Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kliima". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppeaine, kursus, tarmo, hoovus, rahvastik, ookeanid, mandrit, mõjutav, reostus, kliimamuutus, õhuringlus, igilumi, põhjavesilased, panama, triiv, albeedo, ümbritsevast, ekvaatori, 2050, kestvad, polaarpäev, polaaröö, kiirte, hüdrosfäär, mage, aurumine, aurub, hoovuste, vahemerre, reovee, väetamine, ukrainlased, harjumaal, rahvusrühmAntitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Meie ilma mõjutavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise järel mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Ookeanide mõju kliimale ja mereline kliima 71% maakera pinnast on kaetud merede ja ookeanidega, nende mõju kliimale on suur. Vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa ja jahtub samuti aeglasemalt. Kõige rohkem saavad soojust ekvatoriaalalal asuvad ookeanid. Vee pideva ringluse tõttu ei ole lõunamerede vesi liiga kuum ja põhjapoolsete merede vesi liiga külm. Hoovused Vesi liigub ookeanis hoovustena, mille temperatuur erineb ümbritseva vee temperatuurist. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, külmad hoovused jahutavad soojade merede vett. . Golfi hoovus on soe hoovus, mis saab alguse soojast Mehhiko lahest ja jaguneb Atlandi keskosas mitmeks. Golfi
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappega
1. Polaarsed õhumassid- Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond. 2. Parasvöötme õhumassid- Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk
Kliimat kujundavad tegurid koha kaugus ekvaatorist globaalne õhuringlus aluspinna omadused Aluspinna omadused vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal Kaugus ookeanist: mereline kliima - pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima - külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe Hoovused: soe hoovus - temperatuur on kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus - temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma Pinnamood: mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik) kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel on sademeid palju absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur (1km= - 6 kraadi langust)
). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. Üks vanimaid geograafia harusid on maadeteadus. See käsitleb Maad piirkondade, s.o. mandrite, looduslike regioonide, ka riikide ja nende osade kaupa. Maadeteadus kujutab endast sünteetilist eriteadust, mis uurib riiki või mingit muud geograafilist üksust kui teatud suurusjärku looduslik-sotsiaalset süsteemi
Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Soojad pinnahoovused kannavad päikese soojust troopikast väga kaugele, nii viib troopiline Golfi hoovus sooja vett Põhja-Atlandi hoovusesse, mis hoiab Norra arktilise ranniku jäävabana ka talvel. Kui kliimamuutuse tagajärjel rikutakse ookeanihoovuste suunda, võivad Londoni talved muutuda sama külmaks ja jäiseks kui Kanadas Labradori poolsaarel. Golfi hoovuse tõttu on Labradoriga samal laiuskraadidel olevate Briti saarte kliima palju soojem. Hoovuse suuna järsk muutus võib maakera ilmastikku oluliselt mõjutada. Neil aastail, kui El Nino nime kandev
Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusre~iimi sesoonse kõikumise poolt. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud. Antarktiline õhk iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal. 15.Frondid, üleminekualad Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale.
madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju. (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas! 5)Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes) mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist ( mäestik/ tasandik )
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed
lahustuvatele ja lõhelistele kivimitele. Ilm- Igapäevane ja pidevalt muutuv atmosfääri seisund Kliima- Mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate vältel Atmosfäär- Madal- ja kõrgrõhkkonna vaheline üleminekuala Õhurõhk- Surve, mida õhk avaldab oma raskuse tõttu kõigile kehadele Õhumass- Suur, ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris Passaadid- Püsivad tuuled, mis puhuvad 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole Mandriline kliima- Mandrite siseosade kliima, mida ei mõjuta ookeanid Mereline kliima- Kliimatüüp, millele on iseloomulik suhteliselt suur aasta sademete hulk ja väike õhutemperatuuri aastane amplituud Samatemperatuurijoon- Joon, mis ühendab kaardil ühesuguse keskmise õhutemperatuuriga punkte Maailmameri- Maakera kattev katkematu veeväli, mis ümbritseb maismaad Riimvesi- Looduslike veekogude vesi Rannajoon- Vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik- Laiem üleminekuala maismaalt metele Siseveed- Maakera maismaaosas paiknevad veed
maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 kilomeetr
4. Troopiline mereline õhk soe, niiske, kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. 5. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv, kujuneb troopiliste kõrbete kohal. 6. Ekvatoriaalne õhk kuum, niiske, kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. 7. Antarktiline õhk iseäranis külm, kuiv, kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. ATMOSFÄÄRIFRONDID · Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada frondi tüüpe: Statsionaalne ehk püsiv front esineb siis, kui front on püsinud
Soojadel ilmastuajastutel on asi vastupidi. Viimasel jääajal katsid jääliustikud peagu kolmandiku maismaast ning ookeanide veetase oli tänapäevasest umbes 122 meetrit madalam. Umbes kolm miljonit aastat tagasi, mil Maa oli soojem, võis ookeanide tase olla kuni 50 meetrit kõrgem. Ookeanides on vesi pidevalt liikvel Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma. Need hoovused avaldavad suurt mõju veeringele ja ilmastikule. Golfi hoovus on hästi tuntud sooja vee voolus Atlandi ookeanis, mis viib vett Mehhiko lahest üle Atlandi ookeani Suurbritannia poole. Kiirusega 97 kilomeetrit ööpäevas liikuv hoovus kannab sada korda rohkem vett kui kõik maailma jõed kokku. Golfi hoovus viib soojas kliimas soojenenud vett Põhja-Atlanti ning mõjutab sealset, sh Lääne-Inglismaa ilma. Aurumine: vesi muutub auruks, s.o läheb vedelast olekust gaasilisse Aurumine ja miks see toimub
lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime ulatub tuhandete kilomeetrite taha. 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? V: Heledad asjad nagu näiteks lumi ja liiv peegeldavad palju kiirgust tagasi. Tumedad asjad nagu näiteks mets neelavad valguse enda sisse. 3. Miks õhumassid liiguvad? V: Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 4
kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14.Inimtegevuse mõju maailma kliimale. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Muutused: Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. 1. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tingitud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt.2. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas. 3. On hakanud esinema suuri üleujutusi, näiteks viimastel aastatel Kesk-Euroopas, mida varasemast ajast pole teada.
Kulub veidi aega ja energia kogumist. Ja lõpuks tõuseb see õhk, mis peab olema juba piisavalt kuum ja kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika
Liikumine toimub madalama rõhuga alale, õhk laskub. ÜLDINE ÕHURINGLUS – kogu Maa atmosfääri haarav õhuringlus e tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole. GRADIENTJÕUD – õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale) CORIOLISI JÕUD – tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maakera pöörlemisest (põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) Mussoon e. sessoonsed tuuled. Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel. Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Maamussoon e
soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava borellioosi leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine.Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele ja tervisele. ( üleujutused,nakkushaigused,maavärisemised,maanihked jne ) 7)Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Skandinaavia ja Eesti kliimat ? Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ja kliimat. Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega
saj kesk paigas oli õhus vaid 0.028% süsihappegaasi, 20 saj. keskpaigaks 0.031 % peamiseks põhjuseks on fosiilsete kütuste suurenenud tarbimine. Süsihappegaasi ja tolmu kasvamine atmosääris suurendab kasvuhoone efekti, mis mõjutab kliimat. Hüdrosfäär Hõdrosfääriks nimetatakse maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud vee kihti, mis asub atmosfääris ja maa tahke koore vahel ja osaliselt nende sees. Kogu planeedi pinnast 71% on veega kaetud. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku sellest on kasutus kõlbmatu, sest see on kinni polaaralade jää kilpides, või liigub põhjaveena sügaval maa põues. Maakeral ringleva mageda veehulk: 1. Igijää ja lumi 75% 2. Põhjavesi 24% 3. Ülejäänud 1%-sellest 60% järvedes, 35% mullas, 0.5% jõgedes, 4.5%veeauruna atmosfääris. Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks
b. Kiirgusbilansi analüüs c. Kaardi tundmine 6. a. Linnad ja maaasulad arenenud ja arengumaades. Linnastumise kulg maailmas.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. Linnastumine: Arengumaad: kiire tempo Inimesed liiguvad linnadesse Ülerahvastus Marginaalne rahvastik- alarakendatud rahvastik Slummid; getod Kuritegevus Vaesus Sanitaarprobleemid Arengu riigid: suur tööpuudus Linnade tühjenemine Ülelinnastumine Madal iive Ruumi puudus Tööjõupuudus Linnasumisega kaasnevad nähtused: Eeslinnastumine: majanduslik tegevus kandub kesklinnast kaugemale Vastulinnastumine: elanike lahkumine kaugamasse piirkonda Aglomeratsiooni teke: tuumiklinna ja lähedus loevate asulate koostoimimis protsessi.
Talvel-toob soojemat õhku Suvel-mere ääres pilvi ei ole, sest merelt tulev õhk on jahe ja ei liigu üles, kuna on raske- ei teki pilvi ja need tekivad alles kaugemal mandri kohal merest eemal Sügisel-mandril külmem,sest meri jahtub aeglasemalt-mere ääres soojem ****5)hoovused ...on vee kindlasuunalised liikumised ookeanides. *Soojad(punased)-ekvaatorilt pooluste poole. *Külmad(sinised)-poolustelt ekvaatori poole. *Kas hoovus on soe/külm-sellest sõltub, kuidas ta mõjutab kliimat NT: Brasiilia hoovus soe L-Am idarannikult : muudab kliimat soojemaks ja niiskemaks(soe õhk tõuseb ja tekivad pilved,sajab) Peruu hoovus külm- L-Am läänerannikult : *muudab kliimat külmemaks ja kuivemaks(soe õhk vajub alla,pilvi ei teki, ei saja) HÜDROSFÄÄR piirkond Suure sademehulga põhjused Üle 3000mm/aastas Tõusvad õhuvoolud, suur auramine, madalrõhuala
edelatuulte tuulealusel küljel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Veelgi ilmsem ja tuntum on kõrgustike mõju lumikatte tekkimisele ning püsimisele, mida peegeldab püsiva lumikatte lagunemise kaart. Lisaks enamsademetele etendab seal oma osa ka madalam õhutemperatuur, mis meie sularohkete talvede juures annab märgatava efekti lumikattes (Raukas 1995: 193). Kui otsida Eesti kliima juhtivat kujundajat, võiks selleks olla Atlandi ookeani põhjaosas Golfi hoovus ning Islandi miinimum. Viimane on tsüklonite sagedase tekkimise paik ning saab nime keskmise õhurõhu järgi, mis on ümbritsevatest aladest madalam. Kuigi ilmastikku Eestis mõjutavad ka antitsüklonid ning teatul määral mujal tekkinud madalrõhkkonnad, on ligi pooled päevad aastast mõjutatud Islandi lähistel kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmisel aastal Eesti 132 tsükloni ja 65 antitsükloni mõju all
liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). ÜLDINE ÕHURINGLUS kogu Maa atmosfääri haarav õhuringlus e. tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole. GRADIENTJÕUD õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale) CARIOLISI JÕUD tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maakera pöörlemisest (inertsjõud. Põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) Üldine õhuringlus e. Atmosfääri üldtsirkulatsioon Püsiv üldine õguringlus, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Passaadid Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled (puhuvad 30 laiuskraadide vahel). Ekvaatoril on kõrge temperatuur ja madal õhurõhk. Õhuvool tõuseb , liigub
Kui maapinnale ulatuvad lõhelised kivimis või kruusa ja liiva sisaldavad settes, on sajuvee imbumine maa sisse kõige intensiivsem. Väike juhul kui pindmise kihi moodustab savi või turvas. Töölehelt! 4. Millest sõltub jõgede äravool? Sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. 5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel. 6. Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale. Soe hoovus toob kaasa suure soojushulga, merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Rannikust mööduv külm hoovus muudab kliima rannikul jahedamaks ja külmemaks, õhk on jahedam ja sisaldab väiksema aurumise tõttu ka vähem niiskust. Hoovuse kohalt soojema maismaa kohale liikudes jahe õhk soojeneb ja muutub ühtlasi kuivemaks. 7. Selgita tõusu ja mõõna teket. Tõusu ja mõõna põhjustab Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõud
19. saj keskpaigas oli õhus vaid 0,08% süsihappegaasi. 20. saj keskpaigas 0,03. Praegu 0,037%. Peamine põhjus fossiilsete kütuste tarbimise suurenemine. Süsihappegaasi ja tolmu kasvamise tõttu atmosfääris suureneb kasvuhooneefekt, mis mõjutab kliimat. Hüdrosfäär. Selleks nim maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest: Magedat vett on alla 3%. Maakeral ringleva mageda vee hulk: 1) igijää ja lumi 75% 2) põhjavesi 24% 3) ülejäänud 1%, sellest 60% järvedes, 35% mullas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks nim vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Vee liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon
Maailmamere hoovused on oma olemuselt segu gradient- ja tuulehoovustest: ekvaatoril, kus päikesekiired keskpäeval langevad otse ülalt (seniidist) toimub intensiivne vee soojenemine. Soe vesi ei saa jääda "kuhja" vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub. Ekvaatori kohal tekib apvelling. Külm kompensatsioonihoovus liigub põhja pidi vastassuunas - poolustelt ekvaatori poole. Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole (Põhja poolkeral paremale). Maakera pöördub itta. Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist). Selle tõttu on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid
Vaja on kalatööstusettevõtteid sadamasse, et kogu saak korraga ära anda. 3. Ookeanipüügi puhul minnakse ookeanile kuudeks. Laeval on võimalik kala töötlemine nt konservideks. Vaja on tervet laevastikku: luurelaevu kalaparvede leidmiseks, transpordilaevu toodangu tarbijani toimetamiseks. Seetõttu saavad sellega tegelda vaid suured ja rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. 4. Kalakasvatuse osatähtsus maailmas suureneb, sest varud maailmamerest vähenevad. Selle arengut takistab reostus. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli, Kalavarude vähenemise põhjused ja kalandusega seotud keskkonnaprobleemid: Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale,
jarõhu toimel. PÕHJAVESI: · Tähtsaim joogivee allikas · Täiendab jõgede veevaru · Säilitab vee elupaiku · Taimed kasutavad · Mõjutab kivimeid Inflatsioon ehk sademete imbuminepõhjavette, sõltub mitmest looduslikust tegurist ja ka inimtegevusest Põhjavee alanemisega võib tekkida alanduslehter e veetaseme alanemine või põhjavee reostumine. MÕISTED: · Veereziim - · Maailmameri - · Hoovus - · Rannaprotsess - · Rannavall - · Järskrannik - · Laugrannik - · Jõgede äravool - · Valgla - · Infiltratsioon -
Eestisse seda peaaegu ei jõuagi, valitsevaks suvisel ajal Vahemere ääres. o Ekvatoriaalne õhk kuum, niiske.kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem kui jõuab aurata. Eestisse sellist õhku ei jõua. o Antarktiline õhk külm, kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Maakera kõige külmem piirkond. FRONT - sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. o Statsionaarne e püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. o Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale. Mööda frontaalpinda
Parasvöötmes on näiteks mandrite läänerannikud nagu Lääne-Euroopa, Kanada läänerannik, Alaska lõunaosa, Lõuna-Tsiili, merelt tuleva õhu mõju all. Seal on aasta keskmine õhutemperatuur oluliselt kõrgem kui samadel laiustel idarannikul Kaug-Idas, Labradori poolsaarel jne. Näiteks samadel geograafilistel laiustel asuva Eesti jaanuari keskmine õhutemperatuur -5°C, Põhja-Ameerika siseosas on see -22°C. Seda erinevust põhjustavad ühelt poolt merelised õhumassid ja Golfi hoovus Eesti puhul ning külm Labradori hoovus ja põhjast tulevad külmad õhumassid teiselt poolt. 40.Maapinna reljeefi mõju kliimale. Lisaks ookeanile ja mandrile mõjutab kliimatingimusi veel reljeef. Kliima kujunemisel on reljeefi puhul oluline: 1) maapinna kõrgus merepinnast 2) koha kuju ja ekspositsioon (nõlva orientatsioon meridiaani ja rõhttasandi suhtes). Niisiis on oluline pinnavormi suund ja kalle, kuju (kumer pind, nõgus pind, keerulisemad vormid)
annaabi.ee 
