.................................................................................................................11 2.2. Menetlused............................................................................................................11 Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus.........................................................11 Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne...................................................12 Suuline menetlus ja kohtujuristi ettepanek..................................................................12 Kohtuotsused...............................................................................................................13 Erimenetlused..............................................................................................................13 Lihtsustatud menetlus..............................................................................................13 Kiirendatud menetlus.............
Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid on kas kõrgemate siseriiklike kohtute endised liikmed või väga pädevad juristid, kelle puhul võib loota, et nad on erapooletud. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada.
Kirjalik menetlus koosneb avalduste, arvamuste, vastuväidete ning märkuste ja neile antud vastuste, aga ka kõigi kirjalike tõendite ja muude dokumentide või nende tõestatud koopiateedastamisest kohtumenetluse pooltele ja ühenduste institutsioonidele, kelle otsused onvaidlustatud.Kohtusekretär edastab need kodukorras sätestatud korras ja ajavahemikus. Suuline menetlus koosneb kohtuniku poolt esitatud ettekande lugemisest, esindajate, nõustajate ja advokaatide ning kohtujuristi ettepanekute ärakuulamisest Euroopa Kohtus, aga ka tunnistajate ja ekspertide ärakuulamisest, kui neid on. Kui kohus on seisukohal, et kohtuasi ei tõstata uut õigusküsimust, võib ta pärast kohtujuristiärakuulamist otsustada, et otsus tehakse ilma kohtujuristi ettepanekuta. Euroopa Kohus võib omal valikul igale üksikisikule, organile, ametiasutusele, komiteele võiorganisatsioonile igal ajal usaldada ülesande anda eksperdiarvamus.
Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 28. Euroopa Kohus ja Üldkohus on eraldiseisvad institutsioonid a) tõene b) väär 29. Euroopa Liidu Kohus on liikmesriikide kohtutest kõrgemalseisev a) tõene b) väär 30. Riigisisese kohtu otsuseid saab edasi kaevata Euroopa Liidu Kohtusse a) tõene b) väär 31. Euroopa Kohtusse saab hagi esitada ka eesti keeles a) tõene b) väär 32. Kohtujuristi ülesanne Euroopa Kohtus on: töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. 33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide
.......................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise...........................................................................5 Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil.....................................................................5 Koosseis.....................................................................................................................5 5.Selgita Euroopa Liidu kohtusüsteemi (millistest kohtutest koosneb, kohtujuristi ülesanded jne), kohtu pädevust ja ülesandeid................................................................5 6.Kuidas on jaotatud pädevus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel?................................6 7.EL õigus liigitatakse esmaseks ja teiseseks õiguseks. Mida selline liigitus tähendab? Nimeta akte, mis kuuluvad esmase õiguse alla ja akte, mis kuuluvad teisese õiguse alla..............................................................................................................
Komisjoni kolmas ülesanne on eelarve haldamine. Komisjon vastutab suure osa ELi eelarve korraldamise ja täitmise eest (Bahovski, 2008: 31). 9 2.4 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus (mida sageli nimetatakse lihtsalt Euroopa Kohtuks) loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohus asub Luxembourgis, mis koosneb ühest kohtunikust ja igast liikesriigist, keda abistab kaheksa kohtujuristi. Kohtujuristi ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Euroopa Kohtu ülesanne on, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. Samuti tagab kohus, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid
Peamine eesmärk:seista hea ühisturu fektiivse toimimise ja arengu eest,selleks komisjon:1.koostab EL õigusakte ja teeb ettepanekuid nende menetlemiseks2.korraldab EL õigusaktide täitmise järelvalvet3.viib ellu EL poliitikaid ja korraldab rahvusvahelisi kaubandussuhteid4.esindab EL huve nii ühenduse piires kui ka väljaspool seda 6.EL Kohus(Luxembourg) 3 kohtuinstantsi:E Kohus, Üldkohus, Avaliku Teenistuse Kohus.1 kohtunik igast ELi liikmesriigist(28 kokku) ja 11 kohtujuristi. Üles: 1.tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides;2.tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust. 7. E Keskpank(Frankfurt) Liikmed: EKP president(Mario Draghi), asepresident ning kõigi ELi liikmesriikide keskpankade juhid.Üles: hallata eurot, säilitada hinnad stabiilsena ning suunata ELi majandus- ja rahapoliitikat. 8. E k/koda(Luxembourg) Vítor Manuel da Silva Caldeira president 1 igast ELi liikmesriigist(28 liiget)
ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva. Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Eestist kuulub Euroopa Kohtusse Uno Lõhmus. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid on kas kõrgemate siseriiklike kohtute endised liikmed või väga pädevad juristid, kelle puhul võib loota, et nad on erapooletud. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada.
Marju Lauristin Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Urmas Paet Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Eesti Reformierakond Indrek Tarand Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Eesti Sõltumatu Yana Toom Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Eesti KE Täida lüngad. 6.1. Euroopa Kohus asub Luxemburgis. Selle koosseisus on 28 kohtunikku (1 igast liikmesriigist ja 8 kohtujuristi. Euroopa Kohtu otsused on liikmesriikidele kohustuslikud. Euroopa Kohus tegeleb EL institutsioonide, ettevõtjate, liikmesriikide ja eraisikute kaebuste lahendamisega. Vastutab EL seadusandluse arendamise eest. 6.2. Euroopa Keskpank asub Saksamaal Frankfurdis. Tema ülesanded on korraldada ühist rahapoliitikat euroala liikmesriikides, tagada euro ostujõud, teostada koostöös liikmesriikide keskpankadega europiirkonna rahapoliitika järelevalvet.
Oviir (Keskerakond). Vaata ül. Õpikust. Koostanud: Madis Somelar 3 Euroopa Liidu Nõukogu Otsustusorgan, sinna kuuluvad liikmesriikide vastavad ministrid (sõltuvalt päevakorrast). Peasekretär on ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana. Tööpaik on Brüssel, välja arvatud aprill, juuni ja okt, mil töötab Luksemburgis. Euroopa Kohus 27 kohtunikku (üks igast liikmesriigist), 8 kohtujuristi.. Euroopa Kohtu liikmed valitakse 6 aastaks (valim liikmesriigi valitsus), Eestist Uno Lõhmus. Euroopa Kontrollkoda Rahaliste tehingute kontroll. Igast liikmesmaast valitakse üks liige 6 aastaks. Kontrollib, kas Euroopa Liidu kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel. Ombudsmaniks on Nikiforos Diamandouros, kel on õigus endal uurida, samuti on tema poole õigus pöörduda kaebustega. Euroopa Liidu doktriinid, põhimõtted:
• kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. 5. Euroopa Kohus • Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. • Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ja 8 kohtujuristi. Eestist on Euroopa Kohtu liikmeks Uno Lõhmus. 6. Euroopa Kontrollikoda • Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt. • Kontrollikoda jälgib, et ELi raha kasutatakse nõuetekohaselt ning võimalikult otstarbekalt liidu kodanike huvides. • Liikmeteks on üks igast liikmesriigist. Eestist on Kersti Kaljulaid. 7. Euroopa Keskpank • Euroopa Keskpanga ülesanne on: EL ühisraha euro haldamine ning
Kohtu pädevusse kuulub ka liikmesriikide trahvimine ja teiste institutsioonide omavaheliste vaidluste lahendamine. Seega toimivad Euroopa Liidus lisaks traditsioonilistele delegatsioonidele ja sekretariaadile regulaarsed kõrgetasemelised kokkusaamised, tegutsevad Euroopa Ühenduste Kohus ja Euroopa Parlament, mis on maailma ainus otseselt valitud riike ühendav esinduskoda. SELGITA EUROOPA LIIDU KOHTUSÜSTEEMI (MILLISTEST KOHTUTEST KOOSNEB, KOHTUJURISTI ÜLESANDED JNE)- Koosseis: Euroopa Kohtus ja üldkohtus on mõlemas 28 kohtunikku. Euroopa Kohtus on 8 kohtujuristi (Advocate General). Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse 6 aastaks, tagasivalimisõigusega. Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (13 kohtunikku) või 3 või 5 kohtunikust koosnevates kodades. Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära
kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Samuti lahendab Euroopa Kohus ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi. Üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et mõni ELi institutsioon on nende õigusi rikkunud. Euroopa Kohtu koosseisus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist. Kohust abistavad 8 kohtujuristi, kelle töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse ametisse kuueks aastaks ning pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada. ELi liikmesriikide valitsused otsustavad, kelle nad soovivad ametisse määrata. Kuna Euroopa Kohus peab tegelema suure hulga kohtuasjadega, tegeleb Üldkohus kodanikele parema õiguskaitse tagamiseks
mõnikord ka üksikisikud. Ettekandja-kohtunik teeb esitatust kokkuvõtte ning seejärel arutatakse seda kohtu üldkoosolekul, kes otsustab: mitu kohtunikku asja menetlema hakkab (3, 5 või 15 (kogu kohus), olenevalt asja olulisusest ja keerukusest). Enamiku kohtuasjade menetlemisega tegeleb 5 kohtunikku, väga harva tuleb ette juhtumeid, kus asja arutab kohtu täiskoosseis; kas tuleb korraldada kohtuistung (suuline osa) ning kas on vajalik kohtujuristi ettepanek. Suuline osa avalik istung. Mõlema poole advokaadid saavad esitada oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile esitada küsimusi.Kui kohus on otsustanud, et kohtujuristi ettepanek on vajalik, esitab ta selle mõni nädal pärast istungit.Seejärel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse.Üldkohtu menetlus on sarnane, kuid enamiku kohtuasjade menetlemises osaleb 3 kohtunikku ning kohtujuriste ei ole. 5. Euroopa Kontrollikoda
Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid on kas kõrgemate siseriiklike kohtute endised liikmed või väga pädevad juristid, kelle puhul võib loota, et nad on erapooletud. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada.
Euroopa kohus Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Samuti lahendab Euroopa Kohus ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi. Üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et mõni ELi institutsioon on nende õigusi rikkunud. Euroopa Kohtu koosseisus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist. Kohust abistavad 8 kohtujuristi, kelle töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse ametisse kuueks aastaks ning pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada. ELi liikmesriikide valitsused otsustavad, kelle nad soovivad ametisse määrata. Kuna Euroopa Kohus peab tegelema suure hulga kohtuasjadega, tegeleb Üldkohus kodanikele
o President Jean-Claude Juncker o Eestit esindab Andrus Ansip, kes hoolitseb digitaalse ühtse turu eest o ÜLESANDED: Esindab EL huve Esitab Euroopa Parlaendile ja EL Nõukogule ettepanekuid uute õigusaktide kohta ning tagab, et liikmesriigid kohaldavad EL õigust nõuetekohaselt 7. Valitsemine ELs Euroopa Kohus o Asub Luxembourgis o Üks kohtunik igast liikmesriigist(28) + 8 kohtujuristi o Eestist: Küllike Jürimäe o Tagab EL õiguse ühesuguse tõlgendamise kõigis EL riikides o Tagab, et EL institutsioonid järgiksid EL õigust Euroopa Keskpank o Asub Frankfurtis o Vastutab euroala rahapoliitika eest 19 EL liikmesriigis o Eestis partneriks Eesti Pank, mis tagab raha ringluse ja vastutab rahaküsimustes. o President Mario Draghi o EKP juhatusse kuulub president, asepresident + 4 liiget
Ülesandeks on tagada ELi seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees (riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata teistsugust karistust). Kohus jälgib ka seda, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid täidaksid neile seadusega pandud kohustusi. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi. Koosseis: üks kohtunik igast liikmesriigist. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi (nende ülesandeks on avaldada avalikult ning erapooletult arvamusi). Kohtunike ja kohtujuristide ametiaeg kestab kuus aastat ja seda on võimalik pikendada. Kohtunikud ei kohtu peaaegu kunagi kõik täies koosseisus, vaid kokku tuleb kas suurkoda (13 kohtunikku) või kohtumised kodadena (5-3 kohtunikku). Selleks, et toime tulla mitmete kohtuasjadega, on loodud veel esimese astme kohus, kelle ülesande raamidesse jääb otsuste tegemine teatavat liiki kohtuasjades
· Ei saa algatada eelnõusid EUROOPA KOHUS 54. Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) · EL kõrgeim õigusorgan, otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, ettevõtetele kui kodanikele. (Riikideülene koostöö I sammas; Valitsustevaheline koostöö puudub II,III sammas) · Koosseis: o Euroopa Kohus: 28 kohtuniku (üks igast liikmesriigist), 8 kohtujuristi o Üldkohus (Lissaboni lepinguni ,,Esimese Astme Kohus"): 27 kohtuniku (üks igast liikmesriigist) o Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus: 7 kohtunikku o + ca 40 kohtusekretäri · Põhiülesanded: o Tagada EL seadusandluse korrektne tõlgendamine o Lahendada vaidlusküsimusi riikide, institutsioonide jne vahel o Valvata aluslepingutest kinnipidamist (nö põhiseaduslikkuse järelvalve institutsioon)
märke. Nt Arnyosi and Caldaruru lahendis leidis Euroopa Kohus, et Saksamaa oleks pidanud Euroopa vahistamismääruse menetluses arvestama väidetega Ungari ja Rumeenia vanglate ülerahvastatusest. Iseseisev töö Õigus tõlkele – direktiivi analüüs. Pärast Lissaboni leppe jõustumist vastuvõetud kriminaalmenetlusõigust harmoniseeriva direktiivi või selle eelnõu plusside ja miinuste analüüs (1-2 lehekülge, Times New Roman, 12). C-25/15 – Balogh, kohtuotsus ja kohtujuristi ettepanek. http://curia.europa.eu/juris/documents.jsf?pro=&lgrec=et&nat=or&oqp=&dates=%2524type %253Dpro%2524mode%253D1Y%2524from%253D2015.11.15%2524to %253D2016.11.15&lg=&language=et&jur=C%2CT%2CF&cit=L%252CC%252CCJ %252CR%252C2008E%252C%252C2010%252C64%252C%252C%252C%252C%252C %252C%252Ctrue%252Ctrue%252Ctrue&td= %3BALL&pcs=Oor&avg=&page=1&mat=or&jge=&for=&cid=456980 C-216/14 – Covaci C-60/12 – Baláž C-43/12 - komisjon vs. parlament ja nõukogu
komisjonide üle 3) Jagab Nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Eelarve menetluse lõpus võtab parlament eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. Euroopa parlamendi president on Antonio Tajani. Ta valitakse kaheks ja pooleks aastaks. Euroopa kohus- Üks kohtunik igast ELi riigist, seitse kohtunikku, üks kohtunik igast ELi riigist ja üheksa kohtujuristi. Asub Luxembourgis. 3. Apostlik õigeusukirik Tunnustas samuti seitset sakramenti, kuid preestritel oli õigus abielluda. 1453. a. vallutasid türklased Konstantinopoli ning kiriku keskus läks Venemaale. 1917.a. toimus Venemaal töölisrevolutsioon, mis hakkas takistama igasugust kirikutegevust. Seetõttu taastati Kreekas apostliku õigeusu (kiriku) uus keskus. NSVL lagunemisega taastas ka Vene kirik oma positsioonid ning praegu käib võitlus võimu pärast kahe kiriku vahel
igal riigil vetoõigus Eesistuja roll vastutab EL õigusakte käsitleva nõukogu töö edasiviimise eest, tagades tegevuskava järjepidevuse ja koostöö. Peamised ülesanded: nõukogu ja selle ettevalmistavate organite istungite ja koosolekute planeerimine ja juhatamine. Nõukogu esindamine suhetes teiste EL institutsioonidega. 1. Euroopa Liidu Kohtu (Curia) ülesanded ja struktuur 1 kohtunik igast EL riigist ja 8 kohtujuristi Luxemburg tagab õigusaktide ühesuguse tõlgendamise ja kohaldamise kõikides liikmesriikides. Tagab riikide tegustemise kooskõlas võetud kohustustega Euroopa liidu kohus (Curia): Üldkohus, Avaliku teenistuse kohus (erikohus), Euroopa kohus 2. Majandus- ja sotsiaalkomitee ülesanded ja struktuur ja Regioonide Komitee ülesanded ja struktuur 79-80 - Kaks mõjukat komiteed komitoloogia all.
aukohus, lepitus- ja vahekohus, üürivaidluskomisjonid KOV üksuse sõltumatu organ, töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu organ, riigihangete vaidluskomisjon, tööstusomandi apellatsioonikomisjon, tarbijakaebuste komisjon, kindlustuse vahekohus, MTÜ vormis Eesti Evangeeliumi Luterlik kirik alam- ja ülemkohus, domeenide vahekohus. §44 Kohtufunktsioonid ja pädevus I Õigusemõistmise tähendus §146 3-4-1-29-13; kohtujuristi tegevus ei ole õigusemõistmine. Kohtuotsus peab jõustuma, tal peab olema täiteprodukt, peab esinema vaidlus, nõue, asi. Vaidluse lahendaja peab olema sõltumatu ja erapooletu. II Kohtu funktsioonid Õigusemõistmine. PS-e järgi sisemise rahu tagaja ja avaliku võimu kontrollija, PS-likkuse järelevalve. Lisaks lubade andmine, registrite sõltumatuse ja erapooletuse tagamine. III Pädevus PS §146 lg2, §§15 (pädevusnorm), 149. HKMS §4 jaotab pädevused: avalik-õiguslik küsimuse
· Korraga haldus-, tsiviil- ja konstitutsioonikohus Euroopa Kohus · Koosneb: Euroopa Kohus 33 Üldkohus (Lissaboni lepinguni `Esimese Astme Kohus') Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus (alates 2005) · Nii Euroopa Kohus kui Üldkohus (Esimese Astme K.) koosnevad 27 kohtunikust (üks igast liikmesriigist), lisaks kuulub Euroopa Kohtusse ka 8 kohtujuristi. Avaliku Teenistuse Kohus koosneb 7 kohtunikust. · Nii kohtunikud kui juristid nimetatakse liikmesriikide vahelise kokkuleppega 6 aastaks · Lisaks ca 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat ca 750 inimest Üldkohus (end. Esimese Astme Kohus) · Loodi Ühtse Euroopa Aktiga 1986, hakkas tööle 1989 · Ei ole eraldi institutsioon, on ellu kutsutud vaid töökoormuse jagamiseks · Pädevus:
