näod parkund ees. Nii nad läksid vaikides mööda maja eest. Nagu hõbedane särg nende taha jäi KARU TALVELAUL pikast päevast puhkav järv, Ellen Niit valget vaikust täis. Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund. Sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Kuulatama jääb siis kodukäija äkki, Mis teeks karu keset tuiske, sahtlisse poeb peitu, kui tal pole suuski, uiske, välgutades päkki. kui tal pole kelku, saani ega saanisõiduplaani?! Pole karul karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaesel metsaasukal on ainult karukasukas. KODUKÄIJA Kalju Kangur Vanaema kummutis elab väike lummutis, väike kodukäijalapsuke, naljakas ja paksuke. Vahel lükkab lahti SUUR VASTUVÕTT
1927 novellikogu "Punane ja valge" 1931 romaan "Vekslivõltsija" 1943 romaan "Karuskose" Pagulaskirjandus Paguluses jätkas Albert Kivikas uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud romaanile "Nimed marmortahvlil". 1947 ilmus Rootsis "Nimed marmortahvlil" uus trükk 1948 "Nimed marmortahvlil" teine osa 1951 "Nimed marmortahvlil" kolmas osa 1954 "Nimed marmortahvlil" neljas osa Kaudselt on romaanisarjaga peetud seotuks ka 1963. aastal ilmunud teost "Kodukäija" 1950 poeem "See on see maa" 1957 lühijuttude kogumik "Tulililled" Teosed Kronoloogiline nimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg) "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude "Miniatüürid" (Tartu 1926) lühijutud kogumik, koos Erni Hiirega "Süütu" (Tartu 1927) novell "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud "Punane ja valge" (Tartu 1927) novellid
Kordamine eesti keele tasemetööks 1.Veaohtlikud sõnad Nt: telkkond, erakordsed, kitlid , kristalne, usjas, muutsin, leidsin, kaupu, postiviija, käia, kodukäija, seltskondlikke, hallikassinine. 2.Kirjavahemärgid Koondlause nt: See linn, kus ma tahaksin elada, asub Ameerikas. Täna võime õpetöö tulemust hinnata: kõik teevad homme tasemetööd. Neljapäev 17. mai. 12. mai. Olen käinud Soomes, Rootsis ja Norras. Jutumärgid. 3.Loetelu kirjanduslikest vormidest 4.Kõnekujundid 5.Riimid Aabb, abab, abba. Draama mõisted: tragöödia-kurb looline näidend, mis on kurva sisuga. Nt: Libahunt
· "Landesvääri veri" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga · "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan · "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) romaan · "See on see maa" (Lund 1950) poeem · "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan · "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan · "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud · "Kodukäija" (Lund 1963) romaan Kirjutas novelle, sonette, proosat, lühijutte, jutustusi. Erinevad stiilid futuristlik, realistlik. Sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kanguri pojana, kolis sageli, 1907-1909 Reeguldi Vallakool -> 1909 -1913 Vastsemõisa kaheklassiline ministeeriumkool, üritas pääseda Viljandi linnakooli, kuid ei saanud, kuna ta oli liiga vana, läks Andres Kamseni kaubanduskooli, osales
Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Mõtleda on mõnus" (1982) "Juturaamat" (1986) Tähtsus Maaelu poetiseerija Rahvusliku poliitilise luule viljeleja Soosituim eesti luuletaja heliloojate hulgas Isikupärane lastekirjanik Draamakirjanik "Eesti mõtteloo" algataja ja toimetaja Viisistused "Maa tuleb täita lastega"
"Punane ja valge" (Tartu 1927) – novellid "Vekslivõltsija" (Tartu 1931) – romaan "Nimed marmortahvlil" (Tartu 1936) – romaan "Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) – draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga "Karuskose" (Tallinn 1943) – romaan "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) – romaan "See on see maa" (Lund 1950) – poeem "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) – romaan "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) – romaan "Tulililled" (Lund 1957) – lühijutud "Kodukäija" (Lund 1963) – romaan Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Kivikas http://upload.wikimedia.org/wikipedia/common s/thumb/0/0a/Albert_Kivikase_haud.jpg/330px- Albert_Kivikase_haud.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons /8/81/Albert_Kivikas.jpg
lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. RUNNELILT LASTELE: Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977)
Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute purpur"- ENSV võimud vaikisid maha Runneli rahvusliku hoiaku tõttu; domineerib kurbus, tusameel, tüdimus; püändiks on 10 osast koosnev isamaa- ja armastushümn. ,,Ilus maa"- mehe kohus rahva ja maa kestmisega seoses; tuntuim ,,Maa tuleb täita lastega".
Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teosed "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) "Mõru ning mööduja" (1976) "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) "Kodukäija" (valikkogu, 1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) Teosed "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003)
2.6) Kompositsioon Pühakute valik tellitavates ikoonides on määratud reeglina meenutamaks lähedasi inimesi või elus toimunus sündmusi, mille daatum oli seotud tellija meeles mingi kindla pühakuga. Vahel on ikooni kompositsiooni juurde arvatud mingi kirikupüha, see on kui meeldetuletus sündmuset, mis toimus samal päeval. 2.7) Rahva uskumused Usuti, et 1. aprillil (vana kalendri järgi), püha Egiptuse Maria tähistamise päeval, ärkab üles kodukäija ja võib üksteist petta. Siit säilis ka esimese aprilli pidamise traditsioon, kuid nüüd vaid uue kalendri järgi. Kokkuvõte: Seega ikoon on sakraalne ese, mis on mõeldud küll usklikele, kuid kannab endas suurt ajaloolist väärtust. Sümboolika teadmine võimaldab meil mõista ikoonidel kujutatud ja täiendada oma teadmisi ajalooliste faktidega.
"Punane ja valge" (Tartu 1927) novellid "Vekslivõltsija" (Tartu 1931) romaan "Nimed marmortahvlil" (Tartu 1936) romaan "Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) romaan "See on see maa" (Lund 1950) poeem "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud "Kodukäija" (Lund 1963) romaan debüteeris - esimest korda avalikult esines Mobiliseerimisele - värbamisele pseudonüümide - varjunimede
haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). TAIVE SÄRG HINGESANTIDE LAULUDEST Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed
joon Võrumaa kohale *Ma vaatasin päikesse aknasse *Käoraamat H.Runnel ISEL: 1) Päikeseluule *piltlik luule, mis räägib kodukohast *optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike 2)Saatuseluule *skeptiline ja masendunud 3)Laululisus-enim viisistatud luuletaja 4)maalaulik 5)kodumaa teema 6)sõnamäng 7)lootuse ja tõe kuulutaja 8)on lastele kirjutanud LK: *,,Maa lapsed" *Laulud tüdrukuga (töö teema) *Avalikud laulud *Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks *Kodukäija *Punaste õhtute purpur *Üle alpide *Mõistatused V.Luik ISEL: *elamusvärske ja siiras loodusluule *inimeseluule, eneseotsing *hingemaastikud ja mõtterännak *ühiskonna ja maailmakeskne luule *sotsiaalsed eksistentsiaalsed probleemid LK: *Taevaste tuul *Lauludemüüja *Pildi sisse minek *Põliskevad *Maapäälsed asjad *Rängast rõõmust III periood: (1970ndad; 1980ndad) Üldisel: *stagnatsioon-venestamine *tugevneb tsensuur *paljud luuletajad
pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks. Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult ja ta nägu on sinine. Eesti mütoloogias on palju tegelasi, keda on raske unustada. Meeldejäävaimad on lood vetevaimudest ja näkkidest, vanapaganatest ja metsahaldjatest. Meie mütoloogiast on teada veel selliseid tegelasi nagu ahjualune, pisuhänd, kolumats, sookoll, kodukäija, Ülemiste vanake ja vetevana. Üks tegelane, mis Eesti mütoloogias üsna tuntud on, on ka libahunt. Enamus eelpoolnimetatud tegelastest põhjustasid hirmu ja nende eest hoiatati ka lapsi. Lapsed pidid kartma neid ja need tegelased pidid lapsi eemal hoidma ohtlikest kohtadest. Näiteks ei tohi laps vee äärde minna, sest vetevaim või näkk võib ta enesega kaasa võtta. Kui laps uskus ja kartis seda näkki, siis ta veekogu lähedusse üksi ei läinud ja just seda ju vaja oligi. Samuti
