Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kodaniku roll Vana-Kreeka polises ja Eesti Vabariigis - sarnased materjalid

igused, rgeim, rgeima, teostab, kodakondsus, polised, riigiametnikud, elisel, rikaste, nsus, valimisega, ksteist, udude, laias, lesandeks, asendusteenistus, teenima, viibides, paiksed, neljak, tuhandet, ikesed, kuulumine, seadustele, pilised, linnriigid, teenistust, rval, ratsav, kodanikele, tteline, kohuseks, vabu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Orjad ­ peamiselt kohustuste mittetäitmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised, võõramaised sõjavangid; neid kasutati vaarao ja ülikute majapidamises, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel, sõduritena; neil oli väike tähtsus, peamised töötegijad olid talupojad ja käsitöölised Hierarhia ­ ühiskond rangelt hierarhiline, tipus absoluutse võimuga kuningas, tema võimu toetas väikesearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid kõrgemad riigiametnikud, preestrid ja sõjaväelased; talupojad ja käsitöölised olid allutatud vaarao ja ülikkonna kontrollile. Kõik toimus vaarao määramisel. Tal oli arvukas ametnikkond, selle mõjukam osa ­ kõrgem ametnikkond ­ koosnes peamiselt valitseja sugulastest. Ajapikku hakkasid nad valitsejast vähem sõltuma. Nende seast määras vaarao maakondade e. noomide asevalitsejad ­ nomarhid. Nad viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, kogusid sõjaväge

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid ­ kreeklaste nimetus Barbarid ­ võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised ­ Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) ­ kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa ­ koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid ­ kreeklaste nimetus Barbarid ­ võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised ­ Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) ­ kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa ­ koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

aastal) ja “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
27
doc

UUSAEG

Neilt võeti ära nende pealinn La Rochelle ja nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused kaotati. Esialgu usuvabadus kui selline säilis (vähem kui sajandi), aga 1685. aastal jõuti nii kaugele, et igasugune usuvabadus Prantsusmaal kaotati, ainuke lubatud usk oli katoliiklus. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Louis XIII ajal võeti aadli käest ära kohalik valitsemine, kohtadele saadeti hoopis riigiametnikud, kes kandsid nimetust intendandid. Richelieu käsul löödi maha aadlilosside kindlustused, et nad ei saaks sõjalist vastupanu organiseerida. Selleks, et kõrgaadlik kuningavõimule lähendada, kutsuti ta õukonda ja talle anti auametid, mida nimetatakse sinekuuriateks. Põhimõtteliselt tähendas see ametit, mille eest palka saadi, aga tööd ei pidanud tegema (nt kuninglik veinikallaja). Need olid mõeldud selleks, et kõrgaadel ei

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

Riik oli absoluutne monrarhia, varasemal perioodil mängis panku rolli aga nüüd ei tea midagi pankust. Kuningas ei olndu jumalikustatud, oli jumalate esindaja, oli eriti seotud päikesejumalanna Arinna, kuningale allus aristokraatia , kelle olid suured maavaldused, sõjalise jõu moodustas hetiidi kaarikuvägi, sõjaväe eliitüksus, egiptuse tekstidest. Aristokraatide seast tõusis esile kuninga suurpere või suguvõsa, mille hulgast määrati reeglina kõrgemad riigiametnikud ja allapoole seda jäi seltskond lihtkogukondlasi , kellest on andmeid suhteliselt vähe aga nad polnud allutatud bürkoraatlikule kontrollile, olid vabad ja riigist suhteliselt sõltumatud , omasid maaalasid. Sellisena valitsesti Anatoolia keskplatoo steppe, aga need osad mis jäid läänepoolde keskstepialast välja ja idapoolsed ,süüria ja meso põhjaosa need piirkonnad olid vasallriigid. Tuumikala oli keskel mida

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles, kujunes demokraatia ehk rahvavõim. Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant. Koosolekult vahepeal korraldasid riigis 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. 3.4 Eluolu ja perekond Tavaliselt paiknes linn kaljule rajatud handluse ehk akropoli ümber. Linna keskuseks oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linna kaitsesid müürid

