Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodutöö 1 ÜLS 3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tiia, säästma, tütrele, põhilist, intressimäär, teades, eelnevat, püüdkeEbakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta igas kvartalis säästma, et küsimuses A leitud summa pensionilemineku hetkeks koguda? Lahendus: Kõigepealt leiame, kui suur peaks meil olema kogutud summa pensionile mineku hetkeks. Selleks kasutame annuiteedi nüüdisväärtust ning seda et soovitav pension oleks 75%x12 000 = 9 000kr.
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
et inflatsiooni ja makse ei ole. Edu soovides, Nadežda Ivanova Ülesanne 1 Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? 1300 – 100% 26 – 2% aastas Esimese aasta tulu oli 26 eur. 1326 – 100% 20 – 1,5% Teise aasta tulu 20 eur 1346 – 100% 7 – 100% Kolmanda aasta tulu 7 eur Kogutulu 1353 inflatsioon 1,2 % aastas miinus 16 eur = 1337 eur. Ülesanne 2 Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised variandid. Variant 1
MAKSUNDUS ÜLESANDED ARVESTUSEKS VALMISTUMISEL - vastused Avatud vastustega küsimused 1) Füüsilise isiku brutotöötasu on iga kuu 600 eurot. Isik õpib ka ülikoolis ja maksab õppemaksu aastas 1500 eurot. Isik on liitunud ka pensionikindlustuse II sambaga. Kui palju peetakse tulumaksu igakuiselt kinni selle isiku töötasust ja kui palju saab isik tagasi tulumaksu pärast tuludeklaratsiooni esitamist? Tulumaksukohustuse leidmine: (600-154-0.016*600-0.02*600)*0.20=84.88 Teine lahenduskäik: 0,2*(600-154-0,036*600)=84,88 1500-20%=300 Tagasi saab 300EUR 2) Füüsilisest isikust ettevõtja saab aastal 2012 ettevõtlustulu 100 000 eurot. Ettevõtlusega seotud kulud on 25 000 eurot. Lisaks on ettevõtja kandnud 10 000 eurot erikontole. Ettevõtja on maksnud ka avansilisi makseid nõutud määras. Kui palju peab ettevõtja 2013. aasta 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliametile tulumaksu tasuma, kui on teada, et eelmisel aastal oli tema tulumaksu kohustusek
MMS-raha pakub kiirlaenu €300 12 kuuks ja tagasi tuleb maksta iga Aktsia A Aktsia B kuu €35,78. Beeta 1,41 0,77 1) mis on selle laenu intressimääraks kuisel baasil? (2p) Aastase tootluse standardhälve 30,9% 17,2% 2) Mis on sellise laenu aastane efektiivne intressimäär? (1p) Oletame, et turutootluse standardhälve on 15%. 3) oletame, et tahate laenu välja võtta sularahas. Selle eest võetakse 1) Kui aktsiate tootluste korrelatsioon on 0,31, mis oleks sellise teenustasu 4% laenusummast ja lisaks €4,12. Mis on sellistel portfelli tootluse standardhälve, kus aktsiate osakaalud on tingimustel aastane efektiivne intressimäär Teie jaoks? (2p) võrdsed? (2p)
b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas: C (100) ' 3000 % 6 @100 ' 3000 % 600 ' 3600 Vastus: 100 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 3600 kr päevas. c) Leiame summaarsed kulud 3000 ajalehe trükkimisel päevas: C (3000) ' 3000 % 6 @3000 ' 3000 % 18000 ' 21000 Vastus: 3000 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 21 000 kr päevas. Kulufunktsiooni teadmine võimaldab leida kogukulusid suvalise tootmismahu korral. Sobiv on selleks kasutada tabelarvutust: Teades funktsiooni kuju, võime me selle funktsiooni tabuleerida: leida funktsiooni väärtuse erinevate argumendi väärtuste korral. Tabelarvutust kasutades võime me muuta ka algandmeid, "läbi mängides" erinevaid võimalusi, uurida "mis juhtub, kui..". Näiteks võime leida, kuidas muutuvad summaarsed kulud, kui õnnestub vähendada fikseeritud kulusid 2500 kroonini päevas või kui muutuvkulud ühiku kohta suurenevad 7 kroonini.
2. Firma uurib täiendavaid kapitalimahutusi 500 000 krooni ulatuses et suurendada EBIT 200 000 kroonilt 300 000 kroonini. Vajaliku 500 000 võib saada, kui müüa 500 lihtaktsiat hinnaga 1000 krooni või müüa 500 000 krooni eest võlakirju intressimääraga 8,5%. Ettevõtte maksumäär on 50% ja käigus on 1500 lihtaktsiat. a. Leida EPS-id kõikidele finantseerimiskavadele, teades, et momendil kasutab firma 8%-list pikaajalist võlga 500 000 ulatuses. b. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis c. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 3. Ettevõtte rahavajadus on 5 miljonit krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Selle raha saaks börsilt uute aktsiate emissioonist hinnaga 10 krooni/aktsia või 35% ulatuses pangast laenates intressiga 8% ning 65%
kirjutanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu rakendamise kohta. ( x−x ∙ 0,036−170 ) ∙ 0,2=187,2 0,2 x −0,0072 x−34=187,2 0 , 1928 x=221,2 x=1147,30 eurot on bruto palk N P=BP ( 1−tkm− pkm )( 1−tmm ) +tmm ∙ mvt N P=1147,30 ( 1−0,016−0,02 ) ( 1−0,2 ) +0,2 ∙170 ≈ 918,80 on netopalk 7. Milliseid r ja t arvulisi väärtusi tuleb kasutada valemi I = P∙r∙ t kasutamisel, kui a) intressimäär on 9,5% ja finantstehingu ajaline kestus on 3,5 aastat; r=9,5%=0,095 t=3 6/12= 3,5 b) poole aasta intressimäär on 4,5% ja finantstehingu ajaline kestus on 4 aasta ning 9 kuud? r=4,5%*2=9%=0,09 t=4 9/12=4,75 8. Leida kapitalisatsiooniperioodide arv n ja intressimäär i kapitalisatsiooniperioodi kohta, juhul kui a) aastaintressimäär on 10% ühe kapitalisatsiooniga aastas ja
Kui sissetulek ei laeku Swedbanki, või kuhugi mujale panka, tuleb esitada viimase 6 kuu konto väljavõte pangast, kuhu sissetulek laekub. Samuti hinnatakse varasemat maksekäitumist. Kõik Swedbank laenu- ja liisingumaksed võivad olenevalt sissetuleku suurusest moodustada 30- 45% regulaarsest ja tõestatud sissetulekust. Väikelaenu saab võtta lisaks veel olemasolevatele kohustustele juhul, kui tagastamata laenujääk koos võetava lisasummaga ei ületa 20 000 eurot. Väikelaenu intressimäär on 15-24% ( lõplik intress sõltub kliendi kohustustest ja maksevõimetest), intressimäär sõltub sissetulekust, kohustustest ning laenusummast. Intressi arvutatakse laenujäägilt. Väikelaenu on võimalik võtta nii üksi kui kahekesi. Kahekesi laenu võttes peavad laenusaajad olema ühe leibkonna liikmed ja nende viimase poole aasta keskmine tõestatud sissetulek peab 4 kokku olema vähemalt 700 eurot kuus
1000 0,06 5 = 300 Vastus : 5 aastaga teenin intresside näol 300 . Ülesanne 15. Mitu aastat peab olema hoiul 10 000 , et see kasvaks lihtintressimäära 8 % aastas korral 15 000 -ni ? Algsumma 10 000 15 000 10 000 = 5000 Lõppsumma 15 000 5000 = 800 n n = 6,25 Aastaintress 8 % Vastus : 10 000 peaks olema hoiul 6,25 aastat, et see kasvaks 15 000 ni. Ülesanne 16. Firma laenab üheks aastaks 480 000 . Pakutakse kahte võimalust : a) Intressimäär on 9 % aastas ja laenu tagasimaksmine toimub 12-s osas fikseeritu tagasimaksetena iga kuu lõpul. b) Intressimäär on 8 % aastas ja laenu tagasimaksmine toimub 4-s osas fikseeritud tagasimaksetena iga kvartali lõpul. Leida summaarne laenukulu kummalgi juhul. Milline ettepanek on kasulikum ? a) 2,25 % b) 120 000 2% 1) 480 000 480 000 2,25 % = 10 800 40 000
1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2. kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust; 3. milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris; 4. rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga; 5. firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks. Finantsjuhi kolm põhilist funktsiooni on: 1. hankida raha ja kasutada seda firma väärtuse maksimeerimiseks, mis väljendub õiges prognoosimises ja planeerimises; 2. investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine, töö koordineerimine ja kontrollimine; 3. raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine. 4
1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2. kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust; 3. milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris; 4. rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga; 5. firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks. Finantsjuhi kolm põhilist funktsiooni on: 1. hankida raha ja kasutada seda firma väärtuse maksimeerimiseks, mis väljendub õiges prognoosimises ja planeerimises; 2. investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine, töö koordineerimine ja kontrollimine; 3. raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine. 4
1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2. kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust; 3. milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris; 4. rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga; 5. firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks. Finantsjuhi kolm põhilist funktsiooni on: 1. hankida raha ja kasutada seda firma väärtuse maksimeerimiseks, mis väljendub õiges prognoosimises ja planeerimises; 2. investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine, töö koordineerimine ja kontrollimine; 3. raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine. 4
ajahetkedel toimuvat rahavoogu ei ole võrdsed · Erinevatel ajahetkedel toimuvaid rahavooge saab võrdustada, kui neid korrigeerida intressiga · Intressi nimetatakse ka raha ajaväärtuseks. © Robert Kitt Mõisted intressiarvutuses · Põhiosa (principal) on summa, millele arvutatakse intresse. Üldreeglina on see ka investeeritav summa · Intress (interest) on tasu raha kasutamise eest ehk summa, mida teenib põhiosa · Intressimäär (interest rate) on suhtarv (protsent), mis näitab kui palju teenib ajaühikus (peaaegu alati 1 aasta) 1 rahaühik © Robert Kitt Mõisted võlakirjadega · Kupong (Coupon) võlakirja intress. Nimetatakse kupongiks, kuna vanasti olid paberist võlakirjad, kust sai intresse ära rebida · Mantel põhiosa. Kui kupongid olid rebitud, siis jäi mantel, mille eest anti põhiosa
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus
Esmaskulud ehk põhikulud on vahetud tootmiskulud: põhimaterjali maksumus ja põhitööliste palgakulu. Muundamiskulud ehk töötlemiskulud ehk konverteerimiskulud on kulud, mida tehakse põhimaterjali muundamisel lõpptoodanguks (põhitööliste palk ja tootmise lisakulud). Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega. --- Kulude kajastumine finantsaruannetes: Ettevõtte kaks põhilist finantsaruannet on bilanss ja kasumiaruanne. Bilansis kajastuvad jätkuvad kulud ja kasumiaruandes lõplikud kulud. Finantsaruannetes kajastamise seisukohalt on oluline ka kulude liigitamine kapitaliseeritavateks ja mittekapitaliseeritavateks kuludeks. Kapitaliseeritavad kulud kajastatakse enne kasumiaruandes näitamist bilansis varana, mittekapitaliseeritavad kulud kajastatakse vahetult kasumiaruandes (ei läbi bilanssi).
JUN JUL AUG SEP OCT NOV DEC 8. 9. 10. 12:00 1.klass 4.mai 12:15 2.klass 4.juuni 12:30 3.klass 4.juuli 12:45 4.aug 13:00 13:15 13:30 13:45 14:00 14:15 14:30 14:45 15:00 Finantsfunktsioonid Määr intressimäär perioodi kohta. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse FV(määr;per_arv;makse;praeg_väärtus;tüüp) Per_arv makseperioodide koguarv annuit Makse iga perioodi makse; annuiteedi ke sisaldab makse põhisummat ja intresse, ku
500 #VALUE! rjestatud andmete puhul (veerg B) Order=0 (Z-A), Order=ükskõik milline 0. suurem täisarv (A-Z) ine kvartiil 4 basse ja vajuta Finantsalased funktsioonid Excelis PV kapitali nüüdisväärtus (present value) = PV(rate;nper FV kapitali tulevikuväärtus (future value) = FV(rate;nper RATE perioodi intressimäär (interest rate) = RATE(nper;pmt NPER perioodide arv (number of periods) = NPER(rate;pmt PMT perioodilise makse suurus (payment) = PMT(rate;nper Type näitab, kas tehingud tehakse perioodi alguses (1) või lõpus (0) NB! Sularaha, mis panka makstakse, esitatakse negatiivse väärtusena, pangast võetud sula Näide 1 Soovid koguda raha projekti käivitamiseks ja paigutad panka 10 000 kr. Pangas on intressim
10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ROE d peetaks üheks oluliseimaks kasumitootluse näitajaks. Nimelt kajastab see omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. Omakapitali kasumitootlus sõltub kasutamise tulemuslikkusest ja võõrvahendite kasutamise ulatusest. Ühe ettevõtte jaoks on täiesti normaalne kasutada võõrvahendeid, sest finantsvõimendus tuleb ettevõttele kasuks tuleb aga jälgida, et rentaablus e tasuvus oleks kõrgem kui intressimäär. ( 1 lk 29 ) ROE = Puhaskasum Omakapital 35 2007 aasta: 10 282 000 = 0, 27 38 594 000 2008 aasta: 12 916 000 = 0,27 47 515 000 2009 aasta: 12 746 000 = 0,22 57 257 000 2008 2007 Muutus 2009 2008 Muutus 27% 27 % 0% 22 % 27 % 18,32 %
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Kaja on välja uurinud, et tal on vaja vähemalt 1000 eurot ja ta planeerib selle säästa. Kuna Jürgen peab oma kiirlaenu teenindama, ei tule säästmine kõne alla. Aga ta ei heida meelt, sest kavatseb võetud laenu selleks ajaks tasuda ja uue võimaluse otsida (krediitkaart, väike- või kiirlaen). Ülesanne 2: Analüüsi, kumb noortest tegi õigema otsuse. Miks? Kasuta Finantsinspektisooni infoveebi www.minuraha.ee finantsteenuste võrdlustabelit. Kui palju peab Kaja ühes kuus säästma (6 kuu vältel)? Minu arust tegi targema otsuse Kaja, kuna tema sai puhata suvel, mitte küll võib-olla nii hästi kui Jürgen. Samas saab ta aga hoida oma närve kokku selle pealt, kuidas USA-sse sõiduks raha kokku saada, kuna Kaja ei pea lisaks reisi raha kogumisele tasuma tagasi kiirlaenu. Kaja peab säästma vähemalt 167eurot. Sügisel on Jürgen tööle asunud ning oma sissetulekutest maksab ta igas kuus 65 eurot laenu
saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse reguleerimiseks. Muud sihtotstarbelised hoiused: puhkehoius, pulmahoius, elamuehitushoius jne. ahvatlevad inimesi säästma, pangas hoiustama ja samast pangast laenama. LAENAMINE Laenud jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks), investeerimislaen, krediit väärtpaberioperatsioonideks, eksport ja importkrediit (akreditiivi,
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 1. KONTSERN..............................................................................................................................4 1.1.Mõisted..................................................................................................................................5 1.2.Osalused.................................................................................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetami
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2. kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust; 3. milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris; 4. rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga; 5. firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks. Finantsjuhi kolm põhilist funktsiooni on: 1. hankida raha ja kasutada seda firma väärtuse maksimeerimiseks, mis väljendub õiges prognoosimises ja planeerimises; 2. investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine, töö koordineerimine ja kontrollimine; 3. raha- ja kapitaliturgudel õige ja optimaalne orienteerumine. 4
ia kohta on 5 EUR o) peaks eeldatavasti milj.USD A dollarites, kui ad ei maksa kahe/2 Suurbritaanias ja rbritaanias 2) a? e selle Rootsi määraga 7% UR? 10% , gituludest, m määr on 15%? 1. Ettevõttes olid seisuga 31.12.200…järgmised majandus näitajad (tuh, kr) Käibevara: Raha pangakontol Nõuded ostjatele Varud Põhivara soetamismaksumuse Akumuleeritud põhivara kulum Tütarettevõtja aktsiad Lühiajalised kohustused Pikaajaline pangalaen Riskivaba intressimäär Rootsi pikaajalistel võlakirjadel Ettevõte sai eelmisel kuul pangast laenu intressiga Ettevõtte riskipreemia (firma tegeleb kütusetransiidiga) Kapitali struktuuri lähimalajal muuta ei kavatseta Milline on kapitali kaalutud keskmine hind? WACC 2. Investeering maksumusega € 10 000 annab aastase sissetuleva rahavoo € 4000 3 aasta jaol Turuintressimäär on 10% Kas te investeerte? Põhjendage oma otsust vähemalt 2 investeeringute hindamise meetodi abil. 3.
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes fin
korra ja jääb rahule siis teinekord ta ootab juba midagi natuke enamat. 3) tooge välja seda probleemi mõjutavad tegurid (alaprobleemid või -küsimused) Liiga lai sortiment ja sellest tulenev väike valik ühes tootegrupis. Ei teata tarbija ootusi ja eelistusi? Ei teata piirkonna rahvastiku muutusi. Pole ülevaadet sissetulekute muutustest. Püstitage endale nii palju küsimusi, kui pähe tuleb. Olge loovad ja püüdke olukorda endale ette kujutada. Kas poe asukoht on kliendile sobiv? Parkimisvõimalus? Poe leitavus? Inimeste teadlikkus poe olemasolust, soodustustest, muudatustest (reklaam)? Palju on konkurente? Millised nende kliendid? Millised nende eelised/ puudused? Millised antud poe konkurentsieelised/ puudused? Millsed püsikliendid? Millised ülejäänud kliendid? Klientide eelistused? Klientide ootused? Klientide hinnatundlikkus/ muutused sissetulekutes? Kas ruumid sobivad? Klienditeenindus tase?
annaabi.ee 
