1. Kes on kohustatud hoolitsema abivajavate perekonnaliikmete eest? Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. 2. Kes võivad eestis vabalt valida elukutset, tegevusala ja töökohta? Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse?
eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal (sh näiteks ka
Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). Võlaõigus reguleerib võlasuhete - Tekkimist – võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest,
Kodutöö nr 2. Maksuhalduri õigused ja kohustused ning maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses. KASPAR RAUDLA(FS090) Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad.
KOSMEETIKA JA HÜGIEEN Enamus kosmeetikatooteid, mis jõuavad tarbijani läbi euronõuete rangete turvaväravate (nii nagu ka kosmeetikumid USA-s, Austraalias ja teistes arenenud riikides), peavad enne ostjani jõudmist edukalt läbima terve testide labürindi. Olenevalt kreemi keerukusest ja kasutatavate koostisosade tõhususest, võib testide arv erinevate kosmeetikumide lõikes kõikuda, kuid on viis testi, mida on kohustatud enne turustamist läbi tegema kõik kosmeetikatooted. Stabiilsuse test Valmimisest alates peab kosmeetikatoode säilima umbes kolm aastat (see kehtib muidugi kinnises pakendis ja kasutamata toote kohta). Stabiilsuse kindlakstegemiseks kiirendatakse laborites kunstlikult kosmeetikumi "vananemist", kasutades selleks eelkõige temperatuurikõikumisi ning uurides, kuidas muutub ekstreemsetes olukordades toote värv, tekstuur, lõhn, viskoossus jne.Üldiselt kehtib reegel, mille
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni
GARANTIIKIRI Käesolev garantiikiri (edaspidi: Garantii) on väljastatud [kuupäev], [asukoht] (1) [Garantii andja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Garantii andja), (2) [Garantii saaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Garantii saaja) ja (3) [Võlgniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Võlgnik) võttes arvesse, et (i) Garantii saaja ning Võlgnik on sõlminud [kuupäev] [lepingu liik]lepingu (edaspidi: Leping) [Lepingu eesmärk, otstarve]; (ii) Garantii saaja nõuab Võlgnikult ...
[Ostja nimi] [Ostja aadress] [KMKR [Ostja käibemaksukohustuslase registri number] (vajadusel kustutada)] Arve nr: [arve järjekorranumber] Kuupäev: [arve väljastamise kuupäev] Maksetähtaeg: [arve tasumise tähtaeg] Nimetus Kogus Hind Summa [kauba või teenuse nimetus või kirjeldus] [kauba kogus / [ühiku hind] [summa] teenuse maht] [Allahindlus (vajadusel kustutada)] ...
3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. Lisaks oma hinnang. § 23. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Vahepeal tundub ikka, et süüdi mõistmise otsus tehakse olenevalt tujust. Sellepärast, et vahepeal on karistused liiga kerged ja mõnikord jällegi liiga rasked mis ei ole ka õige. Mõni saab inimese tapmise eest aasta reaalset vangistust ja natuke veel tingimisi, ning mõi varas saab 2-3 aastat reaalset. See on ebavõrdus ja päris naeruväärne. Neid näiteid võib jäädagi lugema siia,
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist Poolt teavitama. Kuni teate kättesaamiseni loetakse teise Poole jaoks kehtivaks andmed, mis on temale esitatud. 8. Vääramatu jõud 8.1. Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kõiki meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimalikult suures ulatuses Lepingu täitmine. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud selle Poole poolt, kes soovib viidata nimetatud asjaoludele kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast ja/või Lepingus sätestatud vastutusest endale Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või
(vin:__________________; __________________;__________________) Marsruut/ Route:_________________________________________________Tagatisraha:______________ Päevi/Days:____________Tasu/päev (Fee/day): ____________Kokku/Total:_______________ Tasu sisaldab sõidukiga läbitavat kilometraazi________km/päevas(_______________) Käesoleva rendilepingu kohaselt kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingus toodud tingimustel märgitud sõiduki- rendilepingu eseme. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) rendileandjale kogu rendiperioodi eest. Sõiduki või muu renditud eseme, mis on märgitud käesolevas lepingus rendiesemeks, ennetähtaegsel tagastamisel makstud renditasu ei tagastata. Sõiduk väljastuse ja tagastuse aeg on kell 9.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sõiduki üleandmise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Üleandmise koht: Kauka tn. 1 Tallinn Läbisõit üleandmisel: _______________/kütuse kogus______ Sõiduki tagastamise aeg: _____