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

-) Käsitöölised: tegid käsitsi asju. -) Talupojad: põlluharimisega. -) Proletaarid: neil polnud midagi ja nad ei teinud midagi (vahel juhutöid), kuid neile jagati riigi kulul tasuta vilja. -) Vabakslastud: Tegid palju tööd ja kogusid varandust ning hiljem võisid tegeleda kõigega. -) Orjad: neid kasutati kõikjal, et lasta neil teha igasuguseid töid enda eest. Orjaga võis omanik teha mida aga tahtis. Rooma religioon * Riik ja religioon olid omavahel seotud ning preestrid olid riigiametnikud. * Kõrgeim preester oli pntifex maximus. * Madalam preester ­ pontifex. * Ennustamisega tegelev preester ­ augur. * Mõju on avaldanud etruskid ja kreeklased ning seega on algupärast asja raske välja tuua. * Animisnm ­ looduse hingestatus. * nuumen ­ igale asjale omane jõud ja vägi. * laar ­ esivanemate hing, maja kaitsevaim. * penaad ­ kodukolde jumalus. * genius ­ mehe kaitsevaim ­ elujõu, sigivuse sümbol. * juno ­ naise kaitsevaim ­ soodustas abielu ja laste sünnitamist.

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Ettevalmistus eksamiks

(vahetada sai ainult osa rahast, ülejäänu võis nö ahju visata). NSV Liidu koosseise kuulumise ajal, mis ei olegi sajandeid tagasi arvas ligi kaks kolmandikku end kuuluvat keskmisest kõrgemasse klassi, peale liidu lagunemist leidis sama palju inimestest end alamklassist, siit ka rahulolematus Eesti riigiga. Äärmuslike (alam- ja kõrgklassi) gruppidel on üksteise suhtes negatiivsed hoiakud. Nimelt arvavad vaesed, et rikkad on petised, varimajandusega tegelejad, ebaausad jne ning rikaste arvates on vaeste seisukord põhjustatud nende eneste laiskusest, harimatusest, töötahte puudumisest jne. Tegelikule ei ole maailm sugugi nii must ­ valge. Sotsioloogide uuringud on näidanud, et vaestest peredest väljakasvanud lapsed on omaks võtnud oma vanemate mõttemaailma, neil puudub piisav auahnus, eneseteostustahe, loomulikult ka majanduslikud ressursid. Rikkad seevastu on harjunud nö teisi jalge alla tallama, minnakse võidu peale välja, samuti on neil väga kõrge enesehinnang

Ajalugu
483 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

kehtestamine, parlamendi loomine, erakondlik vabadus, võrdsed õigused ja vabadused teiste rahvustega. Jaanuaristreik Tallinnas: Sooviti omavalitsuse taganemist ning sotsiaaldemokraatia kinnitumist. 12. jaanuaril tekkis esimene mässupuhang Tallinnas. Vaguni tehase töömehed lasid auruvälja, tõmmates kõiki teisi töölisi teistest vabrikutest ning õhtuks oli streikimas 12 000 töölist (raudtee, posti, telegraaf, äriteenijad, riigiametnikud jne). Õhtul streikijad kogunesid kalamaja piirkonda, vabrikusse. Tallinna sotsiaaldemokraadid üritasid võimu haarata enda kätte, jutustasid sündmusi, mis võtsid aset Peterburgis ning õhutasid vaenu keisri vastu, kuid enamik tõdes, et tegemist on majandusliku streigiga nõuti: 1) 8 tundilist tööpäeva, 2) Miinimumpalga kehtestamist, 3) Trahvide lõpetamist, 4) Ületunnitööde tasustamist 5) Läbiotsimiste lõpetamist

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

Kuningate ajal kujunesid välja varase rooma ühiskonna põhjooned, millest enamus püsis veel sajandeid pärast kuningavõimu kukutamistki. 509 eKr Rooma kuningavõim kukutati – viimane kuningas Tarquinius Superbus (Uhke) oli sunnitud tema vastu puhkenud ülestõusu tagajärjel maapakku minema. Kehtestati vabariik. ROOMA VABARIIK 509 – 30 eKr Varane vabariik 509 – 265 Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil oli Rooma võimsaim riigik Laatsiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. 390 eKr andis Rooma tugevnemisele tagasilöögi gallide sissetung Itaaliasse (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule tänapäeva Põhja-Itaalias ja vallutasid ning põletasid nüüd lõunasse tungides Rooma linna. Sissetungiaist vabanemiseks pidid roomlased maksma suure lunaraha.

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

5) Oskid Maakondade nimed on just hõimude nimedest tuletatud. Olulisimat rolli neist hõimudest on olulisim latiinid, nemad moodustasid kujuneva rahva tuumiku ja ajajooksul assimileerisid endasse teised hõimud. Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8- 6saj eKr, II kolonisatsioon ___, III kolonisatsioon Aleksander Suure ajal. Kreeka kolooniaid tekib palju eelkõige Lõuna Itaalia aladele ja Sitsiiliasse. Need kolooniad olid omaette polised. Olulised on Kreeka linnriigid seepärast et nad avaldasid suurt mõju ka Rooma linnriikide kujunemisele. Kreeklased ise nimetasid seda piirkonda Suur-Kreekaks. 8saj alates elasid Kesk Itaalias Etruuria maakonnas etruskid, kelle etniline päritolu pole selge. Tunnustatuim hüpotees etruskide päritolu kohta on, et nad tulid Väike Aasiast. Rooma aja alguseks olid nad sulandunud teistesse rahvastesse ja nende keel oli hääbunud. 5saj eKr rändasid

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
22
docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Soloni reformid- ehk peale Soloni ümberkorraldustmuutus Ateena demokraatlikuks (oli aristokraatlik). 6 saj eKr. Ta kaotas võlaorjuse, muutis inimesed seaduste ees võrdseks ja lasi õigusaktid üles kirjutada(keegi ei tohtinud kedagi orjastada, rahvakoosolekud hakkasid tulema) 10 strateegi- ehk kõige tähtsamad riigiametnikud. Neid oli 10, sest võim pidi olema jaotatud. Ateena mereliit- see tekkis võitluses pärsia vastu, mis algul oli küll vabatahtlik, kuid peagi allutasid ateenalased tänu sellele liidule liitlased oma ülemvõimule, sõjaline liit, mida juhtis ateena miks, kelle vastu? Peloponnesose sõda- 431- 404 eKr, sõda, mis haaras tervet Kreekat, kuid kus ateenlased said valusalt lüüa spartalastelt

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Polised kujunesid ühtviisi nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Linn paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (kreeka keeles mägilinn) jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud ­ käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ka suuremate linnriikide elanikkond ei ületanud kolme-neljakümmet tuhandet inimest

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Polised kujunesid ühtviisi nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Linn paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (kreeka keeles mägilinn) jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud ­ käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ka suuremate linnriikide elanikkond ei ületanud kolme-neljakümmet tuhandet inimest

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes "Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste ­ türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja 2 haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

1. senaatorid olid kohustatud abielluma 2. kehtestati seadused truudusetuse jaoks. 3. mitte abiellunute ja lasteta omandi õigust piirati 4. piirati luksust. Haridus Oli levinud haritud kreeklastest kodu õpetajate pidamine. Enamus poisse ja küllaltki palju tüdrukuid käisid al 7 eluaastast koolis. Kirjutamine, lugemine arvutamine. 12-16 el a käidi gramatikute koolis(kirjanud ja gramatika) al 16 el a õppisid rikaste lasted retooriikat ja õigus teadust. Eluolu Juuluse kalender- tänapäeval kasutusel olev kalendri tüüp. Tuunika- roomlaste igapäevane alusrõivas. Tooga-pidulik pealisrõivas meestel roomas. Aatrium- ristkujuline ruum mida piirasid magamis toad, asus keskel. Ostia- rooma sadam Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, oli pidulik koht. Panteon- tempel kõikide jumalate jaoks. Cloaca maxima.- suur äravoolu kanal Akveddukt- linna varustavad vee juhtmed

