kasutamisest B. ? nö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. C. ? nö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. ? transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks B. ? Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest C. Õige! ettemääratusest ehk predestinatsioonist Kutsealase tubliduse väljendust näeb kapitalismi vaim A. Õige! legaalses rahateenimises B. ? isiklikult töö tulemusega rahulolemises C. ? kolleegideasjatundjate tunnustuses Kalvinismi kohaselt pälvib ainult väike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt, A. ? selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, patukahetsus ei tühista pattu B.
• Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism
Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Samuti usutakse üht püha kristlikku Kirikut, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. JEESUS - Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole. Eriti väärib
Third level Fourth level Fifth level Gregorius aitas kristlust omalt poolt kahe asjaga Click to edit Master text stylesÜks on tema doktriin Second level kolmainsusest mis Third level väidab, et jumal Fourth level Fifth level eksisteerib kolme isikuna Teine on tema vaimne usuteadus mis tõestab, et jumalat on lõpmatult ja lunastus potensiaalne universaal. Click to edit Master text styles Second level
koheselt, sest Vanas Testamendis pole juttu mingist Messiase naasmisest... Selle tõttu.... Selle tõttu arvavad juudid, et Jeesus on petis. Kristlasi aktsepteerivamad juudid väidavad, et Jeesus oli hea õpetaja, kuid mitte Messias. Ratsionaalsemad, et Jeesus oli hale mustkunstnik... Kuid juute häirib miski rohkemgi, kui Jeesuse messialikus... Kristluse vastuolu judaismi teoloogiaga... Need vastuolud on: 1. Kolmainsus... Katoliiklik idee kolmainsusest jagab ühe jumala kolmeks eraldiseisvaks: Isaks, Pojaks ja Pühavaimuks... See on vastuolus juutide uskumusega, et Jumal on üks. Tooras e. Moosese viimases raamatus on öeldud järgmist: "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie jumal Jehoova, on ainus!"(6:4) Neid samu lauseid kasutab juut ühtede esimestena ja ka viimastena oma elus... 2. Inimene kui jumal?? Katoliiklased usuvad, et Jumal tuli maale inimesena, sest ütles Jeesus ju järgmist: "Mina ja Isa oleme üks" (Johannese evangeelium
Augustinus lahkus siinsest elust mõned päevad enne linna langemist. Piiskopina pühendas Augustinus palju aega oma koguduse ja piiskopkonna vaimulike ja materiaalsete vajaduste eest hoolitsemisele. Augustinus oli ka väga usin kirjutaja ja ta on endast maha jätnud päranduse, millele on raske võrdväärset leida. Tänaseni on tema kirjutistest säilinud 113 raamatut, 207 kirja ja rohkem kui 500 jutlust. Tema kõige tuntumateks töödeks on raamatud nimega "Pihtimused", "Jumala Linn" ja "Kolmainsusest". Augustinuse kirjatööd võib jagada kolme perioodi. Esimene periood (386-396) koosneb põhiliselt filosoofilistest mõttekäikudest. Teine periood (396-411) sisaldab tema hilisemaid kirjutisi manilaste eksiõpetuste vastu. Sellesse perioodi mahuvad ka tema "Pihtimused" ja raamat "Kolmainsusest". Kolmas periood (411-430) sisaldab endas põhiliselt kirjutisi Pelagiuse eksiõpetuse vastu. Ning sellesse perioodi mahub ka Augustinuse ehk kõige kuulsam kirjutis "Jumala Linn".
Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides suunduvad kõik pildil olevate hoonete horisontaalsed jooned pagupunkti. Et maalil kujutatav tunduks harmooniline, paigutati pagupunkt pildi keskele. Masaccio 1401-1428 Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli Masaccio. Ta maalis Medicite kodukirikusse, Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko kolmainsusest, mis oli vastuolus kõige sellega, mida oldi harjutud nägema. Seinapinnale maalitud ruum oli niivõrd ehtne, et seda peeti vaateks kõrvalasuvasse kabelisse. Üks põhjusi, miks maal tundub nii reaalsena, on see, et pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele "Püha kolmainsus" Öeldakse, et Masaccio frescod Santa Maria del Carmine kirikus ja Brancacci kabelis juhatasid maalikunstis sisse renessansi. Brancacci kabel Firenzes
Uuris antiikautoreid, eriti Virgiliust. Varakult hakkas kirjutama armastusluulet. Olles vastuolus linnavõimudega oli ta sunnitud linnast lahkuma. Tema peteoseks on värsspoeem "Jumalik koköödia", see annab ülevaate kogu keskajast. Teos on kirjutatud Itaalia keeles. Selle teose juures on oluline arvude sümboolika. Nt. arv kolm (kolmikvärsis kirjutatud, jaguneb kolmeks osaks, koosneb 33 laulust), pärit on kolmainsusest- isa, poeg ja Püha Vaim. Laule on kokku sada- täiuslikkuse sümbol. Teos mõistab kohut mitmesuguste pattude üle, et parandada maailma, mitte seda hukka mõista. Raamatus on kolm osa:Põrgu, puhastustuli, Paradiis. Paradiisis kaotavad hinged oma kuju ka kogevad jumalikku armastust.
Kahe tiivapaariga, korpuses on puuskulptuurid. Välimised uksed on maalingutega kaetud. 10. Mida või keda on kujutatud avatud asendis (korpuses)? Korpuses on kujutatud naist troonil, kes vaatab üles. Teda ümbritsevad 12 meest(Kristuse jüngrid). Stseeni nimetatakse püha vaimu välja valamiseks. Korpusest on puudu Püha Vaimu sümboliseeriv valge tuvi. 11. Mis või kes on Püha Vaim? Mida tähendab „Püha Vaimu väljavalamine“? Püha Vaim on osa kolmainsusest, ehk Püha Vaim on Jumal. Püha Vaimu langemine apostlite peale, julgustades neid. Pärast seda hakkasid jüngrid Kristuse õpetust jagama. 12. Kes oli Tüüringi (Ungari) Püha Elisabeth? Ungari kuninga tütar, kes abiellus Tüüringi maakrahviga (14 aastaselt). Ta pühendus inimeste aitamisele. Peale tema surma sai ta haigete, hooldajate, meditsiinitöötajate kaitsepühakuks. 13. Miks oli altariretaablil kujutatud Tüüringi (Ungari) Püha Elisabethi? Sest seegi kiriku
the Protestant reformed church in France. historically known as the French Calvinists. Metodism - Metodism või metodistlik liikumine on rühm ajalooliselt seotud kristlikke protestantlikke usulahke. Mormoonid - Mormoonid (tuntud ka nimede all viimsepäevapühakud, viimse aja pühad, viimse aja pühade liikumine ja mormoonlus) on 1830. aastal Joseph Smithi poolt Ameerika Ühendriikides rajatud kristlik usulahk, mis ei tunnista traditsioonilist kristlikku arusaama Jumala kolmainsusest. tööstuslik pööre - Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja- Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. Ori - inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks. Juriidiliselt
Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine niipalju värvidel kui heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega. Ta kunst oli bütsantslik traagiline lõhestus ja karmus läbivad kõiki tema teoseid Andrei leidis viisi, kuidas ühendada 13.- 14, sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega. Kolme ühtekuuluva ingli kujutamisega viitab ta ristiusu kesksele dogmale kolmainsusest. Figuurid on tal siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ning nurgelisus nad on ümaramad, pehmemad ja ornamentlikumad. Millal hakkas Lääne-Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil? 10.-12. Sajandi ehituskunsti hakati 19 sajandi kunstiajaloolaste poolt nimetama romaani stiiliks Mille järgi sai stiil nimetuse? Mis on selle põhiliseks tunnuseks?
Tavaliselt korraldasid abielu vanemad. Naise peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Naiste allutatud postisooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme. Kasvueas tüdrukutel mähiti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et tibatillukese kinga jaoks jala loomulikku arengut takistada. Hiinlaste arusaamist mööda olid jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks teineteisest lahutamatut põhimõistet- yin ja yang, mis tähistavad tumedat ja heledat, niisket ja kuiva, naist ja meest jne. Oma vastandlikkuses täiendavad nad teineteist. Hiinlaste ettekujutusess oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus. Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse
Hieronymus, Augustinus, Leo Suur. Ortodoksia ja hereesia vaheline pinge avaldus kõikides nende kirjutatud teostes. Sajandite jooksul tegelesid nad ristiusu õpetuse hoolika sõnastamisega just nimelt selleks, et välistada hereesiaid. Kuigi peab ütlema, et nii mõneski neis oli õpetus liiast läbi imbunud kreeka filosoofiast, mis võis seada kahtluse alla nende tõeliselt ortodoksse nägemuse kristlusest (Näit. Origenese õpetus astmelisest Kolmainsusest).24 Et nüüd paremini orienteeruda selle aja olustikus, piilume seda natuke ligemalt. Aastail u. 40 oli Jeruusalemma koguduses ca 3000 kristlast, kellest hellenistlikum osa oli keskmisest jõukam. Kuna juba Jeesuse eluajal olid tema kuulutuste sisu ja praktiline eluhoiak viinud konflikti juutide usuliste juhtidega, siis ei ole see üllatus, et peale Jeruusalemma templi hävitamist 70.aastal halvenesid juutide ja juudakristlaste suhted veelgi25.
Naiste allutatud positsiooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme. Kasvueas tüdrukutel mähiti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni ,et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. Samas pärssis see oluliselt naiste liikumisvõimet ja seega nende aktiivset elulaadi. 3. Religioon Hiinlaste arusaamist mööda oli jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolma ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Esimene komponent, taevas, oli ühtlasi ka kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Taeva, maa ja inimese lahutamatust seosest tulenes hiinlaste arvates taevaste ning miaste nähtuste otsene mõju inimkonna saatusele. Seetõttu arvati olevat loomulik, et taevakehade liikumised või maavärinad kuulutasid ette tähtsamaid sündmusi inimeste elus. Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik
Andrei Rubljov Vanavene kunsti suurkuju. Kolme ühtekuuluva ingli Figuurid on siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, Leidis viisi, kuidas kujutamisega viipab ta joontes puudub bütsantslik teravus ja nurgelisus ühendada ikoonide ristiusu kesksele dogmale rahvalik, lapselik laad kolmainsusest bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega Ikonostaas Ikonostaas eraldab kiriku Ikonostaasis on igale Kesksel ikoonil on trooniv Kristus palvetavade Maarja kõige pühama, idapoolse teemale ette nähtud kindel ja Johannese vahel, paremal ja vasakul on kujutatud
vanematele ja naised meestele. Mehed ja pojad olid hinnatumad kui naised ja tütred. Hiinas kehtis samuti ka paarabielu, ehk mehel oli korraga vaid üks naine. Ainult keisrid võisid olla erandid ja olla abielus mitme naisega korraga. Hiinlastele oli tähtis religioon. Usuti, et kogu maailm olevat animistlik(hingestatud) ning nende uksumustes põimusid jumalik ja inimlik maailm. Mõlemad olevat osa kolme inimvalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene.Oli kaks teineteisest lahutamatud põhimõistet yin ja yang. Hiinas kehtis ka esivanemate kultus ehk austati oma vanemaid ja ka esivanemaid. Hiina filosoofia kaks peamist kujundajat olid konfutsianism ja taoism, hiljem lisandus ka budism. Konfutsianism hindas eelkõige inimlikkust, st teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, peeti lugu traditsioonidest ja olemas pidi olema kohusetunne. Taoism juhtis tähelepanu maailma pidevale loomulikule kulgemisele
l ÕPETUS JEESUSE KRISTUSE JUMALIKKUSEST 2 Jehoova tunnistajad eitavad, et Jeesus Kristus on Jumal. "...ta oli üks jumalaist, (sic) aga mitte Kõikvõimas Jumal, kes on Jehoova..." (Let GodBe True, lk. 33, Wateh Tower Bible and Tract Society Publications, rev. ed. 1952) Oma tegevuse algusest peale on Jehoova tunnistajad kategooriliselt eitanud, et Jeesus Kristus oli inimeseks kehastunud Jumal. Jumala sõna, nii Vana kui Uus Testament, annavad tunnistust Kolmainsusest, Jumala kolmest isikust. Piibli esimesest raamatust, kus Jumal ütleb: "Tehkem inimesed oma näo järele, meie samaseks..." (IMo 1:26) kuni viimase raamatuni, kõnelevad paljud salmid Jumala kolmest isikust. Need kolm on: Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Püha Vaim. "Alguses oli Sõnu, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armuja tõde."
