kallastel, jäärakutes, põõsapuhmastikes ja inimasunduste läheduses. Mustjalgtuhkur pooluruline kiskja. Kasutab pesa ehitamiseks ja uluasemena hamstrite, suslikute, mäkrade ja rebaste vanu urgusid, puujuurte vahelisi tühimikke, madalal asuvaid puuõõnsusi, hoonete all olevaid vaikseid nurgakesi. Furod ja hübriidtuhkrud Mõned kodumaised tuhkrusõbrad ja isegi tuhkruid käsitlevate raamatute autorid on arvamusel, et kõiki kodutuhkruid võib nimetada sõnaga ,,furo". See on vale, sest zooloogias ja karusloomakasvatuses nimetatakse furodeks ainult albiinotuhkruid, loomakesi, kellel on valge karusnahk ja punased silmad. Furo on kujutatud Leonardo Da Vinci maalil ,,Daam hermeliiniga": kunstniku poolt maalitud loomake ei ole tegelikult kärp, vaid nimelt furo. Sõna ,,furo" tuleneb ladinakeelsest sõnast ,,furonem", mis tähendab tõlkes ,,varas". Venemaale toodi furo 1971. a Pariisi loomaaiast, alates 1977. a hakati terves reas
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak KODUTUHKRU (Mustela putorius furo) SAGEDASEMAD HAIGUSED Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema. Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire- alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele. Olles ise kodutuhkru omanik, huvitusin nende haiguste uurimisest, et teada saada, kuidas
2| 7300 1 7079/7328(97%) 66/7328(0%) Papio anubis Anubis baboon ref|XM_003898343.1| 7775 1 7094/7353(96%) 60/7353(0%) Dasypus 4216/4873(87%) 169/4873(3%) novemcinctus Üheksavöölane ref|XM_004468411.1| 7060 2 906/1088(83%) 73/1088(6%) Mustela 3169/3556(89%) 94/3556(2%) putorius furo Tuhkur ref|XM_004784212.1| 4596 2 760/898(85%) 40/898(4%) Ceratotherium Valge simum simum ninasarvik ref|XM_004422188.1| 3924 1 2874/3124(92%) 28/3124(0%) Valgujärjestuste võrdlus Homo Sapiens FoxO3 järjestusega Identsed Organism Järjestuse ID Pikkus aminohapped Positiivsus Tühikud
Mustela putorius furo koduTuhkur Triin Rannak Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) e...
tt Il ,L1e/ anoJcfu'Q 'vaaL T, .' //'' ..t ,i i t'l ,i + S ""1 r.: - E 4G u,r E z & r r - E b Gr== = - / 0 , 0 , 0 8 0 s+ 4 0 . o , 0 I + f- 8 , 0 , 0 o 9 9 4= 0 , eJ 4 4 V, uutnoQ.l-tc s ^/-sc t^ T4 furo{Ht e,/+tayra-, KCnftx**n+r*a Q;*W aRt"&.Q, ; - s o / I - t o ,,lv I -4c ' 2 -2 I
tt Il ,L1e/ anoJcfu'Q 'vaaL T, .' //'' ..t ,i i t'l ,i + S ""1 r.: - E 4G u,r E z & r r - E b Gr== = - / 0 , 0 , 0 8 0 s+ 4 0 . o , 0 I + f- 8 , 0 , 0 o 9 9 4= 0 , eJ 4 4 V, uutnoQ.l-tc s ^/-sc t^ T4 furo{Ht e,/+tayra-, KCnftx**n+r*a Q;*W aRt"&.Q, ; - s o / I - t o ,,lv I -4c ' 2 -2 I
alkoov, mida nimetatakse tokonomaks. Alkoovi rippkinniti on kakemono (rulljoonistus), hoolikalt valitud võõrustaja poolt, mis paljastab tseremoonia teema. Budismi käsikirjarull on peremehelt ja kutsutakse seda bokuseki (tindijäljed). Iga külaline tutvub rulliga eraldi, siis uuritakse kama (kannu) ja kollet (furo on kaasaskantav tüüp ja ro on selline seade põrandale talvel, mis varustab soojusega), mis pannakse maha enne kui võõrustaja tervitab külalisi. Nad istuvad maha vastavalt oma positsioonile tseremoonia ajal. Võõrustaja istub ise ja vahetatakse tervitusi, esimesena võõrustaja ja peakülalise vahel, siis võõrustaja ja teiste külaliste vahel. Puusöe tuli läidetakse siis, kui on ro aastaaeg ja peale einet