olend). Teiseks variandiks surnute asupaigaga seoses on mingi teine ilm (Toonela, manala, allilm, Taevas, kaugel maa peal, vee taga). Siia juurde kuulub ka kristlik dualistlik vaatepunkt: Taevas ja Põrgu. Kolossova Jumalamäge peeti Seto rahvausundis asukohaks, kust surnud võetakse taevasse. Setu puhul on levinud usundi käegakatsutavus. Näiteks teadmine, et Neitsi- Maarja võib maa peale tunda ning teda võib näha ja katsuda on valdav. Kodukäija / Rahuta surnu Enamik surnuid lõpetab oma eksistentsi normaalsel viisil, lõpetab suhtlemise elavatega. Vahel näitab surnu end unes, kuid tõsisemat suhtlemist enam ei toimu. Samas on ka juhtumeid, kui surnud jäävad tugevamalt maise ilmaga seotuks ning hakkavad end kodus ilmutama, segades inimeste argist olemist. Kodukäija kui fenomen on rahvusvaheline fenomen, see ei ole midagi Eestile ainuomast. Kodukäija ilmingud on elavatele enamasti ebamugavad: hääled, koputamised,
Hando Runnel Runneli lood, mis on viisistatud: ,,Maa tuleb täita lastega", ,,Kaua sa kannatad". Päikeseluule See on Runneli luule algusest kuni 1960ndate lõpuni. Piltlik luule, mis räägib kodukohast. Tegemist on optimistliku luulega, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. Sinna kuuluvad ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodukäija". Saatuseluule Runneli luule alates 1970ndatest, mis on skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik ,,avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb." Sinna kuuluvad: ,,Punaste õhtute purpur", ,,Kiikajon ja kaalepuu", ,,Üle Alpide", ,,Mõistatused". Märksõnad, mis iseloomustavad Runnelit: · Laululisus Runnel on üks enim viisistatud luuletajaid. Tuntumad viisid ,,Kaua sa
asunikutalu õitsengut. "Karuskose" jäi Kivika viimaseks Eestis kirjutatud ja avaldatud teoseks. 2.5. Pagulaskirjandus Paguluses jätkas Albert Kivikas peamiselt uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud romaanile "Nimed marmortahvlil". 1947 ilmus Rootsis selle romaani uus trükk ja juba 1948. aastal avaldas autor teose teise osa. 1951 järgnes veel kolmas ja 1954 neljas osa. Kaudselt on romaanisarjaga seotuks peetud ka 1963. aastal ilmunud teost "Kodukäija", sest selle peategelases Ahasveeruses on äratuntav "Nimed marmortahvlil" kangelane Henn Ahas. 10 Aastal 1950 ilmus Kivikalt 100-leheküljeline poeem "See on see maa". Tegemist on Kivika monumentaalseima tööga luulestiilis, sest eelkõige prosaistina tuntud kirjanik oli varem kirjutanud vaid üksikuid luuletusi. Aastal 1957 ilmus Kivikalt veel ka lühijuttude kogumik "Tulililled". 2.6
Referaat Võru 2009 Vanapagan Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte ja pikset. Huntide kartus viitab juttude tegelase sarnasusele kodukäijate ja külmkingadega, keda hundid murravad. Oskar Looritsa väitel tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi. Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi. Vanapaganatel käiakse külas (pulmas, ristsetel, katsikutel), vahel imetab mõni taluperenaine Vanapagana last
jumalad,pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. 13. Millised on demonoloogia põhilised žanrid? Too mõni näide tänapäeva demonoloogilistest uskumustest? Demonoloogia põhilised zanrid on piibel, muistend, eksempel, traktaat jne. Tuntuim tänapäevane demonoloogiline uskumus, et Lucifer on taevast langenud ingel, kes nüüd on saatan. 14. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. Kodukäija on mingi süüteo pärast deemonlik kummitav surnu, kes käib surnuna ringi ja kummitab oma endises kodupaigas. Ta suhtub elavatesse pahatahtlikult. 15. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”
minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Taive Särg hingesantide lauludest
lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 3 Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva
metsa ringi kuni nad Rehepapi aeda tagasi jôuavad. Rehepapp tänab neid puude ja söögikraami eest (mis nad kokku mardisanditasid) ja vôtab kôik endale. Imbi ja Ärni lähevad pikkade nägudega koju tagasi. Kiltri lesk jagab samal ajal kodus poegade vahel mehest järele jäänud asju, kui ta mees uksest sisse tuleb karjub ja ütleb, et tahab toorest liha. Kui naine seda ei anna, läheb lauta hobust sööma. Pere saab aru, et see on hoopis kodukäija ja pojad lähevad talle järele ja peksavad ta läbi. Tont jookseb metsa ja tômbab rebenenud lôua küljest ära. Järgmisel päeval jôuab kohale môisapreili, kes naerab Luise üle ja ütleb talle, et tal on kohutavalt vanamoodne kleit. Luise solvub kohutavalt ja otsustab endale mônest teisest môisast veel ilusamad kleidid varastada kui preilil. Tuleb Hans ja armub preilisse. Oskar määrib endale samal ajal salvi nina alla, teeb 3 kukerpalli ja läheb libahundina toitu otsima
nad Rehepapi aeda tagasi jôuavad. Rehepapp tänab neid puude ja söögikraami eest (mis nad kokku mardisanditasid) ja vôtab kôik endale. Imbi ja Ärni lähevad pikkade nägudega koju tagasi. Kiltri lesk jagab samal ajal kodus poegade vahel mehest järele jäänud asju, kui ta mees uksest sisse tuleb karjub ja ütleb, et tahab toorest liha. Kui naine seda ei anna, läheb lauta hobust sööma. Pere saab aru, et see on hoopis kodukäija ja pojad lähevad talle järele ja peksavad ta läbi. Tont jookseb metsa ja tômbab rebenenud lôua küljest ära. Järgmisel päeval jôuab kohale môisapreili, kes naerab Luise üle ja ütleb talle, et tal on kohutavalt vanamoodne kleit. Luise solvub kohutavalt ja otsustab endale mônest teisest môisast veel ilusamad kleidid varastada kui preilil. Tuleb Hans ja armub preilisse. Oskar määrib endale samal ajal salvi nina alla, teeb 3 kukerpalli ja läheb libahundina toitu otsima
haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 8 Hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul
· ,,Avalikud laulud"- 1970. aastal ilmunud kogu, mis alustas uut järku Runneli luules. Luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. · ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- 1972. aastal ilmunud kogu koosenb valdavalt uuematest rahvalauludest. Selles kogus keskendub Runnel eesti rahva saatusele. · ,,Mõru ning mööduja"- 1976. aastal ilmunud aja- ning inimesekriitiline süngemeelne kogu. · ,,Kodukäija"- 1978. aastal ilmunud valikkogu, mis annab läbilõike Runneli senisest luulest. Teos kujutab teed päikeseluulest saatuseluulesse. · ,,Punaste õhtute purpur"- 1982. aastal ilmunud kogu, mille 80ndate ENSV võimud surnuks vaikisid. Põhjuseks on Runneli rahvuslik hoiak. · ,,Kiikajon ja kaalepuu"- 1991. aastal ilmunud luulekogu, kus kõik luuletused on tehtud kellegi algetel, ainetel, julgustusel, kombel, kõladel, mõjul, perra,
