Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kliima". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekvaatori, veerohkem, passaadid, lähisekvatoriaalne, troopiline, polaarne, põhitunnused, palav, troopilise, aastaaega, palavvöö, kumb, lumepiir, kõrgvööndilisus, absoluutsest, taimkatte, vaheldumine, mereline, pilvine, tuuline, mandriline, õhuga, läänetuuled, seitse, lähistroopiline, parasvööde, püst, kõrgrõhuala, paraskliimaKliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks.
Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk naaberaladest madalam. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend · Asend ookeani, mandrite suhtes · Pinnamood · Huuvused Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadede maismaa ja veepinna erinevast soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25
Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp.
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti
kõrgemates õhukihtides puhuvad tuuled piki isobaare kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. maapinna lähedal vähendab Coriolise jõu mõju aluspinna hõõrdejõud Ekvaatori ümbruses kujuneb välja püsiv madalrõhuala (sest päikese kõrgusnurk on suur) - soe, kerge ja tõusev õhk (on tõusvad õhuvoolud) KEHTIB SIIS KUI PÄIKE ON EKVAATORIS! 30°N pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhualad , passaadid (tuule liik. tuuled mis puhuvad 30 laiuskraadi lähedal ekvaatori poole - kõrgrõhualalt madalrõhu alale) (õhk muutub soojemaks, sademeid ei teki, soe õhk mahutab endasse rohkem veeauru ja ülejääki ei teki) 60°N parasvöötmes kujuneb madalrõhuala (sest aluspind soojeneb ja on tõusvad õhuvoolud) ja läänetuuled Pooluste ümbruses püsiv kõrgrõhuala - külm, raske õhk - ja idatuuled. KUNA PÄIKESE SENIIT MUUTUB SIIS MUUTUVAD KA ERINEVA ÕHURÕHUGA ALAD!
10.Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne (merelise ja mandrilise vahepealne) kliima? Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Lähistroopiline kliima sarnaneb parasvöötme kliimaga sest seal on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega
külmvöös idatuuled, parasvöös läänetuuled, palavvöös kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad: MUSSOONID püsivad ja suureulatusega tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju. (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma
oma telje). Tänu selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine tsirkulatsioon suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Õhuringluse takistuseks on Coriolisi ja hõõrdejõud, mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, kõrged mäestikud. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Läänetuuled põhja- ja lõunapoolkeral 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel. Neid põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Briis on rannikul esinev tuul, mis muudab oma suunda ööpäeva jooksul. Föön on kindlatel tingimustel kujunenud mägedes väga kuiv ja soe tuul
Tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust need õhku lenduvad ning eraldub ka biomassist vastavate baterite elutegevuse tulemusena. 3. Atmosfääri ehitus Atmosfäär jaguneb vastavalt õhutemperatuuri vertikaalsuunalistele muutustele kihtideks. · Troposfäär- kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafiliselt laiusest ning aastaajast. Kõige kõrgem on see ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab kesktõrjejõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ning mida on kõige rohkem troopilistel aladel, kuhu kuhjatakse tänu sellele ka rohkem õhku. Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed,
Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on
. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed veereziim Läbiuhtelise veereziimiga Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud mullad veereziim veereziim Mullalahuse Sademete vesi nõrgub Mullavees lahustunud Mulda imbuvad sademete
See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt liigub sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Sest neid alasid mõjutab Põhja-Atlandi hoovus ning Aasia maksimum. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem?
2) Coriolisi jõud inertsijõud, maakera pöörlemise tõttu- Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1 Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele.
polaarse frondi kohal. õhumass - ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhuteperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused.kujuneb vlja sarnase aluspinna kohal atmosfääri front - kitsas elradusvöönd kahe erinevate omaduste õhumassi vahel võib olla statsionaarne või liikuv Õhumasside klassifitseerimine - arktiline A-põhja jäämere ümbrus - antarktiline AA - antarktikas - polaarne P parasvööde - Troopiline T - ekvatoriaalne E mereline(m) ja kontinentaalne õhk(c) peamised õhmassid - mandriline arktiline(antarktiline) :cA(cAA) - väga külm ja kuiv -46C 0.1g/kg - mandriline polaarne cP külm kuiv -11C 1,4g/kg - mereline polaarne mP jahe niiske 4C 4,4g/kg - mandriline troopiline cT soe, kuiv 24C 11g/kg - mereline troopiline mT soe niiske 24c 17g/kg - mereline ekvatoriaalne mE väga soe ja väga niiske 27C 19g/kg frondid loe lisalehe pealt:
märtsi paiku · suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Päeva pikkus on kevadisel ja sügisel pööripäeval umbes 12 tundi. Päeva pikkus suvisel ja talvisel pööripäeval oleneb laiuskraadist. Eestis on suvisel pööripäeval päeva pikkus olenevalt kohast umbes 18 kuni 18,5 tundi, talvisel pööripäeval umbes 6 kuni 6,5 tundi. Pööripäeval on päike seniidis ekvaatori või pöörijoone kohal. Talvel on põhjapoolus Päikesest eemale pöördunud , põhjapolaaraladel valitseb polaaröö, mis talvisel pööripäeval 21. detsembril asendub polaarpäevaga. Polaarpäeva kulminatsioon on 22. juunil mil põhjapoolkeral valitseb soe suvi. Kevadisel ja sügisesel pööripäeval on päev ja öö ühepikkused. Kevadisel pööripäeval lõpeb põhjapoolusel polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel on olukord vastupidine
Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole. GRADIENTJÕUD õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale) CARIOLISI JÕUD tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maakera pöörlemisest (inertsjõud. Põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) Üldine õhuringlus e. Atmosfääri üldtsirkulatsioon Püsiv üldine õguringlus, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Passaadid Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled (puhuvad 30 laiuskraadide vahel). Ekvaatoril on kõrge temperatuur ja madal õhurõhk. Õhuvool tõuseb , liigub pooluste poole, jahtub laskub, satub kõrgrõhualale ja suundub ekvaatori poole (kui madale rõhuga alale) tagasi. Nii puhuvadki tuuled ekvaatori suunas ja neid nimetatakse - passaadid. Maa pöörelimese tõttu umber oma telje saavad nad kalde, hakates puhuma põhjapoolkeral kirdest (kirdepassaat) ja lõunapoolkeral kagust (kagupassaat).
urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad üle maakera. Endogeensed pinnavormid Maa siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes).
kujuneb püsiv madalrõhuala. Tekivad sademad. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu
põllumaad 2% o suureneb 0,2-0,3% aastas O3 (osoon) – gaas, mida leidub nii stratosfääris (ca 90% kogu atmosfääris olevast kogusest) kui ka troposfääris (u 10%). Osooni funktsioon ja mõju keskkonnale on stratosfääris ja troposfääris erinevad stratosfääris takistab UV-kiirguse jõudmise Maa pinnale o osoon neelab UV-kiirgust, pöördreaktsioon: O3→O2→O3 O2 reageerides O-ga eraldub soojus osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal Stratosfääriosoon „hea osoon“: stratosfääri osoonikiht neelab u. 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav osoonisisaldus kujuneb tekkinud/lõhustunud O3 molekulide vahekorrana Osoonikihi paksust atmosfääris mõõdetakse Dobsoni ühikutes Dobsoni ühik – vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel
Tundlikud ja keerulised mõõteriistad mõõdavad eluta ja eluslooduses toimuvaid nähtusi, registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt
iseloomustuse ja navigatsiooni tingimused oma riigi laevafaarvaateri osades. 14. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni põhimõitted. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni all mõeldakse maakera ümbritsevate õhuvoolude süsteemi kui tervikut. Kui maapind ei põõrleks ja aluspind oleks ühtlane: Õhuvoolude jaotus maakera ümber sõltuks ainult kiirgusbilansi jaotusest ja sellest tingitud ebavõrdsest õhu soojenemisest Maa üksikuis võõtmeis ekvaatori ja pooluse vahel. Väiksematel geograafilistel laiustel on kiirgusbilanss suurem, maapind ja selle kaudu ka õhk soojeneb rohkem, kui suurematel laiustel. Tekiks lihtne ringvool: ekvaatori piirkonnas soe õhk tõuseb üles, valgub kõrgemal polaaraladele, jahtub seal, laskub ja valgub maapinna kohal jahedama vooluna troopilistele laiustele, kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu liikumapanevaks jõuks on Maa pinnale langev Päikese kiirgusenergia. 15.Tegeliku tsirkulatsiooni ligikaudne skeem.
suuremad. 5. Kliimavöötmed (vaja osata nim kaardil ja välja tuua nende eripära ehk tunnused), õhumassid, tsüklonid (parasvöötme tsükloni ja orkaani erinevus), antitsüklonid, frondid. VAATA LISA. Kliimavöönd Õhumassid Temperatuur Sademed Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne Aastaringselt väga Väga palju aasta ringi palav (~25 kraadi) Lähis- Pool aastat ekvatoriaalne, Aasta ringi palav Suvi vihmane, talv kuiv (2 ekvatoriaalne pool aastat troopiline õhk. aastaaega) Troopiline Troopiline Aasta ringi palav, Sademeid väga vähe temp ööpäeva amplituud suur
hoovuste süsteemi muutuses Udu Õhuniiskus 100% Sademed atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Madalpilved kuni 2km kõrgusel (kihtpilved, kihtsajupilved, kihtrünkpilved) Keskmispilvede rühm 2-6km kõrgusel (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Kõrgpilvede rühm 6-12km kõrgusel ( kiudpilved, kiudrünkpilved,kiudkihtpilved) Vertikaalarenguga pilved 0.5-12km kõrgusel (rünkpilved, rünksajupilved) 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Fassaattuuled Tuul õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus Atmosfääri front kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Nt külm ja soe, kuiv ja niiske Külm front külm õhk liigub sooja õhuga alale Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale Tsüklon madalrõhuala on ümbritsevast keskkonnast madalama õhurõhu ala.
joon: Agrokliimavöötmed ehk lihtsalt kliimavöötmed. Kliimavöötmete piirid ei ole sirged, vaid kõverad. Seda põhjustavad ülejäänud kliimat mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju, mäed jms. 1. Ekvatoriaalne vööde temperatuur ühtlane.Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao-, kohvipuu, õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes. 2. Lähisekvatoriaalne vööde õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega. Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse seal puuvilla, riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid. 3. Troopiline vööde kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut
5) Infrapunakiirgus 760 nm - 1 mm 6) Raadiolained üle 1mm 9. Maa kiirgusbilanss Maa poolt saadava ja väljakiiratava energia vahe 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Troposfäär-Stratosfäär-Mesosfäär-Termosfäär Hapnik 21%, lämmastik 78%, Argoon 0,93%, C2O 0,02%, veeaur 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale Osoon neelab UV kiirgust Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal. Osoonikiht neelab u 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav. Mõõdetakse Dobsoni ühikutes norm 300DU. 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Kasvuhoonegaasid: a) CO2- fosiilsed kütused 87%, maakasutusmuutused 11%, tsemendi tootmine 2% Suureneb iga aasta 0,5%
laiustel asuvad alad saadavad päikesekiirgust rohkem, suurematel laiustel asuvad alad vähem. · Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja Maa kujutleva telje kallakusest. · Meri hoiab soojust rohkem kui maismaa. Rannikualadel kujuneb seetõttu välja mereline kliima, kus sajab sisemaaga võrreldes rohkem ja õhutemperatuuri erinevused on väiksemad. · Maakera üldise õhuringluse peamine põhjus on Maa ebaühtlane soojenemine. · Passaadid on püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled. · Tuuled ja õhu liikumine laiemalt on põhjustatud õhurõhu erinevusest, see omakorda Maa ebaühtlasest soojenemisest. Õhk liigub kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade suunas. · Koos kõrguse suurenemisega mäestikes langeb õhutemperatuur keskmiselt 6 kraadi 1km kohta. Põhiliselt õhutemperatuuri muutmise tõttu kujuneb mäestikes välja kõrgvööndilisus.
tsivilisatsioon*Vene ortodoksne tsivilisatsioon. Inimarengu indek on ÜRO arvutatav riigi heaolutaseme näitaja,arvestab rahva haridustaset,keskmist eluiga ja skt ühe inimese kohta. Põllumajandus-mnateriaalse toomtmise vanemaid ja tähtsamaid harusid,mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvad majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmaselt töötleda. Troopiline kliimavööde on lähisekvatoriaalset vöödet kahel pool paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala, õhk tõuseb ja pilvetus puudub. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem, kui ekvatoriaalvöötmes).Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40°C, talvel nad on
mulla paksus üle meetri, huumushorisont suurem, väljauhtepiirkond väiksem, horisondid O, A, E, B, C, D, kamarleetmullad, kamardumine. · Rohtlad: parasvööde(kontinentaalne), soe, piisavalt niiskust, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, horisondid A(mustmuld),B, C, kamardumine, õhurikkad mullad, kõrge poorsus, suur toiteelementide sisaldus, hea sõmeraline struktuur. · Kõrb ja poolkõrb: kuiv ja poolkuiv, soolakad mullad, vähe sademeid, troopiline vööde, auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C, sooldumine, taimestik saab tekkida vaid põhjavee- ja jõe vee läheduses. · Vihmamets: ekvatoriaalne, palju sademeid, soe, niiskuse tõttu murenemine suureneb, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 6-10m, horisondid A, E; B; C(E ja B on segunenud), ferraliitmullad, ferralisatsioon, toiteelementide varu väike, puna- või kollamullad MULD KUI RESSURSS
Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel
põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ja temperatuuri järske kõikumisi, mis on maksimaalsed sügisel ja talvel. Valitsevate läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv niiske mereline õhumass toob külmal poolaastal endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Siinne aasta keskmine õhutemperatuur on märksa kõrgem kui ida poole jäävatel kontinentaalsema kliimaga aladel, mis asuvad samadel laiuskraadidel. Põhja-Atlandi hoovus toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem kuu on juuli (Raukas 1995: 189). Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused
KLIIMA KLIIMA iseloomustab piirkonna paljude aastate keskmisi ilmastikuolusid Kliimat kujundavad tegurid: 1. Koha geograafiline laius e. kaugus ekvaatorist sõltub Päikese kõrgus päikesekiirte langemisnurk 2. Üldine õhuringlus e. valitsevate tuulte suund tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb külmvöötmes ida-kirdetuuled ida-kagutuuled parasvöötmes läänetuuled palavvöötmes kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud )
Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.(33) Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. (35) Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste talvel püsib mägedes mitu kuud, rannikul ei lange õhutemperatuur alla nulli.(33) Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets katab u 10 % maa pindalast. (34 lk 126)
annaabi.ee 
