VÄLISRIIKIDE KODAKONDSUSETA KODANIKUD ISIKUD Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus (ükskõik, mis rahvusest) Eestlane isik, kellel on eesti rahvus (ükskõik, mis kodakondsusega) Eesti rahvas kõik Eestis elavad inimesed, sõltumata kodakondsusest ja rahvusest Kodakondsuse saamise võimalused 1. kodanikuks sündimine 2. naturalisatsioon "vere õigus" õigus riik kehtestab kodakondsusele on seadusega tingimused sellel, kelle vanematest kodakondsuse vähemalt üks on riigi omandamiseks (nt kodanik. Nt Eesti keele oskus, ajaloo ja seaduste ja kultuuri "maa õigus" õigus tundmine jne) kodakondsusele on kõigil, kes on riigi territooriumil sündinud. 3. Kodakondsuse saamine Nt USA eriliste teenete eest riigi ees
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
2 .Politsei- ja Piirivalveamet algatas tema suhtes väljasaatmismenetlus, mille kohta saadeti talle ettekirjutus nr 14. A.A. selgitas, et ta perekond on Eestis ning ta on abielus Eesti kodanikuga ja tal on Eesti kodanikest lapsed. 2. Kaebuse menetlemisel kontrollisin A.A. poolt esitatud väiteid ja need olid kooskõlas juurde lisatud tõenditega. Õiguslikud argumendid Põhiseaduse (PS) § 8 lg 1 kohaselt on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. PS § 8 lg 2 järgi igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. PS § 8 lg 5 järgi Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus. Kodakondsuse seaduse 2 (KodS ) § 2 lg 1 järgi Eesti kodakondsus: 1) omandatakse sünniga; 2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena;
• Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhiseadus ptk. 2 • Õigused ja kohustused on alati võrdsed. • Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine - vabadus on tunnetatud paratamatus. • NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse • Põhiõigused: • On sellist tüüpi õigused, mida inimeselt seadusega ära võtta ei ole võimalik • Õigus elule • Õigus kodakondsusele • Õigus südametunnistuse vabadusele • Õigus haridusele • Õigus perekonnale ja eraelule Vabadused ja kohustused • Vabadused: • Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega • sõnavabadus – õigus avaldada vabalt oma arvamust • trükivabadus – dem. Riik ei piira millegagi trükiste sisu • koosolekute vabadus –inimesed võivad korraldada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamiseks
iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda Kodaniku põhiõigused § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud
Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele • Õigus väärikale elatustasemele • Õigus arstiabile • Õigus sotsiaalsele kaitsele Kultuurilised õigused • Õigus haridusele ja kultuurile • Õigus rahvuskultuurile ja –keelele • Õigus teabele Euroopa inimõiguste kaitse süsteem
Demokraatia vorm, mida iseloomustavad Kodanikuosaluse raames kujunenud saadikute segased kontaktid valijatega, organisatsioon, millel on püsivaim juriidiline aktiivne kohalik elu ning avalikkuse vorm. Kodanikuühendus võib olla MTÜ, informeeritus poliitikast. sihtasutus või seltsing. Inimeste õigused (Põhilised) Inimeste õigused (Poliitilised) Õigus elule. Õigus vabadusele ja Õigus rahvusele ja kodakondsusele. Õigus võrdsusele. Õigus korrakohasele usu- ja mõttevabadusele. Sõnavabadus. õigusemõistmisele. Õigus perekonnale ja Liikumisvabadus. Hääleõigus. Koosolekute eraelule. Õigus kaitsele julma ja alandava ja ühingutevabadus. kohtlemise eest. Inimeste õigused Inimeste õigused (Majanduslikud) (Kultuurilised) Õigus tööle ja puhkusele
6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile
Põhiõigused niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta. *õigus elule *õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele *õigus korrakohasele õigusemõistmisele *õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest *õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused e kodanikuõigused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. *õigus rahvusele ja kodakondsusele *usu- ja mõttevabadus *sõnavabadus *liikumisvabadus *koosolekute- ja ühingutevabadus *hääleõigus majanduslikud/sotsiaalsed nende õiguste täitmine eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti ning tugevat sotsiaalpoliitikat. *õigus tööle ja puhkusele *õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele *õigus inimväärsele elutasemele *õigus sotsiaalsele kindlustatusele *õigus tervise kaitsele ja arstiabile kultuurilised (leiate põhiseadusest). *õigus haridusele ja kultuurile
Olla kodanik Tänapäeva harimatus ühiskonnas ei tea igaüks oma õiguseid ning põhiseaduse paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud
kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Kodaniku põhiõigused: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kodanikuvabadused: § 31
kultuurilised õigused, mida riik peab teostama. Inimõiguste ülddeklaratsioon on vajalik kõigile võrdsete õiguste tagamiseks Põhiõigused Õigus elule ● Vabadusele ● Võrdsusele ● Isikupuutumatusele ● Korrakohasele õigusemõistmisele ● Õigus saaada kaitset julma ja alandava ● kohtlemise eest Õigus perekonnale ja eraelule. ● Poliitilised õigused ● õigus rahvusele ja kodakondsusele, ● usu- ja mõttevabadus, ● Sõnavabadus, ● liikumisvabadus, ● vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua, ● Hääleõigus. https://www.youtube.com/watch?v=UN-ZPk1Ilc4 https://www.youtube.com/wat Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ● õigus tööle, ● puhkusele, ● toidule, ● joogi-veele, ● inimväärsele elatustasemele, ● sotsiaalsele kindlustatusele, ● tervisekaitsele ja arstiabile
ajakirjanduses. Paragrahv 5. Eesti maavarad ja ressursid on piiratud ja neid kaevandatakse pidurtamatu hooga edasi. Ei ole kuskil poolt näha et neid kasutatakes säästlikult. Doliomiidi kaevandamiseks rikutakse eesti loodust ja kauneid paiku et selle arvelt lihtsalt ise rikastuda. Peaks olema seadus mis paneb piirid ette palju võib kuskilt kavandada ja palju mitte. 4. Õigused:§ 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist . § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus
Inimkaubandus Vormid: tööorjus, elundikaubandus, seksuaalne ekspluateerimine 1)kirjuta välja Inimõigused vastavalt valdkondadele (õ lk 200 skeem) Põhilised Poliitilised õigused ja Sotsiaal- Kultuurilised õigused inimõigused vabadused majanduslikud õigused Õigus vabadusele, Õigus rahvusele ja Õigus tööle, Õigus haridusele ja võrdsusele, kodakondsusele töötasule ja kultuurile isikupuutumatusele Usu- ja puhkusele Õigus Õigus korrakohasele mõttevabadus Õigus puhtale toidule rahvuskultuurile ja kohtumõistmisele Sõnavabadus ja joogiveele -keelele Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele
6. Riigi põhiseaduses sisalduvad tavaliselt peatükid kodanike õiguste , vabaduste ja kohustuste kohta, riigivõimu ülesehituse ja võimuinstitutsioonide pädevuse kohta. 7. Korrakohase õigusemõistmise põhimõte tähendab, et kohus on sõltumatu, võtab otsuse langetamisel arvesse kogu asjassepuutuvat informatsiooni ning kohtumenetlust toimetatakse vastavalt seadustele. 8. Peamised kodanikuõigused on õigus vabadusele, isikupuutumatusele korrakohasele õigusemõistmisele, kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, ühinemisvabadus. 9. Turumajandust iseloomustavad konkurents, hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel, eraomand. 10. Turumajanduslikus ühiskonnas seisneb valitsuse roll maksude kogumises, riigi majandusarengu pikaajalises planeerimises ning pidevas juhtimises, ühishüvede pakkumises. 11. Eesti riigieelarve peamised tuluartiklid on käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaksud ja aktsiisimaksud
2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5. õigus tervise kaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuuri vallas: 1. õigus haridusele ja kultuurile 2
Inimeste ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. Aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peaassambleel. Inimõiguste rühmitamine: põhiõigused ehk üldised õigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. Põhiõigused on : õigus elule, õigus vabadusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus eraelule. Poliitilised õigused on: õigus rahvusele ja kodakondsusele, usu ja mõttevabadus, liikumisvabadus, hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused on: õigus töökohale ja puhkusele, õigus kvaliteetsele toidule ja veele, õigus inimväärsele elatustasemele, õigus sotsiaalsele kindlustamisele, õigus arstiabile. Kultuurilised õigused on: õigus haridusele, õigus rahvuskultuuri-ja keele säilitamisele, õigus teabele. Laste õigused: igal lapsel on õigus osalemisele, tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades, diskrimineerimine ei ole