inimohvreid. Varajane usk- Mõlemad olid osa Mekas asus ka Jumalad olid brahmanism. kolme ilmavalda araablaste peamine tähtsal kohal . usukeskus. See oli Hinduism ühendvatest suurest Korraldati Kaaba tempel, mis kujunes kujunes kolmainsusest: oli kuubikujuline. mitmeid rituaale. 500 eKr - 500 taevas, maa ja Kaaba tähendab Rituaalid leidsid pKr. inimene. Hiinlaste araabia keeles aset väga täpsetel Olulist rolli ettekujutuses oli kuupi. Templi sein aegadel ning rituaalidel kogu maailm oli mustast kivist, jälgiti kalendrit.
matemaatilistest ja loodusteaduslikest ideedest? Newton oli veendunud Piibli õigsuses, ent ta oletas, et paljud selle tekstid võivad olla algteksti moonutusteks. Newtoni töödes on kokku kogutud mahult fantastiline ajalooline materjal. See on neljakümneaastase töö ja tohutu eruditsiooni vili. Nende tööde hulgast 7 leiame traktaadi ''Pühakirja teksti kahest olulisest moonutusest''. Newton kritiseeris juttu Jumala kolmainsusest ja Kristuse jumalikkusest. Tema jaoks on Piibel vahetu jumaliku ilmutuse tulemus, imede ajastu produkt, mil Jumal suhtles inimestega ja sekkus asjade loomulikku korda. Ent alates hetkest, mil kehtestati olemise seadused, allub nähtuste kulg juba neile. Jumalale omistatakse ''kella üleskeeratava meistri'' roll. Gravitatsioon ja inerts seletavad, kuidas säilib planeetide elliptiline orbiit, ent nad ei seleta selle liikumise algust, milleks Newtoni arvates on vaja algtõuget. Ta oletas, et
Läänemaailmas levinud ajaarvamise süsteem algab aastaga, mida peetakse Jeesuse sünniaastaks. Tähelühend AD ladina keeles Anno Domini tähendavad issanda aastat. Viimasel ajal on teadlased arvanud, et Jeesus sündis tõenäoliselt 4. Aastal eKr mitte 1. eKr. Kristlik ajaarvamine sai üldkasutatavaks alles 8. Saj. Enne seda algas kiriku ajaarvamine rooma linna asutamisdaatumiga ehk aastal 753 eKr. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. VT usklikud tundsid ja õpetasid ainsat jumalat. Kolmainsuse õpetust VT-s ei ole. Jumala nime Elohim tarvitatakse mitmuses ja jumal ise tarvitab ka mitmuslikku asesõna enese kohta. KOLMAINSUSE ÕPETUS UUES TESTAMENDIS Jeesus Kristus .
Õhtusöömaaeg Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi. Seda õhtusöömaaega esitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). 6 Jumala kolmainsus Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. Vana Testamendi usklikud tundsid ja õpetasid ainsat jumalat. Kolmainsuse õpetust Vanas Testamendis ei ole. Jumala nime Elohim tarvitatakse mitmuses ja jumal ise tarvitab ka mitmuslikku asesõna enese kohta. Kolmaainsuse õpetus uues testamendis 1.) Jeesus Kristus
Väidetavalt olid nad vabastatud kõikidest moraalikeeldudest ja usulistest kohustustest tingimusel, et nad tõotasid aktiga, mida nimetati convenenza, võtta enne surma vastu Vaimu ristimine (consolamentum). Viimast nimetasid katoliiklased "heretiseerimiseks". Maailma pidasid nad olemuselt paheliseks. Maailma loojat, Vana Testamendi Jumalat samastasid nad kurja jumaluse Demiurgi ehk Saatanaga. Katarid ei tunnistanud kiriku õpetust pühast kolmainsusest ning kaldusid uskuma, et Jeesus oli vaimolend, kes tuli inimesi juhtima jumala poole. Jeesuse inimlikku olemust nad ei uskunud, sest nende õpetuse järgi on kõik materiaalsed objektid patu kütkeis. Katarid uskusid hingede taassündi; pääsemise teeks pidasid nad vaga ja kasinat elu ning pattudest hoidumist. Katarite juhid, kes püüdsid elada läbinisti puhast elu, nimetasid end täiuslikeks, headeks inimesteks või headeks kristlasteks; koguduse lihtliikmetelt
Õhtusöömaaeg Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi. Seda õhtusöömaaega esitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). 6 Jumala kolmainsus Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. Vana Testamendi usklikud tundsid ja õpetasid ainsat jumalat. Kolmainsuse õpetust Vanas Testamendis ei ole. Jumala nime Elohim tarvitatakse mitmuses ja jumal ise tarvitab ka mitmuslikku asesõna enese kohta. Kolmaainsuse õpetus uues testamendis 1.) Jeesus Kristus
Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud). Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Inimese hing ähvardas pärast surma rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes (kui vaimul
Märkus: Näide on püütud anda võimalikult ligilähedaselt olukorrale, kus vaataja näeb teost esmakordselt ja tal puuduvad igasugused taustateadmised töö või kunstniku kohta. Küll aga on kasutatud üldisi kogemusi ja teadmisi maailmast, et tunda ära uisutamine, talv, mees, alasti, ladina keel, kiriklik, videoprojektsioon. Kui lisada siia järgmise astme teadmised, et mees videos on kunstnik ise, et kõlab tema poja hääl, et kristlikus traditsioonis on isa ja poeg kaks osa kolmainsusest, järelikult on põhjust otsida videost ka peidetud või puuduvat kolmandat, saame juba selle teose põhjalikuma analüüsi. Esimese astme tõlgendus, kus vaataja leiab mingidki talle tähenduslikud objektid, on tõlgendaja seisukohalt sama hinnaline kui professionaali interpretatsioon! Alustuseks sobivad paremini tööd, mis on ajalises, ruumilises ja kultuurilises tähenduses vaatajale lähemal ning mida on võimalik ,,lahti lugeda" ka ilma eriteadmisteta kultuurilistest
B. ? pääsetee neile, kellel rahakott ei võimalda tõeliselt vooruslik olla C. ? silmakirjalikkus 8. Kalvinism A. Õige! nõuab inimeselt süstemaatilist, metoodilist heade tegude sooritamist B. ? peab võimalikuks inimese tegude "saldot" parandada heategudega, kui saldo on pattude läbi "miinusesse läinud" 9. Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. Ei ole õige Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest B. Ei ole õige transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks C. ÕIGEEEE ettemääratusest ehk predestinatsioonist 10. Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal A. ? leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud B. Õige! saanud kui ihnsus põlguse osaliseks C. ? leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud 11
enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist
Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju. Viimases võlus teda skeptulatiivne maailmapilt ja askeetlik eluviis. Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop Ambrosiuse mõjul. Peale seda laseb ta ennast ja oma poega ära ristida. Augustinuse austamine levis kiiresti. Põrm viidi Sardiiniasse. 28. asugutil peetakse tema mälestuspäeva. Ta alustab kirgliku eksiõpetuse võitlejana ''Contra Academicus''. Teosed: ''Pihtimused''; ''Kolmainsusest'', ''Jumalariigist''- De civitate Dei. 22 raamatut. See on peateos, mida kirjutas 413-426. Impulsi andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt 410. Õpetus: CARITAS ja CUPIDITAS kõigisl inimestel on võime armastada AMOR. See on kirg, mis langeb kokku inimese sisemise tehtega. Kui see on suunatud igaveseks(ascendit), siis see on CARITAS. Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis see on CUPIDAS. Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on suunatud erinevatele asjadele.
Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud). Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Inimese hing ähvardas pärast surma rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai
(Maarjakultus näiteks) Rahvausund ei tee sellistel teoloogilistel eristustel vahet. · Rajatud religioonid on olnud üks ajalooline isik, kes rajas. Misjon: misjonimeetod võib olla ususõda (arvasid ise, et selline sõda oli jumala tahe; tänapäeval seda enam ei lubata, sest läheb vastu põhimõtetega; vaid äärmuslased arvavad siiani sedasi) Mani juudi..., eeskujuks oli apostel Paulus, Mani on kristliku misjoni otsene mõju. Õpetus kolmainsusest eristab kirstlust teistest monoteistlikest usunditest. Samuti on seal oluline idee: inkarnatsioon (NB!mitte reinkarnatsioon) ühekordne sündmus, mis üks kord ajaloos on toimunud: jumala poja või lausa jumala enda sünd inimeseks. Lunastus patust vabanemine (lunastusreligioonid kõik usundud, mille ülimaks eesmärgiks on inimese vabanemine millestki, nt: budism, hinduism, manilus, gnoosis, mitra kultus.)
· oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest · n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. · n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus · ettemääratusest ehk predestinatsioonist · Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest · transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus · inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda · ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus seda moraalselt hukka ei mõisteta Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? · Ei, sest tööd tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või perekonna ülalpidamiseks
Ristiusu kaanon ehk pühakiri = Piibel - Vana Testament (judaismi pühakiri, aka Toora) - Uus-Testament (evangeeliumid Jeesuse elust), evangeeliumite juurde kuulub ka hulk kommentaare; omane vaid kristlusele+ - Kirjad, Johannese ilmutusraamat Varased kristlased juurdlesid, kuidas aru saada Jumalast, kes on isa ja maailma looja ning kes on tema suhtes Jeesus ning tekkis õpetus kolmainsusest ehk triniteedist: on üks Jumal aga ta ilmutab end kolmel erineval viisil, kui isa, poeg ja püha vaim. Ristiusu harud: Peamised harud Rooma Katoliiklus, Õigeusk, Protestantlus Õigeusk domineeriv Ida kultuuriruumis Venemaa, Lähis-Ida riigid Rooma Katoliiklus domineeriv Lääne kultuuriruumis eripäraks on tsentraliseeritud struktuur, kirikuorganisatsioon, mille eesotsas on Rooma Paavst
Levis barbarite seas, sest oli lihtsam kui katoliiklus. 325 kuulutati ariaanlus ebaõigeks, kuid 325-381 oli ta Roomas lubatud/keelatud vaheldumisi. 381 ariaanlus ketserluseks. Õpetuse lõi Aleksandria presbüter Areios. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu. Need olid juhtivate vaimulike vaidlused õige õpetuse üle, nendel töötati välja dogmad. 1. 325 Nikaias määrati ülestõusmispühade kord; 4 patriarhaati on võrdsed; Athanasiuse õpetus kolmainsusest kuulutati õigeks. 2. 381 Konstantinoopolis kuulutati ariaanlus ketserluseks. Võideldi ketserluste vastu. 3. 431 Effesoses nestoriaanluse (Kristusel oli inimlik ja jumalik alge) vastu. 4. 451 Chalkedonis monofüsiitluse (Kristuse Jumalik pool allutas tema inimliku poole) vastu. Konstantinoopoli patriarh vaidlustas paavsti ülemvõimu kirikus. 5. 553 Konstantinoopolis nestoriaanluse vastu. 6
