Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõlvatu konkurents". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, keskerakond, reformierakond, palgad, ebaaus, äritegevus, kommete, vastuolus, töötajaTALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Birgit Juhkam ja Maarja Link Kõlvatu konkurents Arvestustöö Tallinn 2008 1 Mis on konkurents? Konkurents on kahe või enama inimese püüdlemine ühe eesmärgi poole. Konkurentsis mängib suurt rolli turustruktuur e. kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse nelja olulist tunnust: a) hindu ja müüjate arvu turul, b) kauba omapära, c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks, d) võime mõjutada. Konkurentsivormid jagunevad: 1. Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur, b) kaup on ühetaoline,
Riik kehtestab sanitaarhügieeni, tervishoiu ja õhutusnõuded, kontrollib nende nõuete täitmist, maksude kujundamine, riik võib tegelda ise tootmisega, riik teeb rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 3. Millised on majandusse sekkumise vahendid ja instrumendid? - Seadusandluse kaudu (seadused ja määrused, load, litsentsid) - maksu ja hinnapoliitika - otsesed rahalised toetused e. Subsiidium - väliskaubanduse tõkked 4. Mida tähendab konkurents, kõlvatu konkurents? Konkurents - on püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kõlvatu konkurents - on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. 5. Mis on ühishüvis ja erahüvis
ideoloogiakeskne; agressiivne 14. Ideoloogia- on korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele. Poliitilised ideoloogiad: korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade. Parempoolsus ja vasakpoolsus: Parempoolsed ideoloogiad: 1) liberalism- indiviidi vabadus; vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism- traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus. Vasakpoolsed ideoloogiad: 1) sotsialism- üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu. 2) sotsiaaldemokraatia- võrdsed võimalused kõigile; riik sekkub majandusse; astmeline maksustamine
KONKURENTSIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Konkurentsiõiguse mõiste, allikad ja liigid Konkurents toimub igalpool kus põrkuvad erinevad huvid. Konkurentsi liigid: · Turu struktuur- osa võtavad väike ettevõtjad ,kes lasevad välja ühesugust toodangut.(täielik konkurents) · Monopoolne konkurents- hangib turule mitmesugust sarnast mitte identset toodangut.(mitte täielik konkurents) · Oligopol- identsed või erinevat toodangut.Turu seisund ,kus valitseb väike arv ettevõtjaid. 2. Ettevõtja ja kaubaturu mõiste
AVALIK ETTEVÕTJA on ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik- õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI REGISTER on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register, kus peetakse arvestust riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise ja kasutamise üle. KÕLVATU KONKURENTS on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: · eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; · konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. EKSITAV TEAVE on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise
Siinkohal lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleerib ka leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid ei reguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul. Näiteks ei laiene seadus tööotsijate vahelisele kõlvatule konkurentsile, küll aga kõigile muudele kõlvatu konkurentsi faktidele. Mis asi siis on kõlvatu konkurents? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse §7 sätestab, et kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist, sealhulgas kuuluvad nende tegude hulka: 1. konkurendi või tema kauba halvustamine; 2. ärisaladuse kuritarvitamine; 3. teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine; 4. kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine; Vaatleme neid lähemalt
otsustada. 2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip
Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, selleks nimetatakse neid ka vabadeks valimisteks. Naiste osalus poliitikas Austria 31,3% Holland 31,0% Island 33,3% Taani 45,0% Soome 44,4% Norra 42,1% Rootsi 55,5% Saksamaa 35,7% Prantsusmaa 37,9% Valimistel on vaba konkurents · Vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste kohaselt (kartmata survet või tagakiusamist) · Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. (erakond ise otsustab, kui palju, keda ja millistes valimisringkondades kandidaate üles seab) · Tavaliselt esineb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel.
on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- ja vasakpoolseteks.Parempoolsed ei poolda riigi sekkumist majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad ja madalad maksud, üksikisik on tähtsam kollektiivist. Märksõna - nn õhuke riik. Siia kuuluvad Eesti parteidest eelkõige RE ja IRL.Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikke toetusi paljudele. Märksõna - nn paks riik. Siia kuuluvad Eesti parteidest eelkõige KE ja SDE. Eesti suurimad parteid ja nende juhid: Keskerakond (KE; u 14000 liiget) - Edgar Savisaar,
täiskonkurents Hinnakujundajad – püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu, mõjutamaks keskmist hinda Täiskonkurents Palju müüjaid ja ostjaid Tooted samad (identsed) Täielik informatsioon Vaba juurdepääs turule Ettevõtted tegutsevad hinnavõtjana, kuna igaühe turuosa on nii väike, et turu mõjutamise võimalus puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud. Monopolistlik konkurents Sarnased tooted Palju müüjaid Teatud võimalus hinda mõjutada Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine Klienditeenindus Prestiiž Oligopol Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5) Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused
............. ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma kogu ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 2) Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist. 3) Vanamoodne suhtumine naistesse: Naine pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. 4) Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa Liberaalne heaolumudel: 1) Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik 2) Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine.