kodanikele antud kodanikuõigustest? (1p) Riigipõhised on eristuvad. 5. Nimetage kaks võimalust, kuidas saab EV kodanik teostada kõrgeimat riigivõimu? (2p) Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. 6. Mis poliitilised õigused saab EV kodanik (3p) 18-aastaselt: 1) on hääleõiguslik 2) saab kandideerida kohalikku omavalitsusse 21-aastaselt: 1) võib riigikogusse kandideerida 7. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünni järgi? (1p) Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnist. 8. Millal võib kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana? (1p) § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 9. Riigikogusse kandideerimisega on Eesti vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. (2p) Vanusepiirang: § 60
Peamised inimõiguste dokumendid on : 1) Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) 2) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) 3) Euroopa sotsiaalharta 4) Laste õiguste konventsioon (1954) Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on : 1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele. 2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele. 5) Õigus koosolekute ja ühingutevabadusele. 6) Hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on : 1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele. 3) Õigus inimväärsele elatustasemele. 4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele. 5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Inimõigused kultuuri vallas on : 1) Õigus haridusele ja kultuurile.
- pole absoluutsed ehk inimõigusi võib piirata teatud seadistega Piirangutel lähtutakse huvidest: - teiste inimeste õiguste kaitse - kurjategija tabamine - kuritegevuse takistamine - moraaliprintsiibid - loodusõnnetuste ärahoidmine - nakkushaiguste korral Põhilised inimõigused: - õigus elule - õigus vabadusele - õigus isikupuutumatusele - õigus seaduse kaitsele - õigus eraelu puutumatusele - eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia: - kaitsevad demograatiat - poliitilised vabadused - reformimeelsus - Eestis Reformierakond - religiooni vastased (pooldavad usuvabadust) - kiriku lahutamine riigist
V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? V: Õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele; õigus inim- väärsele elutasemele; õigus sotsiaalsele kindlusele; õigus tervisekaitsele ja arsti- abile. 6. Millised on kultuurilised õigused?
kunagi piiramatult. Vabadus on tunnetatud paratamatus. Igal inimesel on lubatud valida või olla valitud ,kuid selleks on vanusepiirangud. Kõigil täisealistel on õigus valida. Iga inimene sünnib riigi kodanikuks, kuid on ka võimalik kodakondsust vahetada. Selleks tuleb mingi aeg riigis elada ja siis kodakondsus test teha. Kodanikul on oma põhiõigused. Põhiõigus on sellist tüüpi õigus mida ei ole võimalik inimeselt ära võtta. Põhiõigusteks on õigused : elule, kodakondsusele, haridusele, perekonnale ja eraelule. Vabadust nimetatakse ka valikuvõimaluseks. Eestis on meie vabaduse : sõnavabadus, trükivabadus ,koosolekute vabadus, usuvabadus. Peamisteks kohustusteks on : looduse kaitsmine, täita põhiseaduslikku korda, tuludega kodanikud peavad maksma makse, kohustus võtta osa valimistest, Eesti iseseisvuse kaitsmine. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 28.06.1992, ning see jõustus 03.07.1992
Euroopa sotsiaalharta sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõiguste rühmitamine: 1) Põhiõigused niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta. (õigus elule; vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; korrakohasele õigusemõistmisele) 2) Poliitilised õigused(kodanikuõigused) ja vabadused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. (õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu ja mõttevabadus; sõnavabadus) 3) Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti, tugevat sotsiaalpoliitikat. (õigus tööle ja puhkusele; kvaliteetsele toidule ja joogiveele; inimväärsele elatustasemele) 4) Kultuurilised õigused (õigus haridusele ja kultuurile; rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; teabele) Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet.