Luupainaja, kes inimesel ja loomal «peal» käib ning teda lämmatab, tallab ja higistama paneb, polevatki mingi õige vaim, vaid inimese enda tehtud. Luupainaja olevat pahatahtlik kodanik, kes on mingil moel osa saanud vaimuderiigi teadmistest-tarkustest. Ta võib esineda mis tahes kujul inimese, sea, kassi või mõne muu loomana. Üleüldiselt arvatakse, et keegi elus inimene teiste inimeste ehk loomade peal luupainajaks käib; harvemini kõneldakse, et mõni surnu, kodukäija luupainamise oma ülesandeks määranud. Põltsamaalt M. Luu poolt kirjapandud teadete järgi, tuleb luupainajat salaja tapetud inimese hingeks pidada. Selliseid hingi ei võeta taevasse ega põrgusse vastu, vaid nad rändavad igavese juudi moodi õhus edasi, tahtes inimestele kätte maksta seda kurja, mis neile tehtud. Kuidas peletada luupainajat? Et luupainajaks ei käi lihast-verest inimene, vaid temast eraldunud hing, siis ei peata teda ükski uks ega lukk
nelipühilased, babtistid, metodistid, presbüterlased, anglikaanid sakrament toiming, millega vahendatakse Jumala armu Selgita: Suhtumine surma loodususundites suhtutakse erinevalt; osades on paratamatu, teistes välditav; mõnes on surm eksitus; seostatakse kuuga; seotud esimese inimese patuga; surm võib olla halb nõidus või kuri vaim; tunded on hirm, aukartus, õud; elavaid tuleb surnu eest kaitsta; kodukäija tekib siis, kui inimene on valesti surnud, valesti maetud või on tehtud vale riitus; toiminguteks on surnu vigastamine, näiteks jalaluude murdmine, käte sidumine, surnukeha peitmine, kalmistule eksiteid pidi viimine; surnu nime ei tohi kasutada, elavate nimed muudetakse, sarnaseid ega nime sisaldavaid sõnu ei kasutata; surnutega tegelevad kindlad inimesed, kes elavad eraldi; mõnes kultuuris peab surnu eest hoolitsema, ka luude eest hoolitsemine;
4. Surnud kutsuvad kaasa 5. Surnutega söömine (staatuse muutus, kinkimine/söömine) 6. Küntud põld - lõpetatud 7. Hirmu ja rõõmu nägemine. Hirm hea, rõõm halb. Suremine - noortel takistatakse (söömine toob tavatasandile) - vanadel aidatakse - ase vahetada, pea põhja - avatakse aken (lõhutakse) - lõhutakse korstent - lõhutakse katust - auk seina Surnud - peeglid kinni - näost kollaseks, surm jääb mulda/kodukäija, surm võtab hinge kaasa, indiaanlased arvavad, et vaimud ei salli läikivaid asju - ehted ära - leinaperioodil leinaja ei pese - kellad seisma (pommidega kellad) - suremise juures peab olema vaikus - ei tehta igapäevaseid töid (terve küla); lärm! (vesi teeb piiri, on piiriks) 18-11 sajand enne meie aega leiud puudu. 17.11.2011
kurjadeks kuradi käsilasteks, kurivaimudeks - nad diaboliseeriti. Koos inkivisitsiooniga ilmus ka demonoloogiat käsitlevaid teoseid, tuntuim "Nõiahaamer". Demonoloogia tegeles kuradi, nõiakunsti, nõia abivaimude (Eestis selleks nt kratt) uurimise ja seletamisega. Oluliseks oli kujutelm lendamisest nõiasabatile, leping kuradiga ning metamorfoos - kurat ei saa inimese kuju muuta, aga luua illusioone. 28. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. 29. Too (J. Lotmani artiklile toetudes) välja Euroopa 16.-17. sajandi nõiajahile ("nõia kompleksile") iseloomulikud tunnusjooned. Mille alusel nõia kuvand loodi ja milles nõidu süüdistati? "Nõiahaamer", süüdistatis saatanaga lepingu tegemises ja hiljem saatana väe kasutamises, üldisellt naised, kes ei ole jumalakartlikud 30. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