-) Aastal 387 võttis ta vastu kristluse ning selle viimaseks tõukeks olid tal Rm 13:13'st loetud sõnad. Hiljem sai Hippo linna piiskopiks. -) Sureb aastal 430, kui vandaalid ründavad ta kodulinna. -) Antiigi mõttes on ta väga tähtis, kirjutades 232 raamatut, üle 200 kirja ning kirja on pandud ka 270 jutlust. Tema peamised teosed: *) Pihtimused ehk ,,Confessiones" raamat, kus ta kirjutas väga isiklikult ka kõigist oma pihtimustest. *) ,,Tahte vabadusest" *) ,,Kolmainsusest" *) ,,Jumala riigist" ehk ,,Decivitate Dei" peetakse Augustinuse tähtsaimaks teoseks. Ajendatud gootide poolsest Rooma rüüstamisest, mis oli Roomlaste jaoks täiesti erakordne jube kogemus, sest sajandite jooksul polnud keegi neid enne rünnanud. Koosneb 22'st raamatust. -) Augustinus on esimene kristlik filosoof ja mõtleja, kes toob kristlusesse sisse kõrg- filosoofilise lähenemise - peetakse kristliku filosoofia rajajaks ning kuni skolastikuteni
saj. alguses. eesmärke. · Kirjanduslik tegevus · Õnnelik elu... · Ta alustab kirgliku eksiõpetuste vastu võitlejana. · See, mille poole inimene tegelikult püüdleb on "Contra Academicus". KÕRGEM HEADUS (SUMMUM BONUM). · "Pihtimused" · Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on · "Kolmainsusest" pidevalt uute eesmärkide jahil. · "Jumalariigist" De civitate Dei. 22 raamatut. See · Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi incommutabile bonum) on üksnes Jumal. andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi · Kõrgeim eesmärk... poolt 410 a. · Kõrgeim eesmärk on näha Jumalat.
va alla ilmumist , £4 ¢kandvast inimesest , mille- t~ommates paralleelid kunin- le lisatud analoogiliselt ga ja minemise-tulemise m¨argiga peakaunistus, vahele. Samuti on seletus m¨ark t¨ahendab 18 aastast kuningast kui kolmainsusest. meest, s~ona¨ uhend kujutas algselt samuti kir- t¨ahendanud k~orgelt austatud vest, mis ehitud ning meesterahvaid. valguse k¨aes helkimas . Analoogiliselt on seotud isa / ¡ Seletus taevasse ja kirves , s~odalane
ja religiooni, siis on võimalik neid käsitleda ka üksteisest lahus. Kuid jääb ka selline võimalus, et religioon on välja arenenud just mütoloogiast. Sõna religioon tuleb ladinakeelsest sõnast religio, mis tähendab usundit. Tänapäeval mõistetakse religiooni ehk siis usundi all usku Jumala kui indiviidi olemasolusse, kes on siis maailma loonud. Usutakse seda, et ,,keegi" Jumal on loonud maailma ja ,,keegi" Jumal kujundab inimeste eluviisi. On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb ,,teiselt poolt". See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes
ja religiooni, siis on võimalik neid käsitleda ka üksteisest lahus. Kuid jääb ka selline võimalus, et religioon on välja arenenud just mütoloogiast. Sõna religioon tuleb ladinakeelsest sõnast religio, mis tähendab usundit. Tänapäeval mõistetakse religiooni ehk siis usundi all usku Jumala kui indiviidi olemasolusse, kes on siis maailma loonud. Usutakse seda, et ,,keegi" Jumal on loonud maailma ja ,,keegi" Jumal kujundab inimeste eluviisi. On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb ,,teiselt poolt". See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes
ja religiooni, siis on võimalik neid käsitleda ka üksteisest lahus. Kuid jääb ka selline võimalus, et religioon on välja arenenud just mütoloogiast. Sõna religioon tuleb ladinakeelsest sõnast religio, mis tähendab usundit. Tänapäeval mõistetakse religiooni ehk siis usundi all usku Jumala kui indiviidi olemasolusse, kes on siis maailma loonud. Usutakse seda, et „keegi“ Jumal on loonud maailma ja „keegi“ Jumal kujundab inimeste eluviisi. On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb „teiselt poolt“. See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga „siinpoolse suunitlusega“, mis väljendus just religioossetes toimingutes
annaabi.ee 
