Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiviaja tähtsamad arheoloogilised kultuurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keraamika, nõusid, korilus, küttimine, kalapüük, kammkeraamika, nöörkeraamika, meenutava, perest, ehteid, kangast, religioon, kirved, nuga, õng, kõõvits, harpuun, esitage, viitavad, kiviaeg, venekirveskultuur, mesoliitikum, neoliitikum, asulakohad, pulli, 8800, sindi, lodja, tamula, peipsi, joaoru, 8600, lammasmäe, 8500, järvede, meredeMuinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika ehk
naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas) · Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine · Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja õngekonks · Anastav majandus · Koera kodustamine Asulakohad · Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi · Järved ja jõed pakkusid paremat liiklemisvõimalust · Elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmelistes kogukondades · Kogukonnad koosnesid enamasti 2-4 perest
lõhestamise teel seened) küttida veelinde ja matmispaigale metsloomi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, koosnesid 3-4 perest. Pärnu jõgikond,Emajõgi . Eluviis rändav Eluase ritvadest koonusekujulised püstkoja laadsed
mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistad: nooleotsad, talvad, kivikirved. Kasutati moondekivimit ja tulekivi. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise, küttimisega, korilus ja natukene ka maa harimisega. Piirkonnad: ümber Läänemere , Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni välja. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos. Matmiskombed: sängitati asula territooriumile, elamu alla, panid panuseid kaasa, mõnel esemel oli i segi nende arvates maagiline võime. Päritolu: Lõuna-Euroopa ja Lõuna-Eesti Nöörkeraamika ( 3000 eKr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andiski
sajandil ei olnud oht suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud, vahel tegid venelased siiski rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse ja on ka teateid, et eestlased tegid ise rüüsteretki vastu · Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid. Eestlased muinasaja lõpul · umbes 150 000 inimest (13.sajandi alguses) · Elatusaladeks olid: maaharimine, korilus, küttimine, kalapüük, käsitöö, metsmesindus · Võeti kasutusele kolmeväljasüsteem hakati talivilja kasvatama ( rukist ) · Adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga · Loomapidamine veised, hobused, sead, lambad, kitsed · Käsitöö tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused Kaubandus · 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse
et antud piirkonna asukate eluviis oli ühesugune, st tegeldi samasuguste tegevusaladega, kasutati sarnaseid tööriistu ja võisid olla ka ühesugused matmiskombed. 1) Asulakohad (lk 12) · Rajate veekogude lähedale 2) Töö-ja tarberiistad (lk 13) · Valmistati kivist, luust ja sarvest, ka puidust · Kivist kasutati kõige enam tulekivi · Kivikirved olid ebakorrapärased 3) Elatusalad (lk 13) · Kalastamine, küttimine, korilus · Küttimisel kasutati oda, vibu, noolt, püüniseid, lõkse · Kalastamisel kasutati ahi, harpuuni, jäätuura, õngesid Kammkeraamika Tooge välja näiteid, et Kammkeraamika kultuur oli arenenum kui Kunda kultuur. · Osati kududa kangast · Tööriistad olid paremini lihvitud ja teritatud · Püstitati suuri neljakandilisi postidele tuginevaid hooneid · Osati teha savinõusid · Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed
Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi. järved-jõed paremad liikumisvõimalused. elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust. kivimitest parim tulekivi, annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati kvarsti. Mõlemast valmistati suhteliselt väikesi tööriistu. Tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks v puurimiseks.
Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest * asulatega liiguti ringi, sõltudes püügiaegadest ja korjeperioodist * töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puidust (tulekivi, kvarts) * kalastamine (ahingud, kalatõkked, mõrrad, algelised võrgud), jaht (põdrad, hülged, koprad) - kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse. 2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga *
Töö ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning puust.Kivimitest parim- tulekivi, kvarts- väikesed tööriistad. Suuremate tööriistade valmistamimseks kasutati moondekivimeid mida sai lihvida. Kivikirved konarlikud ja sõlmitud varda külge nahkrihmaga.Luu- ja sarvesemete rohkus. Elatusalad: kalastamine,jaht- koerad olid olemas jahimeestel, hülgeküttimine. Söögiks kala ja liha ning loodusannid- taimed, marjad, juured jne. Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum: See algas Keraamika kasutuselevõtuga- savinõude valmistamine. Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja. Samuti kasutati nõusid ka toiduainete säilitamiseks ja hoidmiseks. Kammkeraamika kultuur: (4000 ekr)- indoeurooplaste kultuur Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega- neid tehtid kammi meenutava esemega. Levis Lõuna- Lätist Põhja- Soomeni.Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed- nii levis laialdaselt merevaik.
Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) 1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks
Balkanile ja sealt Doonau alamjooksule. Kreeka varaseim maaviljelus praegu dateeritud 6500 eKr. Teine suund (50004500 eKr) Vahemere rannikule. Euroopa maaviljeluse kujunemisel tähtis koht lössimaadel (Doonau keskjooksult Reini, Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele. Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad paiksed. Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel. Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa vahendusel.
Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. 5)Neoliitikum Eestis (IV at II veerandist II at keskpaigani eKr.) Markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi
(Kunda asula kasutusel 8700 – u 1700 eKr) *Sindi-Lodja etapp (kultuur) – merele lähemal, kui Pulli asula. Pärnu jõe äärest mitu km mere poole. Leidi sellest asulast kalade luid, mis näitab, et 6000eKr osa rahvastikust orienteerusid merel. Tegelesid merekalapüügi ja hüljeste küttimisega. Tõi kaasa Lääne-Eesti väikesaarte asustamise. Näitab tollaagsete inimeste orienteeritust merel – iseloomulikuim tunnus. *Narva etapp (kultuur) – iseloomustab savinõude keraamika. Keraamika kasutuselevõtt on arheoloogide jaoks oluline, sest kui inimesed võtsid kasutusele savinõusid, siis on arheoloogide leiud mitmekordsed, sest savinõud läksid kergesti katki. Nõude kuju muutus kiiremalt kui tööriistade kuju. Tänu sellele on võimalik eristada detailsemalt erinevaid etappe. Keraamika on sageli ka kaunistava ornamendiga, piirkondades oma ornament, aitab võrrelda eri piirkondade omavahelisi seoseid. Keraamika järgi on eristatud ka erinevaid
heidelbergensis võis olla esimene, kes mattis oma surnuid, ei ole siiski päris kindel. Keskpaleoliitikum 150 000 40 000 aastat tagasi Keskpaleoliitikumis hakkas kliima muutuma seoses algava jäätumisega, kuid asustus jäi püsima ka külmas piirkonnas. Inimene kohanes vastavate tingimustega. Külma eest otsiti peavarju koobastes. Karmis kliimas vähenes koriluse osatähtsus, selle asemel omandas esikoha nüüd suurte loomade küttimine. Ajavahemikus 230 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) 30 000 a tagasi eksisteeris Homo sapiens naenderthalensis. Elas Euraasias enne H. sapiens sapiensi. Keskmine ajumaht u 1450cm³. Kael lühike, nägu lai. Kulmuluud tugevasti eenduvad, silmad sügaval koobastes, nina lai ja madal. Nagu H. erectusel, nii olid ka neil esileulatuvad lõuad ja längus laup, lõug oli nõrk. Lisaks veel mitmeid väiksemaid erinevusi nüüdisinimesega võrreldes
Küttimisel kasutati jahikoeri, viskeodasid ning vibu. Rannikutel kütiti hülgeid, mis viis Lääne-Eesti saarte asustamiseni. Kunda kultuurile on iseloomulikud sarv- ja luuesemed. Elati tõenäoliselt 15-30 liikmeliste kogukondandena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukondadel puudus tõenäoliselt üks kindel kodukoht, rännati aastaringi teatud väikeses regioonis. Eestist on leitud 26 mammutiluud. Noorim leiti Põltsamaalt (vanus 11 600 a.) - noorim mammutiluu Euroopas. Esimesed eestlased tapsid viimase Euroopa mammuti? Siberis surid mammutid välja u. 1700 e.m.a. Pulli asula on teadaolevalt vanim Eesti asula. Pulli asustati u. 11k a. tagasi. Pulli asulast leiti kokku 1175 eset
mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Praegustel andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi , kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal maal muinasaja uurijad välja toonud midagi eriti tähtsat , mille abil ajalugu selgitada. Nt Tsehhis Konsatinos ja
pöök, tamm, pärn, kask). Eksootilised loomad, nt sookilpkonnad, metskassid, metshobused. Subboreaalne kliima 3800 700 e.Kr, soojem kui tänapäeval, suht palju laialehelisi puid. Pulli asula 9000 e.Kr. Soomes üks asula, mis oli kasutusel enne viimast jääaega st. u 120 000 tagasi. Läti ja Leedu aladel asulaid, mis pärinevad jääaja taandumise (sulamise) perioodist. Noil inimestel oli pea alaks põhjapõtrade küttimine, kes liikusid jää-ääre ümbruses. Põhjapõdra küttide asulad. Eesti alal kestis jää taandumine paarkümmend aastat. Eestist leitud 26 mammuti tükki, Põltsamaalt hammas, mis on pärit 9600 e.Kr. See hammas tulnud mujalt sisse? Kunda asulast on üks kihvatükk, mis on nende asulast vanem. Pulli asula tekkimine viitab, et asukad on kaugemalt, Lääne Valgevenest, Ida Leedust, sisserännanud. Kõige pealt jäetakse maha see asula, mis on merele lähemal. Mesoliitikum 9000 5000 e
rajaja. Võrdles erinevatest maadest pärinevaid leide ja näitas, et 3 arheoloogia on erinavates maades toimunud võrdselt. Uuris üldistavalt muinasajaga. Ta täiustas kolme perioodi süsteemi ja jagas need mitmemaks. Saavutas maailmakuulsuse, sai ministriks. J. B. de Perthes, prantslane, oli tolliametnik. Käis kruusakarjääris jalutamas. Märkas huvitavaid kivisid, kivist esemeid, nõusid. Eeldas, et need on uputuseeelsest ajast. Ta avastas stratgraafilise meetodi, mida sügavamal mingi ese on, seda vanem see on. Teda peetakse paleoliitikumi avastajaks. Leidis ka väljasurnud loomade luid. Uuris nt Abbeville`i. A. H. Pitt - Rivers. Oli sõjaväelane, uurimistööd alustas sellega, et hakkas püsse koguma ja üritas nende päritolu välja uurima. Tahtis evolutsiooniteooriat püsside peal proovida, aga siis hakkas koguma ja võrdlema teisi relvi ja ka vanu riideid
Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, tugev Skandinaavia mõju, pronksi tootmine
jaguneb ja tekib Harensburgi kultuur ja Swidry kultuur. Tegelti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Hilispaleoliitikumis on vibud ka laialdaselt levinud. Swidry kultuuri tüüpiliseks märgiks on nooleotsad. Need kultuurid panevad aluse ka teistele põhjapoolsetele kultuuridele, Swidry kult, levib ka Läti ja Leedu alal. Paleoliitikumi lõpust on avastatud mitmeid asulaid, seal elavad põhjapõdrakütid, kelle peamiseks tegevusalaks on põhjapõtrade küttimine. Eestist ei ole ühtegi sellist asulat leitud. Asula märgiks oleks põhjapõdra luud ja sarved. Swidry kultuur on mõjutanud Kunda kultuuri ja Suomusjärvi kultuuri ja Veretje ja Butovo kult (Venemaal) 9500 eKr on jääaja ja paleoliitikumi lõpp, siis algab mesoliitikum. Kunda kultuur tekib 9000 eKr ja kestab kuni 5000 eKr. Asulaid on Eesti alal avastatud üle saja. Tõenäoliselt on need olnud ajutiselt kasutusel. Enamasti seotud jõgedega. Kesk-
· Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m. HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 9500 eKr) · Madeleine kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti kättesaadavad ning mitmekesine tooraine (toit, nahk, sarved, luud). Leedus n 100, Lätis ja Pihkvas ka ning tõenäoliselt Eestiski, kuid tuleb veel leida ;) Iseloomulikud on tulekivist korralikud nooleotsad (eriti Swidryle) Swidry kultuuri mõju a) Suomusjärvi, b) Veretje, c) Butovo, d) Kunda (Eesti 100, Leedu, Lõuna-Soome, Läti, Peipsi tagune ala) KUULSAMAID LEIDE ja ASULAID Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042)
Juba 8k eKr olid Türgis Anatoolias potikillud, millel on jälgi piimarasvast. Pottides pole hoitud piima, aga seal on arvatavasti olnud või/jogurt/hapupiim jms. Seal hakatigi tarbima loomapiima. See oli väga oluline ja uus leiutis. Paljudes Euroopa maades on nii, et neoliitikumi alguseks loetakse üleminekut viljelevale majandusele. See ongi peamine, mille järgi eristatakse neoliitikumi mesoliitikumi lõpust. On ka teisi tunnusmärke, näiteks keraamika. Keraamika kasutuselevõtt võib olla seotud maaviljelemise algusega. Paljud kivimid on sellised, millest ei saa kilde lüüa nii, et tuleks midagi head, neid tuleb hoopis lihvida. Kunda kultuurist on leitud selliseid esemeid, mida on lihvitud. Eestis on ka neoliitikumi alguseks keraamika kasutuselevõtt - 5k eKr. Narva kultuuris eristati kõige primitiimsem keraamika, mis siin leitud ja kohalikule kultuurile iseloomulik on. Neid on leitud ka Leedust ja Lätist
Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg: alguseks loetakse keraamika/savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng keraamika, kivi lihvimine/puurimine, riide kudumine. Toimus neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Antropogeneesi põhijärgud: Homo habilis ilmus 2,5 milj. aastat tagasi (vanem kiviaeg), tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel. Homo erectus ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav. Neandertaallane (konspektis pole midagi olulist kirjas) Homo sapiens ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst.
laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud. Ajalooallikad – minevikus elanud inimeste loodud esmemed ja kirjutatised. Vikipeedia järgi võib ajalooallikaid liigitada: esemelised ajalooallikad ehk muistised: kinnismuistised ja irdmuistised; kirjalikud ajalooallikad: ürikud, kroonikad, seadused, mamuaarid, statistilised materjalid jne; suulised ajalooallikad: pärimused, rahvaluule (legendid, müüdid, muinasjutud); Etnoloogilised ajalooallikad: tavad, kombed ja traditsioonid; lingvistilised ajalooallikad; keel
suhteliselt arvukalt ka kopraid. o Nii kundas kui pullist saadud koeraluud, näitavad et jahimehe abilise olemasolule. o Arvatakse, et kunda asulasse tuldi lõuna poolt Euroopast, kuna pulli asula esmed olid tehtud musta värvi tulekivist ja kunda kultuuri kalmistult saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab et osa elanikee oli europiidset päritolu. (Proteouroolpased) o NEOLIIDIKUMI ALGUS- võeti kasutusele keraamika. Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipurdu, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasid need suured nõud suuri teraneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega. o KAMMKERAAMIKA KULTUUR jõudis eestisse u 2500 eKr. Nende välispind on ilustatud lohukeste ja väiksemate täketest ridadega.
maetute sotsiaalset positsiooni kaugusega kirikust ja eriti altarist. Mida tähtsam isik omaaegses ühiskonnas, seda lähemale kirikule ta maeti. Mõningad 13. sajandi panustega luustikud on kaevatud välja Valjala ja Viru-Nigula kirikaedadest. Nagu osutas mõnede maetute asend otse kirikuvundamendi kõrval, pidid need olema sängitatud mulda juba kiriku olemasolu ajal. Tegemist oli peamiselt naiste matustega, kelle juurest leitud esemed kujutasid endist piduliku rõivastuse juurde kuulunud ehteid. Nii panused kui ka asukoht otse kiriku seina ääres viitavad maetute kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Kristlike külakalmistute teke Kuigi panustega matused kirikaedades osutavad, et vähemalt paikkonniti maeti kohalike eliitperekondade liikmeid Eestis peale ristiusustamist kirikaedadesse, saab 13. sajandil alguse ka tava matta surnuid kristliku iseloomuga külakalmistutele. Teatud määral on neid teada kõikjalt Eestist, eriti rohkesti aga maa lõunapoolmikust
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Kui eestlased, soomlased ja ungarlased on 21. sajandi alguseks elatusalade või majandustüübi poolest industriaalühiskonna näiteks, olles välja kujundanud oma linnakultuuri ning järjest vähendanud põlluharimise osakaalu ühiskonnas, siis valdav osa Venemaal asuvaid soomeugrilasi on põlluharijad ehk maarahvas väikese linnaharitlaskonnaga. Metsaaladel on põllunduse kõrval olulised olnud ka küttimine ja korilus. Suur osa hantidest, mansidest ja samojeedi rahvastest tegeleb tänapäevani põhjapõdrakasvatuse ja kalastamise-küttimisega, kas traditsiooniliselt tundras ja taigas ränneldes või paikselt küladesse koondatuna; vaid vähesed elavad linnas ja töötavad haridus- ja riigistruktuurides. Ka saamide tähtsaim majandusharu on põhjapõdrakasvatus, kuid tänapäevaks erinevad saamide eluviisid oluliselt sõltuvalt asukohariigist (Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa).
annaabi.ee 
