. Adornot mõjutas O.Spengleri "Õhtumaade allakäik". Mõlemid eelistasid
– Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; Nt abiellumine, lahutamine, lesestumine, täisealiseks saamine? 52. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine – Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse – Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) – Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 53. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine? • “/---/ folkloorsete väljendusvormide ja ka konkreetsete lugude, laulude ja uskumuste järjepidevus sõltub /---/ nende varieerumisest või õigupoolest nende varieeritavusest:
Zelizer): Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl „kurameerimine“, Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl „kurameerimine“, abielu, prostitutsioon) abielu, prostitutsioon) o Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse o Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega probleem, põimitus soorollidega
Polüarhia tunnused 1. Ametikandjate valimine 2. Vabad ja ausad valimised 3. Üldine valimisõigus 4. Õigus kandideerida riigiameteisse 5. Väljendusvabadus 6. Õigus alternatiivsele teabele 7. Ühinemisõigus Demokraatia tänased probleemid n Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest n Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majandusliku maailmastumise mõju) n Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) Meedia sotsiaalse vastutuse käsitlus n Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele n Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane n Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv n Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika- ja ametijuhendeid n Teatud juhtudel on vajalik valitsuse sekkumine avalike huvide kaitseks Avaliku huvi nõuded meediale
viia nii lühidalt, kui see on vähegi sünnis. Noortel, kellel matustel käimise kogemus sageli puudub või kes seda teadlikult väldivad, on saanud kombeks leinata oma varalahkunud eakaaslasi YouTube'is, riputades sinna üles videonekrolooge ja mälestusvideoid. Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine. Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise "kolimine" virtuaalkeskkondadesse. Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias). Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine. 47. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine? Folkloorsete väljendusvormide ja konkreetsete lugude, laulude ja uskumuste järjepidevus sõltub nende varieeritavusest: elujõulised on need
.. 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .............................................................................. 11 1.6. Illustratsioon lasteraamatus......................................................................... 12 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses.................................................................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA............................................................. 17 2.1. Eluloost .........................................................................
Päritud ja saavutatud seisundid. Horisontaalne ja vertikaalne mobiilsus n Vilfredo Pareto ning eliidi ringluse käsitlus: isalõvide ja emarebaste tasakaal, eliidi pidev täienemine või pöördelised muutused Moderniseerumine 1 n Industrialiseerumine e tööstuslikustumine: üleminek põllumajandusühiskonnalt tööstusühiskonda n Rahvastikunihe e demograafiline teisenemine: rahvastiku hulga ja elupaikade muutus n Majandussuhete kommertsialiseerumine ja kaubastumine, muudest tegevusaladest suurem sisemine eristumine n Kapitalismi tõus: üleminek feodaalselt turumajandusele ja kapitalistlikule tootmisviisile n Suurenev spetsialiseerumine ja tööjaotus n Teadusliku mõtlemisviisi tõus ning kasvav rakendamine algul tööstuslikustatud tootmisele ja hiljem ühiskonnale laiemalt n Mõistuslikkuse e ratsionaalsuse käsitluste teisenemine, sotsiaalse ja füüsilise maailma tajumine plastilisena
o Tööhõive teenindussektoris on sõltuvuses netosissetulekutest (kriisid). o Sõltuvus ühesuguste visioonidega kinnisvaraarendajatest ja rahvusvahelistest korporatsioonidest (samad brändid) => linna identiteedi unikaalsuse vähenemine. Linn kui linnaelustiilide sepikoda. Kaubanduskeskused (Lizabeth Cohen 2003): o avaliku ruumi kommertsialiseerumine, privatiseerumine ja feminiseerumine; o garanteeritud parkimine, kontrollitud kliima, vajaduste rahuldamine; o turvaline ja kontrolli all; o uus kohtumiskoht; o uus kolmas (linna)ruum töö ja kodu vahel; o koos meelelahutusega. Kaubanduskeskused: passiivsed tarbijad vs aktiivsed kodanikud. „Mereäärne elustiil“ (‘waterfront lifestyle’) Elustiili müümine
1. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisi vahetust diktatuurireziimis? a. valimistega b. riigipöördega c. revolutsiooniga d. humanitaarinterventsiooniga 2. Millist muuduste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria 3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda? a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke 4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b. Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses c
Kas endaga samast soost partneri valikut peetakse soovitavaks või mitte, on ühiskonna sotsiokultuuriline muutuja, samuti sõltuvad sellisele käitumisele antud hinnangud sõltuda ühiskonnas levinud käitumisharjumustest Homoseksuaalsusel on tähendus vaid ühiskonnas, kus mees ja naine on ainsad sood, mida tunnistatakse ja omavahel vastandatakse Homoseksuaalsuse kujunemine: suurlinnade kasv, seksuaalsuse privatiseerimine, seksitööstuse kommertsialiseerumine, noorte suurem iseseisvus Homofoobia homoseksuaalsete inimeste jälestamine Mis põhjustab homoseksuaalsust? Seksuaalne vägivald: Suhteliselt uus uurimisteema sotsioloogias Puuduvad andmed varasemate seksuaalkuritegude kohta Millised on seksuaalse vägivalla vormide ühised muutujad ja ühised omadused ning millist infot saame selle kaudu ühiskonna ja kultuuri kohta? Naistevastane seksuaalvägivald: oma võimu peale surumine teisele inimesele
• Kõrgtehnoloogia tulekuga ja levikuga muutus rahvakultuuri tarbimine passiivseks nn kodukultuuriks ( arvuti, internett, televiisor) materialistliku elulaadi süvenemine. • Eestis elu hakkas läänestuma 70-ndatel või 80-ndatel tänu Soomele kuna oli soome televisioon, teksapüksid, närimiskummid, kilekott. • 90-ndatel teisel poolel on märgata rahvakultuuri elavnemist ja eelkõige rahva initsiatiiv on määrav ( kodanikualgatus). • Kommertsialiseerumine, turumajanduse tingimustes muutusid rahva kunsti esemed müügi objektiks ( elatusallikaks kujunes) • Hakati turustama paikkondliku pärimuskultuuri ja see elavdas vaimuelu kui ka majanduselu. • Turismitalud, kohalikud meened, ratsutamine. • Võõrandumise vastane võrgustik- hõredaks jäänud maarahva hulgas muutus oluliseks kokkuhoidmise tunne ja see võimaldas paikkondlike traditsioone hoida ja
eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsialiseerumine ja tarbimisühiskonna arenemine 4. Mis on feodaalriik, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Feodaalriik kujunes välja 3-13. saj. Tunnused: · personaalne vasalli ja kuninga suhe, mis on seotud õiguste ja kohustustega; · kuninga võim nõrk; · Euroopa rakukeste-laadne poliitiline struktuur, kus ainike ühendav jõud ja korra tagaja kiri; · monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates. 5
** Hebdige arvab, et Vastupanu aga kommertsialiseerub, vabadus muutub süsteemiks läbi ümberdefineerimise meedia poolt - halvakspanu ja moraalne paanika või inkorporeering tüüpilise noore käitumisse. Arvatakse isegi et tänapäeva turumajanduslikus kiskjailmas subkultuure ei eksisteeri. Autentsust ei ole võimalik säilitada, sest see müüakse noortele tagasi kiiremin kui see tekib. Tootmine kasutab turu nõudlust kiiresti ära - praegu saab osta rebitud teksasid. Ühelt poolt kommertsialiseerumine surmab autentsuse (vrd autentsuse tootmise skeem), teiselt poolt surmab vastupanu - muutub esteetiliselt vastuvõetavaks. Augustamine muutub subkultuurist tavaliseks, siis lisatakse sinna juveelid ja see muutub glammiks jne. Tekivad stuudiod igale grupile ja maitsele ,,Subkultuur ei ole mitte vastustamine majanduslikule ekspluateerimisele ega see pole tegelik revolutsioon. See on iseseisvumise deklaratsioon, teiseks olemien, anonüümsusest ja allumisest keeldumine. See on allumatus.
· Kas endaga samast soost partneri valikut peetakse soovitavaks või mitte, on ühiskonna sotsiokultuuriline muutuja, samuti sõltuvad sellisele käitumisele antud hinnangud sõltuda ühiskonnas levinud käitumisharjumustest · Homoseksuaalsusel on tähendus vaid ühiskonnas, kus mees ja naine on ainsad sood, mida tunnistatakse ja omavahel vastandatakse · Homoseksuaalsuse kujunemine: suurlinnade kasv, seksuaalsuse privatiseerimine, seksitööstuse kommertsialiseerumine, noorte suurem iseseisvus · Homofoobia homoseksuaalsete inimeste jälestamine · Mis põhjustab homoseksuaalsust? 10.1.9. Seksuaalvägivald · Suhteliselt uus uurimisteema sotsioloogias · Puuduvad andmed varasemate seksuaalkuritegude kohta · Millised on seksuaalse vägivalla vormide ühised muutujad ja ühised omadused ning millist infot saame selle kaudu ühiskonna ja kultuuri kohta? 83
Eesti eripära Ajakirjandusturgu mõjutavad trükitehnika võimalused (millest sõltuvad väljaannete arv ja tiraazid), kommunikatsioonitehnoloogia areng (telegraafi ja telefoni tulek) ja auditooriumi vajadused. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tingisid ühiskondlikud muutused - kirjaoskuse levimine ja urbaniseerumine, industrialiseerumine ja ühiskonna demokratiseerumine - uusi vajadusi. Majanduslik konkurents sundis arendama nii toote sisu kui ka tootmisprotsessi korrastama. Eestis põimus kommertsialiseerumine tihedasti läbi poliitilise avalikkuse kujunemisega. Eesti olud olid nii poliitiliselt kui majanduslikult väga erinevad. Kõigepealt oli eestlaskond põline maarahvas, linnades elas üsna vähe eestlasi. Põhiliselt elati linnas lihttöölisena (voorimees, majateenija jmt ametid, isegi kalastajad). Kaupmehed ja käsitöölised olid enamasti mitte-eestlased. 19. saj teisel poolel hakkas rahvaarv linnades tõusma, eriti kiiresti kasvasid Valga, Tartu, Viljandi, Võru, Rakvere ja Tallinn
annaabi.ee 