mütoloogia” ja “demonoloogia” kasutusele võtmine? Alam mütoloogia mõiste võeti kasutusele 19.sajandil seoses loodusmütoloogia (nt veedade) käsitlemisega. Seotud mitmetesse jumalatesse usukumisega. Arhailine rahvapärimus. Muistend ? alam mütoloogia liik? Demonoloogia – deemonite uurimine; kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala. Võeti kasutusele 15.saj ?? 28. Kirjelda, missugused arusaamad ja motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. Kodukäijad jagunevad süüdlasteks ja süütuteks; Süütud hinged võivad olla: murelikud, rahuldamata, kättemaksjad(oma tapjale nt), kummitused. Kodukäijad võivad olla näiteks(kellena me neid ette kujutame).. elavad laibad, vaimud, seestunud laibad(possessed), kuradi poolt võetud surnu kuju. 29. Too (J. Lotmani artiklile toetudes) välja Euroopa 16.-17. sajandi nõiajahile (“nõia kompleksile”) iseloomulikud tunnusjooned. Mille alusel nõia kuvand
-- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala · Mõisted esinevad Gananderi Mythologia Fennicas (1789): Tuonella käydä, Tuonelassa vaeltaa (käia Toonelas), paralleelväljend lovesse langemise kohta · Kalevala-mtüloogias Väinämöise ja Lemminkäise käigud Toonelasse: -- kajastused samanistlikest praktikatest (transis e lovesse langenuna teise ilma liikumine)
nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid, veider taeva värv, meteoriidid jne. Uskumustes on enamasti ühendatud rahvatarkused, piibliteadmised, isiklikud kogemused. Tänapäeval usutakse enim tehnika mõju, ufosid jms. Piiblis usuti ka
Unenäod genereerivad vaimolendeid. Kogemused on reaalsed ja ka vaimolendid on reaalsed. Žanripõhine, kus tihti elatakse läbi seda mida on varem kogetud või millest on loetud. Esindaja Bachtin ja Medvedjev. 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Vanasti nähti surnutes pühakuid ja esivanemaid hoiti au sees, kristluse pealetungiga see asi aga muutus, tuttavaks said kodukäija, kurat surnu kujul, unenäolised viirastuskujud. Kristlus nägi surnuid kui hingi, kes on puhastustules. Kirikuisad teatasid, et surnu kannatab seal, kus ta patustas. Inimene võib tagasi tulla ka füüsilise kehastusena. Hing lahkub kehast aga keha elab edasi. Nii tekibki oht, et keegi võib selle keha üle võtta. Seetõttu tegeletaksegi rituaalidega, et keha kaitsta võõraste eest. Kirik tegeles esivanemate vastu austuse tõrjumisega ning soovis seda asendada pühakute austusega
kakskümmend aastat tagasi. 2. Kas Teie arvates eristatakse vaimude maailmas kaht poolt - hea ja halb pool? Pärimusmaterjalis tuleb see eristus väga selgelt välja. Halva poole hulka kuuluvad vanemas pärimuses näiteks demoniseerunud surnuhinged, keda peeti ohtlikuks, kuna arvati, et nad võivad elavaid inimesi kahjustada. Isegi kui nad ei kahjustanud, võisid nad lihtsalt häirida, näiteks kodukäijalugudes mainitakse tihti, et kodukäija tuli koju ja viskas ahju pealt sodi supi sisse, kolistas ja ei lasknud magada, ehmatas vms. Hea poole hulka kuuluvad surnud sugulased, kes ilmuvad elavatele unenägudes ja nägemustes, et neid ohu eest hoiatada, tuleviku kohta teateid !17 anda või elavaid kaitsta. Sama eristust kohtab ka tänapäeva pärimuses. Tänapäeva pärimuses on lisaks väga olulisel kohal kaitseingliga seotud kujutelmad. 3. Kuidas Teil tekkis huvi kummitusi uurida?