kommunikatsiooniminister, Helir-Valdor Seeder-Põllumajandusminister, Jürgen Ligi- Rahandusminister, Siim Valmar Kriisler-Regionaalminister, Marko Pomerants -Siseminister, Hanno Pehvkur- Sotsiaalminister, Urmas Paet-Välisminister. 4.Kodanike ja mittekodanike õigused ja kohustused. **Põhiseaduslikud kohustused: *Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. *Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. * Välismaalane on Eestis viibides kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda- riigikaitsekohustust neil ei ole. *Igaüks on kohustatud säästma loodust ja keskkonda ning hüvitama sellele tekitatud kahju. *Vanematel on õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. *Perekond on kohustatud oma abivajavate liikmete eest hoolitsema *Kooliealistel lastel on õppimine seaduses määratud ulatuses kohustuslik
_______ 20__.a. OÜ Feldum, juhatuse liige Karl Kuusk isikus, edaspidi nimetatud "MÜÜJA", ühelt poolt ja ___________, isikukood_________________________________, edaspidi nimetatud "OSTJA", teiselt poolt, sõlmisid lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1 Müüja annab ostjale üle kauba vastavalt käesolevas lepingus märgitud kogusele: NImetus: Kogus: Hind: 1.2 Ostja on tutvunud ennem vastu võtmist kaubaga. * 1.3 Müüja on kohustatud teavitama ostjat ebakvaliteetse toote puhul ja vajadusel välja tooma vead. 1.4 Kaup on ennem üleandmist kontrollitud müüja/spetsialisti poolt. * 1.5 Puuduste/vigade eest, mis olid vaid kauba üleandmise ajal, vastutab Müüja. 2. Kauba hind ja tasumine 2.1 Kauba hind on kindlaks määratus käesolevas lepingus vastavalt kauba kogusele.* 2.2 Kauba hinnale võivad lisanduda transpordikulud, vastavalt vajadusele ja poolte vahelisele kokkuleppele. 2
suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, samuti täidab teisi Äriühingu põhikirjast, osanike koosolekute ja juhatuse seaduslikest otsustest tulenevaid Äriühingu juhtimisega seotud ülesandeid isiklikult. 2.3.Juhatuse liikmel raamatupidajal on õigus teha tehinguid Äriühingu nimel kooskõlas äriseadustiku, Äriühingu põhikirja ja Juhtimisorganite otsustega. 2.4.Juhatuse liige raamatupidaja on kohustatud juhinduma oma tegevuses osanike koosoleku seaduslikest korraldustest. Juhatuse liige raamatupidaja on kohustatud viivitamatult teatama osanike koosolekule kõigist oma ametikohustuste täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada Äriühingut muutma Juhatuse liikmele raamatupidajale antud juhiseid. Vajadusel teeb Juhatuse liige raamatupidaja osanike koosolekule ettepanekuid Äriühingu töö paremaks korraldamiseks. 2.5
1. Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused 1.1. Vanema kohustus last ülal pidada Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 1.2. Elatis lapsele Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
Reaalkoormatise seadmisel tuleks kindlaks määrata selle rahaline väärtus ja kanda see kinnitusraamatusse -on oluline hiljem reaalkoormatise väljaostmisel (vt AÕS § 235 lg 1) Reaalkoormatis võib lõppeda: 1) Tähtaja möödumisel (tähtaegse reaalkoormatise puhul – tähtaeg tuleb kanda kinnistusraamatusse) 2) Poolte kokkuleppel ennetähtaegselt 3) Õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233) 4) Kohustatud isiku nõudel (AÕS § 234) 5) Võib lõppeda ka kinnisasja sundvõõrandamisel, kinnisasja müümisel sundtäitmisel ja pankrotimenetluses kinnisasja müümisel enampakkumisel. Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233) Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui: 1) koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või
Eetilise kodaniku all peetakse silmas teatud moraalse hoiakuga riigialamat sellist, kes tunneb vastutust kogukonna käekäigu eest ning osaleb aktiivselt oma kogukonna ning kodanikuühiskonna organisatsioonide töös. · Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. · Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele õiguse riiki ka ise kaitsta, riigi käekäigu üle otsustada ja seda kujundada. · Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. · Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. eluaastani. Kaitseväekohustuslasele antakse identifitseerimiskood ja kaitseväeteenistuse tunnistus.
Rainer Kula Ehituses osalevad osapooled nende õigused ja kohustused Juhendaja : Õp. Roolad Allak Tallinn 2012 TELLIJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS Tellijal on kohustus Lepingu täitmisel valminud dokumendid või muud tööd vastu võtta ning tasuda kvaliteetselt ja tähtajaliselt tehtud tööde eest Lepinguga kokkulepitud ajal ja ulatuses. Tellija on kohustatud andma Töövõtjale tööde kvaliteetseks teostamiseks selgelt sõnastatud tööülesande (lähteülesande), mis on Lepingu lahutamatu osa. Tööde teostamise tähtaeg ning Lepingu tasu lepitakse kokku Lepingus. Kui Lepinguga ei ole töö või selle osa teostamise tähtajas või tasus kokku lepitud, kuulub töö või selle osa teostamisele mõistliku aja jooksul ning Tellijal on kohustus maksta tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
juriidiliseks vormiks. Õigussuhte sisuks on seega subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib teatav suhe selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjekti õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga. Sellest aspektist vaadatuna subjekti õigus on lubatud käitumise määr. Teiselt poolt aga subjekti õigus seob selle kandjat kohustatud isikutega, lubab õigustatud isikul nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Subjekti õigus sisaldab endas kahte võimalust: 1. Õigustatud subjekti võimalust ise käituda teatud viisil 2. Võimalust nõuda teatavat käitumist kohustatud isikult. Juriidiline kohustus sisaldab endas samuti seoseid: 1. Ühelt poolt riigi ja kohustatud isiku vahel. 2. Teiselt poolt kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Ainult siin on need seosed vastupidised
lahendeid.(MONEYVAL) Rahapesuga võitlevad organisatsioonid Eestis · Rahapesu andmebüroo · Pangaliit · Rahandusministeerium · Rahapesu tõkestamise alane valitsuskomisjon · Prokuratuur · Kaitsepolitsei · Maksu- ja Tolliamet · Kohus Rahapesu tõkestamise alased õigusaktid · Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus · Seadusega reguleeritakse: 1) hoolsusmeetmete kohaldamist kohustatud isikute poolt; 2) järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel; 3) rahapesu andmebüroo tegevuse aluseid; 4) kohustatud isikute vastutust nõuete rikkumise korral Rahapesu tõkestamise alased õigusaktid · Juhend rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta- Rahapesu andmebüroo juhend · isik taotleb ebatavaliselt suuri limiite, mis ei ole vastavuses selle isiku eeldatava käibega ning sotsiaalse välimusega;
2. Põhiseaduse eesmärk? Üks eesmärkidest on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade, kindlustada ja arendada riiki, mis on välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril. 3.Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. (peamiselt paragraafid 1-55). Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, probleemidest paragraafi täitmisel ühiskonnas. Lisa oma hinnang! § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Kahjuks see seadus alati ei toimi. Eestis on väga palju metsasi, kuhu on visatud prügi maha ning see näitab et looduskeskkonna säästmisest on asi väga kaugel. Seda probleemi üritatakse lahendada, korraldades üritusi nt „Teeme ära“, kuid see ei vii kõike prügi metsa alt ära. Mina arvan, et inimesed peaksid sellise asja eest trahvi saama. § 55
(5) Kauplemine võltsitud kaubaga, ei ole lubatud ka siis, kui vahendajat, müüjat või tarbijat kauba vastavast eripärast eelnevalt teavitatakse. § 7. Müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused Kauba müümisel või teenuse osutamisel või nende pakkumisel tarbijale peab müüja või teenuse osutaja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on muu hulgas kohustatud: 1) [kehtetu]; 2) andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms kohta; 3) täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid; 4)-6) [kehtetud]; 7) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse; 8)-11) [kehtetud]; 12) tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna;
töölepingu lõpetamine peab olema seaduslikult läbi viidud. Lisaks veel on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine, kui tööandjale kuulutatakse välja pankrot või lõppeb pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamine töölepingu seaduse alusel Töölepingu seaduse põhjal enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu on tööandja kohustatud töötajale pakkuma võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui antud muudatused ei põhjusta tööandjale suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Selle seadusejärgi on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvataba alla kolmeaastast last. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
2.6. Töötaja peab täitma Tööandja ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada Tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada Tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. 2.7. Töötaja on kohustatud hoidma kõrgel Tööandja mainet klientide, äripartnerite ning avalikkuse silmis ja hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustavad või võivad põhjustada klientide või äripartnerite rahulolematust, kaebusi või avalikku kriitikat. 2.8. Töötaja on kohustatud töötama kohusetundlikult, näidates üles vajalikul määral algatusvõimet
4.2.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summa ulatuses, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud parenduse ja muudatuste tõttu tõusnud Üüriobjekti väärtus. 4.3 Üürileandja on kohustatud: 4.3.1 andma Üüriobjekti Üürniku valdusesse Lepingu punktis 4.2.1 märgitud kuupäeval; 4.3.2 võimaldama Üürnikul takistamatult kasutada Üüriobjekti; 4.3.3 oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Üürniku majandustegevust; 4.3.4 mitte keelduma nõusoleku andmisest Üüriobjektile Üürniku poolt tehtavateks parendusteks ja muudatusteks, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik Üüriobjekti kasutamiseks; 4.3
tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada Tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada Tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. 2.7. Töötaja on kohustatud hoidma kõrgel Tööandja mainet klientide, äripartnerite ning avalikkuse silmis ja hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustavad või võivad põhjustada klientide või äripartnerite rahulolematust, kaebusi või avalikku kriitikat. 2.8. Töötaja on kohustatud töötama kohusetundlikult, näidates üles vajalikul määral algatusvõimet
[kuupäev]. 2.2. Juhul kui üks Pool ei teata teisele Poolele 2 (kaks) kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, muutub Leping automaatselt tähtajatuks. 3. Rent ja kõrvalkulud 3.1 Rentnik maksab Rendileandjale Kinnistu kasutamise eest renti [rendi summa] eurot kuus (edaspidi: Rent). 3.2 Rentnik on kohustatud maksma jooksva kuu Rendi hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul alates arve saamisest Rendileandjalt. 3.3 Rendi muutmine toimub Poolte kokkuleppe alusel. 3.4 Rentnik on kohustatud tasuma kõik Lepingu sõlmimise ajal kehtivad ja tulevikus kehtestavad Kinnistu eest tasumisele kuuluvad maksud (seahulgas maamaks), kommunaalmaksed ja
Töötajatel ja Tööandjatel on õigus teada enda kohustusi ja õigusi tööl. Üritan tuua sellest välja tuua olulisema milleks on nii töötaja kui ka tööandja ja millised õigused neil on ja millised mitte. 3 Merike Sarapuu Tööandja ja Töötaja tööalased õigused ja kohustused 1. TÖÖTAJA KOHUSTUSED Töötaja on kohustatud täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, kui seadustest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal, täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korrald tusi, osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel, hoidub tegudest, mis
Rasedatel ja last kasvatavatel vanematel on eriõigused. Materjali otsustasin otsida riigiteataja portaalist internetis. Informatsiooni otsisin Eesti Vabariigi töölepingu seadusest. Riigiteataja portaali ning töölepingu seadust lugedes leidsin hulgaliselt infot töötaja ja tööandja kohustuste ja õiguste kohta. Selles referaadis koondan kõik leitu ühte ning proovin leitud analüüsida. Eesti Vabariigi töölepingu paragrahv 15 ütleb, et töötaja on kohustatud: 1) tegema kokkulepitud tööd ja täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi. See tähendab, et töötaja on kohustatud täitma ülesandeid, mille ta on eelnevalt töölepingule alla kirjutamisega endale kohustuseks võtnud. 2) tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. See kohustab töötajat tegema tööd töölepingus kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. 3) täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.
2.3. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestuseks on neli (2) kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on 02.02.2014 a. 3. Töö sisu 3.1. Töötaja asub tööle andmesisestaja ametikohale. 3.2. Töötaja tööülesanneteks on andmete sisestamine andmebaasi Excel vastavalt nõudmistele; andmete õigsuse kontrollimine. 3.3. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on määratletud ametijuhendis. Töötaja on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele erikorralduseta täitma muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust. 3.4. Tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib vahetult Töötaja ametijuhendis selleks määratud isik. 3.5. Töötaja töökoht asub Mustamäe tee 91. 3.6. Tööandjal on õigus paigutada Töötaja teisele töötamiskohale tööülesannete täitmise asukoha administratiivpiires. 4. Tööaeg 4.1
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise korraldamine ·Kasutatakse tekkepõhist arvestust. ·Majandustehing on tehing, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi või omakapitali. ·Algdokument peab sisaldama kõiki kohustuslikke elemente! ·Raamatupidamiskohustuslane peab koostama kontoplaani, et kirjendada majandustehinguid. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. ·Algdokumente peab säilitama 7 aastat. Majandusaasta aruanne ·Majandusaasta pikkus on 12 kuud. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama majandusaasta lõpus majandusaasta aruande. ·Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. ·Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige
või kutsetegevuses. eest. Kui tasu suurust ei ole Töövõtja tasunõue muutub kindlaks määratud, tuleb sissenõutavaks töö valmimisest. maksta vastavalt asjaoludele Kui töövõtja on kohustatud asja 1 mõistlik tasu. Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on
paragrahvi 1. lõikes nimetatule järgmised tingimused ja andmed: 1) välisriigis töötamise kestus; 2) palga maksmise vääring; 3) välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused; 4) töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused. 10. TÖÖRAAMAT Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument. Tööandja on kohustatud pidama tööraamatut kõigi põhikohaga töötajate kohta. Tööraamatusse kantakse: 1) töötaja ees- ja perekonnanimi; 2) töötaja sünniaeg; 3) töölepingu alusel töötamise aeg, sealhulgas erikandega töötamise aeg töödel või tingimustes, mis annavad töötajale õiguse soodustuspensionile või pensioniõigusliku staazi soodustatud korras arvutamisele 11. KATSEAEG Töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete,
Nende hulka kuuluvad näiteks asutamisleping või –otsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud, põhikiri, teatis pangalt aktsiakapitali sissemaksmise kohta. ÄS § 250 lg 4 kohaselt AS ei kanta äriregistrisse, kui avaldus kande tegemiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest. 1.3 Aktsiaseltsi juhtimine Aktsiaseltsi juhtimisorganiks on juhatus, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nad on kohustatud juhtimisel kinni pidama nõukogu seadusandlikest korraldustest. Nendest teatuid tegevusi võib juhatus sooritada ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule (ÄS § 316). Juhatus on kohustatud andma ülevaadet majanduslikust tegevusest vähemalt kord nelja kuu jooksul. Kuna nemad vastutavad
4) tööalaste korralduste andmise korra; 5) töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised. (2) Vahetustega töö korral võib tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra määrata vahetusgraafikutega. Vahetusgraafikud kinnitab tööandja. 5. Poolte kohustused töösuhtes Poolte vastastikused kohustused: (1) Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud: 1) täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi; 2) täitma töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid; 3) hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara; 4) olema teineteise suhtes viisakad; 5) täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. Tööandja kohustused:
ja juhtimisel kooskõlas äriseadustiku ning Ühingu põhikirjaga ning Ühingu osanike ja juhatuse (edaspidi eraldi või ühiselt: Juhtimisorganid) otsustega kehtestatud tingimustel ja korras. 2.2 Lepingu järgi on Juhatuse liikme ametiülesanneteks äriseadustikust ja teistest seadustest tulenevate juhatuse liikme individuaalsete kohustuste täitmine. 2.3 Juhatuse liige on kohustatud täitma oma ülesandeid Ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtuma oma tegevuses eelkõige seadustest, Ühingu õiguspärastest ja majanduslikest huvidest, vältima kahju tekkimist Ühingule ning aitama kaasa Ühingu kõrge maine säilitamisele klientide, äripartnerite ja avalikkuse silmis. 2.4 Juhatuse liige on kohustatud oma tegevuses toimima Ühingule lojaalselt ja asjaolude
Tööandja peab tagama võimalust töötajale puhkepausi teha, kui tema tööpäev kestab rohkem kui 6 tundi. Iganädalane keskmine tööaeg ei pea olema rohkem kui 48 tundi. Ööse vahetuse töötajale peab tagama võimalust läbida tasuta meditsiinilist kontrolli, enne tööle asumist. TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS Legal act: seadus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 17/03/2003; Reference: (MNE(2003)54342) Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. § 26. Töötaja töölerakendamine rahvuspühal ja riigipühal Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui
seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu tunnused: kestvusleping; töötaja ja tööandja vaheline leping, mille esemeks on ühe isiku poolt tehtav töö; üheks pooleks alati füüsiline isik (töötaja), tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik;
- Leppetrahvi kohaldamise üldpõhimõtted sätestav VÕS paragrahv 158jj ja TLS ei sätesta erisusi. - Sellest tulenevalt: - tööandja võib nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, mis tähendab, et tööandja ei pea leppetrahvi nõudmiseks tõendama kahju tekkimist; - tööandja võib nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud; - lisaks leppetrahvile võib tööandja nõuda kohustuse täitmist. - Tööandja nõudel on töötaja kohustatud andma informatsiooni oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta (TLS $ 27) Saladuse hoidmise kohustuse sisu. - Saladuse hoimise kohustus tuleneb VÕS paragrahv 625 - Selle kohaselt peab töötaja hoidma saladuses talle seoses tööga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma tööandja tootmis- või ärisaladust.
- Leppetrahvi kohaldamise üldpõhimõtted sätestav VÕS paragrahv 158jj ja TLS ei sätesta erisusi. - Sellest tulenevalt: - tööandja võib nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, mis tähendab, et tööandja ei pea leppetrahvi nõudmiseks tõendama kahju tekkimist; - tööandja võib nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud; - lisaks leppetrahvile võib tööandja nõuda kohustuse täitmist. - Tööandja nõudel on töötaja kohustatud andma informatsiooni oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta (TLS $ 27) Saladuse hoidmise kohustuse sisu. - Saladuse hoimise kohustus tuleneb VÕS paragrahv 625 - Selle kohaselt peab töötaja hoidma saladuses talle seoses tööga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma tööandja tootmis- või ärisaladust.
allakirjutamist Müüjale või tema esindajale. Kauba väljastamisel lisatud arve on Lepingu lahutamatuks osaks. 3. Kauba kvaliteet 3.1. Müüja tagab, et müüdava Kauba kvaliteet vastab Eesti Vabariigis vastavale Kaubale kehtestatud nõuetele ning tootja poolt kehtestatud tingimustele. Ostja nõudmisel ja vastava dokumendi olemasolu kohustuslikkuse korral on Müüja kohustatud esitama Ostjale Kauba kvaliteeti jt. tunnuseid kinnitavad dokumendid või dokumentide koopiad. 3.2. Lepingus käsitlevad pooled mõisteid "Kauba mittekvaliteetsus" ja "Kauba mittevastavus Lepingule" järgmises tähenduses: 3.2.1. Kauba mittekvaliteetsus tähendab Kauba mittevastavust Lepingu p. 3.1. toodud tingimustele. 3.2.2. Kauba mittevastavus Lepingule tähendab, et Kaup on kõlbmatu selleks eesmärgiks, nagu
PUHKUSESEADUS (1. PEATÜKK) · Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel · Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (1. PEATÜKK) · Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. · Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg · Tööajanorm on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). · Tööpäev on ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. · Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid
vahel kokku peale katseaega ja edaspidi vähemalt 1 kord aastas. TÖÖTAJALE arvestatud palk makstakse iga kuu kümnendal kuupäeval ülekandega TÖÖTAJA määratud pangakontole. POOLTE KOHUSTUSED TÖÖANDJA ja TÖÖTAJA kohustuvad täitma kohustusi, millised tulenevad TLS 3. peatükist Töötaja ja tööandja kohustused. Töölepingu lõpetamisel lähtutakse TLS 5. peatükis sätestatust. TÖÖTAJA on kohustatud: 5.2.1 tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust; tegutsema alati TÖÖANDJA huve arvestades; külastama iga pühapäev TÖÖANDJA ametlikku elukohta ning seda koristama hoidma TÖÖANDJA head mainet klientide, äripartnerite ja avalikkuse ees ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustavad või võivad
§ 2. Eutanaasia tegemise eeldused (1) Eutonaasia on lubatud täisealisele isikule, kui: 1) Isik ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäiretega. 2) Isik on on teinud vabatahtliku ja hoolikalt järelemõeldud otsust. 3) On kirjalikult kindlaks määratud kahe arsti poolt, et tegemist on ravimatu ja surmaga lõppeva haigusega. 4) Tegemist on väljakannatamatu puue ja/või väljakannatamatu ning kontrollimatu valudega. § 3. Arsti kohustused Arst on kohustatud enne eutanaasia toimepanekut austama järgnevaid ametlikke ja korralisi nõudeid: (1) patsienti tema tervislikust seisundist ja ellujäämisvõimalustest, konsulteerima patsienti eutanaasia või enesetapule kaasaaitamise soovi kohta ja looma koos temaga veel mõeldavaid ravivõimalusi, mida pakuvad ajutist kergendust pakkuvad vahendid ja nende tagajärjed. On vaja jõuda veendumusele, et patsiendi soov on vabatahtlik ja et patsiendi arvates pole tema
ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseaduse I ja II peatükki (paragraafid 1-55) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Seda paragraafi paljud ei jälgi on inimesi keda ei huvita üldse needseadused,et on iseenda peremees ja teeb mis tahab.Lahenduseks:kinni võtta kui rikkutakse seadusi. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Seda paragraafi rikutakse igapäevaselt,loopitakse igale poole prügi ning ei vastuta selle eest
(muudest on oluline sõna sest tehing on üks osa toimingust) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Mitmekülgne leping- kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja õigus saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. Toiming-õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Kui oleks lihtsalt õiguspärane tegu siis läheks segamini moraali ja religioosse käitumisega. Kui oleks lihtsalt õigusliku tähendusega siis võib segamini minna õigusvastase teoga. Sündmus-inimtahtest sõltumatu (loodusõnnetus)
Kaupade realiseerimiseks ilma Komitendi eelneva kirjaliku nõusolekuta. 1.5. Komitent annab Komisjonärile müügitoena üle reklaammaterjalid (kataloogid, reklaamlehed, plakatid, kaubanäidised (stendid) tasuta. Stend on Komitendi omand ja kuulub Komisjonäri poolt tagastamisele peale käesoleva lepingu lõppemist. 2. Lepingu kehtivus 2.1. Käesolev Leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja on tähtajatu. 3. Arveldused 3.1. Komisjonär on kohustatud igakuiselt jooksva kuu _______ kuupäevaks esitama Komitendile aruande, kus ta näitab ära kuu jooksul realiseeritud Kauba kogused. Aruande alusel väljastab Komitent Komisjonärile arve Kauba eest tasumisele kuuluvate summade ülekandmiseks. Komitendi poolt väljastatud arvel olev summa kuulub ülekandmisele 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates arvel olevast kuupäevast. Komisjonäri poolt tasumisega viivitamisel on Komitendil
väärikus on väljaspool kahtlust. Advokaadi jaoks on need traditsioonilised voorused kutsealased kohustused. Advokaadil on õigus otsustada, kas ta võtab õigusteenuse saamiseks pöördunud isiku ülesande vastu või mitte. Advokaat peab alati tegutsema kliendi parimates huvides, eelistades 4 kliendi huve advokaadi enda ja kolleegide huvidele. Ta on kohustatud nõustama ning esindama oma klienti viivitamatult, kohusetundlikult ja asjakohase hoolega. Advokaat on kohustatud võtma endale isikliku vastutuse temale kliendi poolt antud ülesande täitmise eest ja ta on kohustatud hoidma klienti kursis advokaadile usaldatud ülesande täitmise käiguga. Advokaat võib osutada õigusteenust mitmele isikule samas asjas, kui ei esine huvide konflikti. Huvide konflikti ei esine muuhulgas juhul, kui kõik need isikud
loa igakordset saamist; 4.2.4 Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summas, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud parenduste ja muudatuste tõttu tõusnud Üüriobjekti väärtus. 4.3 Üürileandja on kohustatud: 4.3.1 andma Üüriobjekti Üürniku valdusesse Lepingu punktis 4.2.1 märgitud kuupäeval; 4.3.2 tagama Üürniku varustamise vee, elektri ja soojusenergiaga ning hoidma korras sisenevad sidekommunikatsioonid. Üürileandja ei vastuta teenuste mitteosutamise eest, kui Üürniku nimetatud teenustega varustamise katkestamine või ebapiisav varustamine oli tingitud Üürileandjast mittesõltuvatel asjaoludel; 4.3
teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada. 5. Kas tarbijakaitse ametiisikutel on kohustus hoida teie ärisaladusi. Tarbijakaitsealase pädevusega ametiisik ning tarbijaühenduste ja ühenduste liitude esindajad on kohustatud hoidma ärisaladust, mis on neile teatavaks saanud seoses tarbijakaitseülesannete täitmisega. Ärisaladusena ei käsitata teavet, mis on seotud kaupleja õigusrikkumisega või mille edastamine on ette nähtud seaduses. 6. Kuidas võib esitada kaebust ja kuidas kaebusi lahendatakse (lühidalt, punktidena)? (1) Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu.
annaabi.ee 