§ 34, 35, 36 piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida. Artikkel 14. Igal inimesel on õigus EVPS-s pole kirjas midagi § 35. tagakiusu ees varjupaika tagakiusu kohta. Igaühel otsida teistes maades ja seda on õigus lahkuda Eestist. varjupaika kasutada. Artikkel 15. Igal inimesel on õigus EVPS-s Sünnilt õigus § 8. kodakondsusele. kondakondsusele kui üks vanematest Eesti kodanik. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Artikkel 16. Täisealiseks saanud meestel ja EV Põhiseaduses: § 27 naistel on õigus ilma Perekond rahva
kahele miljonile inimesele. 10.slaid Meeste ja naiste palgad. Töö tulemused näitavad, et naiste palgad moodustasid Eestis perioodil 1998-2000 keskmiselt 72,7 % meeste palkadest. Keskmine sugudevaheline palkade erinevus on Eestis iseseisvusaja jooksul vähenenud, kuid on siiski veidi suurem kui enamikus teistes Kesk- ja Ida-Euroopa ning Euroopa Liidu riikides. 11.slaid Poliitilised inimõigused : Koosolekute- ja ühingutevabadus, sõnavabadus, Usu-ja mõttevabadus, Õigus rahvusele ja kodakondsusele, Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, Õigus korrakohasele õigusemõistmisele, Liikumisvabadus. Näiteks kommentaarid internetis, delfi jne... 12.slaid Majanduslikud, sotsiaalsed kultuurilised õigused. Õigus tööle ja puhkusele, Õigus toidule, Õigus eraelule, Õigus tervise kaitsele ja arstiabile, Õigus haridusele ja kultuurile, Õigus inimväärsusele elatustasemele, Õigus sotsiaalsele kindlustusele. Nt : turvalisus ja privaatsus...
Hiina, Lõuna-Korea, India, Liibüa, Egiptus) 4. Inimõigused Põhiõigused: õigus... ...elule ...vabadusele ...võrdsele kohtlemisele ...isikupuutumatusele ...õiglasele kohtumõistmisele ...perekonnale ja eraelule ...vabale eneseteostusele ...usuvabadusele Igaühe kohustused: Seaduskuulekas käitumine Elu- ja looduskeskkonna hoidmine Poliitilised õigused: õigus... ...rahvusele ja kodakondsusele ...mõttevabadusele ...sõnavabadusele ...liikumisvabadusele ...koosolekute- ja ühinguvabadusele ...hääletada Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused (Euroopa riikides): õigus... ...tööle ja puhkusele ...kvaliteetsele toidule ja joogiveele ...inimväärsele elatustasemele ...sotsiaalsele kindlustatusele ...tervisekaitsele ja arstiabile Kultuurilised õigused: õigus... ...haridusele ..
09.1991 2 Laste õigused Laps – iga alla 18 aastane inimolend. Art. 1 3 Laste õigused Kehtivad olenemata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust. Art. 2 4 Laste õigused Kehtivad vaatamata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja poliitilistele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. Art. 2 5 Laste õigused Riigid peavad tagama laste kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seaduslike hooldajate või perekonnaliikmete seisundi, tegevuse, vaadete või nende tõekspidamiste pärast. Art. 2 6
b) Vene keel c) Mõlemad d) Puudub 17. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel? a) Eesti kodanikel b) Kõigil Eesti elanikel c) Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga välismaalastel 18. Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks? a) 18-aastaselt b) 16-aastaselt c) 21-aastaselt II. IGAÜHE PÕHIÕIGUSTE, VABADUSTE JA KOHUSTUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE II PEATÜKIS AVATUD VASTUSTEGA KÜSIMUSED: 1. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? 2. Kas veendumuste pärast tohib Eesti kodanikult kodakondsuse ära võtta? 4. Kas Eesti kodanikel, Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti Vabariigi põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigusi, vabadusi ja kohustusi võrdselt? 5. Mis seadusega kooskõlas tohib piirata õigusi ja vabadusi? 6. Kas kõik inimesed on seaduse ees võrdsed? 7. Nimetage vähemalt kolm Eesti Vabariigi põhiseaduses märgitud asjaolu, mille tõttu on
Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aastaaastalt kasvanud. Eesti osamaks NATO eelarvetesse jaguneb kolmeks: panus sõjalisse eelarvesse, tsiviileelarvesse ja julgeolekuinvesteeringutesse. INIMÕIGUSED Põhilised inimõigused õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus perekonnale ja eraelule, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eesti Poliitilised õigused- õigus rahvusele, kodakondsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus Sotsiaal-majanduslikud õigused õigus tööle, töötasule, puhkusele, õigus puhtale toidule ja joogiveele, õigus arstiabile Kultuurilised õigused- õigus haridusele ja kultuurile, õigus teabele, õigus rahvuskeelele ÜRO põhidokument: inimõiguste deklaratsioon(1948) kohus:haagi rahvusvaheline kohus Eesti vabariik põhidokument: EV ps (1992) kohus:3-astmeline kohtusüsteem
matkimine seerumine ehk Lõimumine nt. valimas kultuuri käimine õppimine Õpetus koolis Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed agendid Vaatame joonist lk 93 Helle Pondre 2010 Kodakondsus poliitilise identiteedi tegur Sotsialiseerumisprotsess peaks lõppema tunnistuse andmisega Sünnimaal läbitud kooliharidus omab õigust selle riigi kodakondsusele (kodakondsuseksam - kas on omandatud poliitilise kultuuri teadmised) Kodakondsus tagab sotsiaalse turvalisuse EL on püüdnud juurutada riikide ülest Euroopa kodakondsus (seotud vabaduse põhimõtetega (4) lk 177) Helle Pondre 2010
• Õigus keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu (PS § 22 lg 3) • Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS § 23 lg-d 1 ja 2) • Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (PS §23 lg 3) • Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) • Edasikaebamisõigus (PS § 24 lg 5) • Kaitseõigus (PS § 21 lg 1) Kodakondsus PS § 8 • Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. • Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. • Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. • Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. • Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. • Eestis pole topeltkodakondsus lubatud
hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed õigused. Kõik lapsed on võrdväärsed ning neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ning võimalikule maksimaalsele arengule. Lapsel on õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes ning tal on õigus, et tema arvamus ära kuulatakse. Igal lapsel on õigus nimele, kodakondsusele ja identiteedile. Lapsel on õigus sõnavabadusele, õigus võtta vatu ja edasi anda informatsiooni. Lapsel on õogus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Tal on õigus moodustada ühinguid ja osaleda rahumeelsetel kogunemistel. Lapsel on õigus elada oma vanematega, lapse eraldamine oma vanematest toimub siis, kui see on lapse huvidest ning kooskõlas kehtivate seadustega. Lapsel on õgus säilitada kontakt temast lahus elavate vanematega.
*Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kiindlustada. EV põhiseadus ptk 2. *Õigused ja kohustused on alati võrdsed. * Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine on- vabadus on tunnetatud paratamatus. *NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse. PÕHIÕIGUSED *On sellist tüüpi õigused, mida inimeselt ära võtta ei olevõimalik. *Sageli viidatakse nendele, kui vabadustele, paraku see nii pole. *Põhiõigused: -õigus elule -õigus kodakondsusele -õigus südametunnistusevabadusele -õigus haridusele -õigus perekonnale ja eraelule. VABADUSED * Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega *Sõnavabaduus- õigus avaldada vabalt oma arvamust *Trükivabadus- Demokraatlik riik ei piira millegagi trükiste sisu. *Koosolekute vabadus-inimesed võivad korralddada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamsieks. Riik võib ainult reguleerida kohta ja aega.
Õigus võtta kriminaalvastutusele EV majandusminister (ÕIGUSKANTSLER) Õigus kontrollida Politseiameti majandustegevust (RIIGIKONTROLL) Õigus pöörduda Riigikohtusse ettepanekuga tunnistada haridusministri määrus riigieksamite korraldamise korra kohta kehtetuks (ÕIGUSKANTSLER) Õigus asendada presidenti, juhul kui ta mingil põhjusel ei ole võimeline oma kohustusi täitma (RIIGIKOGU) 9. Avatud vastustega küsimused: 1) Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt 2) Kas veendumuste pärast tohib Eesti kodanikult kodakondsuse ära võtta? Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust 3) Milline seadus sätestab Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ja korra? Kodakondsuse seadus sätestab Eesti kodakondsuse saamise, koatamise ja taastamise tingimused ja korra
nähtavatest puudujääkidest (vastutuse puudumine, aeglus, jooksutamine jne). · Väga paljud tänapäeva suured organisatsioonid (nt sõjavägi, riigiasutused jne) on suuremal või vähemal määral ehitatud üles bürokraatlikke põhimõtteid järgides. Avaliku sektori tööliste tööle võtmine: o Astumine avalikku teenistusse on üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi. o Lisaks kodakondsusele nõutakse tavaliselt kõrgharidust määratud erialal, regulaarset enesetäiendamist ja üldist ametialast asjatundlikkust. o Ametikoha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras, kus hinnatakse kandidaatide sobivust kutsestandardile ning saavutusi. Riigiametniku elukutset hinnatakse rohkem seal, kus riigivõim on tugev ja pikkade traditsioonidega. Nt SB Kontroll ametnike üle-
Põhiõiguste( universaalsed õigused) hulka kuuluvad:Õigus elule,Õigus vabadusele,võrdsusele ja isikupuutumatusele,õigus korraskohasele õigusemõistmisele,õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest,õigus perekonnale ja eraelule.Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga kuid on ka olnud autokraatliku valitsemise puhul(Nikolai II aegsel Venamaal).Peamised poliitilised õigused ja vabadused on: Õigus rahvusele ja kodakondsusele,usu- ja mõttevabadus,sõnavabadus,liikumisvabadus,koosolekute- ja ühingutevabadus,hääleõigus. Poliitilised Õ kehtivad kodanikele ja inimestele kel pole vastavat riigi kodakondsust. Majaduslike ja sotsiaalsete inimõiguste tagamine on seatud Vaestes arengumaades, mis kannatavad kodusõdade ning näljahädade all.Sotsiaal-majandus õigused: Õigus tööle ja puhkusele, õigus toidule ja joogiveele, õigus inimväärsele elatusasemele,õigus sotsiaalsele
Ja võime võrrelda vastuvõtvat printsiipi emaga ja eeskuju isaga ning nende tulemust lapsega." - ,,Alguses on muutumatu vorm, mis ei ole loodud ning mida ei saa hävitada... meeled ei näe ega taju seda ning selle üle saab mõtiskleda ainult puhas mõte." - ,,Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." - ,,Demokraatia sünnib... kui vaesed saavutavad võidu, tapavad mõned... pagendavad teised, ning jagavad ülejäänutega õiguse kodakondsusele ning avalikele ametitele võrdsuse alusel..." - ,,Õilsa sünnipära hiilgus on ebatõeline ning selle eesõigused põhinevad tühjadel sõnadel." - ,,Ainuüksi nimi on häbiks orjale, kes võib olla igal viisil suurepärane ja täiesti võrdne vabana sündinud inimesega." - ,,Jumal on loonud kõik inimesed vabaks; ükski ei ole loomu poolest ori." - ,,Sünnipäralt õilsaid me austame ja jumaldame; kuid sünnipäralt alamaid mitte. Need on barbaarsed kombed
4) kultuurilised õigused. Põhiõigused on niisugused õigused, mis on igal inimesel ilma mingisuguste lisatingimusteta. Põhiõigused on näiteks õigus elada; õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; õigus korrakohasele õigusemõistmisele; õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga. Peamised poliitilised õigused on õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ning kehtivad enamjaolt nende inimeste kohta, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamised sotsiaal-majanduslikud õigused
alaealisele, kes on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 26. veebruarit ega ole kuulunud ühegi riigi kodakondsusesse. Sellekohase taotluse esitamise õigus on lapse vanematel, üksi last kasvataval vanemal või lapsendajal, kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat ega kuulu ühegi riigi kodakondsusesse.Nimetatud muudatuste alusel on kodakondsus antud üle 6000 lapsele. Ka on põhiseaduse järgi igal lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Kui inimesel on soov taotleda Eesti Kodakondsust, peab ta kõigepealt sooritama eesti keele- ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja Kodakondsuse tundmise eksami ning olema elanud Eestis kaheksa aastat (nendest viis alaliselt). Kodakondsust taotleval isikul peab olema pidev sissetulek ning Kodakondsus-ja Migratsiooniametisse minekul peab ette näidata olema haridust tõendav dokument, vajadusel perekonnaseisu tõendav dokument ja väljavõte tööraamatust. Kodakondsuse taotlemine
kodakonduse taotlejale. Teisest küljest omandab ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid oma igapäevaelu kogemusest. Institutsioone, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega, nimetatakse sotsialiseerimisagentideks. Siia kuuluvad perekond, kool, eakaaslaste grupid, töökaaslased, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad institutsioonid. Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina. Inimene, kes on oma sünnimaal üles kasvanud ja saanud sel maal koolihariduse, omab õigust selle riigi kodakondsusele. Sisserännanu peab mingi aja selles riigis elama, enne kui taotleb kodakondsust. Kodakondsuseksamis kontrollitakse, kas ta oskab keelt, tunneb ajalugu ja valitsemiskorraldust, teab kodanikuõigusi ja kohustusi.
5. Kuidas rühmitatakse inimõigused? Millised on vastavate gruppide põhiõigused? Nende sisu? Põhiõigused ehk universaalsed õigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõistmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused: · õigus rahvusele ja kodakondsusele; · usu- ja mõttevabadus; · sõnavabadus; · liikumisvabadus; · koosolekute- ja ühingutevabadus; · hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: · õigus tööle ja puhkusele; · õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele; · õigus inimväärsele elatustasemele; · õigus sotsiaalsele kindlustatusele · õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused: · õigus haridusele ja kultuurile;
Ehk universaalsed õigused, mis on kõigil inimestel sõltumata rassist, rahvusest, vanusest ja muudest sünnipärastest teguritest §2. Inimõigused kehtivad kõikjal ühtemoodi. Rootsis, Eestis, Ugandas ja Mehhikos. Kõikjal samamoodi. Ükski teine seadus ei saa inimõigusi tühistada §Põhilised inimõigused: –Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele õigusmõistmisele, perekonnale ja eraelule §Poliitilised õigused ja vabadused –Õigus rahvusele ja kodakondsusele, sõnavabadus, hääleõigus, usu- ja mõttevabadus jne §Sots.maj õigused –Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele, väärikale elutasemele jne §Kultuurilised õigused –Õigus haridusele,, kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele jne Argumenteerimise küsimused (arvestusele tulevad üks-ühele need küsimused) 1. Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. Kasu: Läänerahvusluse plussid ja miinused Plussid-
sotsiaaltöötajale vmt). Sind ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda Sa kardad. Sinu kohustus on oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Sul on kohustus võtta osa perekonna ühistest tegevustest ja igapäevatöödest. Vanem ja laps peavad teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega. Õigus nimele ja kodakondsusele Iga inimene on erinev ja eriline. Nii ka Sina. Sul on õigus, et Sinu erilisust tunnustataks. Eesti riik tagab Sinu sünni registreerimise ja Sulle nime andmise. Vanemad annavad Sulle sünni registreerimisel ees- ja perekonnanime ning riik isikukoodi, mis kantakse rahvastikuregistrisse. Eesti kodanikuks saad Sa sündimisega, kui üks vanematest on Eesti kodanik. Kodanikuks võib saada ka hiljem. Kodakondsus märgib püsivat sidet Sinu ja Eesti riigi vahel. Kodakondsus annab
Suessi kriis) III Aafrika (1960.aastad) 50-aastate II poolel jõudis laine Põhja- ja Lääne-Aafrikasse - Tuneesia, Maroko, Gaana, Ginea. Suurimaks sõjaks prantslaste Alzeeria sõda 1954-1962. (Laar. lk.49) IV vabariigi konstitutsiooni põhjal moodustasid Prantsusmaa ja tema kolooniad - meretagused departemangud ja territooriumid - Prantsuse Liidu, kuid seda juhtis Pariis ja asumaadel polnud autonoomiatki. Selle liikmed said õiguse kodakondsusele. Kodusõda Alzeerias puhkes mässuliste atendaatidega 1954.a. 1. novembril. A. polnud ametlikult koloonia, vaid osa Prantsusmaa territooriumist. Elanikkonda hulgas oli ligi miljon eurooplast ja 9 miljonit muhameedlast. Kuna alzeeria prantslased olid veendunud, et IV vabariigi valitsus (võimul olid II ms-järgselt sotsialistid), siis võttis 1958.a. 13. mail mässuliste komitee Alziiris võimu enda kätte. Komitee pöördus de Gaulle'i poole ettepanekuga võtta võim.
13 3) Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? 1 p RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS ________________________________________________________________________
kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. Põhiseaduse muutmist ei saa samas küsimuses algatada ühe aasta jooksul, arvates vastava eelnõu tagasilükkamisest rahvahääletusel või Riigikogus. 4. Kellel on Põhiseaduse muutmise algatamise õigus? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt 1/5 Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. 5. Kellel on sünnijärgne õigus eesti kodakondsusele? Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. 6. Kuidas teostatakse kõrgeimat riigivõimu? Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu(Eesti kodanik,18): 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid - oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. 7. Kellele kuulub EV- s seadusandlik võim? Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. 8. Millised funktsioonid on Riigikogu pädevuses (nimetada vähemalt 5)? Riigikogu funktsioonid:
Artikkel 14 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. Artikkel 15 - § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus. Artikkel 16 - § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud
Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on ka olemas peatükk nr II ,,Põhiõigused, vabadused ja kohustused" Toon sellest peatükkist mõned väljendid ja paragrahvid, mis hästi iseloomustavad loomuõiguse: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
3) Kiireloomulisena ühe Riigikogu poolt (poolthääli peab olema vähemalt 4/5) Tähtsuse järjekorras: (kui pole vastavuses, tuleb muuta vähem tähtsat) 1) rahvusvahelised seadused 2) põhiseadus 3) seadus (Riigikogu) 4) määrus (vallavolikogu) Inimõigused (põhiseaduses) 1) Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, perekonnale, eraelule. 2) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 3) Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele 5) Usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, koosolekute ja ühingutevabadus, hääleõigus 6)Õigus tööle ja puhkusele, teabele 7) Õigus inimväärsele elutasemele, sotsiaalsele kindlustatusele 8) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile Kodanikuõigused (põhiseaduses) 1)Õigus ja kohustus teenida kaitseväes 2) Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu neile, kes tahavad riigikorda muuta 3) Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis
3) Kiireloomulisena ühe Riigikogu poolt (poolthääli peab olema vähemalt 4/5) Tähtsuse järjekorras: (kui pole vastavuses, tuleb muuta vähem tähtsat) 1) rahvusvahelised seadused 2) põhiseadus 3) seadus (Riigikogu) 4) määrus (vallavolikogu) Inimõigused (põhiseaduses) 1) Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, perekonnale, eraelule. 2) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 3) Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele 5) Usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, koosolekute ja ühingutevabadus, hääleõigus 6)Õigus tööle ja puhkusele, teabele 7) Õigus inimväärsele elutasemele, sotsiaalsele kindlustatusele 8) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile Kodanikuõigused (põhiseaduses) 1)Õigus ja kohustus teenida kaitseväes 2) Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu neile, kes tahavad riigikorda muuta 3) Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis
annaabi.ee 
