Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kodanikuõpetus III kursusele - sarnased materjalid

igis, hendusaja, komisjon, hine, ukogu, llumajandus, hise, iguse, koost, igust, evadanud, suurbritannia, rand, institutsioon, stis, organisatsioon, iguste, institutsioonid, maksud, elamisulumaks, portugal, igused, henduste, parlament, ljarurg, konventajat, hispaaniaama, htse, bulgaaria, steem, kriteerium, iirimaa, konventsioon, schengeni
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

Thatcheriga, kelle huvides oli suurem ja nõrgem EÜ. Prantsusmaa kartis, et uute liikmesriikide tulekuga tugevneb konkurents põllumajandussaaduste ja veini turustamisel. Nii Hispaania, Portugali kui ka Kreeka liitumine tähendas suuri väljaminekuid EL-i ühtsele põllumajanduspoliitikale ja sellega seoses konflikte. Suhteliselt vaesed põllumajandusmaad nägid Ühenduste abis võimalust oma majandusliku olukorra parandamisel. Euroopa Komisjon tegi 1982. aastal ettepaneku (Integreeritud Vahemere Programm), mis hõlmas eelkõige Kreeka, aga ka Itaalia ja Lõuna- Prantsusmaa toetamist turismi, põllumajanduse ja väikeettevõtluse edendamiseks. 1985. aastal eraldati programmile 6,6 miljardit eküüd, sellest 30% sai Kreeka. 1995 ­ liitusid Soome, Rootsi ja Austria. Enne seda kuulusid nad Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA). Rootsi oli olnud üle 200 aasta neutraalne. Pärast II

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

ideoloogilise, etnilised jne. ­ see mõõdab, kui suured on vahed erinevate gruppide ja kihtide vahel Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima - ühiskond on pluralistlik, aga samas ka stabiilne. Juhul kui toimub lõhede kumuleerumine ­ kõik erisused koonduvad ühte kohta - võib toimuda sotsiaalne plahvatus, kriisiolukord. Augustis 2004 korraldas Vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu juures tegutsev sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon ekspertküsitluse sotsiaalse turvalisuse ja sisejulgeoleku kohta Eestis. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd praegune sisejulgeoleku korraldus aitab ennetada ohte ja luua turvalist elukeskkonda. Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Parlamendi ülesanded: · algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. · kuivõrd parlament on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid · parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle Seaduse menetlemise etapid: · seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik) · töö eelnõuga juhtivkomisjonis · esimene lugemine täiskogul · teine lugemine täiskogul (või ka kolmas) · lõpphääletus · president kuulutab seaduse välja Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas · Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) · koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) · kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

peaminister, riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, õiguskantsler, riigi kontrolör. Kuulutab välja eriolukorra ja sõja seisukorra Valitsuse umbusaldamine Rahvahääletuse algatamine Töökorraldus: 101 liiget jagunevad fraktsioonideks (ühe erakonna esindajad). Erakonnal on vaja jagada tööülesanded. Fraktsioonis peab olema vähemalt 6 liiget. Riigikogu komisjon on moodustatud eluvaldkondade kaupa. Alalised komisjonid- tegutsevad alati. Ajutised komisjonid- tegutsevad, kui tekib mingi probleem. Iga Riigikogu liige peab olema vähemalt ühes komisjonis. Riigikogu juhtkond on 3-liikmeline (juhataja+ 2 asejuhatajat). Üks asejuhataja on opositsioonis (ei ole valitsuses) Korralised istungjärgud- aastas 2 tükki: I algab jaanuaris ja lõppeb enne jaanipäeva, II algab septembris ja kestab jõuludeni.

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

- kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Euroopa Liidu institutsioonid EL Nõukogu ehk Euroopa Ülemkogu ­ Koosneb liikmesriikide vastava valdkonna ministritest . Euroopa Ülemkogus on esindatud riigipead või peaministrid. Eesistuja riik on Ungari, järgneb Poola. Eesti saab eesistujariigiks aastal 2018. President on Herman van Rompuy. Ülesanded: · Võtab vastu koos Euroopa Parlamendiga otsuseid ehk viib ellu seadusandlikku võimu. Euroopa Komisjon ­ 27 liiget, iga liikmesriiki esindab 1 volinik. Eestist Siim Kallas. Ülesanded: o Esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. o Algatab uusi õigusakte. o Täidasaatva võimu komisjon. o Haldab Euroopa Liidu eelarvet. o Esindab Euroopa Liitu rahvusvahelistes suhetes. o Viib ellu Euroopa Liidu poliitikat. Euroopa Parlament. Esindatud liikmesriikide kodanike poolt valitud saadikud. Kokku 785 parlamendi liiget ja Eestist on neid 6: 1) Ivari Padar 2) Tunne Kelam

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15

Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
thumbnail
46
rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H

Ühiskond
27 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

Oluline Roll EL valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Hääl vastavalt oma riigi rahvaarvule. Juhul kui kaalul on mõne riigi elulised huvid (pole määratletud), peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Ministrite nõukogu otsused- määrus (kuulub kõigile täitmisele!); direktiiv (iga liikmesriik saab otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude); otsus ja arvamusavaldus (täitmine kohustuslik, adresseeritud ühele inimesele) Euroopa Komisjon EK (täidesaatev)- võib pidada EL valitsuseks asub Brüsselis igast riigist üks volinik ehk komisjon koosneb 27 liikmest. Kandidaadi esitab riik ja hääletab/kinnitab Europarlament. Igal volinikul kindel valdkond. Eelkõige peab lähtuma EL huvidest mitte oma riigi. Komisjoni juht alates 2004.aastast on Jose Manuel Barroso. Ametlikud keeled- inglise ja prantsuse keel KUID töökeeled- prantsuse ,inglise ja SAKSA Ülesanded: teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab

Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

muudatuse heaks kiitma koosseisulise häälteenamusega & teine koosseis peab muudatuse heaks kiitma esimesel lugemisel 3/5 RK liikmete toetus(61 häält) ) · kiireloomuline muutmine (Ettepaneku PS-e kiireloomuliseks muutmiseks peab tegema 4/5 RK liikmetest. Ja ettepanek ise peab saama 2/3 toetust) Tavaseaduse vastuvõtmine Ettepaneku seaduse algatamiseks võivad teha: · RK lihtliige · RK fraktsioon · RK komisjon · vabariigi valitsus / täidesaatev võim 80% seaduseelnõudest(ettepanekutest) tuleb valitsuselt, sest valitsus tegeleb igapäevaelu korraldamisega. Seaduse moodustamise protsess: · moodustatakse töögrupp / esialgne seadusprojekt / oma ala spetsialistid · kooskõlastamine algatajaga · RK juhtivkomisjon / hakkab juhtima seaduseelnõu menetlust / ntx Rahanduskomisjon, Majanduskomisjon · RK täissaal ­ 1

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil.

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
56
docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Linnad ja vallad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused., selle tegevust korraldab ja juhib volikogu ehk valla- või linnavalitsus, mille ees otses on vallavanem või linnapea. Omavalitsuse tuuallikad pärinevad: tulumaks, maamaks, riigitoetus, kohalikud maksud. 2. Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Ülemkogu. Euroopa Parlament. Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Nõukogu. Seadusandlik võim  Euroopa LiiduNõukogu koosneb iga liikmesriigi valitsuse esindajastolenevalt päevakorras olevast küsimusest ilmub kindlad ministrid kohale, sellest ka sõltub kas ühehäälsust või kvalifitseeritud häälteenamus 55%.  Euroopa Parlament parlamenendi liikmed valitakse oleva riigi kodanike poolt 5 aastaks. Saadikute arv sõltub riigi elanike arvust. Kinnitab Euroopa Liidu eelarve.

Ühiskonnaõpetus
71 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Nüüdisühiskond

· Eesistuja valib teemad, päevakorra, juhib istungeid ja vahetub 6 kuu tagant · Hääli vastavalt rahvaarvule 429, kokku 321 · Hääletamisel vajalik 258 poolthäält + liikmete enamus (võimalik ühehäälsuse põhimõte) · Määrus = seadus · Direktiiv = kohandamine · Otsus ­ ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele · Arvamus soovituslik Euroopa Liidu peamised institutsioonid ­ Euroopa Komisjon · Sisuliselt EL valitsus · Tegev 5 aastat (20042009) · Alaline organ, tegutseb Brüsselis · Komisjoni juhib president (praegu José Manuel Barroso Portugalist) · Eestist Siim Kallas · Tähtsamad allüksused ­ 29 peadirektoraati (= ministeerium) · Peamised ülesanded ­ Algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungeid (Min. nõuk., Ülemkogu) ­ Jälgib min. nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt

Ühiskonnaõpetus
436 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
60
pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Euroopa Parlamendi presidendiga. EP Eestist kuulub EP 6 saadikut: presidendiks on Siiri Oviir - liberaalid, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon Martin Schulz. Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja turismikomisjon Tunne Kelam – Euroopa Rahvapartei, väliskomisjon Indrek Tarand – rohelised, põhiseaduse komisjon Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon Ivari Padar – sotsiaaldemokraadid, majandus- ja 2. Euroopa Liidu Nõukogu • Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim, esindab liikmesriike • EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ • Nõukogu on põhiülesanneteks on: • 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. • 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. • 3

Ühiskond
15 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

kaotada) hoopis tegemata jäetakse. Poliitikud teavad suurepäraselt, et niipea kui nad mingis küsimuses kindla seisukoha võtavad, langeb üldjuhul nende populaarsus ja tagasivalimise võimalused halvenevad. Seepärast püüavadki nad igal võimalikul juhul telekaamera ees intelligentse näo teha, osavõtliku kõne- maneeriga kujunenud olukorra üle tõsist muret avaldada ja lubada probleemi igakülgseks uurimiseks järjekordne komisjon moodustada (mis on väga tõhus viis lahendamist vajava küsimusega tegelemist määramatusse tulevikku lükata). Sellist juttu ajada on ju tunduvalt lihtsam ja ohutum kui raskeid, ebameeldivaid ja poliitiliselt ohtlikke otsuseid langetada. Aga just otsustamine kuulub vähemalt ministri ameti juurde ja palga sisse. Iga majanduspoliitiline aktiivsus koosneb nn põhielementidest (Raudjärv, 1995, lk 18):

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Euroopa liidu kujunemine

Lepingu rakendamine, kuidas eesmärkideni jõuda: 5 aastane kahte etappi jagatud üleminekuperiood: · etapp - tollitariifide ja kaubandustõkete kõrvaldamine, ei tohtinud ka tagasi kehtestada, enda turgu ei tohi üksteise eest blokeerida, kehtestati tollid kolmandatele riikidele; · etapp - ühisturu loomine · Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine: Ülemamet (High Authority)- edendamine, ettekirjutised, tänapäeval on see Euroopa Komisjon, volinikud on liikmesriikidest sõltumatud, otsused Euroopa Liidu terviku huvides. Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)- tänapäeval on Euroopa Liidu Nõukogu, olid ja on kõige kõrgemal tasemel riikide ministrid, oli vähem otsustusõigust kui tänapäeval on Euroopa Assamblee (Common Assembly)- tänapäeval on sellest välja kasvanud Euroopa parlament, assamblee- rahvusvaheline saadikute kogu Euroopa Kohus (Court of Justice)- ühisseadusandlus- seaduseid on palju

Diplomaatia
29 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS​​: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane​ terror​​- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
40
docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus ­ riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j

20. sajandi euroopa ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

o Ene Ergma o Jüri Ratas ja Keit Pentus o Esindatud nii opositsioon kui ka koalitsioon · Komisjonid o Ajutised komisjonid konkreetsete asjade lahendamiseks o Põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, keskkomisjon jne Poliitiline struktuur · Fraktsioonid o Rahvaliit astus välja, liitus SDE'ga · Koalitsioon · opositsioon Valitsusest tuleb eelnõu nt võrdõiguslikkuse seadus, valitakse seda juhtiv komisjon ­ põhiseaduskomisjon. Eelnõu saadetakse Riigikokku, see loetakse läbi ja saadetakse tagasi. Tavaliselt läheb vastu võtmisele Riigikogu juhatuse valimine · Valitakse esimees ja kaks aseesimeest. · Valmimised toimuvad esimesel istungil. · Kandidaadi võib üles seada iga Riigikogu liige. · Aseesimehi valitakse üheaegselt ja hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist. · Ametisse saab see, kes saab kõige rohkem täiskogu poolthääli.

Ühiskonnaõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
102
rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist

Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat euroopa liit

............................................................................. 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu............................................................................................................................ 7 Euroopa Parlament................................................................................................................. 8 Euroopa Komisjon................................................................................................................... 9 Komisjonid....................................................................................................................... 9 Delegatsioonid................................................................................................................. 9 Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel.

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

riistaks konkurentsis. 1.2. Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Euroopa Komisjon peab logistikat oluliseks valdkonnaks, mille abil püütakse parandada liikmesmaade konkurentsivõimet rahvusvahelises ulatuses. Probleemidest logis- tika valdkonnas võivad sündida maailmamajandusele mastaapse ulatusega kahjud. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta,

Logistika alused
638 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun