BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED (0)

Q: Milline on tõenäosus et 0 veregrupiga emal ja AB veregrupiga isal sünnib A veregrupiga laps?

Vastus leiad õppematerjalist: BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED

Q: Milline on tõenäosus et 0 veregrupiga isa ja AB veregrupiga ema esimene laps on B veregrupiga poeg?

Vastus leiad õppematerjalist: BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED

Q: Milliseid järglasi millistes suhetes võib saada kui ristata esimese põlvkonna hübriide omavahel?

Vastus leiad õppematerjalist: BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED

Kutsekool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline on tõenäosus et 0 veregrupiga emal ja AB veregrupiga isal sünnib A veregrupiga laps?
Milline on tõenäosus et 0 veregrupiga isa ja AB veregrupiga ema esimene laps on B veregrupiga poeg?
Milliseid järglasi millistes suhetes võib saada kui ristata esimese põlvkonna hübriide omavahel?

BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED.
On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega
A-T-G-C-G-A-G-G-G-A-A-A-C-C-A-T-G-A
Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul . Mitut aminohapet see RNA kodeerib ? Milliseid?
On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega
A-T-G G-C-A-A-C-A-G-T-C-T-G-A
Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid?
On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega
A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A
Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid?
On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega
A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A
Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid?
Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib.
Millise veregrupiga järgasi võib esineda A veregrupiga mehel ja B veregrupiga naisel, kui neist mõlemal oli üks vanem 0 grupi verega?
Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib.
Milline on tõenäosus, et 0 veregrupiga emal ja AB veregrupiga isal sünnib A veregrupiga laps?
Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib.
Milline on tõenäosus, et 0 veregrupiga isa ja AB veregrupiga ema esimene laps on B veregrupiga poeg?
Inimese veregruppe määravad retsessiivne geen i ning dominantsed geenid Ia ja Ib.
Millisseid järglasi millistes suhetes võib sündida 0 veregrupiga emal ja A veregrupiga isal (2 varianti ).
Lokkisjuukseliste ja sigejuukseliste vanemate lapsed on laines juustega. Milline on tõenäosus, et lainesjuukselise ema ja lainesjuukselise isa laps on lokkis juustega?
Lokkisjuukseliste ja sigejuukseliste vanemate lapsed on laines juustega. Milline on tõenäosus, et lainesjuukselise ema ja lainesjuukselise isa laps on laines juustega?
Lokkisjuukseliste ja sigejuukseliste vanemate lapsed on laines juustega. Milline on tõenäosus, et lainesjuukselise ema ja lokkisjuukselise isa laps on lokkis juustega?
Lokkisjuukseliste ja sigejuukseliste vanemate lapsed on laines juustega. Milline on tõenäosus, et sirgejuukselise ema ja lainesjuukselise isa laps on laines juustega?
Inimesel domineerib pruunisilmsus sinisilmsuse üle. Milliseid lapsi millise tõenäosusega võib sündida sinisilmsel emal ja pruunisilmsel isal (kelle ema oli sinisilmne)?
Inimesel domineerib pruunisilmsus sinisilmsuse üle. Milliseid lapsi millise tõenäosusega võib sündida sinisilmsel emal ja homosügootsel pruunisilmsel isal ?
Inimesel domineerib pruunisilmsus sinisilmsuse üle. Milliseid lapsi millise tõenäosusega võib sündida pruunisilmsel emal (kelle isa oli sinisilmne) ja pruunisilmsel isal (kelle ema oli sinisilmne)?
Tomatitel domineerib vilja ümar kuju pirnja üle ja punane vilja värvus kollase üle. Ristati kaksikhomosügootseid vanemvorme, üks neist oli ümar punane tomat ja teine pirnjas kollane tomat. Esimese põlvkonna hübriidid olid kõik ümarate punaste viljadega. Milliseid järglasi millistes suhetes võib saada, kui ristata esimese põlvkonna hübriide omavahel?
Tomatitel domineerib vilja ümar kuju pirnja üle ja punane vilja värvus kollase üle. Ristati kaksikhomosügootseid vanemvorme, üks neist oli ümar punane tomat ja teine pirnjas kollane tomat. Esimese põlvkonna hübriidid olid kõik ümarate punaste viljadega. Milliseid järglasi millistes suhetes võib saada, kui ristata esimese põlvkonna hübriide ümara punase vanemvormiga.
Tomatitel domineerib vilja ümar kuju pirnja üle ja punane vilja värvus kollase üle. Ristati kaksikhomosügootseid vanemvorme, üks neist oli ümar punane tomat ja teine pirnjas kollane tomat. Esimese põlvkonna hübriidid olid kõik ümarate punaste viljadega. Milliseid järglasi millistes suhetes võib saada, kui ristata esimese põlvkonna hübriide kollase pirnja vanemvormiga.
Inimesel domineerib pruunisilmsus sinisilmsuse üle ja pruunid juuksed valgete üle. Milliseid lapsi millistes suhetes võib sündida sinisilmsel valgejuukselisel emal ja pruunisilmsel pruunijuukselisel isal (kelle ema oli sinisilmne valgejuukseline).
Inimesel domineerib pruunisilmsus sinisilmsuse üle ja pruunid juuksed valgete üle. Milliseid lapsi millistes suhetes võib sündida sinisilmsel pruunijuukselisel emal (kelle ema oli sinisilmne pruunijuukseline) ja pruunisilmsel pruunijuukselisel isal (kelle ema oli sinisilmne valgejuukseline).
Inimesel domineerib pruunisilmsus sinisilmsuse üle ja pruunid juuksed valgete üle. Milline on tõenäosus, et sinisilmsel valgejuukselisel emal ja pruunisilmsel pruunijuukselisel isal (kelle ema oli sinisilmne valgejuukseline), sünnib esimene laps tütar ning see on siniste simade ja valgete juustega?

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

elulahe Õppematerjali autor

keskkooli bioloogia eksamiküsimused.

laines veregrupiga domineerib tomat suhetes põlvkonna esimese põlvkonna domineerib pruunisilmsus

Sarnased õppematerjalid

docx

Geneetika alused ja ajalugu

Geneetika alused ja ajalugu Gregor Mendel (1822-1884) Sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused. Ristas hernetaimi, sest neil olid selgelt eristuvad tunnused: pikkus, õievärvus, seemnevärvus, -kuju jne. Tegi sadu ristamisi. Geeni erivormid on alleelid (A,a,B,b). Dominantne tunnus (märgitakse suure tähega) - igal juhul avaldub ja surub alla retsessiivse alleeli toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Homosügoot on organism, kelle tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (genotüüp) (AA,aa). Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa,Bb). Retsessiivne alleel avaldub ainult homosügootses olekus. Retsessiivne tunnus märgitakse väikse tähega. Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Mendeli esimene seadus: Homosügootset

Bioloogia

ppt

mendeli i ja ii seadus

GENEETIKA Monohübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask Hille Arumäe Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide omadus, mille kohaselt sarnanevad järglased tunnustelt (ehituselt ja talitluselt) oma vanematega. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm), mis asub lookuses Lookus - geeni asukoht homoloogilises kromosoomis Geneetika mõisted Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A). Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. a). Homosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid, (alleelipaari seisund, kus mõlemad alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Nt. AA või aa Heterosügoot ?

10,klass

ppt

mendeli i ja ii seadus-2

10,klass

ppt

mendeli i ja ii seadus-2

Biosüstemaatika

ppt

mendeli i ja ii seadus-2

Biosüstemaatika

ppt

mendeli i ja ii seadus-2

Kategoriseerimata

docx

Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I

Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valk- orgaanilised ühendid, mille monomeerifdks on aminohapped. Aminohapete vahel on peptiitside. Aminohappe ehitus- aminorühm, karboksüülrühm. Nukleiinhape- DNA ja RNA. Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud. Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku Süsivesik- orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiid- rasvad. Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded. Difusiooni, osmoosi, passiivse ja aktiivse transpordi, endotsütoosi, eksotsütoosi, fagotsütoosi ja pinotsütoosi mõiste Rakumembraan koosneb fosfolipiidide põhimassist ja valkudest. Ümbritseb kõiki rakke. Difusioon- molekulide liikumine k

Geneetika

docx

Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused

Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valgud - Nimetatakse ka polüpeptiidid, proteiinid, kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest. 1. Primaarstruktuur - aminohapped ühinenud peptiidsidemega 2. Sekundaarstruktuur - heeliksikujuline, lisaks vesiniksidemed 3. Tertsiooarstruktuur - valgu ahelad omavahel ühinenud vesinik-, iooniliste, hüdrofoobsete ja S-S tüüpi sidemetega 4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happeline radikaal (R) - igal erinev

Rakubioloogia

Rohkem sarnaseid