Kohati, eriti Lõuna-Eestis, lõigati teeäärse puu sisse rist võimaliku kodukäimise tõrjeks. (Torp-Kõivupuu 2003: 107). Vana vene matuserong oli järgmine: tuttavad, sõbrad, sugulased kandsid kirstu, teised kohalviibijad hoidsid kätel küünlaid ning laulsid. Matuserong peatus palvetamiseks teel seisvate kabelite, pühakodade ja surnule tähtsate paikade ees ( 2004: 209). Ristilõikamise traditsioon oli venelastele võõras, kuid kodukäija tõrjumise paganausulised rituaalid olid neile tuttavad küll. Näiteks, esimesel ristmikul peatuti ning pöörati kirst vastu päikest kolm korda ümber, niimoodi elavad "eksitasid kadunukese jälgi", igal järgneval ristmikul peatuti ja suitsutati viirukit. ( 1999: 522). Nõukogude perioodil oli matuserongi rivistus võimude poolt ette kirjutatud: esimesena läksid ordenite ja medalitega isikud, seejärel pärjakandjad ja nende vahetus, järgnes orkester, kelle järel sõitis veok puusärgiga
(ik contradictory opposition terms) Nt: M must; V A B B mittemust (kaasalluvad mõiste V värvus suhtes). Vasturääkivad mõisted täidavad kogu allutava mõiste mahu. ÜLESANDEID: 2.1. Määratlege järgnevad mõisted mahu (üld-, üksik ja tühi) ning sisu (absoluutne/suhteline, abstraktne/konkreetne, positiivne/negatiive, kogumõiste) alusel: Auto, Maa, õiglus, valitsus, saamatu, kodukäija. 2.2. Määrake mõistetevahelised suhted Euleri ringide abil: 2.2.1. Maa, Marss, planeet, taevakeha. 2.2.2. Auto, liiklusvahend, pereauto, mänguauto. 2.2.3. Koer, hunt, loom, koduloom, elusolend, surnud hunt. 2.2.4. Headus, kurjus, inimlikkus, jumalikkus. 7_fl_i-v MÕISTE DEFINITSIOON Mõiste sisu täpsustamiseks on kasutusel peamiselt kaht tüüpi määratlusi:
mitmekesisem, see hoidis teda sellel joonel. Kui teised lahkusid ja tandem jäi Calderoni jaoks, muutus ta külmemaks, kaugenes looduse sfääri, muutub üha enam iseendaks, liigub selle poole, mis on talle ainuomane. Eelkõige oli ta poeet ja seejärel alles dramaturg. Tema loomingu teisest perioodist leiame värvikaid ja sooje näidendeid, näiteks 1629. aastal kirjutatud ,,Nähtamatu daam" (originaalis ,,Daam-kodukäija"), selles näidendis on äratuntav Tirso maneer, hiljem tuntud kui Calderoni võte. Selle näidendi sisu: vanemale vennale Don Juan'ile (noorem on Don Luis) tuleb külla sõber sõja ajalt Don Manuel. Probleem: need kaks venda elavad majas, kus annavad peavarju ka oma lesestunud õele. Don Juan on rõõmus, et vana sõber külla tuleb, muret teeb lesestunud õde. Tuleb teha nii, et nad omavahel ei kohtuks auküsimuseteema
Samal ajal võttis üks neist peotäie õlgi ja läks neid püha neitsi Maria ees põlevast tähist süütama. «Kurat ja põrgu!» urises Gringoire. «Nüüd saab kuumust ülearugi!» Silmapilk oli kriitiline. Gringoire pidi jääma tule ja vee vahele. Ta tegi üleloomuliku pingutuse, mida võib teha ainult valerahategija, kui teda keeva vette tahetakse visata. Ta ajas end püsti, viskas koti poistele selga ja jooksis minema. «Püha Neitsi!» karjusid lapsed. «Rauakaupmees on kodukäija!» ja põgenesid omapuhku. Õlekott jäi üksi lahinguväljale. Belleforet *, paater le Juge ja Corrozet * kinnitavad, et järgmisel päeval tolle linnajao vaimulikud koti pidulikult ära viisid ja ta Sainte-Õpportune'i kiriku varakambrisse paigutasid. Kuni 1789-nda aastani andis see püha aare häid sissetulekuid Mauconseil' tänava nurgal oleva neitsi Maria kuju imeteo tõttu. Ööl vastu 7-ndat jaanuari 1482 oli ta ainuüksi oma olemasoluga kurjad vaimud välja ajanud surnud Eustache
annaabi.ee 
