Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet n...
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili ...
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või ...
Sonaat on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel. Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Kontsert muusikateos(t)e ettekanne. Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4...
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik...
Klassitsimi essee Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720- 1760. Tekkisid uued muusikažanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Varaklassitsismist on ajavahemikus 1760-1780. Sümfoonia 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Just Haydnit kutsutakse sümfoonia ja keelpillikvartetti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – p...
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid ...
Muusika eksamiks ettevalmistus SUUR KINO Millal sündis filmikunst? Filmikunsti alguseks loetakse 28. detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s. 1950) "Suur Tõll", "Põrgu", "Vaatleja", "Kõrboja". Sven Grünberg (s. 1956) "Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti hotell", "Näkimadalad". Milliste filmide muusika on sulle eriti meeldinud? ... Tähtsamad punktid Filmikunsti algus ...
Sümfooniline muusika 1.Sümfoonia-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Schubert on kirjutanud 9 sümfooniat ja 8 sümfoonia on nimega „Lõpetamata“. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro 2. osa. Andante 3. osa. Menuett 4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi näiteks klaverikontsert, trompetikontsert. Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1.osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2.osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3.osa on kiire, tavaliselt rondovormis 3.Sümfooniline poeem-on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfoon...
BORODIN Merlyn, Laura, Jessika, Kristina, Sten, Joosep 11a Alexander Porfiryevich Borodin Elulugu 12.11. 1833 – 27.2. 1887 Andekas keemik Suur muusik Maailmatuntud helilooja Oskas mitmeid keeli Žanrid: Klassikaline ooper Sümfooniad Kammermuusika Looming 1867 "Sümfoonia nr 1" 1876 "Sümfoonia nr 2„ 1879 "Keelpillikvartett nr 1" 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides„ 1881 "Keelpillikvartett nr 2" 1886 "Sümfoonia nr 3" 1887 ooper "Vürst Igor" Loomingu iseloomustus Mihhail Glinka rahvuslik ja võimas „Vägilassümfooni” Voolavad ja laulvad Teosed http:// www.youtube.com/watch?v=Sw1weml0- r0 http://thechristmasmania.ru/play.php ?id=LUpTUzAxY0U2c0U=
Klassitsism muusikas BAROKK KLASSITSISM Mis oli valitsev: Instrumentaalmuusika- Püsis huvi Instrumentaalmuusika- Sümfoonia instrumentaalmu vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai areneb kui instrumentaalmuusika usika või instrumentaalmuusika. vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti vokaalmuusika? virtuoosne uhkeldamine. kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid Klassikaline stiil. Mis oli valitsev: Ilmalik muusika- Kasvas huvi ilmaliku muusika Imaliku muusika domineerivus. vaimulik või vastu, mis arenes edukalt. ilmalik muusika? Muusika Alguses õukonnad, pärast kasutati inimeste See ajastu oli mõeldud tavainimesele. tarbijaskond lõbus...
11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatak...
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...
Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. ...
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Austria helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja. Sündis Salzburgis (Austria). Tema isa oli õukonnas kuulus muusik ja temast sai poja õpetaja ja kontsertide korraldaja. Mozart oli juba lapsena väga andekas. Juba 5-aastaselt mängis suurepäraselt klaverit ja komponeeris esimesed muusikapalad. 6-aastaselt alustas esinemisi Euroopa linnades. Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli...
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. ...
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...
Muusika KT kordamine 1. Mõisted: Klassitsism Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil. Klassikaline Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad: Keelpillid, puupuhkpill...
Klassitsism muusikas Ligikaudu sada aastat väldanud klassikaline stiil sai alguse 18.sajandi teisel poolel eelkõige Itaalias ja Prantsusmaal. Senised ektsentrilised barokivoolud asendusid klassitsismi ratsionalismiga. Kõige paremini iseloomustabki klassikalist stiili prantsuse teadlase René Descartes'i kuulus tõdemus Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"). Samuti on tuntud selle ajastu tähtsamad filosoofid Jean-Jaques Rousseau ja Voltaire. Näiteid klassitsismist võiks tuua veelgi, kuid sellegipoolest tekib küsimus, milline oli klassitsism muusikas ja kuidas see väljendus? Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Sümfoonia, mis 1750.-1760.aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestrit...
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seri...
KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud k...
KLASSITSISM KORDAMINE II kursus I töö. Klassitsismi heliloojad – Looming Haydn „Lahkumissümfoonia“ – mängijad lahkuvad lavalt Haydn „Üllatussümfoonia“ – sümfoonia ootamatustega Haydn „Keisrikvartett“ pühendas valitsejale Haydn Sümfoonia „Kana“ Haydn Sümfoonia alusepanija Haydn Keelpillikvarteti väljakujundaja Haydn Kokku 104 sümfooniat Haydn Saksa hümni autor Haydn Pariisi sümfooniad, Londoni sümfooniad Haydn Veidrate nimedega sümfooniad Haydn Vokaalmuusika tippteosed „Loomine“ ja „Aastaajad“ Mozart Ooper „Figaro pulm“ Mozart Ooper „Võluflööt“ Mozart Ooper „Don Giovanni“ Mozart „Türgi marss“ Mozart ...
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
Haabersti vene Gümnaasium 10 klass Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäe...
Variatsioonivorm Variatsioonivorm põhineb teemal, millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. Neis võib muutuda teema helilaad, rütm, tempo, kõlavärv, dünaamika. Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz-muusikas. A1A2A3A4 Rondovorm Rondovorm on pärit vanast ringmängulaulust. Ssiin kordub erinevate lõikude- episoodide vahel muutumatu refrään. Rondo algab ja lõppeb refrääniga. Refrään peab korduma vähemalt 3 korda.See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto). ABACA Sonaaditsükli osade vorm:I- kiire- sonaadivormII- aeglane- variatsioo...
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Romantism 19. sajandi muusika peamised zanrid Romantismiajastu - Klaver muutus üheks armastatumaiks soolopilliks. Raamatukauplused pakkusid klaverinoote ning algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Tekkisid uue zanrina väikevormid ja esile kerkis mängutehniliselt nõudlik kontsertetüüd. - Romantismiajastu kunsti iseloomustavad esteetilisus, zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. - Olulisemad muusikazanrid: sümfooniline poeem, soololaul, operett, sümfoonia, oratoorium, kantaat ja paljud teised. Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks terves Euroopas. - Virtuoosikultus oli solisti proovile panek. - Kuulsad virtuo...
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass Klassitsism 1. Millal oli klassitsism muusikas? 1750-1825 2. Millal oli muusikaajaloos keskaeg, renessanss ja barokk? Keskaeg – 4.-5. - 14. saj Renessanss - 14.-17. saj Barokk - 16.-18. saj 3. Nimeta mõned valgustusfilosoofia poliitilised, hariduslikud ja usulised tõekspidamised. Religioossus oli pigem seotud inimese isiklike usuliste veendumistega, mitte kirikuga. Õukond ja kirik polnud vaimukultuuris enam määraval kohal. Seisti hariduse ja loodusteaduste arengu eest. Räägiti inimese loomupärastest õigustest. Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse. 4. Nimeta mõni poliitiline suursündmus, mis leidis aset klassitsismiajastul. Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ...
1. Iseloomusta romantismi kui suunda? Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised - vastandudes sellega eelnenud perioodidele, mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähe...
1. Iseloomusta romantismi kui suunda? Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised - vastandudes sellega eelnenud perioodidele, mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähe...
Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Klassikaline sonaat mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane. Vähemalt üks sonaadi osa on kirjutatud sonaadivormis, tavaliselt esimene. Teos ühele või kahele pillile (klaver, viiul, tsello). Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne. Skeem: A, A1, A2, A3, A4 ... Rondo kujunes välja vanadest tantsuvor...
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümf...
MUUSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Millal oli klassitsismiajastu? 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand *Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. *Missugused pillirühmad kuuluvad klassi...
Muusika ajalugu gümnaasiumile küsimused ja vastused. 1. Millal oli romantismiajastu? Vastus: 19 saj. 2. Iseloomusta romantismi muusikat, too välja kolm tunnust või uuendust. Vastus:Klassikalise ja romantismi vahel pole selgeid erinevusi,kuid on muutunud heliloojamõtlemisviis.Eelminevalt oli rõhuasetus muusikas mõistusel nüüd liikus see tunnetele. 3. Selgita mõistet „programmiline muusika”. Vastus:Muusika mis põhineb kindlal teemal või süzeel,mida peegeldab helitöö pealkiri. 4. Nimeta romantismi peamisi muusikažanreid. Vastus:Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud zanrid ja muusikavormid(nt .klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaiste...
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toim...
Muusikaajalugu KLASSITSISM 18.sajand 1. Mis on klassitsism? Klassikaline muusika? Klassitsism on ajastu kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassikaline muusika on muusika, mis on üle oma aja elanud ja on populaarne veel tänapäevalgi. 2. Uued muusikazanrid klassitsismi ajastul + seletus. · Sonaat kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello · Avamäng kolmeosaline, esitajaks oli orkester · Sümfoonia neljaosaline, tempo on kiire-aegalne-menuet-kiire. Orkestri pillid: puupuhkpillid (oboe, flööt, klarnet, fagott), vaskpuhkpillid (tropmet, tromboonid, metsasarved), keelpillid ( I,II viiul, vioola, tsello, harf), löökpillid. 3. Klas...
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrää...
Klassitsismi muusika: Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga. Rahva hulgas tuntakse seda perioodi muusikas just kolme Viini klassikuga- Haydni, Mozarti ja Beethoveniga- ning 18. sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn - klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pari...
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Pe...
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja kee...
Barokk (~1600-1750) Klassitsism (~1750-1800) Kestis ~150 aastat Kestis ~50 aastat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest Maalikunstis domineerisid portreed. Piltidel erinevatest detailidest ja olid seetõttu kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel ajaloosündmusi ja kangelasi. polnud nii palju detaile. Maalidel kujutati ka ajaloosündmusi. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma Klassitsismi ajastul muutusid riided välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse. Riided olid kuid mitte enam nii uhkeid. Kõik oli väga kaunistatud peenete mustritega ja ...
Klassitsism 18. saj II pool - 19. saj I veerand Sissejuhatus: ● Classicus (ld. K.) - eeskujulik, korrapärane ● Kultuuriperiood 17(20)50-1820 ● Vastandas end barokile ● Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis Ajalugu: ● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● K...
ARVO PÄRT 1.Missugused suundumused iseloomustavad Pärdi varast loomeperioodi. Iseloomusta neid lühidalt ja nimeta tähtsamad teosed. 2.Kuula mõnda Pärdi uustonaalse perioodi teost. Millist nime kannab Pärdile iseloomulik muusikastiil, millega võitis ülemaailmse tuntuse. Kuula mõningaid teoseid ja iseloomusta neid. 3. Mis on sinu arvates Pärdi maailmakuulsuse põhjused? 1. Pärdi loomingut iseloomustab klassikaline ja vaimulik muusika. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966). Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummi...
MOZART JA HAYDN Reekviem Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb esimese osa (introitus) algustekstist "Requiem aeternam dona eis Domine" (Igavene rahu anna neile, Issand). Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Credo, lisatud on Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose õpilane Süssmayr. Reekviem on Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos. Sonaadivorm Ekspo Töötlu Repriis sitsioo s n Pea- Side- Kõrval- Lõpu- Pea- Side- Kõrval- Lõpu- partii partii partii partii partii partii partii partii T TD D D Ebapüsiv T T T T (T toonika; D dominant) FRANZ...
http://www.abiks.pri.ee (18.saj II pool19.saj I veerand) Perioodid: 1) Eelklassitsism 17201760 2) varaklaasitsism 17601780 uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 17801810 parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 181019.saj. I v Võrdlus BAROKK KLASSITSISM barokk (klassitsism)kirikulaadide järelmõju (funktsionaalharmoonia: duurmoll, toonikadominant, kolmkõlad), mitteperioodiline meloodika (perioodiliselt liigendatud laululine meloodia), eelistatud vokaalmuusika (instrumentaalmuusika), valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas ...
Kordamisküsimused klassitsismiajastust. 1 Millal oli klassitsismiajastu? U 1730 – 1820. Bachist Beethovenini (?) 2 Miks nimetatakse klassitsismi ka valgustusajastuks? Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus mu...
Dmitri Sostakovits (1906 Peterburi 1975 Moskva) 20. saj suurimaid sümfoniste. Loonud 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 klaveri-, 2 viiuli- ja 2 tsellokontserti; klaverimuusikat, 2 ooperit "Nina" (1928, esiet. 1930) ja "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (1932, esiet. 1934), millest tegi 1963. a. teise redaktsiooni nimega "Katerina Izmailova". Helikeele kujunemist mõjutas poliitiline olukord Venemaal: noorena oli julge modernist, 1930ndate lõpul oli sunnitud tagasi tõmbuma, helikeel pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlasla...
1. ,,Klassitsism" tuleb ladina keelsest sõnast classicus- esmaklassiline. 18.saj II pool 19.saj I veerand. Märgib aega, kus pooldati lihtsat, selget ning arusaadavat. Püüti jäljendada vanakreeka ja rooma kunsti. 2. Võrdlus BAROKK RENESSANSS KLASSITSISM Rahutu, liikuv, ilutsev, Looduskultus, Kindlad reeglid, ülepaisutatud, stiilide huviobjektiks inimene, mõistuspärasus, selgus, paljusus, teravad kontrastid, tegelikkuse kujutamine, kord, toetumine antiigile, müstika, afektiteooria, fantastika, ajastuga lihtsus, ratsionalism ebakorrapärasus. vastuollu minevad (teadmised maailmast Valitsev Itaalias, Hispaanias. kangelased. saadakse mõistuse abil) Valitsev Madalmaades. Rene Descartes: ...
Sergei Prokvjev (1891-1953) Sergei Prokovjev oli pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, kes emigreerus 1918 Ameerikasse. Helilooja sündis 23. või 27. aprillil Sonzovka mõisas Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas. 1936. aastal läks ta tagasi Nõukogude Liitu elama ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokovjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. 1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki, kus andis klaveril soolokontserte. Prokovjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõikides zanrides, tema loomingu põhiosa moodustavad balletid, seitse sümfooniat ning instrumentaalkontserdid. Et Prokovjev oli ise väljapaistev pianist, on kla...
annaabi.ee 