KONKURENTS ESITLUS SISSEJUHATUS Käesolev esitlus annab ülevaate majandusteooria kontekstis ühest turu olulisimast mõjurist Turukonkurentsist. ,,Konkurents on alati hea asi. See sunnib meid andma meist parima. Monopoolne seis muudab inimesed enesega rahuolevateks ja paneb neid rahulduma keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·
Maksti dollarites, üleandmise toimus Soomes. Süüdistati Laari, et vahendajad said liiga palju ja valetamises tehingu toimumise kohta. Tegemist oli riigimeheliku valega. Isamaa lõhestub (eraldasid Kaido Kama, Indrek ) 1994 avaldab Laarile umbusaldust. 1994-95 valitses Andres Tarandi ,,jõulurahuvalitsus``. 1995-teised valimised, ülekaalukalt võitsid Koonderakonna- ja Maarahvaühendus (KMÜ). Valitsusjuht Tiit Vähi. Koalitsiooniparteiks sai Keskerakond (siseminister Savisaar). 1995 tõsine valitsuskriis, seotud nn. Lindikandaaliga, lindistatud ca 1 aasta. President Meri avaldus ja kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl sundisid Savisaart tagasi astuma. Tagasi astus terve valitsus. Moodustus uus koalitsioon eesotsas Tiit Vähiga (KMÜ ja Reformierakond), tegutsesid 1995-97. Sellesse perioodi langeb ka Euroopa Liiduga assotsatsioonilepingu sõlmimine. 1997 korteriskandaal (eesotsas Tiit Vähi). 1997-99 vähemusvalitsus eesotsas Mart Siiman
*eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED: *sotsiaalne õiglus ja võrdsus *ühiskond, kus vahed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured *astmeline tulumaks *põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam) *EP-s Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand TSENTERPARTEID:
kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: · Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade maailmavaadete erinevused Vasakpoolsed Parempoolsed Sotsiaalne võrdsus Vabadus
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide
o Riigikogu ei suuda õigeaegselt vastu võtta riigieelarvet o Presidendile ei sobi peaministrikandidaat Ministri palk on 3437€, keskmine palk Eestis 1163€ Riigikogu istmed on jaotatud komisjonide (nt keskkonnakomisjon, maaelukomisjon, põhiseaduskomisjon) ja fraktsioonide järgi o Fraktsioonid – saadikurühmad, kuhu on koondunud saadikud maailmavaadete järgi o Fraktsioonides on 6 erakonda: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL (moodustavad KOALITSIOONI ehk erakondade ministrid on valitsuses), Reformierakond, Vabaerakond, EKRE (OPOSITSIOON – ei moodusta valitsust) 2.Täidesaatev võim - Tegeleb seaduste elluviimisega, riigi sise-ja välispoliitika teostamisega Valitsus tegutseb Stenbocki majas, koosneb 14 ministrist (nt. haridus- ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Sven Mikser)
POLIITILISED IDEOLOOGIAD 1. Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 2. Vasakpoolsed ideoloogiad sarnasused Parempoolsed ideoloogiad Liberalism ülim väärtus Inimeste heaolu Vabaturumajandus, indiviidi vabadus. heaoluriik konkurents Maksimaalne Ei ole õiglane rikkaid tegevusvabadus, vabaduse karistada kõrgete maksudega kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi Liberalism abil. Konservatism ühiskond Suurema tulu saajad peavad tugineb traditsioonidel, maksma kõrgemaid makse rahvuslusele ja kristlikule
KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid: Ettevõttekesksed:
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
Liberaalne mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevõtlikkust 3. Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5
Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine, sotsiaalpoliitika: vabadus, konkurents ja individualism, riik ei tegele kulukate sotsiaalprogrammidega vaid motiveerib inimesi rohkem töötama, suhtumine riiki: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut, sihtrühm: ettevõtjad · Konservatism- väärtused: traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, pooldavad
Norra, Belgia, Rootsi) *teokraatia 4)VALITSEMISE VIISID(VÕIMU ISELOOM): Demokraaia, diktatuur Liberaalne, autoritaarne, totalitaarne POLIITILISED IDEOLOOGIAD Seisukohad selle kohta, kuidas korraldada valitsemist, üles ehitada maksusüsteeme, jõuda lähemale ideaalsele riigikorraldusele. Jagunevad vasakpoolsed(Sotsiaaldemokraadid) ja parempoolsed(Keskerakond, Reformierakond, IRL) Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraadid Keskne väärtus Indiviidi vabadus Kollektiiv, traditsioonid, Võrdsus, võrdsed rahvuslus võimalused Riigi roll Vabaduse kindlustamine Füüsilise turvalisuse Inimõigused,
Erakondade ideoloogiliste tõekspidamiste ähmastumine on tõstatanud küsimuse, kas tänapäeval üldse saabki eristada parteisid nende ideoloogilise platvormi alusel. Eesti erakondade asetus vasak-parempoolsuse skaalal: Sotsiaaldemokraatia Tsenter Konservatism Liberalism Vasakpoolsus----------¤-----¤--------------¤---------¤----------¤-------------¤-----Parempoolsus Kesk SDE Rohelised Rahvaliit IRL Reformierakond · Tallinna linnavalitsus on vasakpoolne: Kesk +SDE · Tsenter-kalduvad mõnes küsimises parempoolsusele, mõnes vasakpoolsusele, kuna tsentriparteidel puudub kindle ideoloogia. · Eestimaa Rohelised rõhutavad eelkõige inimese ja keskkonna suhet, mitte niivõrd inimese ja riigi vahelisi suhteid · Ansipi valitsus on parempoolne: IRL+ Ref · SDE ja Keskerakond pooldavad astmelist tulumaksu, eluliselt vajalike kaupade
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel
ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik
vaja on ja kui kohustuslik see siis ikkagi on, kui üpriski lihtsalt on võimalik ajateenistusest mööda hiilida. Hetkel on põhimõtteliselt levinud arusaam, et ajateenistus kasvatab isamaalist kodanikku. Profiarmee aga ei ole Eesti perspektiivis mõttekas. Esiteks ta ei ole sõjaliselt tähtis, teiseks ei ole majanduslikult võimalik ning kolmandaks ta ei ole sotsiaalselt ja demograafiliselt saavutatav. Samuti ei ole kohustuslik ajateenistus kooskõlas meie vabade põhimõtetega ja vastuolus põhiseadusega. Ka mina leian, et Eesti ei peaks kehtestama kohustuslikku ajateenistust ega omama proffiarmeed. Riigikaitse parandamiseks on muid mooduseid, tuleb sisendada poistele maast madalast, et ajateenimine on au asi ja see on vajalik nii inimesele endale kui ka riigi heaolule. Avalik arvamus ei langeta oma seisukohti isiklikust kogemusest, vaid teeb seda lähtuvalt arvamusliidrite pakutavatest seisukohtadest. Avalikkus ei pööra ka väga suurt tähelepanu
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
Reformierakond Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust ning oravale iseloomulikku sooja tunde loomist. Orav peaks tekitama logo omaniku vastu usaldust. Reformierakonna sloganiks on “Parem tulevik,” mille Reformierakonna enda sõnul on eesmärk näidata, et neil on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem
inimesi jääb selle tõttu tööta Tööjõu puudus tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem, kui tööjõu pakkumne. Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt hõivatuse osa kogu tööealisest rahvastikust- Tööjõu osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja) näitab, milline on aktiivse rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust. Konkurents Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Konkurents on kasulik majandusele tervikuna: · Madalamad hinnad ettevõtjad võistlevad turul tarbijate raha pärast alandades müügihindu · Rohkem töökohti konkurents motiveerib tootjaid oma kaupade ja teenuste valikult suurendama, et võita endale turust suuremat osa. · Kõrgemad palgad ettevõtjad v'istlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.
Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted. Valimisõigus on üldine. Kodakondsuspiirang kohalikel valimistelei kehti, küll aga parlamendivalimistel. Vanusepiirang valimisel 18. aastaselt, riigikokku kandideerimisel 21. aastaselt, presidendiks 40. aastaselt. Valimistel on vaba konkurents. Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kkodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega
Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................
annaabi.ee 