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Kontroll valitavate ametnike üle: 1. Enne ametisse asumist uuriti, kas kandidaat sobib ametisse, 2. ametiaja lõpus vaadati (tavaliselt kohtu ees) üle kõik tema sooritatud teod, 3. ametiaja lõpus kontrolliti, kuidas ta rahva raha on kasutanud. Ametnikku tagasi valida ei saanud, teda kontrolliti enne ja pärast ametisoleku aega. Viiesajanõukogu oli kõrgeim võim, sest arutas kõik rahvakoosolekule (ekleesiale) tehtud ettepanekuid ning ka riigiametnikud ja sõjavägi allusid sellele nõukogule. Nõukogu kuulutas sõdu ja sõlmis rahu, lõi sõjalisi liite, määras maksud, kõik see omakorda läks veel rahvakoosolekule heakskiidu saamiseks. Poliitilised ideaalid: 1) Kodakondsus oli ateenlaste kõrgeim au. Perekond, sõbrad ja vara, neid nauditi parimal juhul kui elemente sellest ülimast heast, mis väljendus selles, et inimene omas kohta linnas ja selle tegemistes.

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. · Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid ­ kreeklaste nimetus · Barbarid ­ võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised ­ Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) ­ kaljunukile rajatud kindlus. · Linna keskuseks oli agoraa ­ koosoleku ja turuplats. · Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. · Külad ja rikaste maamajad. c. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: · Kaubasuhted foiniiklastega.

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida vaherahu (Oldi s�

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

RIIGIVÕIMUTASANDID. INIMÕIGUSED. KODAKONDSUS.

SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat)  Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla.  Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Sõdimine ja põlluharimine. Moraal võrreldav Sparta omaga. 2. Rooma vabariik Rooma vabariik - 150 - 30 eKr. Senat ja 2 konsulit. 5. saj lõpuks Rooma Kesk-Itaalia tugevaim linnriik.Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr. Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid (Taras). 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu varase vabariigi ajal konfliktid patriitside ja plebeide vahel. Patriits - jõukas maavaldaja, ainult nemad võisid olla riigiametnikud jms. Plebei - mitte patriits, vaesem, õigusteta. Plebeid saavad õiguse valida ametnikud, kes nende huve kaitsevad - rahvatribuunid. 450 eKr esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Võitlesid Kartaagoga (puunlased) - Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvu

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud ­ võimude lahutatuse printsiip. Riigiasutusel on riigivõimu volitused, see moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
26
doc

UUSAEG - kokkuvõte

UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast ­ humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. ­ Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. ­ Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. ­ usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. ­ Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. ­ Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele P

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kokkuvõte tsivilisatsioonidest

kaubasadamad ning kaitse merelt. Kaubateede ristumiskoht. Põhiperioodid: Kreeta-Mükeene periood ~2000-1100 eKr Tume ajajärk ~1100-800 eKr Arhailine ajajärk ~800-500 eKr Klassikaline ajajärk ~500-338 eKr Hellenismiperiood 338-30 eKr 3 Klassikalise ajajärgu ühiskond: Klassikaline ajajärk on Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Valitsemine oli demokraatlik. Valitsemisvormid: Rahvakoosolek, mis valis 500-liikmelise nõukogu, riigiametnikud (sealhulgas 10 strateegi ehk väejuhti) ja 6000 kohtunikku (vahetusid kuu aja jooksul, mis tagas nende erapooletuse ja pädevuse. Ühiskonna hierarhia: Ühiskond patriarhaalne Inimesed jagunesid vabadeks kodanikeks (=vaba, mees, täisealine, põliselanik) ja mittekodanikeks (=naine, ori ja metoig = võõramaalane/mitteateenlane) Naistel puudusid kodanikuõigused ja varanduslik iseseisvus Perekond: Naistel oluline roll kodus majapidamise korraldamises ja laste kasvatamises. Perepea on mees

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. · Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. · Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed ­ tsunftimeistrid. · Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. c. Kodanikkond: · Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed. · Kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti. · Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks. · Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu. 3. Linn ja senjöör a. Kogu maa kuulus maaisandatele ­ senjööridele: · Lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda. b. Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe:

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana ­ Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia ­ rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia ­ võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mittekodanikest (orjad, naised, välis

Ajalugu
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun