tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele läbirääkimiste alustamise soovist ning esitama omapoolse kollektiivlepingu projekti. Sisulised läbirääkimised peavad algama 7 päeva jooksul teate saamisest. Läbirääkimised Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad ning teavitavad sellest teist poolt. Kui läbirääkimisi peetakse tööajal, vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega. Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid ja eksperte. Asjatundjate ja ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes.
andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. 2. Kui talle ikkagi lepingut ei anta saab ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda kirjaliku töölepingu sõlmimist. 3. Suuliset lepingut ei saa tõendada. (ainuke variant oleks tunnistajad, kes on kuulnud kokkulepet pealt) . § 29 (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. 4. Tähtajatu. 5. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Mõjuv põhjendus. Kaasus 2 Isik oli võimeline tööd tegema, sellega probleeme polnud. 1. On küll. § 16
Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise
nõuda töötaja vanem või eestkostja, kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist; 6)pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. 7) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 8) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida 1. teatud töö tegemise ajaks (ehitad valmis selle maja) 2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks 3. hooajatööde tegemiseks (marjade korjamiseks) jm. Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, loetakse tööleping sõlmituks määramata ajaks. Määratud ajaks ei saa sõlmida töölepingut, kui selleks ei ole seadusega ette nähtud põhjust.
Kollektiivlepingu olemus ja selle sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik töötajate ja tööandja vaheline leping reguleerimaks tööalaseid suhteid ning tingimusi poolte vahel. Kollektiivleping sõlmitakse alati kirjalikult. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama tüüpi lepingu saab sõlmida ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse osapooled. Leping võib olla kahe- kui ka kolme poolne. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühingu esindaja või töötajateusaldus isik tööandjaga. Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes,
ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Mõlemaltel pooltel on õigus kaasata eksperte läbirääkimistele. Ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kõik läbirääkijad peavad hoidma neile õeldud tootmis- või ärisaladusi. Seda rikkunud inimene karistatakse seadusega ettenähtud korras. Kõik vaidlused lahendatakse kollektiivse tõõtuli lahendamise seaduse alusel. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kehtvus on täpselt 1 aasta, juhul kui
Usaldusisiku õigused: · teda ei tohi koondada, vallandada, diskrimineerida, · tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; · saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; · peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; · pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18. Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Mõiste: Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivlepingu pooled: Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. *) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine – sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Mõlemaltel pooltel on õigus kaasata eksperte läbirääkimistele. Ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kõik läbirääkijad peavad hoidma neile õeldud tootmis- või ärisaladusi. Seda rikkunud inimene karistatakse seadusega ettenähtud korras. Kõik vaidlused lahendatakse kollektiivse tõõtuli lahendamise seaduse alusel. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast
seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. TLS § 17 10. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TLS § 19 11. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö
huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.) Tööõiguse valdkonnad – 1) kollektiivne tööõigus – individuaalse tööõiguse alus on poolte sõlmitud tööleping; 2) individuaalne tööõigus – selle aluseks on töötajate esindusorganisatsiooni sõlmitud kollektiivleping. Töölepingu tunnused - 1) töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu; 2) kohustub tööandjale kokku lepitud tööd tegema isiklikult; 3) töötaja - füüsiline isik; 4) tähtajaline või tähtajatu; 5) orienteerutakse protsessile; 6) töötaja tööandjaga alluvussuhtes: kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; 7) tööandja määrab, millal ja kuidas ; 8) töö tehakse tasu eest - tasuline; 9) tingimused lepingus ja seaduses
Kes saab töötajaid esindada, mismoodi see toimub? Mõisted, mida me töötajate esindamisel kasutame, on ühesugused. Võib olla Ettevõttenõukogu, töötajate nõukogu, võib rääkida ka personaliesindajast. Töötajate nõukogu sisuline külg on riigiti erinev. Ametiühingu puhul võib ka sisuline tähendus olla väga erinev. Miks töötajate esindamist on vaja? Kollektiivsete töösuhete areng ei ole olnud lihtne. 20. sajandi alguses, kui võeti vastu Hollandi tsiviilkoodeks ja kollektiivleping tunnistati kehtivaks. Seda peetakse normaalseks, et töötaja on kaasatud töötingimuste läbirääkimisse. Struktuaarne võrdlus 1. Ühe kanali süsteem ametiühing. On olemas vaid üks töötajate esindaja ametiühing. Ametiühingu pädevus sõltub sellest, mis riigis see on loodud. Ühe kanali süsteem on Rootsis, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. 2. Kahe kanali süsteem ametiühing ja töötajate organid. See süsteem eeldab, et on
kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §- des 2325 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Vastutab töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest. Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; Järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; Töötaja õigused: Töötaja ei pea täitma tööandja ebaseaduslikke korraldusi Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd Õigus keelduda töö tegemisest kui töötaja kasutab puhkust, ta on ajutiselt töövõimetu, ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, ta
kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms. 12) viide kollektiivlepingule on asjakohane vaid juhul, kui töötaja jaoks kohaldatakse kollektiivlepingut. Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või äriühingu töötajatele või olla sõlmitud nt teatud tegevusala piires. Selline laiendatud kollektiivleping, mis võib kehtida mitme asutuse üleselt, võib töötajale laieneda ka nt ainult töötasu osas. Ka see peaks olema töölepingu kirjalikus dokumendis fikseeritud. ( vt osa XII p 3) TLS § 5 lõike 2 kohaselt peab tööandja andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga töö on kestev ja pidev töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat tasu maksmine tagatakse boonusena tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud töötaja jaoks puudub rahaline risk 5 Lepingute eristamise lähtekohad Töötegija alluvuse määr tööd andvast isikust (3-2-1-3-05, 3-2-1-9-05, 3-2-1-41-11) Teoorias väljatöötatud abistavad kusimused lepingu olemuse hindamiseks: kes korraldab ja juhib tööprotsessi?
Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine
kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel on
Tööandjate organiseerituse määra kohta puudub usaldusväärne statistika, ent see on ilmselgelt madal. Selle tulemusena toimuvad kollektiivläbirääkimised äriühingu tasandil. ÕIGUSAKTID Valitsuse algatusel laiendamist seadusse ei lisatud, ent 2000. aastal tegi parlament seda ise. Selle kohta esitati väga lühidalt kolm selgitust: • et enamik kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi toimub äriühingu tasandil, siis annab laiendamine võimaluse kohaldada lepinguid ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate suhtes; • kollektiivlepingute laiendamine aitab tagada võrdsed töötingimused ja kaitsta töötajaid kõlvatu konkurentsi eest; • laiendamine pakub paremaid töötingimusi kõigile ametiühingutesse mittekuuluvatele töötajatele. Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist:
tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. TLS lubab etteteatamistähtaegade teavitamiseks viidata asjakohasele seaduse regulatsioonile. Tööandja kohustuseks on teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Seadus ei täpsusta nimetatud reeglite sisu ning jätab selle tööandja otsustada. Juhul kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötaja olema teadlik selle olemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek. 6. Töösisekorra eeskirjad Töösisekorraeeskirjad on dokument, mis määratleb tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende koostööks vajalikud kohustused ja õigused. Töösisekorraeeskirjad on tööandja ja töötajate vahelise töölepingu lahutamatu osa ja täitmiseks kohustuslikud nii tööandja kui ka kõigi töötajate jaoks. Küsimustes, mis ei ole töösisekorraeeskirjadega kindlaks määratud, juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest. Tööandja tutvustab töösisekorraeeskirju, samuti nende muudatusi ja täiendusi igale töötajale eraldi allkirja vastu. Tööandja peab tagama töötajale võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjadega. 7
5)isiku soo, vanuse, keeleoskusetööle võtmisel või töötamisel 6)töötaja usuliste vajaduste rahuldamisel tööaja arvestamisel 13.Tasu mõiste Eelkõige tuleb silmas pidada, et ei esineks diskrimineerimist töötasu maksmisel. Töötaja on töösuhte nõrgem pool. Tasuks on harilik põhi vm miinimumpalk vm tasumoodus, mida töötaja oma tööandjalt töö eest saab. Kui TL ei ole tasu suhtes kokkulepet, või kokkulepet ei suudeta tõendada võetakse aluseks kollektiivlepingus, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu. 14.Kollektiivne koondamine siseriiklikus õiguses ja Euroopa Liidus Reguleerivad D 98/59 EU, Euroopa Sotsiaalharta, ILO konvensioon (ei ole Eestile siduv). Kollektiivne koondamine tähendab direktiivi alusel tööandja algatusel töölt vabastamist põhjustel, mis otseselt ei ole seotud töötajaga. TL lõppemiseks peavad olema majanduslikud põhjused. Juhul
või kokku lepitud tööd andva isikuga; töö on kestev ja pidev; töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust; tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega; 2 Töötajatele makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat; tasu maksmine tagatakse loonusena; tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust; tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud; töötaja jaoks puudub rahaline risk. Eestis otsitakse tavaliselt vastust järgmistele küsimustele: Kes korraldab ja juhib tööprotsessi; Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; Kellele kuuluvad töövahendid; Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk; Kes saab tehtud tööst kasumi;
üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18.Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. (2) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 21) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti
-töötaja peab töötama isiklikult -tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga -töö on kestev ja pidev -töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust -tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega -töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat -tasu maksmine tagatakse loonusena -tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust -tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud -töötaja jaoks puudub rahaline risk 6. Euroopa Liidu tööõigus: regulatsiooni vajalikkus ja kujunemine ning reguleeritud valdkonnad (tööleping, töö- ja puhkeaeg, äriühingu reorganiseerimine) EL teeb ILO-ga koostööd. ILO reeglid on suure tähtsusega ülemaailmselt, kuid need vajavad sageli täiendamist, et neid norme oleks võimalik kohaldada, arvestades Euroopa
väljaspool asutust töötavatel isikutel ja millele on tööandjal kaitsmist vääriv majanduslik huvi. 22. M. asus äriühingusse tööle müügijuhina. Töölevõtmisel sõlmiti temaga konkurentsipiirangu kokkulepe, kuid saladuse hoidmise kohustusest juttu ei olnud. M. töötas äriühingus edukalt kolm aastat ning tema töö seisnes valdavalt välisklientidega läbirääkimiste pidamises ja kokkulepete sõlmimises. Peale pikaajalisi läbirääkimisi välispartneriga G. ei õnnestunud M.-l kliendiga kokkuleppele jõuda ning äriühingu jaoks oluline leping jäi sõlmimata. Äriühingu juhtkond süüdistas tehingu ebaõnnestumises M.-i ning nõudis temalt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Juhtkond väitis, et M. oli läbirääkimisel liigselt 15
00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd täiskasvanu(alaealise seduslik esindaja) järelvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mõte: võimaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös. Lisaks üldisele piirangule on täiendav piirang kooliajal töötamisel: koolikohustuslik alaealine ei tohi teha tööd enne koolipäeva algust. Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja kestvuse. Järjestikune puhkeaeg päevas: 7-12 aastane : vähemalt 21 tundi. 13-14 aastane v. Koolikohustuslik : vähemalt 20 tundi 15 mittekoolikohusluslik:18 tundi 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 17 tundi Selle piirangu järgi pole võimalik rakendada alaealist täistööaja puhul tööle ka eri kellaaegadel tööpäeva jookul. TLS sätestab, et alaealisele töötajale tuleb anda pikema kui 4,5 tunnise töötamise kohta tööpäevasisene vaheaeg vähemalt 30 minutit.
- tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga - töö on kestev ja pidev - töö tegemine eeldab tööaja kättesaadavust - tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega - töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat - tasu maksmine tagatakse loonusena - tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust - tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud - töötaja jaoks puudub rahaline risk 1.2.2.6 lepingute eristamise lähtekohad - töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4)
esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 3) peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; 4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 5) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 8. Mis on kollektiivleping? Mitmepoolne see on ja mida võib sellega kindlaks määrata? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. 9. Kas kollektiivlepingus sätestatut kohaldatakse võrdselt kõigile valdkonna
Samuti on võimalik selliseid lepinguid sõlmida ka tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel. Kollektiivleping laieneb nendele isikutele, kes kuuluvad sellise lepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepinguga ei või ette näha tingimusi, mis oleks töötaja jaoks halvemad sellest, mis seadusega on ette nähtud. Kollektiivlepingu peab sõlmima kirjalikult. Selle peab sõlmima läbirääkimiste teel, mida peavad pidama poolte esindajad kokulepitud ajal. Kollektiivleping sõltub allakirjutamise päevast, kui just lepingus ei ole teisiti ette nähtud. Leppetrahvi mõiste ja kasutamine töösuhetes Leppetrahv on lepingus ettenähtud kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seda kasutatakse seega juhtudel, kus üks lepingupool on teist kahjustanud ning lepingus on ära märgitud kahju tekitamise eest mingi trahvisumma. Töösuhetes saab leppetrahvi määrata järgmistel tingimustel:
andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. 2. Kui talle ikkagi lepingut ei anta saab ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda kirjaliku töölepingu sõlmimist. 3. Suuliset lepingut ei saa tõendada. (ainuke variant oleks tunnistajad, kes on kuulnud kokkulepet pealt) . § 29 (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. 4. Tähtajatu. 5. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Mõjuv põhjendus. Kaasus 2 Isik oli võimeline tööd tegema, sellega probleeme polnud. 1. On küll. § 16
lepingu sõlmida ka tähtajaliselt, kuid mitte rohkem kui viieks aastaks. Seejuures tuleb aga silmas pidada töölepingu seaduse § 10 lõiget 1, mis näeb ette, et kui samalaadse töö tegemiseks on tähtajaline leping sõlmitud järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut on pikendatud viie aasta jooksul rohkem kui üks kord, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. 1.4. Töölepingu muutmine ja lõpetamine 2 KLS § 2 lg 1 Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. 5 Mistahes muudatuste tegemine töölepingus võib toimuda ainult poolte kokkuleppel ning muudetavad tingimused ei tohi olla töötaja olukorda halvendavamad kui seaduses sätestatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