pigem head tagatausta ning aktiivset avaliku teenistuse kogemust, kui õigusalaseid oskusi. Kohtunikud valivad omavahel kolmeks aastaks kohtupresidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistuja kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtunõupidamistel. Asepresident abistab presidenti ning asendab teda vajadusel. Lisaks kohtunikele on abiks 9 kohtujuristi, kes peavad tegutsema täieliku erapooletusega et tuua kohtukooseisu ette põhjendatud ettekanded kaasuste kohta.See tähendab, et kui kohtujurist määratakse kaasusele, peab ta põhjalikult läbi töötama terve kaasuse, teatavaks tegema kõik probleemid, esile tooma seotud seadusaktid ning seejärel oma kokkuvõtte kohtukoosseisule esitama. Aasta-aastalt suureneb Euroopa Kohtusse tulev kaasuste arv, mis on muutnud võimatuks igaühega täisplenaari ajal tegelemise
• Üldkohus – kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) • Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. • Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. Euroopa Kohtusse kuulub 28 kohtunikku, nende seas Eestist pärit kohtunik Küllike Jürimäe. Lisaks abistavad kohut 9 kohtujuristi. • Üldkohtusse (endine Esimese astme kohus) kuulub samuti 28 kohtunikku, nende seas Eestist pärit kohtunik Lauri Madise. Euroopa Liidu õiguse põhimõtted • Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse • Vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte • Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb vahetult kohustusi lisaks Euroopa Liidu
--------------------- Euroopa Kohus ja Kontrollikoda, nende koosseisud, töökorraldus ja põhifunktsioonid. Euroopa Kohus (European Court of Justice) on Euroopa Liidu kõrgeim õigusorgan, mille otsused on siduvad nii EL-i liikmesriikidele, ettevõtetele kui ka üksikisikutele. EL-i liikmesriikide valitsused nimetavad igaüks ühe kohtuniku Euroopa Kohtusse töötama 6-ks aastaks. Seega töötab euroliidu kõrgeimas õigusorganis praegusel perioodil 27 kohtunikku. Neid kohtunikke abistavad 9 kohtujuristi-advokaati (advocates general), kelledest 4 on pidevalt ametis 4 suurima EL-i liikmesriigi poolt määratuna (Saksamaalt, Prantsusmaalt, Suurbritanniast ja Itaaliast). Ülejäänud kohtujuristid-advokaadid määratakse teistest liikmesriikidest rotatsiooni korras. Euroopa Kohut ja talle alluvat Esimese Astme Kohut teenindab üheaegselt ligi 1000 administratiiv-tehnilist ametnikku. Euroopa Kohtu kohtunikke võib peale kuueaastase
üksikküsimuste lahendamisega. Otsused tehakse ainult ühehäälselt. Euroopa Kohus (Court of Justice) Paikneb Luxembourgis. Ülesanne on tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Kohtu koosseisu kuuluvad kaheksa kohtujuristi ja üks kohtunik igast liikmesriigist. Kohtunikud nimetatakse kuueks aastaks õigusega olla uuesti tagasi nimetatud. Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde. Euroopa Kontrollikoda (Court of Auditors) Paikneb Luxembourgis. Kontrollib finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust: kas EL-i tulud ja kulud on seaduslikud ja ausad
eelkõige välispoliitikaga, EL lepingute muutmisega või oluliste üksikküsimuste lahendamisega. Otsused tehakse ainult ühehäälselt. Euroopa Kohus (Court of Justice) Paikneb Luxembourgis. Ülesanne on tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Kohtu koosseisu kuuluvad kaheksa kohtujuristi ja üks kohtunik igast liikmesriigist. Kohtunikud nimetatakse kuueks aastaks õigusega olla uuesti tagasi nimetatud. Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde. Euroopa Kontrollikoda (Court of Auditors) Paikneb Luxembourgis. Kontrollib finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust: kas EL-i tulud ja kulud on seaduslikud ja ausad
annaabi.ee 
